NEOON Kaia Teder K112 10 Ne Neoon 20.18 Neoonist lähemalt Keemiline sümbol Ne Aatomnumber 10 Perioodilisustabelis 2. perioodis ja VIIIA rühmas. Elektronskeem Ne: +10|2)8). Väärisgaas Füüsikalised omadused Kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit Tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit Värvitu, kuid elektronlampides ja neoonlampides hõõgub punakasoranzilt Heeliumi järel kõige kergem Õhus normaalolukorras 0.0012% Kasutusalad Neoonreklaam Kõrgepingeindikaatorites Liigpingepiirikutes
Karmen Lepp 7.BK Tallinn 21.02.2015 Sisukord Nimetuse päritolu ....................... lk 3 Avastamine ............................... .. lk 4 Leidumine looduses .................... lk 5 Kasutamine ............................... .. lk 6 Faktid ....................................... ... lk 7 Pildid ........................................ ... lk 8 Infoallikad ................................. .. lk 9 Nimetuse päritolu Nimi NEOON on tulnud kreeka keelest sõnast NEOS mis tähendab eesti keeles 3 Avastamine Neoon avastati 1898.aastal ja avastajateks olid Sir William Ramsay ja Morris W. Travers. Neoon avastati Inglismaalt, Londonist. 4 Leidumine looduses Neoon on väga levinud element Universumis ja Päikesesüsteemis, siis Maal on see väga haruldane.
Neoon Roger Neoon · Sümbol: Ne · Väärisgaas Kreeka keelest sõnast neos ,,uus" · Eesti keel: Neoon · Ladina keel: Neon · Inglise keel: Neon · Sakasa keel: Neon · Vene keel: H Elemendi levik · Kosmoses 0,001818% · Maakoores puudub Esinemiskujud looduses · Õhus normaalolukorras 0,0012% · Pole teada, kas seda looduses esineb. Omadused · Värvitu · Lõhnatu · Üheaatomiline · Tihedus: 0,9 kg/m3 Üks kergematest väärisgaase · Sulamistemp.: -248,60C · Keemistemp.: -246,080C · Inertne · Hõõgub punakalt oranzilt Kasutamine · Neoonvalgustid, -lambid · Neoonvärvid
RAUD Keemiline element järjenumbriga 26 Oksüdatsiooniaste -2 kuni +7 Aktiivne metall Neljas kõige levinuim aine maakoores Lahustub enamikes hapetes OMADUSED Puhas raud on läikiv, hõbevalge metall Omadusi saab muuta lisades muid elemente Raud on odavaim kõige enam kasutatud metall Kõige tuntum sulam on teras Kasutatakse ehituses ja tootmisel Venitatav ja plastiline NIKKEL Keemiline element järjenumbriga 28 Elemendi sümbol on Ni Moodustab 1,8% maa massist Niklit toodetakse aastas umbes miljon tonni Tuntud juba üle viie tuhande aasta tagasi Vana-Hiinas Looduses leidub niklit ainult ühenditena Peamiselt toodetakse Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas OMADUSED Hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga Hapetega reag. aeglaselt, leelistega ei re...
Mittemetallid - erineva värvusega,tahkes või gaasilises olekus(-Br),juhivad soojust ja elektrit halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised...
