Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. ü Pixel Meedia tuleb kliendi juurde ja aitab tal oma Pixel Meedia tehnikaga luua visuaalne reklaam Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. ü Pixel Meedia tuleb kliendi juurde ja aitab tal oma Pixel Meedia tehnikaga luua visuaalne reklaam ü
ankeetküsitlus · Kokku vastanuid 15 108-st · Küsitluses 15 küsimust Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Enamik ettevõtteid peab omavahelisi suhteid küllaltki tähtsaks, 5 vastanut ei pea suhteid nii väga tähtsaks Joonis 1. Saksamaa ja Eesti vaheliste suhete olulisus. Firmade areng · 87% alustas ettevõtet kuni 10 töötajaskonnaga, üks 10-20 töötajaga, kellel töötajate arv ka vähenes · Hetkel on firmadel töötajaid kuni 25 v.a kahel 25-50 töötajaskonnaga firmal · Areng 10-l firmal stabiilne, ainult 5-l mitte nii stabiilne · 7 ettevõtet 15-st plaanis ettevõtet laiendada erinevates valdkondades, ka suurenes nende käive. Näiteks: * Import- ja kvaliteetvein, mõningad toiduained * Ehitus * Informaatika Hinnang Eesti majanduskliimale · Eesti majanduskliima näitajad Saksa firmade arvates on positiivsed. 7%
ladustamine, tellimuste komplekteerimine). Transpordis mõistetakse kvaliteedi all taset, millega transporditeenuse pakkujad täidavad teenuse kasutajate poolt etteseatud ja nendega kokkulepitud funktsionaalseid nõudmisi. Nähtavasti ei saa rääkida " kõrgest kvaliteedist" või "madalast kvaliteedist", vaid pigem saame me rääkida kas kvaliteet on piisav või mitte. Kvaliteet on väga tähtis näitaja kauba või teenuse valikul. Kvaliteet võimaldab firmadel eristuda teistest firmadest. Näiteks üks võimalikke eristumisviise on tarneaeg. Kui kaks firmat veavad sama kaupa sama hinnaga ning kui üks kahest firmast veab kaupa kiiremini seadmata kaupa ohtu, siis eelistatakse ilmselt seda firmat, kes teeb seda tööd kiiremini ehk siis kvaliteediga on lisaks eristumisele võimalik saavutada ka konkurentsieelis. Kvaliteet on tõhus tarbija ja margilojaalsuse
ning kulutada oma adrenaliini ja muidugi võistelda teistega. Selline asi on Inglismaal ja ma usun, et selline asi oleks päris populaarne ka Eestis, raha sõiduvahendite hooldamiseks ja käigus olemisest saaks võtta hasartmängu maksudest. Kolmas sotsiaalprobleem on Eestis kõrge töötuse tase. Paljud töötud elavad vaevu töötuabirahast kuulõpuni ära. Kui oli majanduses suur hiilgeaeg ja inimestel olid hästi tasutavad töökohad ja firmadel oli raha nagu raba, võitsid töölised ja firmad omale suured laenud, liisingud ja kallid majad. Kui aga majandus langes ja hiilgeaeg ära kadus läksid kõik firmad millel olid võetud suured laenud pankrotti ja töölised kes sõitsid kütust neelava liisingautoga ringi, elasid kallis majas mis oli ostetud laenuga jäid töötuks ning halvemal juhul jäid kodututeks. Sellist asjaga kaasnevat kasvavat tööpuudust saaks vältida nii kui pangad külmutaksid
Lahendusi oleks võimalik pakkuda nii Eliga liituda soovijatega kui ka vähem arenenud paikadega Aafrikas ja Lähis-Idas, ühesõnaga kõigile, kes oleksid huvitatud astuma järgmise sammu oma IT-arengus. Teadmised ja kogemused, kuidas ja mida juurutada, on siinsetel IT-firmadel olemas, nüüd läheb vaja riigitasandil teostada seadusemuudatusi, mis lubaksid tehtud lahendusi edasi müüa ja siis oleks võimalus ka firmadel oma ideid välisturgudel edukalt ellu rakendada. http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3020/uud_uudidx_302006 http://www.postimees.ee/?id=75708 http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=9bd07600-0cbd-47a7-880e- 65c04dfacf9a&ref=rss http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=84736b7e-9ed0-46f7-a3d9-649e8f8ab0a6 http://www.irl.ee/et/Meedia/Uudised/52/kiisler-eesti-peab-suurendama-it-eksporti
Maitseomadused olid parimad ,,Kalevi" sokolaadil, pähklitükid täiesti tuntavad ja järelmaitse ülimalt meeldiv. ,,Fazeri" sokolaadil olid pähklid liiga ära purustatud, aga maitses hästi. ,,Karuna" sokolaad oli kuidagi liiga lääge ja jahvatatud pähklid praktiliselt olematud. Kõigil kolmel võrreldavatest firmadest on maiustuste valik väga suur. Alternatiivtooteid peaks leiduma igale maitsele. Lisaks erinevatele sokolaadidele on eelnimetatud firmadel pakkuda ka kõikvõimalikke komme, küpsiseid jne. Asendustooteks saab soovitada piimasokolaadi tervete pähklitega, mis olid samuti kõigi kolme ettevõtte valikus esindatud. Tarbijatel on suhteliselt lihtne antud tooteid konkureerivate toodete vastu välja vahetada, kuna hinnaskaala on siiski suhteliselt ühtlane ja maitse-eelistused muutuvad aeg-ajalt, siis kindlasti enamus inimesi ostab erinevate firmade maiustusi. Kas või sellepärast, et tooteid
USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja. Alustati NSVL-i põhiliste sissetulekuallikate sulgemist. Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust. See avaldas negatiivset mõju nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettreziimile, kellel polnud enam raha relvade varumiseks, ning mille tõttu jäi NSVL ilma relvamüügist saadavast tulust. Reagan Viitas vägivallale Poolas ning seepärast keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Siberit ja Euroopat ühendama pidanud gaasiprojekt, mis oleks kujunenud NSV Liidu tähtsaks sissetulekuallikaks, oli sellega läbi kukutatud. Kõigele lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti Nõukogude Liitu. USA toetas vastupanuliikumisi Afganistanis ning sealne sõda mõjus samuti NSVL-ile väga kurnavalt. NSVL-i lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan
Monopolistlik konkurents ... iseloomustab see, et palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut (eksisteerib nii monopoli, kui ka täieliku konkurentsi elemente) 5 Monopolistlik konkurentsi tunnused Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul Diferentseeritud toodang toodang ühesugune, kuid mitte täiesti sarnane (asendatav) Pikal perioodil on uutel firmadel kerge turule siseneda, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad. 6 Oligopol ... levinud enamikes turumajandusega riikides. ... on turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. (muutused teiste firmade hindades või tootmismahtudes mõjutavad otsest teiste firmade samu tegureid) 7 Oligopoli tekkepõhjused
väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%), hapnikust (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. Nafta töötlemine Küttegaas Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria-Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jne) Naftavarud maailmas Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest. Lähis-ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt Ladina-Ameerika Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia) Vähem toodetakse Argentiinas, Columbias, Ecuadoris. Nafta töötlemine ie ole mahukas, pool toornaftast eksporditakse
regionaalses arvestuses Aasias asuvad firmad. Eestis võib tööandjate investeeringute suurendamist tööheaolusse tõsta erinevate seminaride abil. Nende eesmärk oleks selgitada tööandjatele tööohutuse parandamise positiivset mõju töötajatele ja firmale. Karmim lähenemine näeks ette uute seaduste vastuvõtmist, mis mõõdaksid ja tõstaksid töötajate tööheaolu kindla alampiirini. Kokkuvõtteks on soovitatav kõikidel firmadel ja ettevõtetel oma töötajate töökeskkonna parandamisse investeerida kuna see aitab tõsta firma tulu ja imagot.
NSV Liit ja USA võitlesid mitmetel elualadel, kuid kumb neist võitis? Üldiselt pidasid Lääne eksperdid NSV Liidu majandust küll vähearenenuks, kuid siiski stabiilseks. USA president Ronald Reagan aga nii ei arvanud. Ta koostas plaani, mille kohaselt pidi USA NSV Liidu majanduslikult nurka suruma. Ta asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, kuna see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks. Ühendriikide firmadel ning nende filiaalidel keelati NSV Liidule gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Samuti suutis Reagan alla suruda naftahinnad, see mõjus NSV Liidule laastavalt. NSV Liit suudeti pankrotti ajada 1980. aasta keskpaigaks. NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSVL USA-ga sammu pidada. 1983. aastal välja kuulutatud strateegiline kaitsealgatuse kava mõjus NSV Liidule eriti laastavalt. Tähtede sõjaks ristitud
VPN Referaat VPN - Virtual Private Network VPN (virtual private network) on põhimõtteliselt privaat võrk, mis kasutab interneti, et luua turvakanal kahe üksteisest eemal asetseva osapoole vahel. VPN Turvakanaleid on kolme sorti: Sissepääsu-VPN (ing. Remote-access): turvakanalite abil tagatakse juurdepääs firma sisevõrku väljastpoolt kas sissehelistamise, ADSL-püsiühenduse, raadiovõrgu, GPRSi või juhtmega võrgu kaudu. Enamasti firmadel, kelle on palju mobiilseid töötajaid. Intraneti VPN: see turvakanal on peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. Ekstraneti-VPN: mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firma arvutivõrgu neile mõeldud osadega. Üldiselt on VPN-lahendus väga heaks võimaluseks igale ettevõttele, nii väikesele kui suurele, mille osakonnad või filiaalid asuvad peamajast eemal
