GB-st. Hinnad ulatuvad 500-st kroonist paarituhandeni. Lindiseadmed Peamiselt suurte andmete varukoopiate tegemiseks kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht 1,44 MB Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, magnetväli rikub disketil olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid Sisemälu, operatiivmälu, otsepöördusmälu, muutmälu (RAM) mälu osa, kuhu salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on
digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD- seadme vahendusel. Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-
..............................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Selles referaadist on lühike ülevaade diskettidest ja mälupulkadest. Sinna sisse mahub natuke ajalugu, kasutustjuhend, kirjeldus jpm. Teadaolevalt on disketid ja mälupulgad mõlemad andmekandjad ja sellest tingituna on diskette ka mälupulga üks eelkäija. 3 1. Diskett Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. 1. 1 Ajalugu Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le
Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD disketid, mille mahutavus on 1,44 MB. Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, sest nende magnetpind on väga õrn ja kergesti rikutav. Disketti võivad kahjustada muljumine, külm, magnetväli, mobiiltelefoni lähedus, tolm jms. Seepärast ei tohiks disketil hoida olulisi andmeid, millest mujal koopiat ei ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia teisele
paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Kuidas arvutiviirused levivad ? Peamised levimise viisid: · E-maili manusena · Arvutivrgus vljajagatud ressurside kaudu · Kasutatud flopikettad tundmatust allikast · Eelformateeritud flopikettad · Disketid kodunt vi koolist · Laenatud disketid · Nakatunud internetileheklgede kaudu · Korduvalt pakitud vi avatud tarkvara pakend (kahtlane firma) · Odavalt saadud tarkvara (kahtlane firma) · Piraattarkvara Kuidas viirused jagunevad ? Arvutiviirused jagunevad: failiviirused süsteemiviirused makroviirused Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ? · Aktiviseerida tulemüür 7 · Mitte avada kirjadega kaasas olevaid faile, kui pole sisu turvalisuses veendunud
kiirgusele. Polükarbonaat Polükarbonaat on tugev ja läbipaistev materjal , millel on kõrge löögisitkus temperatuurivahemikus -40 - 115 C . Polükarbonaat on madala väsimustugevuse ja kulumiskindlusega ning lahustub mõningates orgaanilistes lahustites. Lisaks on polükarbonaat kergesti vormitav ja töödeldav. Polükarbonaadil on suur roll tehnikavaldkonnas, sellest valmistatakse lüliteid, releesi, arvuteid, telefonid, laserplaadid, disketid, elekrimasinate ja palju muud. Palju kasutatakse polükarbonaati ka koduses majapidamises, näiteks kasvuhoone klaasidena, lambikuplitena, akendena jpm.
BIOS BIOS e. Basic Input/Output System e. Põhiline sisend-/väljundsüsteem Bios on isiklikesse arvutitesse ehitatud programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi, kui oma arvuti sisse lülitate. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa teie arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi. Bios on salvestatud andmekogum emaplaadi ehituse kohta (millised siinid, kui palju porte ja millised, kui kiiret protsessorit on võimalik lisada, jne). Andmed on salvestatud emaplaadi peale asetatud ROM tüüpi mälu kiibile. Arvuti käivitamisel on üks kahest vajalikust andmekogust. Kui BIOS kiipi ei leita või on vigane ei ole võimalik arvutit käivitada. BIOSi kiibil olevaid andmeid otseselt muuta ei ole võimalik arvuti alglaadimise protsessis. Kuid varasemal ajal oli võimalik BIOSi kiipe riistvaraliselt ümber kirjutada. Nüüd aga on võimalik eraldi tarkvaraga muuta (uuendada) BIOSi kii...
1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-lt 1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe) 1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto
andmekandjast välkmälu (flashmälu) (mälukaartides, USB mälupulkades, MP3 mängijates, digikaamerates, mobiiltelefonides jm) MÕISTED: Mälukaart välkmäluseade (Flash memory), milles saab hoida digitaalseid andmeid. Mälupulk välkmälul põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USBpordi kaudu. (Mälupulki kasutatakse samal otstarbel nagu varem kasutati diskette, kuid nad on kiiremad ja võtavad rohkem võimsust. Nad on palju väiksemad kui disketid ja samuti kergemad, kaaludes alla 30 g. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GBni. Nad on vastupidavamad ja töökindlamad, sest neil ei ole liikuvaid osi. Nad on üsna robustsed ja peavad vastu igasuguse mehaanilise surve, mis just mälupulka katki ei murra ega tema pistikut ei kahjusta. Mälupulgale ei ole võimalik kirjutada ükskõik kui mitu korda, sest mälu kulub iga kirjutamise käigus. Mälupulgale kirjutada või andmeid
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maa...
Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st volitatud kasutajate poolt) Majandus ja sõjalise luure agendid Kräkkerid Muud (kriminaalne element) Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 10 Ründed: ründekanalid Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad, näiteks viirustega nakatatud disketid, CD Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 11 Ründeliigid Füüsilised ründed; Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine; Turvamehhanismide ründed; Ründetarkvara. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 12 Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine.
(2) 1957. aastal leiutati arvutikeel MATH-MATIC. Ka Bill Gates alustas selle keele uurimisega. (2) 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk Poolautomaatne Maakeskkond otsetõlkes. See süsteem liitis ühte võrku USA ja Kanada radarid(lennukid jm. Õhusõidukite jaoks). Samal aastal Jaapanis aga ehitati esimene selle maa elektrooniline arvuti NEAC 1101. (2) 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid ja kasutatakse uut operatsioonisüsteemi OS/2.(2) 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz. (2) 1990. aastal avaldas Microsoft Windows 3.0 ka HTML kood ja WWW - ülemaailmne arvutivõrk muutusid juba levinud asjadeks. (2) 5 1.2 Arvuti ajalugu enne esimest elektroonilist arvutit
Puurimisel Ründed: ründeallikad · Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi sees, st volitatud kasutajate poolt) · Majandus- ja sõjalise luure agendid · Kräkkerid · Muud (kriminaalne element) Ründed: ründekanalid · Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga · Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud · Ründetarkvara sisaldavate andmekandjad, näiteks viirustega nakatanud disketid, CD 7 Ründeliigid · Füüsilised ründed · Ressursside väärkasutus · Ressursside blokeerimine · Infopüük · Võltsimine · Süsteemide manipuleerimine · Turvamehhanismide ründed; · Ründetarkvara; Füüsilised ründed · Infrastruktuuri füüsiline rünne; · Vandalism; · Volitamatu sisemine hoonesse; · Vargus;
ARHIVAALIDE SÄILITAMINE PASSIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Passiivse elutsükli ajal hoitakse arhivaale organisatsiooni arhiivihoidlas. Selle perioodi tegevused: -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse hoidlasse -tagatakse hoiutingimused (karbistamine) -tagatakse juurdepääs ja arhivaalide kasutamine -arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides. Kui arhivaalide hoidmine tööruumides pole turvaline ja hoidlas r...
mäluseade. Vähemlevinud kuid tähtsad andmekandjad · Magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; · Magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; · Zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive). Käitumine võrgus Aivar Luist NETIKETT · Käitumisreeglite kogumik, ehk kuidas käituda võrgus nii, et kellegagi pahuksisse ei sattuks · Sõna tuleb väljendist "Net etiquette" e. võrgu etikett ja käsitleb arvutivõrgus käitumise juhiseid. Aja jooksul Võrgus välja kujunenud terve hulk reegleid. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama - sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid.
Dokumentide hoidmise ja hävitamise kord -Dokumendi andmeid säilitatakse dokumendiregistris senikaua, kui säilitatakse dokumenti. ----Dokumentide hävitamine on vajalik, et neis sisalduv informatsioon ei satuks kolmandate isikute kätte. Eesmärgiks on kaitsta inimesi, kes võivad andmete väärkasutuse tõttu kannatada saada. - Hävitamisele kuuluvad järgmised andmekandjad: · dokumentide mustandid, dokumentide koopiad, arvuti väljatrükid, disketid, CD-d; · asjaajamises ja arhiivihoidlas säilitustähtaja ületanud dokumendid. -Arhivaale võib hävitada ainult hävitamisakti alusel. -Dokumente ei tohi hävitada rebimise või põletamise teel. -Dokumendid hävitatakse purustamise või teabe kustutamise teel. -Paberkandjal olevate dokumentide purustamisele kehtivad järgmised rahvusvahelised standardid: 1. Turvalisuse aste: kirjalike dokumentide jaoks, mis tuleb muuta loetamatuks riba laius 12 mm, riba pikkus lõpmatus; 2
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................. 5 Päästikumehhanism.................................................................................................................6 Toimelaeng ........