Väärisgaasid Koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu
5) keevituskaitsegaasina 6) lasergaasina Heeliumi avastas 1868. aastal J. Jaanssen. Heeliumi sissehingates läheb hääl rääkides selliseks, nagu oleks nina kinni. Liiga palju tarbides hakkavad kopsud valutama. 2 He 4,0026 Heelium 2 Neoon Neooni keemiline sümbol on Ne ning neooni aatomnumber on 10. Ta asub perioodilisustabelis 2. perioodis ning VIIIA rühmas. Neooni elektronskeem on Ne: +10|2)8). Omadustelt on neoon väärisgaas. Ta on praktiliselt interne ehk ta ei osale keemilistes reaktsioonides ega moodusta keemilisi ühendeid. Neooni keemistemperatuur on 27,1 kelvinit ning ta tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit. Neoon on värvitu, kuid elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakasoranzilt. Õhus sisaldub neooni normaalolukorras 0,0012 protsenti. Neoonlampide punakasoranzikat valgust kasutatakse laialdaselt neoonreklaamis
vajalik räni kogus on kaduvväike, on ta siiski bioloogias väga oluline element. Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tähtsus taimede metabolismis. Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas. NB! Räniühendite üleküllus keskkonnas, eriti tolmuna, põhjustab aga raskeid haigusi nagu silikoos ja asbestoos! Neoon (Ne) Keemiline element Neoon on keemiliste elementide perioodilisussüsteemitabelis VIIIA rühmas ja 2.perioodis, väärisgaas. Neooni järjenumber on 10, aatommass 20,18 amü. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 20, 21 ja 22. Neoon kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit ja tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit. Neoon on värvitu. Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranzilt. Neoon on väärisgaasidest heeliumi järel kõige kergem (väiksema tihedusega).
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus
Lihtainena on ta tumehall metalse läikega kristalne aine. Sümbol: Si (silicium) Aatommass on 28,086 Järjenumber perioodilisussüsteemis on 14. Stabiilseid isotoope on 3, massiarvudega 28, 29 ja 30. Räni on hapniku järel levinuim element maakoores, moodustades 29,5% maakoore massist. Räni oksüdatsiooniaste ühendeis on valdavalt +4. Peamine oksiid on ränidioksiid. Räni ühendid vesinikuga, silaanid, on tugevad redutseerijad. Neoon (Ne) Keemilised omadused Omadustelt on neoon väärisgaas. Ta on praktiliselt inertne. Laboratooriumis on saadud üks ühend fluoriga. Pole teada, kas seda looduses esineb. Füüsikalised omadused Ta kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit ja tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit. Neoon on värvitu. Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranzilt. Neoon on väärisgaasidest heeliumi järel kõige kergem (väiksema tihedusega).
ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik Esindajad Metallid Alumiinium Kroom Raud Vask Poolmetallid Germaanium Arseen Antimon Telluur Väärisgaasid Heelium Neoon Argoon Radoon Mittemetallid Vesinik Boor Süsinik Lämmastik Lantanoidid Lantaan Tseerium Praseodüüm Neodüüm Aktinoidid Aktiinium Toorium Protaktiinium Uraan Minu ilus töö
Leht1 Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium Kroom Cr Chromium Magnaan Mn Manganese Vask Cu Cuprum Hõbe Ag Argentum Plii Pb Plumbum Nikkel Ni Nickel Kuld Au Aurum Lehekülg 1
Sudoku reeglid Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1..9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. 9 8 6 Krüptoon Randoon Ksenoon 7 Kloor 6 8 Ksenoon 1 Argoon 4 Neoon Randoon 2 Hapnik 5 9 4 Neoon Heelium Krüptoon 1 Argoon 5 8 6 Heelium 9Krüptoon Randoon 7 Kloor Ksenoon 6
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium
Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel; elementide ringkäik looduses Mittemetallid Mittetallide hulka kuuluvad ained, mis ei sisalda metalli ega poolmetalli. Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side
Aatomi tuum on positiivse laenguga.Elektronid on negatiivse laenguga. Aatomi tuum koosneb neutronitest ja prootonitest. Tuumaosakeste arv = Prootonite arv + Neutronite arv = Massiarv(A) Prootonite arv = Tuumaleng = Aatominr(Z) = Elektronide arv. perioodi nr = elektronkihtide arv rühma nr = väliskihi elektronide arv. 1.Kiht- kuni 2 elektroni 2.Kiht- kuni 8 elektroni 3.Kiht- kuni 18 elektroni 4.Kiht- kuni 32 elektroni väliskihis kuni 8 elektroni. väärisgaas - element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud. Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv...