Töö puudus on ühest küljest isiklik probleem ja teisest küljest jälle ühiskondlik probleem. Isiklikuks probleemiks võib pidada seda selle pärast et inimesed ei tee korralikult seda tööd mis on neile antud või nad ei taha lihtsalt minna seda tööd tegema mis neile antud on. Ühiskondlikuks probleemiks võib seda pidada jälle selle pärast , et kas töö kohti on vähe või neid pole üldse. Ühiskondlik probleem võib see olla veel selle pärast , firmadel ei ole piisavalt sissetulekut et töölistele maksta ja selle pärast nad lastakse lahti. Igal pool ajalehtedes on üleval töökuulutused mis pakuvad tööd igat sorti erialaga inimestele. Kuid inimesed ei lähe seda tööd tegema mis neile on pakutud kuna neile ei meeldi see ja siis ikka vinguvad selle kallal ei tööd ei ole. See on ikka tegelikult suurest inimeste isiklik probleem kuna kellele ei meeldi töö mis neile pakutakse. Kellel puudub piisav haridus näiteks
http://www.eetika.ee/189581 Laenudele tuginev ühiskond- vasta eetikakeskuse lehel olevatele küsimustele 1. Mida saaksid laenuandjad riskide maandamiseks ette võtta? Kas nad peaksid seda tegema? Laenuandjad peaksid soodsate tingimuste kõrval välja tooma ka riskid, mis laenajat tabada võivad, sest laenu võtja võib teha laenuotsuseid rutakalt, kaalumata läbi ohud mis sellega kaasneda võivad. Samas aga summutaks see võimalust firmadel kliente ehk laenajaid leida.Laenuandjad ei peaks seda tegema, sest see oleks neile kahjulik, küll aga võiksid. 2. Kas ettevõte peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede pärast, kui ta ise oma klientidega suheldes on aus, ei varja olulist ega riku ühtki seadust? Leian, et ettevõte ei peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede
strateegiat igaks elujuhtumiks, kuid kasvustrateegia kõrval peaks ettevõttes olema ka nn musta stsenaariumi strateegia. KLIENDID JA TURUNDUS · Kliendisuhted. Kliendisuhted on alati tähtsad. Aga raskes olukorras on need tavapärasest veelgi tähtsamad. · Turundus. Raskel ajal kiputakse turunduskulud nulli tõmbama. Börsikriisi aeg aga näitas, et mõistlik turundusse panustamine aitas firmadel mitte ainult ellu jääda, vaid ka suureks kasvada. Efektiivsuse saavutamiseks ja eristumiseks tuleb turundusplaan väga hoolega läbi mõelda. PROTSESSID JA TOOTED · Valdkondade ja turgude analüüs. Turud ja tegevusvaldkonnad on mõistlik üle vaadata, alles seejärel saab öelda, kas tasub loobuda kõrvalharudest; millised harud on tegelikult kõrvalharud ja millised mitte.
Süsivesikute sisaldus saja- ja leivatoodetes on ervinevad. Mõnes on rohkem süsivesikusisaldust, mõnes jällegi vähem. Kalorsused jäävad enam vähem 200- 300 kcal vahele. Kuid hinnad on toodetel väga erinevad. Küpsised on kallimad, kui saiad ja leivad. Kuid hindade vahed on ikka mõnes poes väga suured. Seda uurimust tehes, sain ma teada kui palju toodetes on süsivesikuid, kalorsust ja millised on hinna vahed. Millistes firma toodetes on rohkem süsivesikuid ja enamustel firmadel on oma toodetel kalorsust sama palju. Küpsistes on kõige rohkem süsivesikusisaldust ja ka kalorsust.
Mail 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga. Kõige rohkem toetusi saabki Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidelt. Need sündmused on tänapäeval majanduslikku integratsiooni kõige rohkem mõjutanud. Eestil on kõige tihedamad majanduslikud sidemed Soomega, Rootsiga ja Baltiriikidega. Näiteks on tulnud Eestisse firmad Soomest nagu Elisa, Neste(kellel on eestis 46 tanklat), Rootsi pank Swedbank ostis ära Eesti Hansapanga, olles nüüd ise Eesti kõige suurem pank. Paljudel Eesti firmadel on välismaised investorid, nagu näiteks EMT suurinvestor on TeliaSonera, Norra firma Schibsted ASA omab 49.5% Kanal 2 Aktsiatest. Eesti eksportis 2009. aastal kõige rohkem Soome, Rootsi ja Venemaale. Peamiselt eksporditi masinaid ja seadmeid, mineraalseid tooteid, Põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eesti impordib kõige rohkem kaupu ja tooteid Soomest, Leedust, Lätist ja Saksamaalt, peamiselt masinaid ja mineraalseid tooteid.
