* ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600*8/48=1600 1600*53/0,01 V:8,48Mbit/s * ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s * ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette. * Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund.
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus
arvutisüsteemi ja võrku. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Viirused Viirused Troojad Programmsed Makro- Posti- Spioonid Destruktiivsed Arvutiviirused Trojan.Pirlames W32.Aizu.G Trojan.Peacomm O97M.Darksnow Quiver MyDoom Trojan.Pirlames Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 23. Veebruar 2007 Tüüp: Trooja Nakkuse suurus: 21,507,732 baiti Süsteemid, mis võivad nakatuda: Windows 2000, Windows 95, Windows 98, Windows Me, Windows NT, Windows XP. Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 49 Geograafiline levik: Madal Viiruse vaoshoidmine: Kerge Eemaldamine: Kerge Looja: Mircea Ciubotariu Kahju tase: Keskmine Kahju failidele: Vahetab teatud arvutifailid jäljendite vastu. W32.Aizu.G Riskitase 2: Madal Avastatud: 9. Detsember 2005 Tüüp: Uss viirus (postiviirus) Nakkuse suurus: 21,504 baiti
Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. , 48 , , . infofail 48, . , . ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti
Jõud Jõud on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Jõud võime jaotada kaheks - välisjõud ja sisejõud. Välisjõududeks loetakse vaadeldavast kehade süsteemist väljaspool olevate kehade toimet - aktiivsed jõud ehk koormused ja nendest põhjustatud toereaktsioonid. Süsteemi sisejõud on süsteemi kuuluvate kehade vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. (Rohusaar, 2005). SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud,mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F=m·a Jõud = mass korda kiirendus N = kg · m/s2 Nagu me juba füüsikast teame, siis maapinna lähedal mõjub gravitatsioon ehk raskuskiirendus. Vastavalt ülemaailmsele gravitatsi...
Milliste protokollide päiseid ICMP paketid sisaldavad? eth:ip:icmp:data H. Millisele aadressile saadetakse ping päring (MAC aadress ja IP aadress)? MAC aadress: IETF-VRRP- VRID-01 (00:00:5e:00:01:01), IP aadress: 193.40.252.59 I. Milliselt aadressilt tuleb vastus (MAC aadress ja IP aadress)? IETF-VRRP-VRID-01 (00:00:5e:00:01:01), IP aadress: 193.40.252.59 J. Mis on päringu ja vastuse Data osas (kirjeldada oma sõnadega andmete kogust ja sisu)? Data osas on ära toodud paketi kogupikkus 32 baiti ja 16ndsüsteemis paketi andmed. Ekraanipildid ping päringu ja ping vastuse Wiresharki keskmisest aknast, kus dekodeeritud ICMP paketi IP ja ICMP osa. K. Millisele aadressile saadetakse ping päring (MAC aadress ja IP aadress)? MAC aadress: IETF-VRRP- VRID_01 (00:00:5e:00:01:01), IP aadress: 93.184.216.34 L. Milliselt aadressilt tuleb vastus (MAC aadress ja IP aadress)? MAC aadress: IETF-VRRP-VRID_01 (00:00:5e:00:01:01), IP aadress: 93.184.216.34
punktis paketid järjestada, mis teeb vastuvõtuseadme keerukamaks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 12 Ühendusega ja ühenduseta edastus das tus u se ga e Üh end Ühenduseta edastus Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 13 Laivõrk. X.25 X.25 on pakettkommutatsiooniga laivõrgu protokoll. Võimaldab nii ühendusega kui ka ühenduseta edastust. Paketi suurus on 16 kuni 1024 baiti. On kasutusel kõikjal maailmas ja seetõttu leiab ikka veel kasutust. Töökiirused kuni 64 kb/s ja nüüd ka 2Mb/s. Kasutab veaparanduseks korduvsaatmist. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 14 X.25. Pakettide tüübid Paketi tüüp Aadress/teenus Ühenduse taotlus Andmed Ühenduse aktsept, katkestuse kinnitus Restardi põhjus