19902000 mood ÜHEKSAKÜMNENDAD Koodsõnaks individuaalsus Kandja valis mida, kuidas või millega kanda Narko look Moevalik suur, saadi inspiratsiooni eelnevatelt kümnenditelt Inimesed olid kursis koguaeg moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega Naised · Supermodellid ja kõrgmood · Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, tsärgid, pusad, nuku kleidid, mantlid koos võlts karusnahaga. · Teksad ja teksajakid muutusid tumedaks · Liibuvad teksad + kaboi saapad, pearätt, säärised Hipi stiil 95/96 disko stiil Must riietus Disainer rõivad(Chanel, Armani, Gucci, Chanel) Õrnad toonid Fliisjakk, maikad, union jack Casual chic Muu Papud, kaboisaapad, tennised, platvormkingad, jelly shoes, varbavaheplätud, jooksutossud Peavõru, pearätt, kuldehted
Kortsude silumine · Toimib Cu-laseri kaudu- vaskaurude laser, mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid (lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm) · Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad madalamaks. · Vaskaurudel saadi laserefekt juba 1965.a-l Tööpõhimõte · gaaslahendus täitegaasis, milleks on neoon, kuumutab keraamilise laseritoru sellise temperatuurini, et tekib sobiv metalliaurude kontsentratsioon ja gaaslahenduses tekkinud kiired elektronid ergastavadki metalliaatomeid, mis siis kiirgavad nendega samas faasis, ja tekib laserikiirgus Mida peab teadma enne protseduuri ? · 2 nädalat enne laserprotseduuri tuleb kindlasti vältida päevitamist ja isepruunistavate kreemide kasutamist. · Protseduurid ei ole soovitavad rasedatele ja imetavatele
Tähtede sünd, elu ja surm. Tekkimine : Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest.Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid). Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Selleks ajaks, kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaa...
kohta, kuhu minna soovid. Arktikas on inimtegevus raskendatud ka see tõttu, et sa pead koguaeg valvel olema, et sa mingi jääkaru või muu kiskjaga kokku ei sattuks. Inimtegevus avaldab loodusele väga palju mõju. Näiteks eelmise sajandi intensiivsest vaalapüügist, nüüd on olukord juba parem, aga see ei ole hea, kui vaalu edasi püüda, võib juhtuda see, et maailma suurim imetaja, vaal, sureb välja. Et inimesed saaksid kahe hoone vahelt liikuda on sinna pandud kaks neooni värvi(nt. Neoon oranz) köit, mille vahel tuleb kõndida, et mitte ära eksid. Kui sa millegi pärast peaksid nende köite vahelt ära minema, siis ei leita sind arvatavasti enam ülesse. Seda sellepärast, et seal lihtsalt ei näe mitte midagi, aga kui sa liigud nende kahe köie vahel on sinuga kõik hästi.
KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe ...
valmistamiseks (hea lahusti õlidele ja vaikudele). Propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH a) Füüsikalised omadused siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik pole mürgine lahustub hästi vees b) Kasutamine kosmeetika toodete valmistamiseks polümeeride lähteainena Väärisgaasid Elementide perioodilisussüsteemis moodustavad väärisgaasid heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) VIII rühma pea-alarühma. He kuulub s- elementide hulka (elektronvalem 1s2 ). Teised väärisgaasi on p-elemendid ning nende aatomite väliselektronkihti iseloomustab valem xs2xp6 . Seega on väärisgaaside aatomites väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske välja lüüa elektrone, mistõttu väärisgaaside
granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb. Graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Atmosfäär- Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 104 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on granulaarne (koosneb graanulitest), mis ei tähenda aga tahkeid terakesi, vaid jahedama temperatuuriga (4000° C) piirkondi. 4
Õhk Õhk koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsihappegaasist (0,04%). Õhureostus tekib kütuste põlemisel, vingugaas. Vesi Vee omadused on : värvitu, lõhnatu, maitsetu, läbipaistev . Vee reostus on see kui järves pestakse autot ja, et seda vältida on vaja pesta autot kuskil mujal. Setitamine on mittelahustunud osakeste sadestamine. Filtrimine on ainete eraldumine filtri abil. Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine. Keemilised elemendid Vesinik (H) Heelium (He) Liitium (Li) Berüllium (Be) Boor (B) Süsinik (C) Lämmastik (N) Hapnik (O) Fluor (F) Neoon (Ne) Naatrium (Na) Magneesium (Mg) Alumiinium (Al) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Kloor (Cl) Argoon (Ar) Kaalium (K) Kaltsium ...
