Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat
IT alused
Referaat
Juhendaja/õppejõud:
Mati Kirikal
Üliõpilane
Denis Jakobson
183441 VDLR
Üliõpilase meiliaadress
Jakobson.denis@ gmail .com
Õppekava nimetus
VAY0800-IT alused
Sisukord
Jooniste loetelu 3
Sissejuhatus 5
1Pooljuhtmäluseadmed 6
1.1Mäluseadmete jaotus 6
1.2Põhimälu RAM 6
1.2.1Põhimälu tööpõhimõte 6
1.2.2Põhimälu moodulid 7
1.3Püsimälu ROM 8
1.3.1Konfiguratsioonimälu 9
1.4Vahemälu Cache 9
1.4.1Vahemälu areng 10
2Emaplaat 12
2.1Emaplaadi osad 12
2.1.1Sisemised ja välised siinid 14
2.2Sisemised siinid 14
2.2.1ISA siin 15
2.2.2PCI siin 15
2.2.3AGP siin 16
2.2.4PCI Express siin 17
2.3Välised siinid 18
2.3.1Varased siinid ( pordid ) COM ja LPT 18
2.3.2USB siin 20

Jooniste loetelu


Joonis 1 8
Joonis 2 13
Joonis 3 14
Joonis 4 16
Joonis 5 16
Joonis 6 17
Joonis 7 19
Joonis 8 19
Joonis 9 21

Tabelite loetelu


Tabel 1 11
Tabel 2 18

Sissejuhatus

Referaadi koostamisel on kasutatud IT aluste loengukonspekti1
  • Pooljuhtmäluseadmed

  • Mäluseadmete jaotus


    Mäluseadmeid võib jaotada mitmeti:
    • andmekandja järgi (pooljuhtmälu, magnetmälu, laserplaatmälu),
    • asukoha järgi (protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis, eraldi seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki),
    • kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne).

    Käesolevas peatükis vaatleme pooljuhtmälusid, mis asuvad protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis ning mida kasutatakse põhi-, püsi- või vahemäluna.
  • Põhimälu RAM


    Põhimäluks ehk operatiivmäluks (mõnikord ka süsteemimäluks) nimetatakse mälu, mida arvuti protsessor kasutab nii andmete kui ka programmide salvestamiseks ning kuhu saab kiiresti ja kergesti kirjutada ja kust saab ka sama kiiresti andmeid lugeda. Põhimälu on piisavalt suure mahuga ( kaasajal 512M või rohkem).
    Põhimäluna kasutatakse dünaamilist muutmälu DRAM , mis on üks suvapöördusmälu RAM ( random access memory ) alaliike. Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga teostada nii lugemist kui ka salvestamist.
  • Põhimälu tööpõhimõte


    Käesoleva materjali punktis 2.1 „ Mikroprotsessori ehitus“ on joonis, mis seletab info liikumist mikroprotsessori ja mälude RAM ning ROM ning mikroprotsessori vahel. Jooniselt on näha, et mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriosadele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini - täpsemalt 1048576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086- arvutil otse adresseerida kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele “maagiline” 640 KB piir, mis oli kunagi tuntud paljudele arvutikasutajatele.
    Mikroprotsessoril 80486DX on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32- bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB mälu. Alates 80286-st võeti kasutusele mitmeid uuendusi , näiteks võimalus häirimatult korraga töötada mitme programmiga samas aadressiruumis. Seda tööviisi nimetatakse kaitstud tööviisiks (protected mode). Siiski on viimasel ajal välja töötatud palju sellist tarkvara (näiteks 32- või koguni 64-bitiseks andmetöötluseks), mis varasematel 16-bitistel arvutimudelitel ei tööta.
    Varasemad personaalarvutid olid varustatud 512K…640K mäluga. Mälu, mis ületas selle piiri, jäi paljude programmide poolt kasutamata. Kaasajal on nii 16-bitised arvutid kui ka operatsioonisüsteemi MS-DOS mälupiirang 640K jäänud ajalukku.
  • Põhimälu moodulid