Meedium koos selles suhtlevate seadmetega moodustab põrkeala Repiiter (repeater) Kasutatakse füüsilisel tasemel segmentide ühendamiseks võimendab signaali(ka taasformeerib). MAC aadressid ja kaadri sisu on ebaoluline Ühendatud segmendid peavad olema sama kiirjusega ja kasutama sama tüüpi meediumipöördust Ühendatud segmendid moodustavad ühe põrkeala Etherneti kaader Preambula = 8 baiti (1010101010....101011) Päis (header) = 14 baiti o 6baiti DA(Destination Address, sihtaadress) o 6baiti SA(Source Address, lähteaadress) o 2baiti tüüp/pikkus 0-1500 - pikkus >1536 - tüüp (protokoll) 0x0806 - ARP 0x0800 - IPv4 0x086DD - IPv6 Andmed (payload) = 46-1500 baiti kontrollsumma = 4 baiti
Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 (300 ms) 300ms Järeldused katsetulemuste kohta: 3. pordis on võrk piiramatu, mis tähendab, et ping-i peaaegu ei olegi. 2. pordis on võrk piiratud 200kbit/s peale, mis tõttu saab andmeid ainult teatud kiirusega läbi minna ja tekib ja suurem ping. 1. pordis on aga pinge alati 300ms. 5.2 Sidekanali läbilaskevõime kontroll Ping pika paketiga tulemused: Paketi pikkus 65500 baiti. Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 3 (piiramata võrk) 14ms Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 (200 kbit/s) 2692ms Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 (300 ms) 316ms Järeldused katsetulemuste kohta: Nagu ka eelmises, on piiramatus võrgus ping kõige väiksem. Port 2-s oli ping aga kõige suurem, kuna edastuskiirus on 200kbit/s ja andmete edastamine võtab kauem aega. 1
3 1 1 1 1 1 (2) (2) (2) (2) 8 3 4 4 4 4 64 (0,5) 4 (0,5) (0,5) (0,5) (0,5) 0,0625 1 kilobait = 2 baiti 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 baiti 1024 baiti; 10 Astendajad 0 ja 1 Astme an leidmist nimetatakse astendamiseks, arvu a astendatavaks (e. astme aluseks) ning arvu n astendajaks (ehk astmenäitajaks). Kui astendaja on 1 või 0, siis defineeritakse arvu aste nii: a1 a a 0 1, kui a 0 Näited 1 1 1
49,3 sekundit teises arvutis mõned sümbolid Võrrelda saadetava faili sisu ja teise arvutisse saabunud faili sisu muutusid Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel makro tulemutest Baitid bittideks: 1359 baiti * 8 bit = 10872 bit 10872 bit / 5 sek = 2174,4 bit/s 2) bitikiirus järjestikliidese ja modemite kaudu moodustatud faili ülekande kanalis. Aruandes tuua ära lahenduskäik. 10872 bit / 49,3 sek = 220,53 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil
saab andmeid juurde kirjutada. 31. Milleks on püsimälu? Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. 32. Kui arvutireklaamis öeldakse, et arvutil on 512 MB mälu, kas see käib RAM või ROM kohta? RAM 33. Nimeta vähim infoühik (mäluühik)! bitt 34. Mitu baiti on 1 KB? 1 000 35. Mitu baiti on 1 MB? 1 000 000 36. Mitu baiti on 1 GB? 1 000 000 000 37. Mitu baiti on 1 TB? 1 000 000 000 000 38. Loetle andmekand mahutavus? CD-R, CD-RW, DVD, DVD-R..... USB mälupulgad. 39. Kui suur on DVD mahutavus? 700 mb, 4,7GB, 8,5 GB, 16 GB ja 32 GB. 40. Järjesta mahutavusejaid! CD, vno, floppy, dvd, mälupulk, väline kõvaketas. 41. Mis on Zip- ja Jaz-kettad? Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja
} fclose(fp2); fclose(fp3); } /** Peaprogrammi algus **/ int main(void) { int m; n=sisendfaili_kontroll(); printf("Failist %s loeti %d isiku andmed.n",f1,n); fp1=fopen(f1,"r"); // Faili avamine lugemiseks m=sizeof(struct isik); // Mälueralduseks vajalik arv baite ühe isiku kohta palgaandmed=malloc(m*n); // Mälu eraldamine struktuurimassiivile if (DEBUG) printf("Struktuurimassiivi madalaima baidi aadress %p, ühe kirje andmeteks eraldati mälu %d baiti, mälu eraldati massiivile kokku %d baiti.n",palgaandmed,m,m*n); while (!feof(fp1)) // Failist andmete lugemine struktuurimassiivi { fscanf(fp1,"%s ",(palgaandmed+i)->nimi); // Nime lugemine fscanf(fp1,"%d",&(palgaandmed+i)->vanus); // Vanuse lugemine sum_vanus+=(palgaandmed+i)->vanus; // Vanuste summa leidmine fscanf(fp1,"%lfn",&(palgaandmed+i)->palk); // Palga lugemine sum_palk+=(palgaandmed+i)->palk; // Palkade summa leidmine i++; } keskm_vanus=sum_vanus/n; printf("Isikute keskmine vanus %.2lfn",keskm_vanus);