Laser Laser (Ligth Amplification by Stimulated Emission of Radiation - valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Laseri ehitus Laseri sünteetiline rubiinkristall töödeldakse silindriks, mille telje pikkus ületab tublisti läbimõõtu. Veel on oluline, et ta asetatakse teljega risti rihitud tasapatalleelsete peeglite vahele, optilisse resonaatorisse. Kiirgurkristalli telje suhtes kaldu levivad footonid väljuvad peagi kristallist, kuid telje suunas kiirgunud footonid stimuleerivad üha uusi ja uusi egastanud kroomiioone. Esimesel stimuleeritud kiirguse tekkeaktil saab ühest footonist 2, järgmisel 2-st 4n edasi 4-st 8, 8-st 16 jne. Kiiresti paisub ühesuguste, koherent...
rohkem. Kõrvuti asuvad värvid ehk kõrvalvärvid, · KORDAMISKÜSIMUSED värviringis vastamisi asuvad värvid · kõige küllastunum toon on sinine · kõige vähemküllastunum on kollane · kattes värviringi õhukese mustA värvikihiga saame heledama tooni · kattes värviringi õhukese valge kingiga saame heledama tooni · kattes värviringi ühe kromaatilise värviga (värvilise värviga) saame uued värvitoonid. o Neoon värvid on külmad värvid 5 sooja värvitooni · kollane, beez, roheline 5külma värvitooni · f Värviteraapias vaadeldakse värvide mõju nimeta värvide vastandusi värvipsüholoogia värvipsüholoogias eristatakse kahesugust mõju, · psühofüseoloogililine · psüholoogiline Psühofüseoloogilist on võimalik katseliselt kontrollida · mõõta pulsisagedust · homoonide hulka veres(vereproov)
Kadrioru Saksa Gümnaasium Laserid (referaat) Sigrit Link 12B/R Tallinn 2010 2 Sisukord Mis on laser?............................................................................................................................... 4 Laseri tüübid............................................................................................................................... 4 Laserkiire omadused................................................................................................................... 4 Laseri kasutusvaldkonnad........................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 ...
Kromosfäär, mille paksust on umbes 10 4 km, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Meie näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon ja väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri pind on granulaarne, mis ei tähenda aga tahkeid terakesi, vaid jahedama temperatuuriga (4000° C) piirkondi. 4. Kuidas Päike pöörleb? Kuna Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja
kommenteerida ma ei oska. Mulle oleks rohkem meeldinud, kui laval oleks vahepeal korraga olnud vähem inimesi. Oleks saanud jälgida tantsijaid paremini ning elamus oleks suurem olnud, kuid siis oleks etendus kauem kestnud. Lavakujundusega tabati ajastu stiili väga hästi. Ma sain väga hea ettekujutuse 18. sajandi elu kohta, sest kõik esemed ja kostüümid olid tehtud ajale sobivalt. Isegi voodi ja kirjutuslaud olid antiiksed. Kostüümid olid julged, vahepeal kasutati neoon toonides kleite ning see väga ei sobinud. Väga meeldis, kuidas kujutati elu kõrtsis lava servas, kui keskel keegi tantsis. Lava äärde toodi tünnid ja lauad, seal istuti ja räägiti juttu. Vahepeal käis teenindaja ja tõi juua. Valgustust oli vähe. Saal oli pime ning laval oli valgustatud. Midagi erilist polnud, aga oma tööga sai valgustus väga hästi hakkama. Balletis oleks olnud imelik, kui oleks valgustusega mängitud
· Prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks(Z),mis kajastub ka perioodilissüsteemis. 6. 1) alumiinium Al 9) kaalium K 17) raud Fe 25) väävel S 2) elavhõbe Hg 10) kaltsium Ca 18) räni Si 3) fluor F 11) kloor Cl 19) plii Pb 4) fosfor P 12) kuld Au 20) süsinik C 5) hapnik O 13) lämmastik N 21) tina Sn 6) heelium He 14) magneesium Mg 22) tsink Zn 7) hõbe Ag 15) neoon Ne 23) vask Cu 8) jood I 16) naatrium Na 24) vesinik H 7. Perioodilisustabeli koostamise aluseks on kaks põhimõtet: 1) keemilised elemendid reastatakse tuumalaengu kasvu järgi 2) elemendid rühmitatakse sarnaste keemiliste omaduste põhjal. horisantaalsed read ehk perioodid; vertikaalsed tulbad ehk rühmad Perioode on 7. Elementide rühmi on tabelis 18. Elemendile tabelis kuuluv ruuduke kannab nimetust lahter