    Kui esimestel personaalarvutitel paigutati põhimälukiibid otse emaplaadile, siis kaasaegsete arvutite põhimälukiibid joodetakse eritehnoloogia abil trükiplaatidele, mida nimetatakse mälumooduliteks. Mälumoodulid ühendatakse emaplaadile vastavatesse pesadesse. Järgneval joonisel on näha 3 erinevat mälumoodulitüüpi: kasut1uselt kadunud SIMM , vanemates arvutites kasutuselolev DIMM ja sülearvutites kasutatav väikesemõõduline SODIMM. Joonis 1
    Põhimälu mooduleid emaplaadil saab vahetada, kuid vahetamise ajaks tuleb käsi maandada, sest mälumoodulid kardavad staatilist elektrit.
  • Püsimälu ROM


    Püsimäluks nimetatakse mälu, mis on ette nähtud ainult lugemiseks ROM (read only memory). Andmete sisestamine püsimällu toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. Püsimälu maht on piiratud. Erinevalt põhimälust, mille sisu läheb arvuti väljalülitamisel kaduma, säilivad andmed püsimälus ka arvuti väljalülitamisel. Arvuti püsimälu kasutatakse baasvahetussüsteemi BIOS , käivitustesti POST ja alglaadimis­programmi salvestamiseks.
    Kaasajal kasutatakse arvutites traditsioonilise püsimälu asemel niinimetatud välkmälu ( flash memory), mis erineb selle poolest, et teda on suhteliselt lihtne üle kirjutada. Välkmälu ehitusest on pikemalt räägitud käesoleva materjali punktis 5.7 „Välkmäluseadmed“.
    Püsimälu kiip asub tavaliselt otse emaplaadil või on sellega ühendatud vastava pesa abil.
  • Konfiguratsioonimälu


    Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta.
    Konfiguratsioonimälu asub otse emaplaadil ja ta on ehitatud CMOS (Complementary Metal -Oxide Semiconductors) – transistoride baasil. Info säilimiseks sellises mälus on vajalik katkematu elektritoide. Kuna CMOS mälu ei nõua tugevat voolu, sobib vooluallikaks akumulaatorpatarei, mis paigutatakse emaplaadile.
    Konfiguratsioonimälus hoitakse teavet arvuti ja tema lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool jne.) kohta. Konfiguratsioonimälu nimetatakse ka Setup mäluks, sest nende parameetrite lugemiseks ja muutmiseks on BIOS-is eriprogramm – SETUP, mille abil kirjutatakse konfiguratsioonimällu info uue arvuti kasutuselevõtul.
    Konfiguratsioonimälu ja akumulaatorpatarei abil töötab arvuti sisemine kell RTC ( Real Time Clock ). Info säilib CMOS mälus ja arvuti sisemine kell käib edasi ka arvuti väljalülitamisel tänu akumulaatorile. Kui akutoites tekib katkestus , siis info hävib ja sisselülitamisel on arvuti unustanud kõik eelpoolloetletu.
  • Vahemälu Cache


    Vahemälu ehk puhvermälu (cache memory) võeti personaalarvutites esmakordselt kasutusele aastal 1989 mikroprotsessorites 80486. Vahemälu jääb mikroprotsessori ja põhimälu vahele. Ta on kiirem kui põhimälu ja võimaldab seda teatud juhtudel asendada . Kui põhimäluna kasutatakse odavamat dünaamilist mälu DRAM, siis vahemäluna on kasutusel kallim, kuid palju kiirem staatiline mälu SRAM .
  • Vahemälu areng