Esimene Spawning või Companion tüüpi viirus avastati 1990.aasta aprillis. Selleks oli AIDS II. See oli esimene teadaolev viirus, mis kasutas "korrespondeeriva faili tehnikat", nii et nakatatav sihtmärk: EXE-fail jäi tegelikult muutmata. Viirus kasutas ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili, juhul kui nad on samanimelised. Viirus ei nakatanud tegelikult EXE-faili. Ta lõi samanimelise korrespondeeriva viiruse koodi sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti. Uus fail asetses tavaliselt samanimelise EXE-failiga ühes kataloogis, kuid see ei ole kõikide Spawning tüüpi viiruste puhul nii. Mõned neist võisid COM- faili luua täiesti suvalisse DOS-i pathi. Viirus ise levis nii: kui inimene otsustas käivitada mõnd programmi, millel oli juba olemas korrespondeeriv COM-fail, siis käivitus kõigepealt viiruse koodi sisaldav COM-fail. Kõigepealt lõi viirus veel nakatamata EXE- failidele samanimelised aga
arvusüsteemide realiseerimise vahendina. Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. ● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja
Ilma selleta arvuti ei tööta. 18. Mis on siin (inglise keeles BUS)? Siin on ports juhtmeid, mille kaudu saadetakse infot ühest arvutikomponendidst teise. 19. Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on ühekohaline kahendarv (arv arvusüsteemis, mille alus on 2; Võib omada väärtust 0 või 1). Bait on kaheksa kohaline kahendarv (Võib omada väärtusi 00000000 ... 11111111; (0 ... 255 kümnendsüsteemis)). 18 .1 bitt on 8 baiti 20. 19. Mis on piksel? Piksel on arvutis töödeldava (ka ekraanil) pild kõige väiksem osa 1 punkt pildis. 21. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Kiiret protsessorit (suurel sagedusel töötavat). Lisaks: kiiret ja suurt RAM mälu, kiiret kõvaketast. 22. Nimeta arvuti liike näited!
Speed is 0.9 MIPS. Later versions operate at 8MHz, 10MHz (1.5 MIPS), and 12MHz (2.66 MIPS). ÜLDMÕISTED BITT väikseim infoühik omab väärtust kas 0 või 1 BAIT koosneb kaheksast bitist. Sobib ühe sümboli salvestamiseks. Saab omada 256 erinevat väärtust 0000000011111111 (kümnendsüsteemis 0 255ni) Kasutatakse baidi kordseid: 16 bitti= 2baiti 32 bitti=4baiti 64 bitti=8baiti ÜLDMÕISTED 1kB=1024B see on 2 astmes 10 baiti 1MB=1024kB see on 2 astmes 20 baiti 1GB=1024MB see on 2 astmes 30 baiti Arvuti Ehitus Selleks et saaksime töötava arvuti vajame järgmisi komponente: 1. Protsessor 2. Emakaart 3. Mälu 4. Toiteplokk 5. Pildi saamiseks videokaarti ja monitori Arvuti ehitus 6. Kõvaketas 7. Arvuti korpus 7. Klaviatuur 8. Hiir 9. Printer PROTSESSOR PROTSESSOR ( CPU ) Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1)
Lepikult, 2010 Astme mõiste. Definitsioon Ühest suurema naturaalarvu n korral nimetatakse astmeks an korrutist, milles on n võrdset tegurit a, s.t. a n a a ... a. n tegurit Näited 32 3 3 9. 104 10 10 10 10 10000. 3 1 1 1 1 1 . 4 4 4 4 64 1 kilobait = 210 baiti = 2·2·2·2·2·2·2·2·2·2 baiti 1024 baiti. = algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Negatiivse arvu astendamine Näited (2)3 (2) (2) (2) 8. (0,5) 4 (0,5) (0,5) (0,5) (0,5) 0,0625. Järeldus viimastest näidetest: Kui negatiivset arvu astendada paarisarvulise astendajaga, on tulemus positiivne, kui paarituarvulise astendajaga, on tulemus negatiivne.