Keemia 8. Klasside eksami konspekt 1. A) Puhtad ained, b) ainete segud, c) ainete füüsilised omadused. a) Koosneb ainult ühe aine osakestest. b) Koosneb mitme aine osakestest. c) Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Keemialaboris kasutatavad anumad, 2b. ohutusnõuded. a) Katseklaas- katsete tegemiseks. b) Keeduklaas- lahuste valmistamine ja keetmine. c) Kolb- lahuste valmistamine, hoidmine. d) Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine. e) Pipett- aine transportimine f) Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades. g) Lehter- abi ümbervalamises. h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks. j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. ...
kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Kümnendi keskpaik tuli välja ka uue suunaga narko look. Kondised näod, aukus silmad, nahk läbipaistev. Moevalik oli 1990ndatel äärmiselt suur, laenati palju eelnevatelt kümnenditelt. Inimesed olid kogu aeg kursis moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega. *90ndate alguses hakati võtma eeskuju supermodellidelt ja kõrgmoelt. Alguses võis näha jätku 80ndate stiilile. Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, t-särgid, pusad, nukukleidid ja mantlid koos võlts karusnahaga. Teksad ja teksajakid muutusid tumedamaks võrreldes 80ndatega. Naised hakkasid rohkem kandma liibuvaid teksaseid, mille juurde käisid kaboi saapad,säärised, pearätt. *Üheksakümnendate keskel tulid tagasi moodi 60 lõpus ja 70 algul olnud hippie stiil. Võeti uuesti kasutusele maani kleidid, kõrge kaelusega pluusid, pitspluusid, ilma õlapaelteta pluusid ja
LASER SISSEJUHATUS Esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt. Laser on üpris eriliste omadustega valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on tegelikult lühend sõnade algtähtedestr. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgen...
25) Millega näitab ehk millega võrdub aatominumber? tuumalaengut 26) Millega ligikaudu võrdub massiarv? aatommassiga 27) Mida nimetatakse elektronoketiks? Elektronideks nimetatakse aatomi osakesi, mis on negatiivse laenguga ja prootonitest ja neutronitest ligikaudu 2000 korda väiksemad. 28) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad? Heelium, neoon, argoon, krüpton, ksenoon, radoom- need on vvärisgaasid 29) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 30) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? Universumis- Maakoores- Vesikeskonnas- Õhkonnas- Biosfääris- ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud
Laserid Laseriks nimetatakse seadet, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valgus kimpe. Sõna ,,laser" tuleneb ingliskeelsete sõnade Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation esitähtedest, mis tähendab valguse võimendumist stimuleeritud kiirguse kaudu. Stimuleeritud kiirguse tõestas juba 1916. aastal Albert Einstein, kuid esimese laseri teostamiseks läks siiski veel aega. Laseri põhimõtte avastas aga Charles Townes USA-s 1954. aastal, ning asus seda viimistlema koos Schawlow´ga. USA Theodore Maiman ehitas esimese töötava laseri, 16. mail 1960. aastal milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiin andis tavalist valgust välklambist ja kiirgas laserivalgust. Laseri leiutamisel ei saa aga ühte kindlat nime nimetada, oma osa on selles 20. sajandi suursaavutuses nii Townes'il, Schawlow'l, Gouldil, Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Aatom kiirgab valguse footoni...