    Esimestel personaalarvutitel töötasid mikroprotsessorid mada­lal sagedusel (alla 20 MHz). Kuna dünaamilise muutmälu DRAM töö­tsükkel oli 60..80 ns, mis vastas sagedusele 17 MHz, siis puudus vajadus mikroprotsessori ja operatiivmälu vahelise vahemälu ehk puhvri järele.
    Selline vajadus tekkis koos mikroprotsessori Intel 80486 ka­su­tusele­võtuga. Vahemäluna hakati kasutama staatilist muut­mälu SRAM, mille töötsükkel on tunduvalt lühem (2..4 ns). Võrreldes DRAM’iga on SRAM mõõtmetelt palju suurem ja hinnalt palju kallim, mistõttu piirduti esialgu suhteliselt väikese mälu­mahuga (8 kilobaiti Level 1 vahemälu mikroprotsessori Intel 80486 sees). Kuna nii väike vahemälu ei ole efektiivne, otsustati lisada emaplaadile täiendav niinimetatud L2 vahe­mälu mahuga 64..256 KB.
    Vahemälu töötab järgmiselt. Andmete või programmide luge­miseks pöördub mikroprotsessor kõigepealt puhvri L1 poole. Kui soovitavat sealt ei leita, siis otsitakse seda L2 puhv­ rist . Kui ka sealt ei leita, siis esitatakse päring operatiiv­mälule, kust loe­takse rohkem kui protsessor momendil vajab. Andmed kirju­tatakse nüüd kõigepealt L2 mällu, seejärel L1 mällu ning alles sealt jõuavad andmed lõpuks protsessorisse. Kõik need operat­sioonid võtavad aega ja teatud tingimustel ku­lub sellisel juhul kokkuvõttes isegi rohkem aega kui töötamisel ilma puhvriteta, otse operatiivmälu kasutades. Arvutused näita­vad, et kui 8-l korral 10-st õnnestub andmed leida vahemälust, siis pole puhvril mõtet, sest puhverdamisele kuluv aeg võrdub otse operatiiv­mälust lugemise ajaga.
    Inteli uus mikroprotsessor Pentium sisaldas juba 32 KB vahemälu L1, mis oli jagatud kaheks: 16 KB käskudele ja 16 KB andmetele.
    Vahemälu töötamise kiirus sõltub oluliselt tema töösage­dusest. Kui mälu asub mikroprotsessoris, siis sagedus võrdub tavaliselt protsessori sisemise sagedusega, emaplaadil asuva L2 mälu sagedus aga võrdub emaplaadi töösagedusega, mis on oluliselt madalam. Intel Pentium MMX maksimaalne töö­sage­dus oli 233 MHz, kuid emaplaadil asuva puhvri L2 töösagedus oli ainult 66 MHz.
    Mikroprotsessor Pentium Pro sisaldas juba ise L2 puhvrit ma­huga 256 KB, mille töösagedus võrdus protsessori takt­sage­dusega 200 MHz.
    Mikroprotsessoris Pentium II oli vahemälu L2 töö­sage­dus poole väiksem protsessori taktsagedusest, seega oli astutud samm tagasi võrreldes Pentium Pro-ga. Nimelt paigu­tati Pentium II vahemälu L2 protsessori tuumast eraldi kris­tal­lile, kusjuures mõlemad asusid ühel trükiplaadil niinimetatud SEC korpuses. Muudatus oli põhjustatud Pentium Pro kõrgest hin­nast (uus tehnoloogia oli tunduvalt odavam).
    Tänu tehnoloogia edasisele muutumisele (odavnemisele) oli hilise­ma­tes mikroprotsessorites (Pentium III ja Pentium 4) L2 vahe­mälu toodud uuesti tagasi protsessoriga ühele kristallile ja töötas protsessori taktsagedusega.
    Aastal 2004 tõi Intel turule uued Pentium 4 HT Technology Extreme Edition mikroprotsessorid, mis sisaldasid lisaks 8 KB L1 vahemälule ja 512 KB L2 vahemälule ka 2 MB mahuga L3 vahemälu.
    Järgnev tabel on eespooltoodud jutu lühikokkuvõte.
    Tabel 11
    Aasta
    Protsessor
    L1
    L2
    L3
    1989
    80486
    8K
    256K*
    Puudub
    1993
    Pentium
    8K + 8K
    256K*
    Puudub
    1995
    Pentium Pro
    8K + 8K
    256K
    Puudub
    1997
    Pentium II
    16K + 16K
    512K
    Puudub
    2000
    Pentium 4
    8K + 12K
    256K
    Puudub
    2004
    P 4 HT EE
    8K + 12K
    512K
    2M
    Märkused:
    • tärniga* tähistatud mälud asuvad emaplaadil,
    • P 4 HT EE tähendab Pentium 4 Hyper Threading Technology Extreme Edition.