0.1.1 Lisada ekraanipilt ping päringu ja ping vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, (kus kõik plussid kinni). http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%205/ 2/6 11.12.2016 Side labor 5 aruanne UDP, DNS M. Milliste protokollide päiseid DNS paketid sisaldavad? eth:ethertype:ip:udp:dns N. Kui pikk on UDP päis? 16 baiti O. Mis sisaldub UDP päises? source port, destination port, lenght, checksum P. Milline on UDP pordi number DNS jaoks (serveri port)? 65054 R. Mis sisaldub DNS osas? transaction, flags, questions, answer, authority, additional, queries Lisada ekraanipildid DNS päringu ja vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, kus UDP ja DNS osad on lahti. http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%205/ 3/6 11.12
Mälu haldamine Programm laetakse mällu enne tema käivitamist Protsess võib liikuda põhimälu ja ketta vahet ka töötamise ajal Kasutaja protsess võib asuda erinevates mälu piirkondades Mäluaadress sõnaline aadress programmi tekstis (esimene, counter,...) suhteline aadress objektmoodulis (14 baiti programmi algusest) absoluutne aadress absoluutne aadress tekitatakse: kompileerimise ajal laadimise ajal (kompilaator moodustab suhtelised aadressid) töötamise ajal (protsess töötamise ajal saab nihkuda ühest mälupiirkonnast teise) Kuidas realiseeritakse erinevaid sidumisviise? dünaamiline laadimine (korraldab põhiliselt kasutaja) programm laetakse sisse alles siis kui pöördutakse dünaamiline linkimine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: JUURDEPÄÄS ARVUTIVÕRKU JA VÕRGU PÕHIPARAMEETRID Aruanne Täitjad: Tanel Sarri 062382 Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1.Uurisime järgmisi käske: Pärast sisselogimist sattusime kataloogi /home/tudeng2 Kataloogid pwd- näitas (printis) kataloogi nime, kus hetkel asusime dir- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kasutatav ka windowsis) ls- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kuvab failide nimed värviliselt, et paremini eristada) cd- avab uue kataloogi(peab lisama kataloogi nime, cd+kataloogi nimi) Käsud kataloogide ja failidega mkdi...
kaasaegse arvuti põhimälu (RAMi)? q 256 GB q 256 B q 256 MB q 256 kB 7. Kui palju infot mahub disketile? q 1,44 KB q 1,44 GB q 1,44 MB q 1,44 B 8. Leia loetelust operatsioonisüsteemid ja rakendusprogrammid. q TurboPascal q Mac OS q MS DOS q Netscape Navigator q MS Excel 2000 q Linux q MS Word XP q MS PowerPoint q Windows 98 9. Kuidas on omavahel seotud bitt ja bait? q 1 bitt = 8 baiti q 1 bait = 8 bitti 10. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? Vali kõik õiged vastused. q Sättida kuvar nii, et peaks võimalikult väham silmi pingutama. Vajadusel kasutada sobivaid prille q Mitte vaadata kuvarit järjest rohkem kui üks tund. Puhata 10 minutit ja siis jätkata tööd q Hoolitseda, et ekraanilt ei peegelduks heledaid objekte: laua või laelambid, aknast tulev hele valgus
Mälu nimi kool aasta 1. Mäluseadmed Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse mäluseadmeid. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine". Kõvaketas Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja andmefailid. Andmeedastuskiirus on keskmiselt 70 MB/sek. Tänapäevaste kõvaketaste maht algab enamasti 20 GB-st. Hinnad ulatuvad 500-st kroonist paarituhandeni. Lindiseadmed Peamiselt suurte andmete varukoopiate tegemiseks kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht...
(LAN) Kasutajad vajavad turvalisemat võrku või ühendused on aeglustunud, sest on liiga palju ülekandeid. Kasutajatel on vaja olla ühe ja sama ülekandega dommeni all sest nad käivitavad samu rakendusi. Virtuaalvõrkude kasutamine ja tehnoloogia on tänapäevaks juba standardiseeritud. IEEE 802.1q standard annab mehhanismi virtuaalkohtvõrkude identifitseerimiseks ja teenusekvaliteedi tasemete määramiseks. Ethernet'i kaadritele lisatakse 4 baiti, suurendades sellega kaadri maksimumsuurust 1518-lt baidilt 1522 baidini. Kolme bitti kasutatakse kaheksa prioriteetsustaseme (teenusekvaliteedi) ning 12 bitti kasutatakse kuni 4096 virtuaalse kohtvõrgu identifitseerimiseks. See annab sillatud võrkudele võimaluse ühe ja sama võrgulingi ühiskasutuseks ilma võrkudevahelise infolekketa. Virtuaalne kohtvõrk (VLAN) käitub võrgusiseste jaamade jaoks täpselt nagu tavaline kohtvõrk (LAN).
üldist · jõudlust kõige enam. · Protsessor koosneb juht- seadmest, registritest ja aritmeetikaseadmetest Sisemiste komponentide väärtus Arvuti mälu · Arvuti mälus esitatakse info digitaalkujul. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. · Arvuti mälu "mahu" kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 1 terabait TB = 1000 gigabaiti. · Tänapäeva arvuti Arvuti 10a tagasi ·AITÄH TÄHELEPANU EEST !
1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris
Hubble'i teleskoop Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. Edwin Powell Hubble (18891953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktikavälise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui pai...
siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on: teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. .
siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on: teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. .
– siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) – siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) – mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on: teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. .
Andmeajastu inimlik pale Andmete kogus, mida me iga päev toodame, on tõeliselt murettekitav. Iga päev kogutakse andmeid umbes 2,5 quintillionit baiti. Me ei suuda ette kujutadagi, kui tohutu hulga andmeid me iga päev toodame. Meie käsutuses on nii palju teavet, iga kord kui sisestame otsingumootorisse mingi sõna või küsimuse, oleme juba loonud andmeid. Samal ajal kui 77% otsingutest viiakse läbi Google'is, viiakse ka läbi palju otsinguid teistes otsingumootorites. Maailmas viiakse läbi 5 miljardit otsingut päevas. Väga palju infot luuakse just sotsiaalmeedias. Facebook on kui tehing oma andmete
riistvara vahel. Eesmärgiks on lihtsustada kasutajate programmide ülesannete täitmist. See teeb ka mugavamaks opsüsteemide kasutamise ja peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. b. Mälud . Neid on arvutil mitu, neid annab omavahel jaotada. Kuid mälu ise on arvutil koht, kuhu saab salvestada tööks vajalikke andmeid ja programme. Mahut mõõdetakse baitides. Vähim andmeühik on bitt, 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti =1 KB (kilobait). Arvusüsteem on kahendsüsteem, kus kasutatakse numbreid 0 ja 1, kuid meie kasutame kümnendsüsteemi, kus kasutatakse arvude moodustamiseks numbreid 0-9. 10-nd süsteemi arv 2-nd süsteemi arv 0 0 1 1 2 10 3 11 4 100 5 101 Operatiivmälu ehk töömälu. Seda nimetatakse Random Access Memory ehk RAM. Seal hoitakse programmide andmeid