tegutsevad nad üksteisest sõltumatult. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti. 2. Diferentseeritud toodang. Firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. Toodangu diferentseerimine tähendab, et tooted on sarnased, kuid üksteist täielikult asendatavad (näit erinevad seebisordid). See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema monopoli- aspekti. 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse juurde tulla. Märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad. Lühiperioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada kas kasumit, kahjumit või nullkasumit. Kui harus saadakse kasumit, tuleb harru uusi firmasid, mis vähendavad iga turul olnud firma senist turuosa. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Reklaam võib olla ja võib mitte olla sotsiaalselt kasulik
ettevõte peab kokkuleppest kinni. Kõrgem hind loob igale firmale kiusatuse müüa suurema tulu nimel oma toodangut kokkuleppest rohkem. Kui aga mitmed ettevõtted seda teevad, kukub kokkulepe läbi. Uued sisenejad Kui kokkumängu tagajärel õnnestub hindu tõsta, meelitab kõrge hind turule uusi tootjaid. Kui aga rohkem ettvõtteid konkureerib, tõuseb tootmismaht ning viib hinna alla. Ilma tõhusate piiranguteta, mis uued ettevõtted turust eemal hoiab, poleks olemasolevatel firmadel kokkumänguks ja hindade tõstmiseks olulist mõtet. Monopol on turg, kus on ainult üks müüja. Loomulike monopolide näiteks on elektri ja veevarustusettevõtted. Need on turud, kus masstootmise tingimustes on toodang sedavõrd suur, et tootmise koondumine ühe ettevõtte kätte alandab hindu miinimumini. Patent kui monopol See annab uue toote leiutajale kuni 20 aastaks eraomaniku õigused. Nt müüa või ära anda oma ,,intellektuaalse omandi õigust" Autoriõigused ja kaubamärgid
Peterburi asuvad Eestile aga küllaltki lähedal. Vaatamata heade arengueelduste puudumisele, saavad meie tingimustes edukalt areneda väikesed masinatööstuse ettevõtted, mis teevad allhanketöid. Masinaehitusele on iseloomulik paljude firmade koostöö ühe ja sama masina valmistamisel, mis tihti väljub ühe riigi piirest ja muutub rahvusvaheliseks. Sellises rahvusvahelises koostöös on ka kehvemate eeldustega väikestel firmadel võimalik leida oma koht. Eesti masinaehituse lähitulevik seisnebki peamiselt rahvusvahelises koostöös osalemises. Küsitavaks jääb aga see, kas Eesti suudab tulevikus osaleda ka keerukamates, vastutusrikkamates ja edasist arengut soodustavates rollides või ainult lihtsakoelistes, vähenõudlikes ning pikapeale väljasurevates rollides. Töökorraldus masinatööstuses e. kooperatsioon Tänapäeval valmib suurem osa masinaid paljude firmade (sageli rahvusvaheliste) koostöös
Arvelauast arvutini – mida olen õppinud arvutite kohta ja milleks see tarkvara vajalik on Arvuti on tehniline vahend, mis hõlbustab arvutamist. Vanadel aegadel kasutati näiteks sõlmnööre, päid, kehasid pügalpulkasid, edaspidi mitmesuguseid arvelaudu ning 17.sajandil konstrueeriti esimesed mehhaanilised arvutid. 1943 tulid esimese generatsiooni arvutid, 1947 teise generatsiooni arvutid. Neile järgnesid 1970 ja 1971 kolmanda ja neljanda generatsiooni arvutid. Alles PC tulekuga hakati tootma tarkvara. Sellest tulenevalt võiks öelda, et tarkvara ei ole kindlasti asendamatu osa arvutist. Kuid kui lähtuda tänapäeva arvutitest, siis ei ole nendega töötamine võimalik ilma tarkvara omamata. Arvuti tarkvara on programmide, protseduuride, funktsioonide, seotud andmete ja nende dokumentatsiooni komplekt. Programmi tarkvara annab juhised digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks. Samuti ei ole tänapäevase...
Ostude tegemisel me lähtume oma emotsioonidest. Samuti mõjuvad ka taoliselt meid veebileheküljed, jättes mulje, et mida puhtam ja visuaalselt ilusam internetilehekülg, seda turvalisem ja parem. Emotsioon mängib suurt rolli meie elus. See on meie võime õppida ja aru saada maailmast. Positiivsed kogemused annavad juurde huvi, negatiivsed pigem aitavad meil vigu mitte korrata. Emotsioonid mõjutavad meie otsuseid ning tänu sellele on võimalik seda väga lihtsalt ära kasutada firmadel, kes üritavad oma tooteid/teenuseid müüa. On tehtud palju uuringuid samasuguste toodete kohta, mille ainuke vahe on nende välimus. Inimestel on arusaam, et mida ilusam ja kallim toode, seda kvaliteetsem. Tõesti mõnes olukorras võib see olla tõsi, kuid enamjaolt on see firmade endi eesmärk teha toode visuaalselt ilusamaks tarbijatele, et sellega endale rohkem kasumit teenida. Näite saab tuua kosmeetika
2.Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? Tooted ja teenused jaotuvad funktsioneerivate turgude ja vabatahliku vahetuse tingimustes vastavalt nõudlusele ja elanikkonna ostuvõimele. Kasutades turgude stastistikat on võimalik mingil määral prognoosida nõudlust teatud kaupade järgi mingil perioodil. Selline lähenemine aitab vältida ületootmist ja firmadel kasutada paremini oma käibevarasid. 3.Miks ei ole võimalik rahuldada kõikide inimeste soove ja nõudmisi ? Kuna puuduvad vajalikud ressursid. Inimestel puudub vajalik raha, et muretseda seda mis tarvis,samas vajalik raha, et toota nii palju toodangut, kui tarvis jne. 4.Selgita, mida tähendab majandusteaduses merkantilistlik mõtteviis? Millal ja kus see valitses? Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast
mängisin, kui tegelikult olid nad reaalselt näinud võib-olla vaid paaril korral. Sotsiaalmeedial on muidugi ka palju häid külgi. Võib öelda, et see moodustab ka väikse osa majandusest, kuna paljud firmad on leidnud, et toimuvaid üritusi on mugav reklaamida suhtlusportaalide lehtedel. Inimesed teavad täpsemalt, kus ja millal mõni üritus toimub ning seetõttu on ka firmade sissetulek suurem. Peale selle on võimalik töölisi otsivatel firmadel leida endale asjalikemaid ning arukamaid töölisi, kuna inimese taustauuring teostatakse väga sageli Facebooki põhjal, ning kui seal leidub väga palju informatsiooni, mis on lapsik ja mittesobiv, siis annab see kohe märku sellest, et inimene ei võta selliseid saite tõsiselt. Mina arvan, et sotsiaalmeediaga tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ning ma leian, et inimese teadmistest sõltub see kas sotsiaalmeedia aitab tal inimestega lihtsamalt ja kergemini suhelda või hoopis kahjustab seda.