  • Emaplaat

  • Emaplaadi osad


    Emaplaat on arvutis peamine trükiplaat, mille peal asuvad mikroprotsessor, operatiivmälu (RAM) ja laienduspesad ning mille abil on otseselt või kaudselt ühendatud kõik arvuti osad. Ema­plaadil on suured mikroskeemid, mida nimetatakse kiibistikuks. Emaplaadil olevad komponendid ühendatakse nn. siinide abil. Seega siin (bus) on ühenduslüli protsessori ja arvuti teiste komponentide vahel.
    Emaplaadi osana võib vaadelda ka programmi BIOS sisaldavat püsimälu (ROM) ning erinevat tüüpi siine realiseerivaid mikroskeeme. Suure kiirusega siinide tootmine on kulukas ja keeruline, sest sadadesse megahertsidesse ulatuva sageduse korral põhjustavad isegi mõne sentimeetri pikkused metallist rajad emaplaadil ajalisi probleeme, sest nad töötavad miniatuursete raadioantennidena, mis kiirgavad teisi elemente mõjustavat elektromagnetilist kiirgust. Segava mõju vähendamiseks püüavad arvutit kujundavad insenerid paigutada kiired siinid emaplaadil võimalikult väiksele pinnale ning aeglasemad siinid protsessorist ja operatiivmälust kaugemale.
    Järgneval joonisel on näha microATX-tüüpi emaplaat AMD Athlon 2 protsessoriga.
    1 Joonis 2
    Lisatoiteseadmed protsessorile
    Välisühenduste pesad
    AGP pesa
    Elektritoite-element
    Lõunasild
    IDE pesad
    Põhjasild
    PCI pesad
    DIMM mälupesad
    ATX toitepesa
    AMD mikroprotsessor
    Mikroprotsessor ühendatakse vastavasse pessa – AMD mikroprotsessor, põhimälumoodulid vastavalt DIMM mälupesadesse ning võrgutoite saab emaplaat toitekaabli abil, mis ühendatakse pessa ATX toitepesa. Kõvaketas ja CD-ROM seadmed ühendatakse kaabliga pesade IDE abil, kuvari adapteri saab siin ühendada AGP pessa ning ülejäänud lisakaardid PCI pesadesse.
    Ühendused pesade vahel on realiseeritud kiibistiku baasil, mis koosneb kahest kiibist: põhjasillast ja lõunasillast. Emaplaadi välisühenduste pesi kasutatakse klaviatuuri, hiire ja teiste välisseadmete ühendamiseks. Emaplaadil on ka VGA pesa, mille külge võib otse ühendada kuvari.
    Veel võib emaplaadilt leida lisatoiteseadmed protsessorile ja elektritoiteelemendi reaalajakella toiteks.
  • Sisemised ja välised siinid


    Sisemise siini abil ühendatakse protsessoriga adapter või lisakaart, mille külge omakorda ühendatakse välisseade (või mitu seadet ). Sisemised siinid on näiteks ISA, PCI ja AGP.
    Väline siin võimaldab ühendada arvutit seadmetega, mis asuvad väljaspool arvuti korpust (põhiplokki). Välisteks siinideks on näiteks COM ja LPT pordid, USB ja IEEE 1394.
  • Sisemised siinid