Näiteks CD heli puhul kirjeldatakse iga võnkeamplituut 16 biti abil (2 astmel 16 erinevat võimalust) Mida suurem on digitaalse heli diskreetimissagedus ja diskreetimissuurus, seda kvaliteetsem on heli. Kuid siin tekib üks probleem: kui CD kvaliteediga heli salvestamisel kirjeldatakse igal ajahetkel heli 16 biti ehk kahe baidi abil ning seda tehakse 44 100 korda ühe sekundi jooksul, siis lihtne arvutus näitab, et ühe sekundi heli salvestamiseks kulub 88 200 baiti, ühe minuti salvestamiseks kulub järelikult 5292000 baiti ehk umbes 5 MB mäluruumi ning seda ühe kanali jaoks, stereoheli salvestamiseks kuluks tervelt 10 MB. Selleks, et helifaile mugavamalt varundada ja vahetada saaks on välja mõeldud, mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat
Tallinna Polütehnikum Referaat Virtuaalmälu Koostaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Aastal 1940 ja 1950, enne virtuaalmälu arengut pidid kõik suuremad programmid sisaldama loogikat, et hallata kahetasandilist ladustamist (esmane ja sekundaar, analoogilised tänapäeval kasutatavate muutmälu ja kõvakettaga), näiteks ülekatmise tehnikat. Programmid vastutasid kihtide edasi-tagasi saatmise eest sekundaarest esmasesse. Peamine põhjus virtuaalmälu kasutusele võtuks oli mitte esmase mälu laiendamine vaid selline laiendus tegi programmerijatele arvuti kasutmise lihtsamaks. Esimene võimalik miniarvuti, mis kasutas virtuaalmälu oli Norra NORD-1. 1970. aastatel hakati virtuaalmälu kasutama ka teisel miniarvutitel. Virtuaalmälu võeti kasutusele x86 reziimil Intel 80286 protsessoril. Alguses tehti seda segmentide vahetamisega, kuid see oli ebae...
isum = isum + i aadress), hulga lisainfot ka veel 10 CONTINUE UDP - Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi, Ei taga usaldatavust, Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki sumto = isum kaks baiti), datagrammi pikkus (kaks baiti), kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) , andmeosa (varieeruva pikkusega RETURN hulk baite); UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm, END Rakendused: DNS, NFS, TFTP. COBOL TCP Ühendusorienteeritud, Usaldatav PROCEDURE SUMTO USING N, Answer
Küsimused tunnitööks 9. klassidele. 1. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on üks põhilisemaid suhtlemis ja töö tegemis vahendeid . Arvuti salvestab ja edastab infot. 2. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? I põlvkond elektronlamp ja perfokaart , II põlvkond-transistor ja leiutati , kuidas arvuti suurust oluliselt vähendada (1947a) , III põlvkond-1958a loodi esimene mikrokiip mis pandi arvutitesse alates 1963.-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AV 3 Mairo Hanninen Intel 8080 Referaat Juhendaja: Ahto Karu Õpetaja Paide 2012 Käsusüsteem Nagu paljud teised 8-bitised protsessorid, kõik juhised olid kodeeritud ühte baiti (sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I
arvusüsteem, mille aluseks on arv 12. Seda süsteemi kasutati juba ammu enne meid Vana Egiptuses. Näiteks: Nt arvu 13 kirjutatakse selles süsteemis kujul 11- 1 tosin ja 1 ühik. Kuueteistkümnendsüsteem ehk heksadetsimaalsüsteem ehk veel omakorda seksadetsimaalsüsteem on kuueteistkümnendarve kasutav positsiooniline arvusüsteem. Kuueteistkümnendsüsteem on laialt leivinud arvutustehnikas. Kuueteistkümnendarvu koha salvestamiseks arvuti mälus saab kasutada ühte näksi ehk poolt baiti. 2. ERINEVATE ARVUSÜSTEEMIDE ARVUDE TEISENDAMINE KÜMNENDSÜSTEEMI Kaasajal omab erilist tähtsust kümnendsüsteemi kõrval kahendsüsteem. Kogu elektroonika baseerub suures osas põhimõttel on signaal ei ole sginaali, on vool ei ole voolu. Tõlgendades signaali olemasolu numbriga 1 ja selle puudumist numbriga 0 saame '' arvutile mõistetavaks teha'' kõik arvud, mis on kirjutatud kahendsüsteemis. Selleks peame aga oskama arve teisendada ühest arvusüsteemist teise.
V: 1628 5) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1800, 4000 ja 3020.Milline on registri R5 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? Add R2,R5 Load #5024,R5 Add R5,R2 V: 5024 6) Registrite R1 ja R2 sisu on vastavalt 2800 ja 3000.Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Store R5,4(R1,R2)? V: 5804 7) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2200, 3600 ja 16.Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add R5,-(R2)? Sõna pikkuseks on 4 baiti ja tegemist on bait-adresseeritava mäluga. V:3596 8) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2000, 3800 ja 20.Milline on esimese operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add (R2)+,R5? V: 3800 9) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R5 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1),R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 3862
Talinna Polütehnikum Multimeedia Failisüsteemid Referaat Koostaja: Hendry Sadrak Juhendaja: Urmas Krusell Taliinn 2013 1. Sisukord Sissejuhatus See referaat sisaldab erinevaid failisüsteeme, kirjeldab nende omadusi ja seletab mis asi on failisüsteem. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel (enamasti kõvaketas). 1. Failisüsteem Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast, mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks. Ketta või sektsiooni ja temal paikneva failisüsteemi vahel on oluline erinevus. Mõned programmid (sealhulgas programmid,...
sisestamine, toimub kas valmistamise käigus või vastavaid lisaseadmeid ja protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt. 5 Mälumahu mõõtmine. Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe esitusvorm arvutis. Iga 0 ja 1 on nimetusega bitt. Bittil on kaks olekut, välja lülitatud või sisse lülitatud. 1 bait B= 8 bitti. Tekstifailide salvestamiseks. 1 kilobait KB = 1024 baiti. Helifailide ja pildifailide salvestamiseks. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti 6 Arvuti võimsus Arvutit võimsust iseloomustavad mälu maht, protsessori võimsus ning ka emaplaat. Näiteks protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides-GHz, vanematel arvutitel ka megahertsides-MHz. Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 1 3 GHz
Saatsime kirju aadressidel: [email protected] [email protected] [email protected] (koos attachment'iga) [email protected] (koos attachment'iga) Vastuseid me kahjuks ei saanud. Ftp abil failide hankimine Failide transportimiseks kasutatava ftp'ga tutvumiseks võtsime ühendust arvutiga rasi.lr.ttu.ee (ftp rasi.lr.ttu.ee). Sellest serverist laadisime alla faili tekst.txt.save. Fail suurusega 293 baiti saabus kohale 0,0158 sekundiga, kusjuures ülekandekiirus oli 18 kilobaiti sekundis. Failide pakkimine Tar'iga tutvusime pakkides kokku faili mbox (tar cf aadu.tar mbox) ja saime uue faili, millel nimeks aadu. Faili aadu pakkisime uuest lahti käsuga tar xvf aadu.tar ja saime faili mbox. Hiljem proovisime ka teisi pakkimisviise ja selgus, et kõige efektiivsem on pakkida kohe gzip'iga, kuna see vähendab faili suurust ligi 200 korda. Testpakettide statistika
(do) jalle kokku. Physical Kanalikihi aadress (please) · MAC (media access control), nn füüsiline aadress(kaardi number) Sõnumiülekanne · Pikkus 6 baiti Allikas saadab valja sõnumi M ,sellele omakorda · 3 esimest baiti tootja põhine, 3 tagumist lisatakse baiti kaardi number tootja registris paisesse vajalik infot igas OSI kihis (header). Kanalikihis on kasutuses adresseerimiseks MAC Pakettside ehk seadme Kuidas tehtud aadressid (igal vorguseadmel oma unikaalne -Sidekanalite(ressursside) jaotus aadress).
ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei tekita virtuaalkanalit kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. ARP nagu TCP samuti ei nõua ta kviitungeid, lihtsalt saadab pakette. datagrammi liigutada. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal on vahend lokaalvõrgus sihtpunkti aadressi leidmiseks. Selleks UDP päis on 8 baiti pikk, mis koosneb: 1)saatja pordi aadress -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad saatja ujutab LAN’i üle päringuga, kus on kirjas tema IP 2B 2)sihtpunkti pordi aadress 2B 3)datagrammi pikkus 2B puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal aadress ja soovitava vastuvõtja IP aadress. Vastuvõtja tunneb 4)kontrollsumma 2B. UDP-d kasutatakse programmides, kus 40
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvk...
operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt. See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1). 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait), 1024 KB = 1 MB (megabait), 1024 MB = 1 GB (gigabait). Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt üks bait. Üks lehekülg lihtsalt teksti ilma kujunduskäskudeta võtab umbes 3 KB. Operatiivmälu ehk töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem
Registrid Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. (Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