see maksis 1795 $ ja arvutiga oli kaasas 1500 $ eest tasuta tarkvara. Arvutil oli väike ekraan, modem ja kaks draiverit. Mitch Kapor lõi Lotus 1-2-3'e aastal 1982. 1983 tuli Compaq PC. 1984 Apple Macintosh . 1985 NSFNET, mis on moodsa Interneti eelkäia. Programmeerimiskeel C++ ja Page Maker graafika. 1986. aastal kasutas Compaq Deskpro 386 32 bitist mikroprotsessorit ja võimaldas teha 4 miljonit toimingut sekundis. 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid ja kasutatakse uut operatsioonisüsteemi OS/2 1988 võitis Pixar's "Tin Toy" suure filminduse, Akadeemia auhinna, Oskari, parima animeeritud lühifilmi eest. Hiljem 1995 aastal sai sama kompanii auhinna ka Toy Story eest. 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz 1990. aastal avaldas Microsoft Windows 3.0 ka HTML kood ja WWW - ülemaailmne arvutivõrk muutusid juba levinud asjadeks. Puudused/eelised Puudused · Suur vastutus · Tervisele kahjulik
Läbi aegade on loodud kolm mõõtu: 8 tolli, 5¼ tolli ja 3½ tolli. Võidukäik kestis peaaegu 30 aastat. Tänapäeval võib neid veel aegajalt kohata riistvaralise omapära tõttu kasutusel olevates spetsiifilistes seadmetes. Nende asenduseks on seadmed nagu: CD, DVD, BlueRay, mälupulgad, välised kõvakettad ja mälukaardid. Mälupulkade maht võrreldes diskettidega on sadu (ja ka tuhandeid) kordi suurem. Samuti ei lähe mälupulgad nii kergesti katki, kui seda tegid disketid. Üks liivatera võis rikkuda kogu disketi! HDD e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD. HDD on ka teatud mõõtu ,lauaarvutil on see 3,5"(standart) ja sülearvutis 2.5"(standart). Socket ja Slot - Protsessori pesa. Pesasid on rohkem, kui käte ja varvaste peal saaks kokku lugeda. Emaplaat ei toeta kõiki protsessoreid ja vastupidi. Emaplaatidel on tihti piirangud ka protsessorite kiirustele
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12...
4. Andmekandjad 4.1. Disketiseade Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval on levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid. Need töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi.
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara .................................................................................................................8 2.2 Jaosvara ...................................................
ürituste kavad, plakatid, kutsekaardid jm.; reklaamväljaanded, tootekataloogid, hinnakirjad jm.; telefonikataloogid, sõiduplaanid jm.; seina,laua, tasku jm. kalendrid; eksliibrised, postkaardid, värvimis ja joonistamisraamatud, reproduktsioonid; ristsõnaväljaanded; rahvusvahelises pimedate kirjas (Braille' kirjas ) trükised; heliplaadid, lindid, kassetid; diapositiivid; videokassetid; mikrokaardid ja filmid; füüsilisel kandjal olevad elektroonilised teavikud: CDROMid, DVDd, disketid jm. Sundeksemplari saajad Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplarid saadetakse alljärgnevalt: 1) Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari; 4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; 5) Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides
Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus................................................................ 8 Arvutitarkvara liigid ....................................................................................................10 1. Ärivara (commercialware)....................................................................................10 2. Jaosvara (shareware).......................................................................................
märgitud säilitustähtajale. 11.2. Säilitamisele kuuluvaid dokumente hoitakse arhiiviruumis. 11.3. Dokumentide hävitamine on vajalik, et neis sisalduv informatsioon ei satuks kolmandate isikute kätte. Eesmärgiks on kaitsta inimesi, kes võivad andmete väärkasutuse tõttu kannatada saada. 11.4. Hävitamisele kuuluvad järgmised andmekandjad: 11.4.1. dokumentide mustandid, dokumentide koopiad, arvuti väljatrükid, disketid, 11.4.2. CD-d; 11.4.3. asjaajamises ja arhiivihoidlas säilitustähtaja ületanud dokumendid. 11.5. Arhivaale võib hävitada ainult hävitamisakti alusel. 11.6. Firmas hävitatakse dokumendid dokumendipurustajas või teabe kustutamise/sulgemise teel. 12. TÖÖTAJA TÖÖLT VABASTAMISE, TEENISTUS- VÕI TÖÖSUHTE PEATUMISE VÕI ASUTUSE TÖÖKORRALDUSE MUUTMISE KORRAL ASJAAJAMISE ÜLEANDMISE KORD 12.1