    Arvutisisene ja -väline andmevahetus emaplaadil toimub erinevate andmevahetussiinide kaudu, mis mõjutab väga oluliselt arvuti töökiirust. Lühike lokaalne siin (local bus) ühendab omavahel protsessorit, vahemälu ja operatiivmälu.
    Sisend -väljundsiinid ühendavad erinevaid välisseadmeid protsessoriga. Nad on protsessoriga ühendatud nn. silla ( bridge ) abil, mille funktsioone täidab kiibistik emaplaadil.
    1Järgnev joonis illustreerib eelnevat juttu . Joonis 3
    Joonisel on mustade nooltega tähistatud süsteemisiin System Bus, mis ühendab omavahel mikroprotsessorit, L2 vahemälu ning silda Bridge. Kuna sellise skeemi korral puudus otseühendus protsessori ja põhimälu Main Memory vahel (protsessor sai andmeid ainult läbi L2 vahemälu), siis asendati protsessoris Pentium II süsteemisiin kahe iseseisva siiniga Backside Bus (BSB) ja Front Side Bus (FSB) (joonisel valged nooled).
    Uuenduse tulemusena kiirenes oluliselt andmevahetus, sest protsessor võib nüüd üheaegselt vahetada andmeid L2 vahemäluga läbi BSB ning põhimäluga läbi FSB.
    Konkreetne süsteem võib üheaegselt kasutada seadmete ühendamiseks järgnevaid sisemisi sisend-väljundsiine (I/O Busses):
    • ISA siin– vanim, aeglaseim ja varsti kasutuselt kõrvaldatav.
    • PCI siin – kasutusel Pentiumiga arvutites alates 1990-ndate aastate keskpaigast.

  • ISA siin


    ISA- siin (Industry Standard Architecture ) suudab transportida ainult väikseid andmepakette ja seejuures väga aeglaselt. Esimesel PC-l, kus võeti kasutusele 8-bitine siin lisakaartide ühendamiseks, töötas ta protsessoriga samal 4,77 MHz sagedusel.
    Siini täiustati ning 1982 aastal koos IBM PC/AT tulekuga muutus siin 16-bitiseks ning ta sai nimetuse ISA (Industry Standard Architecture). Koos protsessori sageduse kasvamisega kasvas ka siini sagedus: algul 6 MHz-ni ja seejärel 8 MHz-ni. Seda siini kaasajal enam ei kasutata.
  • PCI siin


    Koos uue mikroprotsessori Pentium kasutuselevõtuga 1993 aastal töötati välja uus sisemise siini standard PCI (Peripheral Component Interconnect), mis muutus aastal 1994 valitsevaks.
    PCI eelisteks võrreldes talle eelnenud VESA Local Bus siiniga olid protsessori omast sõltumatu taktsagedus 33 MHz ning Plug and Play süsteemi kasutuselevõtt.
    PCI siin koos mikroprotsessoriga Pentium oli vajalik eeldus operatsioonisüsteemi Windows 95 kasutuselevõtuks.
    PCI abil õnnestus ühendada kõik kiired seadmed, teda kasutati esialgu ka kuvari adapteri (graafikakaardi) ühendamiseks arvutiga.
    1Joonisel on kujutatud PCI siini pesad emaplaadil: ülemine 5- voldise ja alumine 3-voldise laienduskaardi jaoks. Joonis 4
  • AGP siin