NAFTA ja MAAGAAS Tootmine, transport ja töötlemine Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis Põhiline koostis : C (82-87%) H (12-15%) S (1,5%) N (0,5%) O (0,5%) + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia Petrooleum Diislikütus Ahjukütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria- Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1...
Uue sajandi väljakutsed Majanduslangus on tõenäoliselt uue sajandi kõige tõsisemaks väljakutseks. Maailm oli viimased aastad suurel tõusulainel, firmadel läks hästi ja raha voolas muudkui sisse. Alguse sai kriis aga umbes aasta tagasi USA-st, kus turg kukkus kokku ja pankade liiga kerged laenude tagasimaksmised osutusid inimestele liiga suureks koormaks. Hiljem levis kriis kulutulena üle kogu maailma. Praegu on ka Eesti suures kriisis: raha ei ole, toetusi ei saa maksta, inimesed on hädas ja ministrid on nõutud. Olukord maailmas on väga keeruline ja esmapilgul tundub, et lahendust on raske või isegi peaaegu võimatu leida
Gruusi töötuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 13.3 16.5 16.9 16.3 15.1 Eesti töötuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 4.7 5.5 13.8 16.9 12.5 Eestis halvimad näitajad töötuses olid aastatel 2009-2010, kus töötuse protsent oli lausa rohkem kui kahekordistunud võrreldes 2008 aastaga. Põhjuseks on majanduskriis madalaim aeg. Paljudel firmadel tekkis nendel aastatel raskusi, seega tuli midagi ette võtta, et kuidagi püsima jääda. Kõige lihtsam viis firma seisundi parandamiseks oli töötajate koondamine vähem kulutusi töötajate palkadele, suurem firma eelarve. Seega jäidki paljud inimesed töötuks ning raske oli ka uut tookohta, sest kõigil läks samamoodi halvasti. Majanduskriisi möödudes hakkas ettevõtetel jälle paremini minema, sealt ka töötuse protsendi langus.
petlik. Numbriliselt jääb töötuid küll vähemaks, samal ajal kasvab välismaale elama ja töötama asuvate eestlaste arv päris jõudsalt. Eks kala otsib ikka, kus sügavam, inimene tahab mugavamat ja paremat elu. Riigil oleks siin mõndagi teha, et seda olukorda muuta. Esiteks peaks muutuma suhtumine oma inimestesse ja ma loodan, et seda ka uus valitsus suudab. Minu arvates võiks ka ära kaotada erisoodustusmaksu. See lubaks hoolivatel firmadel motiveerida oma töölisi muude vahenditega, mitte ainult palgaga. Kui inimene tunneb, et temast hoolitakse, on tema tööviljakus kõrgem, tema tervis on parem ja kokkuvõttes võidavad nii riik kui inimene. Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused peaksid soosima uute ettevõtete loomist, sellele igati kaasa aitama. Seda võiks teha teatavate maksusoodustustega alustavatele ettevõtetele, võib-olla saab kuidagi toetusi laiendada, mis kergendaks esmaste tegevuste ja tootmise alustamist.
puudub (Why do we Play Computer Games; http://digitskyes.hubpages.com/hub/Why-do-we- Play-Computer-Games; 31.03.2012). 3.1 Sõbrad, lapsepõlv ja ajaviide. Peaaegu kõiki mänge on võimalik mängida koos sõpradega, mis on tore ajaviitmise meetod. Tänapäeval ei ole enam arvutimängurid üksikud isikud keldris. Alati on ülal püsinud uskumus et mehed, kes mängivad palju videomänge, on erakud, luuseri tüüpi poisid, kuid modernses maailmas on kõikidel suurematel mängukonsoolide firmadel suured internetimängu kommuunid. Üheks selliseks suurimaks näiteks on "Xbox Live", mis ühendab mängurid üle terve maailma. Igal juhul, mängides internetivahelisi mänge suheldakse sõpradega ja kaasmängijatega üle terve maailma. Nii kummaline kui see ka ei ole, siis tänapäeval arvutimänguritel on arvatavasti üks suurimaid sotsiaalselt aktiivseid hobisid, mis olla saab. Suurem osa tänapäeva noortest on üles kasvatatud just videomänge mängides.