· Poliitilised/ideoloogilised. 2. Majandus- ja sõjalise luure agendid 3. Kräkkerid (osakaal järjest kasvav, eriti viimase 4aastat üle võrgu) 4. Muud (meil eelkõige kriminaalne element) Ründekanalid 1. Vahetu kontakt rünnatava objeki infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga 2. Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud(reeglina internet). Kaasajal väga sage. 3. Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad, näiteks viirustega nakatatud disketid (kaasajal siiski väga harva). Süsteemide manipuleerimine Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi. Olulisemad alaliigid: · Andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõigste mutmine vms) · Liinide manipuleerimine · Andmeedastus manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · Aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud
Kräkkerid (osakaal järjest kasvav, eriti viimased 4 aastat üle võrgu) Muud (meil eelkõige kriminaalne element) 31.2. Ründekanalid · Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga · Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud (reeglina Internet). Kaasajal väga sage · Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad, näiteks viirustega nakatatud disketid (kaasajal siiski väga harva) 32.Rünnete jaotus · füüsillised ründed · ressursside väärkasutus · ressursside blokeerimine · Infopüük · võltsing · süsteemi manipuleerimine · ründed turvamehhanismidele · ründetarkvara 33. Füüsilised ründed - Füüsilised ründed ohustavad eelkõige infosüsteemide käideldavust ja terviklust
stabiilsemad. See ei tähenda muidugi, et nad oleksid igavesed. Tavalistes raamatukogu tingimustes võib vinüülplaadi elueaks lugeda 100 aastat. Magnetkandjate ehitus: Magnetkandjad jagunevad: 1 Helisalvestuseks ettenähtud magnetlindid professionaalsed lindid professionaalsed lindid helifilmidele kodukasutajatele mõeldud lindid 2 Videolindid professionaalsed lindid kodukasutajatele mõeldud lindid 3 Arvutite välised infokandjad (kõvakettad, disketid, magnetlindid) 4 Täpissalvestuslindid- magnetlindid mida kasutatakse telemeetrilise info salvestamiseks ning programmjuhtimisseadmetes Ehitus on neil kõigil üsna sarnane, vahe on vaid kasutatavates töökihi materjalides ja nende parameetrites. Magnetlint koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Magnetlindi töökihi vastaspoolele kantakse tagakiht, mis sisaldab tahma polümeerses sideaines. Tagakiht kaitseb linti kulumise eest,
Pikemalt nende kohta infi leiad siit. FDD (1) (Floppy Disk Drive) - flopiajam Kettaajam, mis loeb ja kirjutab flopiketastele Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi.
need näiteks varguse korral (seadmed varastati, kuid säilis register seerianumbritega) mõnda avalikku uudisegruppi postitada. Sama kanal võiks töötada ka teises suunas - kui pakutakse müüa kahtlast kraami, tasub järgi küsida, kas kellelgi ei ole midagi sarnast hiljuti «kaduma» läinud. On teada juhtumeid, kus selline avalikke kanaleid kasutav suhtlus on viinud tegelike varguste avastamiseni. Andmekandjad, andmed ja tarkvara Ka andmekandjad (CD-d, disketid, magnetoptilised kettad, striimerilindid jms.) ja asutuses kasutusel olevad tarkvarapaketid tasub registreerida ja need andmed kõigile avalikult nt. asutuse intranetis või muu üldkasutatava kanali kaudu kättesaadavaks teha. Esiteks on selline info kasulik, kui tekib ootamatult vajadus mõne andmekandja järgi - siis saab registri põhjal kiiresti leida vaba ressursi. Teiseks käib tarkvarapakettidega kaasas ka lit- sentsiinfo, mis alati ei pruugi
Kõvakettad kardavad ka põrutust ja ülekuumenemist. Tänapäeva kõvaketaste mahud algavad 100 gigabaidist. Foto 38. Kõvaketta- seade seestpoolt 34 Disketiseade (FDD ) ehk ümbrikkettaseade on jäänuk arvutite ajaloost. Disketid ei ole töökindlad ja seadme kiirus on madal. Kasutatakse 3½-tolliseid disketisead- meid (varasemal ajal oli ka suuremamõõdulisi). Disket- tidel on võimalus kirjutuskaitsme pealepanekuks; selleks peab plastmassist lüliti olema asendis, kus valgus läbi paistab
Vinüülplaaatidel on tunduvalt väiksem kahin kui sellakplaatidel, samuti kuluvad nad aeglasemalt. Samuti vähenes plaadi kaal 150 grammini. Magnetkandjate ehitus Magnetkandjad jagunevad: 1. Helisalvestuseks ettenähtud magnetlindid professionaalsed lindid professionaalsed lindid helifilmidele kodukasutajatele mõeldud lindid 2. Videolindid professionaalsed lindid kodukasutajatele mõeldud lindid 3. Arvutite välised infokandjad (kõvakettad, disketid, magnetlindid) 4. Täpissalvestuslindid- magnetlindid mida kasutatakse telemeetrilise info salvestamiseks ning programmjuhtimisseadmetes Ehitus on neil kõigil üsna sarnane, vahe on vaid kasutatavates töökihi materjalides ja nende parameetrites. Magnetlint koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Magnetlindi töökihi vastaspoolele kantakse tagakiht, mis sisaldab tahma polümeerses sideaines.