    Aastal 1997 tuli turule Pentium II ja selleks ajaks olid nõuded arvutigraafikale oluliselt kasvanud ning PCI siin enam ei rahuldanud nõudlikke arvutikasutajaid.
    2Inteli lahendus graafika­probleemile oli luua uus port AGP (Accelerated Graphics Port), mis kasutas eraldi pistikupesa emaplaadil ja mis töötas väljaspool PCI siini. AGP kiibistik on otse ühendatud protsessori siinile FSB ning tema kaudu on protsessor ühendatud ka operatiivmäluga ja PCI siiniga (vt. jooniselt). Joonis 5
    AGP kasutab FSB sagedust. Vanematel arvutitel kasutati FSB sagedust 66 MHz, mis on 2-kordne PCI siini sagedus (33 MHz). Seda lahendust nimetati AGP 2x.
    AGP siini arendati edasi: aastal 1999 võeti kasutusele kiirusega 1G/s AGP 4x siin ja veidi hiljem kiirusega 2G/s AGP 8x siin.
  • PCI Express siin


    Täiesti uus sisemise siini lahendus võeti kasutusele aastal 2004. Selleks oli PCI-Express siin, mis aja jooksul vahetab välja nii PCI siini kui ka AGP siini.
    Erinevalt eelkäijast on siin tegemist mitte paralleelse, vaid jadasiiniga ( serial architecture), mis võimaldab paralleelsiiniga võrdse kontaktide arvu korral suuremat ribalaiust ja lihtsamat juhtimisskeemi.
    1Kõrvalasuval joonisel näete skeemi, mis seletab PCI-Expressi tööpõhi­mõtet. Joonis 6
    Välisseadmed ühendatakse tugikiibistikuga läbi lüliti (switch), mis tagab point-to-point ühenduse, ilma et oleks vaja teiste seadmetega ühist siini jagada.
    Aeglasemate seadmete jaoks kasutatakse x1 liini kiirusega 250M /s ühes suunas.
    Graafikakaardi ühendamiseks kasutatakse paralleelselt 16 liini x16 kiirusega 4G/s ühes suunas, mis on 2 korda kiirem kui varasem AGP 8x siin.
    Sisemiste siinide võrdlus
    Tabel 21
    Nimetus
    Kasutusala
    Maks. kiirus (MB/s)
    Kasutamine tulevikus
    ISA
    Helikaardid, modemid
    2 kuni 8,33
    Uutes arvutites ei kasutata
    PCI
    Mitmesugused laienduskaardid
    266
    Asendatakse PCI-E-ga
    AGP 2x
    Graafikakaardid, koos PCI-ga
    528
    Asendatakse PCI-E-ga x16
    PCI-E
    Mitmesugused laienduskaardid
    250 (x1), 500 (x2)
    Erinevad variandid x1, x2, x4, x8
    PCI-E x16
    Graafikakaardid
    4000
    Variant x16
  • Välised siinid

  • Varased siinid (pordid) COM ja LPT


    Esimestel personaalarvutitel kasutati välisseadmete ühendamiseks arvuti tagaküljel paiknevaid pesi, mida nimetati portideks e. liidesteks, sest nende kaudu toimus informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist.
    Juba esimeses PC arvutis aastal 1981 võeti kasutusele jada- ja paralleelpordid, mis tegid küll läbi teatud muudatused, nagu näiteks Plug and Play kasutuselevõtt 1995 aastal, kuid on oma põhiolemuselt jäänud samaks.
    • paralleelpordid ( parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal )
    • jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM ( Communication ).

    Jadapordid (serial port). Tähistatakse COM1, COM2... Jadapordist toimub andmeedastus seadmete vahel 1 biti kaupa, ning sinna ühendatakse nt:

    1Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse (vt joonis). Joonis 7
    Paralleelpordid LPT
    2Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25-nõelane pistik , teises otsas (paremal) 36-nõelane Amphenol pistik: Joonis 8
    Need pordid on arvutites olnud juba 20 aastat ja nüüd on nad välja vahetatud . Toome peamised põhjused:
    • Jadaportide maksimaalne läbilaskevõime on 115,2 kilobitti sekundis ja paralleelportidel umbes 500 kilobitti sekundis, mis jääb tugevasti alla kaasaegsete seadmete (näiteks videokaamera) nõuetele.
    • Seadmete ühendamine traditsiooniliste portidega on ebamugav, sest enne ühenduste tegemist tuleb arvuti ja ühendatav seade mõlemad välja lülitada.
    • Portide koguarv arvutis on piiratud. Enamusel arvutitest on 2 jadaporti (näiteks hiire või modemi ühendamiseks) ja üks paralleelport (näiteks printeri ühendamiseks).