Prestiiž Oligopol Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5) Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused Eesmärk piirata hinnakonkurentsi Kokkumäng – kartellikokkulepe – piiratakse toodangut, et tõsta hindu ja suurendada kasumit Kokkulepet raske saavutada ja korraldada – firmadel erinevad huvid ja võimalused Hind – kõik peavad nõustuma kõrgeima hinnatasemega Toodangumaht – kui palju peab keegi toodangut vähendama Garantiid – kas kõik peavad kokkulepetest kinni Firmade liitumine Firmad laiendavad oma tegevust kahel viisil – sisemiselt ja väliselt Liitumine leiab aset siis, kui üks firma teise ära ostab Miks liitutakse? Saada uusi tooteid ja hajutada riske Liidetud ettevõtet parem juhtida
Väliselanike arv riigis Vahetusõpilaste arv Globaliseerumise mõõtmine Infovood Väliskõnesid minutites Interneti kasutajad Internetiühendusi kodudes Poliitiline tegevus Välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, WTO, NATO, EL) Osalemine ÜRO missioonides Globaliseerumise tagajärjed · Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne) Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade
VPN näidispilt VPN (virtual private network) on põhimõtteliselt privaat võrk, mis kasutab interneti et luua turvakanal kahe üksteisest eemal asetseva osapoole vahel. VPN Turvakanaleid on kolme sorti: · Sissepääsu-VPN (ing. Remote-access): turvakanalite abil tagatakse juurdepääs firma sisevõrku väljastpoolt kas sissehelistamise, ADSL-püsiühenduse, raadiovõrgu, GPRSi või juhtmega võrgu kaudu. Enamasti firmadel, kelle on palju mobiilseid töötajaid. · Intraneti VPN: see turvakanal on peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. · Ekstraneti-VPN: mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firma arvutivõrgu neile mõeldud osadega. Üldiselt on VPN-lahendus väga heaks võimaluseks igale ettevõttele, nii väikesele kui suurele,
o arvutid o spordisaali treeningud o eriala õpingud koolis o maiustused o kosmeetika o garderoobikaubad (erinevad) o rongi transport o toidunõud (erinevad) Kas sportlasele võib olla oluline suhtekorralduse tõdede tundmine? Miks? Millega tegeleb ettevõtte suhtekorralduse osakond? Millised on tänapäeval enam kasutatavad meediakanalid firmadel oma toodete tutvustamiseks, iseloomusta neid ja too näiteid. Missugused on müügiedustuse peamised meetodid, kirjelda ja too näiteid? Missugune roll on reklaamil toote turutsükli erinevates faasides? Võrdle isiklikku müüki ja reklaami. Millised on kaasaegsed virtuaalsed turundusekommunikatsiooni vahendid, kirjelda neid. Kuidas levib kommunikatsioon nutitelefonis, arvutis jne. 3. OTSUSTAGE JÄRGMISTE VÄIDETE TÕESUSE ÜLE.
sorteeritud jäätmetele Tootmis- ja tööstusjääkide kompostimine ei ole otseselt KOV korraldada, kuid võib mõjutada ettevõtteid biolagunevate jäätmete käitlemisega tegema ja koostööd pakkuda. Juhul kui ettevõte soovib ja KOV nõustub, võidakse sellised jäätmed suunata linna kompostisüsteemi. Või rajatakse KOV toetusel kompostiplats suuri koguseid biolagunevaid jäätmeid tekitava ettevõtte territooriumile. Kompostimissüsteemi võib rajada ka mitme firma peale. Firmadel on sageli enam vahendeid jäätmekorralduseks, mistõttu koostöö KOV-ga võib osutuda mõlemapoolselt kasulikuks. Elavad ju firmade töötajad valdavalt KOV territooriumil ning kasutavad KOV sotsiaalteenuseid. Kohalik omavalitsus peab omama ülevaadet biolagunevate jäätmete käitlemisest oma territooriumil, seega on vajalik tihe koostöö biolagunevaid jäätmeid tekitavate ettevõtetega, et rajataks territooriumile optimaalne arv kompostiplatse. Kasutatud kirjandus http://www.envir.ee/orb
6.KOLMANDA PÕLVKONNA RAHVUSVAHELINE FIRMA Neid tekkis juba igasugustes majandus harudes, eriti aga kerge- ja keemiatööstustes, masinaehituses, panganduses ja äriteenuste osutamisel. Maavarade hankimine arengumaades. Lihtsamaid töid ja operatsioone tehakse arengumaades, kus oskused on väiksemad ja tööjõud odav. Keerulisemad tööoperatsioonid on arenenud riikides, sest seal on kallim tööjõud ja oskuslikud töötajad. Rahvusvahelistel firmadel on tohutu võim maailmaturu üle ja nende aastakäive ületab tihti mõne riigi aastakäibe. Rahvusvahelised firmad põhjustavad spetsialiseerumist, kopereerumist ja geograafilist tööjaotust. 7.KASU, KAHJU RAHVUSVAHELISE FIRMA TEGEVUSEST PÄRITOLU MAALE JA ASUKOHA MAALE ASUKOHAMAALE: Kasu-uued töökohad, maksud riigile, inimeste tööoskused paranevad, soodustab antud piirkonna arengut Kahju-õhu ja vee saastumine, keskkonna rikkumine, inimeste haigestumine saastunud
Miks Nõukogude Liidu mõjuvõim nõrgenes 70.-80. aastatel? 1970. aastate alguses hakkas Lääneriikides levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja neil tuleb õppida sellega koos eksisteerima. NSVL Liit näis aina tugevamana ning Lääs vajas hingetõmbehetke, et normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga, mis tähendas, et suhteid tuli hakata soojendama. Sellele pandi algus Nixoni võimuletulekuga USA-s. Ühendriigid kinnitasid NSVL-le, et toetavad pingete alandamist Euroopas, kuid hoopis olulisemateks teemadeks muutusid strateegilise relvastuse piiramine ja omavaheliste suhete küsimused. Pingelõdvenduse algusele vaatamata jätkus kahe üliriigi vaheline vastasseis: konkureerivad oldi teaduses tehnikas, spordis, muusikas kõiges, kus võimalik. 60.-70. vahetusel jõudis haripunkti kosmose võidujooks, milles osutusid ameeriklased tugevamaks, näidates oma edukust mitte ainult kosmose vallutam...
kahjumite tekkimine sunnib olemasolevaid pakkujaid turult lahkuma. Monopolistlik konkurents – e/v pakuvad sarnaseid, kuid mitte täpselt ühesuguseid tooteid. Tunnused 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Tooteid eristatakse vastavalt erinevate turgude vajadusele. 2. Diferentseeritud toodang – tooted on sarnased, kuid väikeste erinevustega ja mitte üksteist täielikult asendavad. Asenduskaupade olemasolu piirab hinna kujundamist. 3. Uutel firmadel on turule suhteliselt kerge pääseda. 4. Osaline kontroll hinna üle. Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim, ta suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema
Lugu pärines reisija poolt anekdoodina, kes väitis, et teda otsiti läbi. USA toiduamet väitis hiljem, et neil ei olnud plaanis keelata Vegemite importi ega kõrvaldada toodet poelettidelt. 2011. septembris väitis Austraalia peaminister, et USA tolliametnikud püüdsid Vegemite konfiskeerida USAsse sisenedes. 2011. mais eemaldatai Vegemite Taani poeriiulitelt. Taani Toidu-, Põllumajandus-ja kalanduskomisjon teatas, et toode pole eemaldatud vaid firmadel pole litsentsi toote turustamiseks Taanis. Tervisemunade sihiteadlik tootmine algas maailmas pea veerand sajandit tagasi. Selliste munade tootmistehnoloogia on näiliselt lihtne: kanade või vuttide söödale lisatakse õiges hulgas ja vahekorras mitmeid vajalikke bioaktiivseid ühendeid, mis lõpuks teatud koguses ka muna koostisse jõuavad. Oluline on see, et lindude munatoodang ei väheneks ning munakoore kvaliteet ja maitseomadused oluliselt ei muutuks.
+ Investeeritakse majandusesse - Ekspluateeritakse nende loodusvarasid - Arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb - Vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale - Luuakse keskkonnaohtlikke ettevõtteid - Makstakse vähem - odav tööjõud 9.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis Rahvusvahelistel olukorda firmadel on kasutada parandada? tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. Enim globaliseerunud riikide esikümme 2007 ·/http://www.epl.ee/artikkel/404 Singapur ·9Hong 87 Kong · Holland · Sveits · Iirimaa · Taani · USA · Kanada
SB kuulub paregu Euroopa Liitu, mille läbi moodustab Inglismaa ühe suurema osa nagu Prantsusmaa, Saksamaa liidust. Inglismaa on vana sõber lähedaselt USAga. Sõjanduslikult on ta seotud Natoga. Iraagi misioon toimus täpselt samadel põhjustel nagu Usalgi nafta ja OPEC riikide üleline võim. Finantsmaasik ja kinnisvaraturg: Inglismaa kuulub tänu oma naelte juurde jäämisele ja elamistaseme poolest ühe kõrgemate hulka. Finantsmaailmas on Inglismaa firmadel suurosa kogumaailma börsimaastikul, sest USAs olevad firmad nagu Microsoft Inc. on peakorteri poolest Inglismaa äri. USAsse on Microsoft ja teisedki Inglismaa suur ettevõtted registreeritud samuti börsile, st maandada üldist riski kogu impeerjumile ja samuti on Usa osakond autonoomne osaliselt Inglismaa omast. Üks teguritest Inglismaal on USA suurenev tarbjaskond ja nõudlus toodetele kõikides valtkondades. Samuti on Inglismaa firmad osaliselt seotud USa investoritega,
paremale? Select one: ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele Töötajate arvu vähenemine Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus Töötajate haridustaseme tõus Question 19 Question text Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik. Select one: True False Question 20 Question text Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. Select one: True False Question 21 Question text Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või organisatsiooni monopoolses omanduses; kui nad oleksid võrdselt jaotatud, poleks nad piiratud. Select one: True False Question 22 Question text Ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool võimaliku tootmise piiri, kuna inimeste vajadused on piiramatud. Select one: True False Question 23 Question text
käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. * Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine. 7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: * inforiigid *uustööstusmaad (uusindustriaalmaad) *toorainemaad *vaesed riigid MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38
Globaliseerumise mõõtmine Infovood Interneti kasutajad Internetiühendusi kodudes Number of secure servers Poliitiline tegevus Välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Osalemine ÜRO missioonides ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise tagajärjed Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne) Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad.
Perelogistika peamised tegevused on majutus, transport ja infotehnoloogia. Milliste valdkondadega ühildub logistika? Interfaces between logistics and other functions. Logistika ühildub: Rahandusega (Finance); Turundusega (Marketing); Infotehnoloogiaga (Information Technology); Tootmiskorraldusega (Production) Mitu % ajast ja mitu % kuludest kulub EL riikide firmadel kaupade tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Nimetus Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60 Kokku 100 100 Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne); Aeglane transport (veoloomad, purjelaevad); Loomasööt; Telgid; Primitiivne teedevõrk
seda teha. Kokkumängu edukas korraldamine on seotud tõsiste praktiliste raskustega ja üldreeglina turumajandusriigid seda ei soosi. Kui kokkumängu tagajärjel õnnestub oligopoli siiski hindu tõsta, meelitab kõrge hind turule uusi tootjaid. Kui aga konkureerivaid ettevõtteid on rohkem, siis tootmismaht tõuseb ning viib hinnad alla. Ilma tõhusate piiranguteta, mis välistab uute firmade sisenemise või hoiab need kasumlikust turust eemal, ei ole olemasolevatel firmadel kokkumänguks ja hindade tõstmiseks suurt mõtet. Holimata kartellivastastest seadustest, leiab kokkumäng mõnikord siiski aset ning firmadel õnnestub hindu ise määrata (naftakartell OPEC on siin selge näide). Majandusteadlased on suhteid kasumi ja ettevõtete läbimüügi vahel uurinud kõrge kontsentratsiooniga (st mittetäieliku konkurentsi) turgudel. Järelduste seas kohtame ka arvamust, et kõrge
Nende teemade uurimine peaks andma ülevaate, et kuigi tugevad rahalised ressurssid on eduka sporditegemise aluseks, ilmnevad seejuures mitmed probleemid, mis eelkõige just eetiliselt spordile sobimatud on. 3 1.Sport ja reklaam Sponsorlus on tippspordi lahutamatu osa. Sponsorite raha, teenuste, kaupade või teiste hüvede eest saab sportlane treenida, võistelda ja teiste vajalike asjade eest tasuda. Samas on tippsport suurepärane võimalus firmadel end reklaamida ja tutvustada. Sest spordi abil jäädakse tarbijale meelde kui usaldusväärne ja eetiliste põhimõtetega firma. Sponsorlus on kasulik nii sportlasele kui ka sponsoreerivale firmale. Mõlemad peavad endast pisut andma ent vastu saadakse tohutud võimalused. Kuid milles seisneb probleem? Kui vaadata sportlase ja firma seisukohast, siis probleeme pole, kui aga lähtuda spordist kui üldisest, millel on oma põhimõtted, eetika ja väärtused, siis oleme me nii öelda
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1...
MKF ei ole huvitatud oma kasumi maksimiseerimisest TKF peab oma toodangu hinda alandama, et rohkem müüa TKF-i toodangu nõudlus on täiesti mitteelastne MKF toodab diferentseeritud toodangut 5. Pika perioodi tasakaalupunktis on MKF-i toodangu hind: Väiksem nii MC-st kui ka ATC-st Suurem kui ATC ja võrdne MC Suurem kui MC ja võrdne ATC-ga Suurem nii MC-st kui ka ATC-st 6. Kui firmadel õnnestub moodustada püsiv kartell, siis võib oodata, et hind ja toodang on samad mis: TKF-l Monopolil MKF-l Harus, mille moodustavad 4 firmat 7. Joonisel kujutatud MKF: p MC ATC D MR 0 q
müüki edendada. Kõik areneb ja uueneb nii kiiresti ning inimesed ei suuda kõige uuega kaasas käia, seepärast on reklaami vaja, et neid teadlikumaks teha oma uutest toodetest. Samas tahetakse ka vanade kaupade tarbimist suurendada , mis omakorda vajab nende reklaamimist ja meelde tuletamist. Kõik see reklaamimine üldjuhul töötab, kuid juba paljudes riikides, eriti Ameerika Ühendriikides, on suur probleem see, et kõik reklaamimise väljundite võimalused on nii üle koormatud ning firmadel on väga raske kuidagi silma paista ja meelde jääda. Inimesed lihtsalt eiravad reklaame või siis lihtsalt enamik neist on nii sarnased ja mitte meeldejäävad. Kogu see suur reklaamimine teeb selle väga kalliks ning firmadele on reklaamimine väga kulukas. Kuidas siis ikkagi kõigest sellest reklaamimürast inimestele erilisena ,meeldejäävana ning müüvana paista, sealjuures suuri turustuskulutusi tegemata? Üks efektiivsemaid reklaaminippe on kõmu tekitamine oma toote ümber
TEHNOLOOGIAALANE TEGEVUS interneti kasutajate arv internetiühendus kodudes netiteenuste pakkujate arv POLIITILINE TEGEVUS välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine ÜRO missioonides Globaliseerumisindeks (2009) Eesti on 26. kohal · http://globalization.kof.ethz.ch/map/# Globaliseerumise tagajärjed Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahe- listel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus) organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne) Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