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Jaana Varis 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljud...
58 ööpäeva 15 tundi ja 36 minutit. Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev (ajavahemik Päikese kahe kulminatsiooni vahel) -- 176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Atmosfääri koostis Heelium argoon Vesinik neoon Atmosfääri kaalium koostis süsinikdioksiid Naatrium hapnik Atmosfäär Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre. Gaasimolekulid põrkuvad pinnaga sagedamini kui üksteisega.Võib öelda,et Merkuuril atmofäär praktiliselt puudub.Nagu näitavad tehtud eksperimendid on Merkuuri rõhk Maa omast 500miljardit korda väiksem,mis meil
aja jooksul). Aga lõpuks tarvitab ta ära kogu vesinikust kütuse. Siis järgnevad radikaalsed muutused, ning ehkki see on tavaline tähestandardi järgi, võib tulemus olla hävitava toimega Maale. Päike 6 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi · Vesinik 92.1% · Heelium 7.8% · Hapnik 0.061% · Süsinik 0.03% · Lämmastik 0.0084% · Neoon 0.0076% · Räni 0.0037% · Magneesium 0.0024% · Väävel 0.0015% · Kõik muu 0.0015% 7 KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.slideshare.net/KerliMark/pike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html http://eofdreams.com/data_images/dreams/eclipse/eclipse-01.jpg http://upload.wikimedia
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Nimi 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates ...
Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. La...
Peeglite tõttu läbib valgus võimendavat keskkonda korduvalt ja seetõttu võimendub mitu korda. Osa valgusest läbib poolpeeglit ning väljub laserkiirena.Selleks, et võimendavas keskkonnas püsiks pöördhõive, on sinna vaja pidevalt energiat juurde anda. Seda protsessi nimetatakse pumpamiseks. Põhiliselt kasutatakse pumpamiseks elektrivoolu või mingi muu lainepikkusega valgust (mis võib tulla ka teisest laserist).Tööpõhimõte-gaaslahendus täitegaasis, milleks on neoon, kuumutab keraamilise laseritoru sellise temperatuurini, et tekib sobiv metalliaurude kontsentratsioon ja gaaslahenduses tekkinud kiired elektronid ergastavadki metalliaatomeid, mis siis kiirgavad nendega samas faasis, ja tekib laserikiirgusKasutusalad-Meditsiinis(diagnostika,ravi,kirurgia,haavamdite tervenemise kiirendamine, kortsude silumine). Mõõtmiseks(Laserkaugusmõõtja on mõeldud asendama mõõdulinti ning joonlauda ning seda ilma abilist kasutamata
4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim- Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit.
Laser Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasut...
tugevasti helendavaks. Leegi nõrgalt helendavas, kuid suhteliselt kõrge temperatuuriga ja hapnikurikkas välisosas põlevad gaasid täielikult. 4.Gaaslahenduslamp Gaaslahenduslamp on seadis milles elektrienergia muundub valgusenergiaks, kui selle kolvis olevat gaasi või mingit muud ainet (helavhõbe, halogeen) gaasi läbib elektrivool või selle toimel tekitatakse kiirgus, mis paneb luminofoori helendama. Heelium põleb oranzilt, Neoon põleb punakasoranzilt, Argoon põleb violetselt või helesiniselt, Krüptoon põleb hallilt, Ksenoon põleb hallilt või rohekassiniselt. Lahenduslampide hulka kuuluvad: luminofoor-, elavhõbe-, ksenoon-, impulslambid. Lamp koosneb silindrilisest või kerasjast klaas või keraamilisest või metallkolvist, elektroodist või elektroodidest ja soklist või soklitest. Gaaslahenduslampide gaaslahendusest tekkiv helendus sõltub lampi läbivast voolust ja selle
Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000° C. Liigub 230 km/s Luige tähtkuju suunas. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust (photos valgus) ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 10 4 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on granulaarne (koosneb graanulitest), mis ei tähenda aga tahkeid terakesi, vaid jahedama temperatuuriga (4000° C) piirkondi
Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid välklaserid (impulsslaser) neodüümlaser tahkislaser rubiinlaser kristall-laser gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt ...
Loodus õpetus :kõik kordamiseks. · Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). H...
pikkuseid ja laiuseid, millest moodustub kuva pind. Elektroodid moodustavad ka ristmikke, mis lõimuvad miljoni piksli kohta rohkem, kui kolmel neljandikul juhtudest. Pikslid on kui kambrid, mille ümber madalrõhkkond hoiab ära pikslite segunemise. Pikslite seinad värvitakse pihustusmeetodil ühe värvitüübiga kolmest fosforist, mis helendab kas punaselt, siniselt või roheliselt, kui see on aktiivses olekus. Iga piksli sees on kinni ksenoon (Xe) ja neoon (Ne) gaasid. Kui kuva kontroller tahab kindlat pikslit helendama panna, avab ta aadressi rea, mis viib selle piksli kambrini (avamine on teostatav vooluringi sulgemisega nii, et elektrivool saaks sellest läbi minna). Samal ajal saadab kontroller elektrivoolu mööda kuvaliini, mis liigub väljavalitud pikslini. Elektrienergia saab avatud aadressi real laengu ja liigub läbi piksli ning läbib vastava vooluringi. Elektripingetest tekkiv energia väljub aatomitest gaasiseguna, muutes gaasi
Geenitehnoloogia Insenergeneetika DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine in vitro ja siiramine kromosoomi,plastiidi või viirusesse. Eelduseks rekombinantse DNA loomine so. DNA molekul,mis koosneb eri liigi DNA juppide ühendusest.(1970) restiktaasid bakterites leiduvad ensüümid mis tagavad neile nn ,,immuunsuse" viiruste vastu lõigates nende DNA juppideks. · Bakterid omavad võõra DNA vastu nn R/M süsteemi · toimub kahe ensüümi koostöö : restriktaas(R) mis lõikab DNA tükkideks ja metüültransferaan(M) mis metüleerib ära oma DNA ja kaitseb seega oma DNA-d lõhkumise eest. · Restriktaasid tunnevad ära teatud järjestusega nukleotiidi paarid (4-8)DNA-s · teada erinevaid restriktaase üle 3500 · vastavalt restriktaasi toimele lõigatakse DNA lahti kas lõikuvalt või tömbilt. Kahe DNA kleepuvate otste liitumine toimub komplementaarsus printsiipide alusel ja ...
muutis uuel kaardil geograafilist poolt veel rohkem tundmatuseni, saades aru, et probleem, mis 1972 aasta kaardiga kaasnes oli see, et inimesed arvasid vaatavat linna kaarti mitte metrookaarti. Uuem versioon on selgem, kuna metroode värviskaala on aastate jooksul lihtsustunud. Vignelli kaardil on kõrvale heidetud endine ''neoon vikerkaare'' õhkkond, värve on vähem ning nad on selgemad. Uus kaart on küll lihtsamates toonides ja paremini mõistetav kuid arvan just see, et värvid olid ,, neoon vikerkaare" toonides ja kaardi tegemisel muudeti geograafilisi aspekte niipalju, et kaart näeks pigem ilus välja, kui vastaks tegelikkusele, tegigi 1972. aasta kaardi nii huvitavaks ja suurepäraseks tööks, graafilise disaini seisukohalt. Metrookaarti loomisest Kickmap'i disainer on Eddie Jabbour, kes sündis ise Queensis ja kasvas üles Brooklynis. Tema isa oli George Salomon, kelle metroo kaart oli kasutuses New Yorgi metroodes.