    Viimastel aastatel on tänu Plug-and-Play meetodile sisend-väljundtehnoloogia kiiresti arenenud ja kasutusele on võetud kaks uut jadasiini standardit USB ja IEEE 1394 (FireWire). Uued standardid võimaldavad kõrvaldada seadmete ühendamisel tekkivad probleemid ka ilma tehnilisi teadmisi omamata.
  • USB siin


    Standard Universal Serial Bus (USB), mis töötati välja paljude firmade ühistööna, pakkus välja ühte porti ühendatud uue ühtse pistikühenduse kõigile tavalistele sisend-väljundseadmetele, mis oluliselt lihtsustas kaasaegset portide ja pistikute mitmekesisust.
    USB standardi esimene versioon 1.1 kuulutati välja 1995 aastal.
    USB uudsus seisnes selles, et määratud olid pistikühenduse parameetrid, kuid määratlemata oli USB abil ühendatud seadme kontrolleri tööpõhimõte.
    USB võimaldab üheaegselt ühendada kuni 127 erinevat seadet. Seadmeid võib ühendada kas järjestikku või USB jaoturi (hub) abil.
    Seadmete ühendamiseks on arvutitel või jaoturitel ristkülikukujulised 4 kontaktiga Type A pistikühendused. Ühendamiseks välisseadmega kasutatakse ühenduskaabli teises otsas Type B ruudukujulisi pistikühendusi. Joonis 9
    USB 1.1 (1995) andmeedastuskiirus on 12 megabitti sekundis. See on umbes 100 korda suurem kui nüüdseks kasutuselt kadunud COM pordi kiirus.
    USB 2.0 (1999) ületas USB 1.1 kiirust 30 kuni 40 korda (360-480 megabitti sekundis) ja muutus seega IEEE 1394-le tõsiseks konkurendiks.
    1 Kirikal, M. IT alused. Arvutite riistvara II osa (loengukonspekt), Tallinn, 2017
    1Joonis 1 - Põhimälu moodulid
    1 Tabel 1 – Vahemälu areng
    1 Joonis 2 – Emaplaadi osad
    1 Joonis 3 – Sisemised siinid
    1 Joonis 4 – PCI siin
    2 Joonis 5 – AGP siin
    1 Joonis 6 – PCI Express siin
    1 Tabel 2 – PCI Express siin
    1 Joonis 7 – Varased siinid (pordid) COM ja LPT
    2 Joonis 8 – Paralleelpordid LPT
    Tallinn 2018
  • Vasakule Paremale
    Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #1 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #2 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #3 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #4 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #5 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #6 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #7 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #8 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #9 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #10 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #11 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #12 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #13 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #14 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #15 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #16 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #17 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #18 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #19 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #20 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #21 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Denis0231 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Arvuti emaplaadid
    18
    docx