Lugemisel peegelduva kiire polaarsus kannab infot. MO-ketaste eelised : · Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm- neli korda aeglasem. · MO-kettal on hõlbus viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikeseks · Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO-kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Samuti on MO-ketaste lubatud temperatuurivahemik suurem 5- 45oC. Andmete säilivusajaks pakub näiteks Fujitsu oma ketaste puhul 30aastat. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5" kui ka 5 ¼" seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB
(gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Kasutatakse näiteks serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus. Mälupulk (ingl. Flash Memory Stick) - uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Siin on sisend-väljundkanal andmete edastamiseks kahe seadme vahel (nt kettalt protsessorisse). Andmekandja (ehk vahetatav mälu) materjal, millele saab andmeid salvestada ja neid sealt võtta (flopi, CD). Salvestama (Save) andmeid välismällu paigutama. 3.2 Mälumahu mõõtmine
44 Magnetoptiliste ketaste eelised: -Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm-neli korda aeglasem. -MO-kettal on hõlbus viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikeseks -Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO-kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Samuti on MO-ketaste lubatud temperatuurivahemik suurem 5-45oC. Andmete säilivusajaks pakub näiteks Fujitsu oma ketaste puhul 30 aastat. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5" kui ka 5 ¼" seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt
44 Magnetoptiliste ketaste eelised: -Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm-neli korda aeglasem. -MO-kettal on hõlbus viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikeseks -Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO-kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Samuti on MO-ketaste lubatud temperatuurivahemik suurem 5-45oC. Andmete säilivusajaks pakub näiteks Fujitsu oma ketaste puhul 30 aastat. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5 kui ka 5 ¼ seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB
Seega kirjutamine toimub magnet välja toimel ja lugemine optiliste vahenditega. Magnetoptiliste ketaste eelised: -Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm-neli korda aeglasem. -MO-kettal on hõlbus viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikeseks -Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO- kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Samuti on MO- ketaste lubatud temperatuurivahemik suurem 5-45oC. Andmete säilivusajaks pakub näiteks Fujitsu oma ketaste puhul 30 aastat. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5" kui ka 5 ¼" seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB. Kõik
3 meetri kõrguselt; andmed säilivad 10 aastat; keskmine tõrketa tööaeg 250 000 tundi. Magnetoptilised kettad Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta puhul, kirjutamine umbes kolm-neli korda aeglasem. MO-kettal on lihtne viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikseks. Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO-kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5 kui ka 5 … seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB. Kõik senised realisatsioonid kirjutavad ketta ühele küljele. Magnetoptilisi kettaid tehakse ka 5,25 tollistena ning need seadmed võimaldavad suuremaid
Koodeks tänapäevane raamatu vorm, 4. saj. pKr tuleb massiliselt kasutusele. Mitusada aastat eksisteerisid rullraamat ja koodeks kõrvuti. Koodeks = puu, tuleneb vahatahvlitest. Suur roll oli pärgamendi kasutuselevõtul. o Trükitud raamatud - alates 15. saj. hakati koodeksit paberile trükkima. o E-raamat tekst on masinloetav. Offline disketid, CD-ROMid, DVD-d on eraldiseisval kandjal. Online veebis publitseeritud Audioraamatud mitte ei loe vaid kuulad teksti Amazon Kindle 2 2009a veebr. tuli välja, saab laadida 150 raamatut. · raamatu struktuur ja tunnused o Kirjutusmaterjal o Graafiline salvestis mingis märgisüsteemis (kui on tühi, pole justkui raamat) o Sisu sõnum o Otstarve e
kasvab. Inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. *teiste hüviste hinnad – mingi kauba nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad võivad olla üksteise suhtes asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. Nii näiteks võivad asenduskaupadeks olla erinevad mahlad, joogid, teenused jne. Täiendkaupu tarbitakse koos, näiteks auto ja bensiin, disketid (printer) ja arvuti jne. Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust ja täiendkauba hinna langus suurendab antud kauba nõudlust. Asenduskauba hinna tõus suurendab antud kauba nõudlust ja asenduskauba hinna langus vähendab antud kauba nõudlust. *tarbijate ootused – kauba nõudlust mõjutavad ka tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. *tarbijate arv – tarbijate arv mõjutab turunõudlust ja seega tarbijate arvu kasv suurendab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