    Arvuti emaplaadid

    Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või

    Arvutite riistvara alused
    Tarkvara ja riistvara
    10
    doc

    Tarkvara ja riistvara

    süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4

    Informaatika
    Eksam
    17
    doc

    Eksam

    8. Arvutite liigitamine erinevate tunnuste järgi Personal arvutid Sülearvutid Pihuarvutid Serverarvutid Mainframe 9. Arvutite tänapäevased kasutusvaldkonnad Meelelahutus, Kommunikatsioon,Ärindus 10. Arvutite tüübid rakendusvaldkondade järgi Server, koduarvuti, kontoriarvuti, multimeediaarvuti, ruuterarvuti. 11. AT ja ATX tüüpi arvutite erinevused AT toitega emaplaat vajab ka vastavalt. AT pistiku emaplaadi poolsem osa kujutab endast kaheteistkümnest jämedat metallpulgast mis on suunatud emaplaadist eemale. Toiteploki poolsem osa koosneb kahest kuue auguga pistikupesast, mis peavad emaplaadile klappima täpselt külg-külje kõrval. AT-emaplaat vajab 12V ja 5V toitepinget. AT arvuti seiskamiseks on vaja lülitada power nuppu. ATX emaplaat vajab samuti ATX toiteplokilt saadavat toidet. Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja

    Informaatika
    Arvutite protsessorid
    9
    doc

    Arvutite protsessorid

    Samuti Pentium II nime all ilmunud kiip koodnimega Deschutes kasutab 0.25 mikroni tehnoloogiat (nn kuues generatsioon). Deschutes protsessoreid sagedustega 333, 350, 400 ja 450 MHz saab edukalt kasutada ka multiprotessorilistes serverites. Suurem taktisagedus vajas ka kiiremat L2 vahemälu (5,5 ns 333 ja 350 MHz Pentium II jaoks ja 5 ns 400 MHz Pentiumi jaoks). Kiiremate protsessorite jaoks võeti kasutusele ka uus 440BX AGP tüüpi tugikiipidega emaplaat, mille siini taktisagedus on senise 66 MHz asemel 100 MHz. Alates 350 MHz töötavad PII protsessorid 100 MHz siinil (alla selle kasutatakse 66 MHz siini), mis suurendab oluliselt arvuti jõudlust. 440BX-emaplaadil saab kasutada ka vanemaid protsessoreid. Suurem siini kiirus on oluline tegija arvuti jõudluse tõstmisel. Protsessoril on samuti 512 kb L2 cache. (mälu asub protsessori plaadil). Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus233-300V 1997333I 1998350; 400IV 1998450VII 1998Mobile

    Informaatika
    Emaplaat
    9
    docx

    Emaplaat

    Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool TAG14 Riistvara alused Egle-Heleri Saar EMAPLAAT Referaat Juhendaja: Oliver Pärt Kehtna 2016 Sisukord 1Sissejuhatus........................................................................................................................................3 21. Emaplaat.........................................................................................................................................3 32. Siinid ja pordid...............................................................................................................................4 12.1. Pordid..........................................................................................................................................4 12.1.1. Vanemad pordid.......................................

    Arvutite riistvara alused
    Emaplaat
    13
    docx

    Emaplaat

    o Loogiline mudel (näiteks tsüklite tüübid siinis) Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning ühendada neid protsessori ja põhimäluga. Iga siin koosneb kahest osast: andmesiinist ja aadressisiinist, kuid need võivad olla ka kokku multipleksitud samadele füüsilistele ühendustele. PCI Express Erinevalt PCI siinist, mis kasutab andmete edastamiseks ühissiini, on PCI Express üldjuhul tähe tüüpi topoloogiaga pakettide võrgustik. PCI Express seadmed suhtlevad teineteisega vahendusel, mis on moodustatud kommutaatoritega, samas iga seade on otseselt seotud kommutaatoriga punkt-punkt tüüpi ühendusega. PCI Express siin toetab lisaks ka: o kaartide kuumvahetust; o garanteeritud ribalaiust (QoS); o energiatarbimise kontrolli; o edastatud andmete terviklikkuse kontrolli. Kiibistik Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem"

    Elektroonika ja it
    Arvutite riistvara alused
    14
    docx

    Arvutite riistvara alused

    elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 2

    Operatsioonisüsteemid
    Referaat EMAPLAAT
    8
    docx

    Referaat EMAPLAAT

    Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad

    Arvuti õpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun