IP pakett ja Type of Service Reeglina, saadetud võrgus paketid erinevad IP viie päisevälja baasil. IP paketi allika aadress, sihtpunkti aadress, IP protokolli väli, allika ja sihtpunkti pordid. Nemad kirjeldavad andmevoogu. Andmevoog koosneb pakettidest, genereeritud rakendusega, mis töötab allika arvuti peal ja on mõeldud saatmiseks rakendusele, mis töötab sihtpunkti arvuti peal. Ühe andmevoo pakettidel on kõik viis IP paketti päiseväljad samamoodi täidetud. Teenuse kvaliteet ei ole kellelgi geniaalne idee, mis oli välja mõeldud hiljuti. Juba need inimesed kes asutasid Interneti nägid ette selle vajadust ja mõtlesid välja teenuse tüüpi baiti, ehk Type of Service (ToS) IP paketi päises. Järelikult, võimalus realiseerida teenuse kvaliteeti oli võimalik juba alguses kui oli välja mõeldud IP pakett.
Oskuste ebapiisavus virtuaalmaailmas toimetulekuks. Pooled tänasest interneti mittekasutajatest on seisukohal, et nad ei hakkagi internetti kasutama. Interneti kasutamise ohud Krediitkaardi või mõne teise elektroonilise maksevahendi andmete vargus. Arvuti kõvakettal oleva salajase teabe avamine või ärastamine. Arvutisse viiruse sisestamine. Kasutaja eraviisiliste andmete omastamine ja nende edasimüümine. Kasutajale soovimatu andmevoo saatmine. Arvuti opsüsteemi ajutine blokeerimine või sihilik ühenduse katkestamine teenusepakkujaga. Internetis varitsevate ohtude vältimine Ei tohi loovutada isiklikke andmeid. Tuleb olla ettevaatlik tundmatute ja ebamääraste Interneti teenuse pakkujate programmide alla laadimisega. Tuleb vältida kahtlaste E-kirjade lisaandmete avamist. Interneti ühenduse sulgemise järel on soovitav lülitada vool välja ka modemist.
Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkude alla saab liigitada ka nende võrkudega ühendusi võimaldavad juurdepääsu ehk pöördusvõrgud (Access Network) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 5 Arvutivõrkude alused 2. Laivõrgud Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Laivõrk Laivõrk (WAN) on võrk, mis saab toimida väga laial territooriumil (ülemaailmselt) Olenevalt kasutusotstarbest, rakendusest leiab kasutamist kaks põhilist andmevoo mudelit: dialoograkendused (küsimused vastused) pakkrakendused (suurte andmefailide edastamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 7 Laivõrk Enamlevinud on kolm laivõrgutüüpi: X.25 FR (Frame relay) edastus Rakkedastus (ATM võrk) Laivõrkudes kasutatakse kas ühendusega või ühenduseta edastust Reeglina kasutatakse pakettkommutatsiooni Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Ühendusega edastus Ühendusega edastuse korral edastatakse
saavutamine viib katastroofini" katastroofini stsenaariumid) on teretulnud module p4: kirjeldada · Kõiki ülejäänud reaalaja piiranguid nimetatakse Ka kasutatava platvormi ajaline käitumine ............ Andmevoo mudelid pehmeteks. (kiirus) peaks end module Süsteemid on kirjeldatud, kui suunatud graafid, olema teada run p1; kus: Väga suur mõju disainiprotsessile
Toimub ka käsitluste vaheline võrdlus. Analüüsi põhjal selgub kumba käsitlust on mõistlikum ja kasulikum kasutada. Kindlasti on soosingus objekt - orienteeritud käsitlus, kuna see on tänapäeval laialdaselt kasutuses ja omab avaramaid võimalusi. TRADITSIOONILINE KÄSITLUS Traditsioonilise käsitluse ajalugu ulatub kuuekümnendatesse, mil see alguse sai. Traditsioonilise lähenemis puhul on üheks tähtsaimaks osaks andmevoo diagrammid . Diagrammide põhjal on süsteem jagatud erinevateks loogilisteks osadeks, kus kinnitatakse edaspidised sisendid ja väljundid. Samuti pannakse paika, kuidas süsteemi erinevad moodulid peavad töötama ja koostatakse loogika. Tarkvara loomisel on lahutamatu osa vigade tekkimine. Siinkohal avaldub traditsioonilise lähenemise üks põhiprobleeme. Traditsioonilise lähenemise puhul on vea leidmine ja parandamine
andmeedastamiskiirus bitti/s = b/s kb/s = 1024 bitti/s Mb/s = 1024 kb/s, nt: Ethernet-võrgus 10/100 Mb/s või 1Gb/s ADSL puhul 256 või 512 kb/s või 1 Mb/s WiFi - 11 Mb/s või 54Mb/s Võrgukaart Võrgukaart e. võrguadapter (NIC - network interface card) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse Andmeteisaldus nende saatmisek teise arvutisse Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule Võrgukaardid ISA (Industry Standard Architecture). EISA (Extended Industry Standard Architecture). MCA (Micro Channel Architecture). PCI (Peripheral Component Interconnect). PCI-E (Peripheral Component Interconnect Express). PCI-X (PCI-eXtended) Võrgukaartide ühendamine Et tagada võrguadapteri
...................... 11 Töös esinenud rasked kohad ning probleemid............................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................. 14 Lisad täielik VHDL-i kood......................................................................................... 16 Lisa 1. Esialgne tõeväärtustabel - toevaartus.vhd......................................................16 Lisa 2. Andmevoo kirjeldusstiilis lahendus - andmevoog.vhd.....................................16 Lisa 3. Käitumuslikus kirjeldusstiilis lahendus - kaitumuslik.vhd................................17 Lisa 4. Struktuurses kirjeldusstiilis lahendus - struct.vhd...........................................17 Lisa 5. Testpink - testbench.vhd.................................................................................19 Lisa 6. Top level - toplevel.vhd................................................................
Võrgukaardid Juhendaja: Raul Metsaäär Koostaja: Siim Türnpuu NIC (Network Interface Card) Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16- bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile.
Peamine erinevus on neil signaali pingenivoodes. Kui UART on mikrokontrolleri liides mis töötab 0V ja 5V nivoodega (AVR puhul) siis RS-232 töötab 3-15V positiivse ning negatiivse pingenivoo peal. Mõlema liidese ühendamiseks on olemas spetsiaalsed nivoomuundamise kiibid. Seega kui nivoomuundur vahel on, võib UART-i kaudu andmeid edastada ilma ühegi muudatuseta programmis. Teine erinevus, mis puudutab protokolli on see, et RS-232 liides sisaldab ka eraldi andmevoo juhtimise liine (aga neid ei pea kasutama). Need on liinid mille kaudu üks seade annab teisele teada kas ta on töös ja kas ta on valmis andmeid vastu võtma või saatma. 10. Kui palju aega kulub 1 MiB edastamiseks boodikiirusel 9600 bps, kui andmebitte on 8, stoppbitte 1 ja paarsuse kontroll puudub?
• 2007 - RFC 3659 - erinevate FTP lisade standardiseerimine. Kasutus tänapäeval Failide edastus FTP abil on tänapäeval paljuski erinev võrreldes algse versiooniga. FTP algses spetsifikatsioonis ei olnud meetodit andmete krüpteeritud kujul edastamiseks. Kuna aga tehnoloogia arenedes selline vajadus tekkis, võeti kasutusele SFTP ja FTPS. SFTP (ehk SSH file transfer protocol) on võrguprotokoll mille eesmärgiks on pakkuda andmeedastust üle igasuguse usaldusväärse andmevoo. Kuigi tavaliselt kasutatakse SFTP protokolli koos SSH 2.0 protokolliga, on SFTP mõeldud kasutamiseks ka muude 2 protokollidega. SSH on protokoll andmete edastamiseks kahe arvutivõrgu abil turvaliselt ühendatud seadme vahel. FTPS on FTP laiendus, mis lubab andmeid edastada üle TLS (transport layer security) ja SSL (secure sockets layer) krüptograafilise protokollide. FTP protokolli üldpõhimõtted
teostuse põhimõtetega. 4. juhtkonna selgelt väljendatud vastutus turvapoliitika väljaarendamise eest; - IT-strateegiaga kooskõlas olevad turvaarhitektuuri põhimõtted; - turvaprogrammi kõikehõlmava ja tõhusa teostuse aluseks olevad standardid; - igapäevase äritegevuse ja muude toimingute aluseks olevad protseduurid. 5. infoturbe keskne haldus; - mitmetasandiline viirusetõrje (tööjaamades ja serverites, pääsupunktides); - Internetist tuleva andmevoo filtreerimine; - võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs; - avalikult teatatud turvaaukude jälgimine ja kohene eemaldamine; - võrgu välispiiri ja sisesüsteemide regulaarne tehnoloogiline turvaaudit. 6. ( tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud) aitab enne oluliste otsuste tegemist saada ülevaadet ettevõttega ja/või projektiga seotud: 1) tugevustest (Strenghts) – ettevõtte tunnused, mis aitavad kaasa eesmärkide
kõrge. Lüüs saab olla ka eraldi seade. Lüüs on vajalik TCP/IP liikluse reguleerimiseks. LAN adapter (Võrgukaart) Võrgukaart on liides arvuti ja võrgukaabli vahel. Võrgukaarte on erinevate ühendustega ja erinevatele siinidele. Võrgukaardi kvaliteedist sõltub ka andmeedastuse kvaliteet. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse. Andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse. Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel. Võrgukaardi ülesanded 2 Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. OSI on andmeedastuse mudel. Võrgukaardi ehitus Võrgukaart on kas 8, 16, 32 või 64 bitine. Mida suurem on bitide arv, seda kiiremini saab võrgukaart saata andmeid võrgukaablile.
ülevaatust individuaalselt kohandatud dokumentatsiooni turvastandardite kohta. TURVALISUSE TEHNOLOOGILISED ASPEKTID Äriteegvusele vastava turvapoliitilise ja -standardid tagatakse tehnoloogilise reguleerimise abil. Selle põhiaspektid on järgmised: 1. Infoturbe keskne haldus. 2. Mitmetasandiline viirusetõrje (tööjaamades ja serverites, pääsupunktides). 3. Internetist tuleva andmevoo filtreerimine. 4. Võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs. 5. Võrgu välispiiri ja sisesüsteemide regulaarne tehnoloogiline turvaaudit. HOOLDUSPROTSESSI ASPEKTID IT-hoolduse protseduurid kaasaegses ettevõttes peaksid tuginema ITIL'il (Information Technologies Infrastructure Lobrary), mis kajastab parimaid IT-juhtimise kogemusi.ITIL'i arenduse algatas Ühendkuningriigi valitsus, et parandada riigiasutuse IT-juhtimist.
paaritutel aadressidel olevad diskreedid. Digisiinusest on võimalik teha digikoossiinus , kui me nihutame ajaarvamise alguse ühe sammu võrra. Digisiinuse ja digikoosiinuse summa On lihtne liitmistehe. Kui valime dikreetimissammuks T/4, siis saame erinevad admevood paaris ja paaritutel aadressidel. Paaris aadressidel muutub siinuse komponent nulliks, koosiinus aga omab väärtusi. Paaritutel aadressidel muutub aga koosiinus nulliks ja siinus komponent omab kindlaid väärtusi. Andmevoo tükeldamisel jooksva aadressi järgi paaris ja paarituteks saame sõltumatud kvadratuurkomponentide nivood mille järgi saame arvutada nii amplituudi kui algfaasi. Kvaasiharmooniline digisignaal Kvaasiharmooniline signaal on signaal, mis võib olla kas amplituud või nurkmoduleeritud(faasmoduleeritud). Kui diskreetida seda singaali sammuga T/4 ja moodustades andmenivood nii paaris kui paaritutel aadressidel saame , et paaris ajamomentidel muutub siinus komponent nulliks
on info viivitamiseks, jooksvad tuled. 2. PI-SO (parallel in- serial out) - kasutusala andmete saatmiseks järjestikprotokollis. 3. SI-PO - Kasutusala andmete vastuvõtmiseks järjestikprotokollis 4. PI-PO - Kasutusala operatiivmäluna 5. Universaalregistrid (sisenditega saab valida kuidas salvestatakse ja kuidas loetakse) Loendur (CT) Impulsside loendamine: Multiplekserid ja demultiplekserid 1. Multiplekserid (MUX) - kasutusala erinevate digitaalse andmevoo allikate kommuteerimiseks ühele väljundile, klahvistikus ja puuteekraanides; koos demultiplekseriga paralleelkoodis info edastamiseks ühe andmekanali kaudu MUX omab mitut andmesisendit ja aadressisisendit ning ühte andmeväljundit. Vastavalt aadressisendi kaudu etteantud aadressile valitakse üks andmesisendite hulgast ja kommuteeritakse sellele antav signaal ainsale andmeväljundile. 2. Demultiplekser (DEMUX) - see on digitaalelektroonika seade, mis
all; -- Entity entity xorGate is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port( A, B : in bit; F : out bit); end xorGate; -- Architecture architecture func of xorGate is begin -- Väljundi arvutamine F <= A xor B; end func; -- XOR Gate -- Täissummaator library IEEE; use IEEE.std_logic_1164.all; -- Entity entity FullAdder is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port ( a, b, c_in : in bit; c_out, y : out bit ); end FullAdder; -- Architecture andmevoo esitusviisiga architecture dataflow of FullAdder is begin -- Väljundi y arvutamine y <= a xor b xor c_in; -- Ülekande arvutamine c_out <= (a and b) or (c_in and (a xor b)); end dataflow; -- Täissummaator -- 4-bit liitja/lahutaja library IEEE; use IEEE.STD_LOGIC_1164.all; -- Entity entity Summator is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port ( A : in bit_vector(3 downto 0); -- Input port A of the summator
Signaalid on järjestatud ülevalt alla: a, b, c_in, c_out ja y. Sisendi väärtused on: a = 0, b = 1 ja c_in = 1. Tulemuseks saame, kui kõik bitid omavahel liidame. Kahendsüsteemis 0 + 1 + 1 = 10. Ülekanne c_out = 1 ja väljund y = 0. Summa vastus ja ülekanne c_in koos väljundiga y on sama arv. Joonis 7 sisaldab käitumusliku kirjelduse CASE lausega tulemust simulaatoril Kokkuvõte Ülesande käigus pidi looma 1-bitiline täissummaator VHDL keele. Lahendus pidi olema andmevoo kirjeldusstiiliga, käitumusliku kirjeldusstiiliga, kasutades IF-ELSE lauset ja käitumusliku kirjeldusstiiliga, kasutades CASE lauset. Lisaks pidi looma testpingi ja lõpetuseks simuleerida antud süsteemi ning jõuda järelduseni, et tulemus ei sõltu kirjeldusviisist. Programmi testimisel tegin läbi kõik lahendusviisid ja jõudsin järelduseni, et tulemus ei sõltu kirjeldusviisist.
ette nähtud võimalus preambula saatmiseks tihedamini. Üleslaadimisel kasutatakse lühemat pre ambulat (midamble), mida korratakse programmeeritava perioodi järel. Lisavõimalused sünkroniseerimiseks on: · ainult preambula · lühike preambula iga 8 andmesümboli järel · lühike preambula iga 16 andmesümboli järel · lühike preambula iga 32 andmesümboli järel Allalaadimisel võib lisaks iga kaadri alguses olevale preambulale lisada lühikese preambula iga andmevoo algusesse. 17.WiMAX andmeformaat Kogu edastusaeg on jagatud kaadriteks. FDD kasutamisel on üleslaadimise ja allalaadimise alamkaadrid, mis on ajaliselt jagatud üleslaadimis ja allalaadimiskanaliteks. TDD kasutamisel jagatakse iga kaader allalaadimise alamkaadriks ja üleslaadimise alamkaadriks. Nii TDD kui ka FDD kasutamisel võib kaadri pikkus olla erinev. Olenevalt vajadusest saab TDD kasutamise korral teha allalaadimise ja
ette nähtud võimalus preambula saatmiseks tihedamini. Üleslaadimisel kasutatakse lühemat pre ambulat (midamble), mida korratakse programmeeritava perioodi järel. Lisavõimalused sünkroniseerimiseks on: · ainult preambula · lühike preambula iga 8 andmesümboli järel · lühike preambula iga 16 andmesümboli järel · lühike preambula iga 32 andmesümboli järel Allalaadimisel võib lisaks iga kaadri alguses olevale preambulale lisada lühikese preambula iga andmevoo algusesse. 17.WiMAX andmeformaat Kogu edastusaeg on jagatud kaadriteks. FDD kasutamisel on üleslaadimise ja allalaadimise alamkaadrid, mis on ajaliselt jagatud üleslaadimis ja allalaadimiskanaliteks. TDD kasutamisel jagatakse iga kaader allalaadimise alamkaadriks ja üleslaadimise alamkaadriks. Nii TDD kui ka FDD kasutamisel võib kaadri pikkus olla erinev. Olenevalt vajadusest saab TDD kasutamise korral teha allalaadimise ja
Seda muidugi neile, kes teavad, kuidas erinevaid võimalusi kasutada. Võrgukaart Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: 8-bitised, 16-bitised 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile.
FilterWriter OutputStreamWriter FileWriter PipedWriter PrintWriter StringWriter Juhiseid orienteerumiseks Standardsisend System.in kuulub klassi InputStream Standardväljund System.out ja veaväljund System.err kuuluvad klassi PrintStream Tekstivoogudega (NB! Unicode) tegelevad Reader- ja Writer-klassid, baidivoogudega InputStream- ja OutputStream-klassid, andmevoogudega DataInputStream- ja DataOutputStream-klassid, kusjuures andmevoo interpreteerimiseks võib ise luua uusi mooduseid spetsialiseerides klasse prefiksiga Filter... Kui voo allikaks on fail, siis kasutatakse "aluspõhjaks" (täpsem info leidub vookonstruktorite kirjeldustes) klasse FileInputStream ja FileOutputStream (andmed) või FileReader ja FileWriter (tekst). Sisemälu saab kasutada baidivoona (ByteArrayOutputStream, ByteArrayInputStream) või tekstivoona (CharArrayWriter, StringWriter,
Viimased teostavad keerulist pakettide analüüsi ja klassifitseerimist, kuid teevad seda ainult üks kord, enne kui saadavad paketi võrgu südamikku. Südamikus paiknevad marsruuterid, mida nimetatakse kommutatsioonimarsruuteriteks (label switch router - LSR), uurivad kiiresti silti ja edastavad paketi ilma, et oleks vaja teha uut edastamisotsust. Vastuvõttev servamarsruuter eemaldab sildi. MPLS suudab tagada, et kõik antud andmevoo paketid liiguvad magistraalis üht rada mööda. MPLS'i kasutavad juba paljud telekommunikatsioonifirmad ja teenusepakkujad ning kui see Internetis täielikult juurutatakse, siis peaks MPLS tagama nii reaalaja-audio ja video edastamiseks nõutava teenusekvaliteedi (QoS) kui ka teenindustaseme lepingud (servic level agreement - SLA) , mis garanteerivad ribalaiuse. "Juhmi võrgu" põhimõtteid järgides võimaldab MPLS rohkem otsuseid teha võrgu perifeerias
kaugpöörduse võimaldamisel virtuaalsetesse privaatvõrkudesse. TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID Edastusohje protokoll (TCP) Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Kasutajadatagrammi protokoll (UDP) Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata
Seitsmekihiline avatud süsteemi mudel OSI-7 Kiht Nimetus Otstarve 7 Rakenduskiht Madalamate kihtide ohjamise ja rakendusprogrammide (application layer) võrgutöö kasutajaliides 6 Esituskiht, Koodide muundamine, andmevorming, andmeesitus, (presentation layer) andmetihendus 5 Seansikiht Sünkroniseerimine ja andmeside juhtimine (session layer) 4 Transpordikiht Andmevoo juhtimine: teatekomponentide tuvastamine, (transport layer) järjestuse jaühenduse juhtimine, segmenteerimine 3 Võrguohjekiht Side teiste võrkudega: adresseerimine/võrguühendused, (network layer) teatepakettide (kaadrite) jaotamine 2 Kanalikiht Andmevahetuse korraldamine seadme ja võrgu vahel biti (data link layer) ja baidi tasandil
· Telefoni valimisimpulsside detektor · Ailslülitus üleminekuks kahejuhtmeliselt neljajuhtmelisele süsteemile · A/D ja D/A muundajad Aeglüliti abonendiastmes Aeglüliti ühendab abonendi vajaliku seadmega, on see siis valimisnumbriga vastuvõtja, testimisseade, jne. Aeglüliti toimib ka kontsentraatorina ühendades abonendi IKM ühenduse ajapiludega. Mis ühendavad abonendiastet grupilülitiga. Kontsentreerimisaste on vahemikus 10:1 kuni 3:1 ja oleneb abonendi andmevoo suurusest. Kontsentreerumisaste tähendab ajapilude hulka grupilüliti poole vastavalt 10% või 33% abonentide arvust. Kontsentreerumisaste oleneb abonendi tüübist (era- või äriabonent) Aeglülitil on üks siin sissetulevate ja üks siin väljaminevate ajapilude jaoks. Igal abonendil või mõnel teisel ühendataval seadmel on oma ajapilu siinil. Kui abonent alustab ühendust, täituvad tema ajapilud andmetega, muul ajal on need tühjad.
Protsessikeskne lähenemine – Keskendub andmevahetusele erinevate protsesside vahel, Kiirendatud analüüs keskendub – keskendub prototüübide kasutamisele, Objekt-orienteeritud lähenemine – ühendab andmed ja protsessi objektiks, Andmetekeskne lähenemine – Keskendub salvestatud andmete struktuurile Küsimus 5 Graafik, mis näitab andmete liikumist erinevate süsteemiobjektide ja protsesside vahel nimetakse Vali üks: a. Tegevusdiagrammika b. Olemi -Seose diagrammiks c. Andmevoo diagrammiks d. Kommunikatsiooni diagrammiks e. Klassidiagrammiks Küsimus 6 Graafiline kujutus protsessidest, mis koguvad, töötlevad, salvestab ja jaotab andmed erinevate süsteemikomponentide vahel nimetakse Vali üks: a. Loogiliseks mudeliks b. Andmemudeliks c. Protsessimudeliks d. Dünaamiliseks mudeliks Küsimus 7 Infosüsteemi piiride määramiseks kasutatakse – Context diagram, Kõige rohrem detaile näitab – Primitive diagram,
kasutusele võetud ka hulk teisi protokolle ning terminiga TCP/IP tähistatakse tänapäeval kogu Interneti protokollikomplekti. TCP edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käivitatav protokoll UDP(User Datagram Protocol), mis on ühenduseta edastuse protokoll. IP internetiprotokoll Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis.
28. Paikse telefonivõrgu üldiseloomustus. Telefonivõrgu struktuur. 29. Kommutatsioon, kommutatsiooniskeemid (ajaline, ruumiline, ajaline-ruumiline- ajaline). Kommutatsioon nõudmisel üksiku ühenduse loomine soovitud sisendist soovitud väljundisse teatavas sisendite ja väljundite kogumis; infovoogude suunamine soovitud suundades. On olemas: ahel- ja pakettkommutatsioon. Kommutatsiooniskeemid: ruumiline kasutab kommutatsioonimaatriksi. ajaline andmevoo suunamine ühest ajapilust teisse. Kaks variandi: a) järjestik-sisend aadress-väljund; b) aadress-sisend - järjestik-väljund; kombineeritud ruumiliste ja ajaliste kommutaatorite ühendus. 30. Marsruutimise põhiülesanded. Marsruutimine kliendi sideliikluse suunamine lähtepunktist sihtpunktini. Marsruutimise põhiülesanneteks on: 1. Ülesanne info kogumine sidevõrgu oleku ja klientide poolt tekitatud sideliikluse poolt. 2
võimalusi kasutada. 4 Võrgukaart Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: · arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, · andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, · andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, · andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: · 8-bitised, · 16-bitised · 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile.
· Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme andmevoo määramatult kestvas töötlemises. On põhimõtteliselt vabatahtlik töörezhiim, mille kasutamine sõltub projekteeria tahtest.
ARP annab ette protokollireeglid, mille alusel toimub selle vastavuse tekitamine ja aadresside teisendamine. TRANSPORDIKIHT TCP Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll UDP Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje
efektiivsuse langemise. Seevastu 32-bitise tarkvara korral, näiteks Windows NT või UNIX keskkond, on töökiiruse kasv võrreldes Pentium protsessoriga märkimisväärne. Pentium Pro arhitektuuris on kasutusel kõik Pentium protsessori tähtsamad uuendused, lisandunud on ka mitmeid uusi: 8KB/8KB mitteblokeeriv vahemälu, 256KB-1MB integreeritud teise taseme vahemälu, dünaamiline korralduste täitmine, mitmetasemeline hargnemiste ettearvamine, andmevoo analüüs, käskude spekulatiivne täitmine. Protsessor sisaldab 5,5 mln. transistori. Tuumaks on RISC-protsessor, mille ümber ehitatud "tõlk", säilitamaks ühilduvust eelmiste protsessoritega. Protsessorite taktsagedused on 150; 166; 180 või 200 MHz. Seeriatootmist alustati 1995. Pentium Pro, mis sobis hästi serverarvutitesse, ei osutunud kuigi otstarbekaks tavakasutajale oma kõrge
internetiprotokollistik. Kasutatakse seadme peale. pakettkommutatsiooniga vorkudes Tabel ise naeb valja midagi sellist. nagu ntx 1980a. oli ARPANet Signaalimuundused TCP on uhendusega edastuse protokoll. TCP Ulemisel pildil on tegu analoog-digitaal lisab IP protokollile muundamisega. tookindla sideuhenduse andmevoo regulleerimise Sissetulev analoogsignaal x(t) ehk ajas (t) ning voimaldab muutuva vaartusega taisdupleksuhendusi. (x) signaal muundatakse ADC mikroskeemis IP igal internetti uhendatud arvutil on IP aadress umber ,mis kuulub digitaalsignaaliks ehk antakse bitilised vaartused. ainult sellele hostile
nii Internetis, ekstranetis, intranetis kui kaugpöördusega privaatvõrkudes. Transpordikihi protokollid: TCP (Transmission Control Protocol) - edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. UDP (User Datagram Protocol) - kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP
kasutata, 240 megabaiti sekundis – Ei kasutata, 480 megabitti sekundis – High speed, 480 megabaiti sekundis – Ei kasutata, 4800 megabitti sekundis – Super speed, 4800 megabaiti sekundis – Ei kasutata 3) USB-infopaketi paketiidentifikaatoris (PID) läksid andmeedastusel mõned bitid kaduma (tähistatud x). Sihtpunkti jõudis info kujul x10x0xx1.Milline oli paketiidentifikaatori esialgne sisu? V: 11000011 4) Millist andmevoo kiirust (ühikutes Mb/s) läheb vaja, et edastada heli sämplimissagedusega 16 kHz, kui iga sämpel sisaldab 2 baiti infot? V: 0,256 5) Kas väide on tõene või väär: USB root-hub'i poolt saadetud infopakett jõuab kõigi USB-seadmeteni. V: ÕIGE 6) Ühe konkreetse USB-andmepaketiga edastatakse 4096 bitti infot (ehk reaalselt kasulikke andmeid). Mitu baiti on kogu selle paketi suurus (arvestades ka PID ja CRC mahtu)? V: 515
Transpordikihi tegevusvaldkonda Arvutivõrgul on mitmekihiline arhitektuur. Andmed liiguvad maandatud. Kõike seda katab veel välimine kattekiht. jäävad transpordi veakindluse, virtuaalsete võrkude loomise, ühest arvutist teise läbi rakendus-, transpordi- ja võrgukihi ja Kasutatakse kaabelTV’s, kohtvõrkudes. 3 fiiberoptika: eeliseks haldamise ja katkestamise ning andmevoo juhtimise uuesti transpordi- ja rakenduskihi. Võrguprotokoll e protokoll on väga suur läbilaskevõime ja väike signaali sumbuvus. probleemid. on kokkulepitud vorming andmevahetuseks kahe seadme Koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust, mis omakorda koosneb 21. Töökindel andmeedastus.Süsteem peab olema võimeline vahel
Serveritel ja ruuteritel võib olla mitu IP aadressi. IP- rakenduskihile andmete voo ülekandmise saatjalt vastuvõtjale (või ka püsivam kahepoolne ühendus). Transpordi kihi ülesanne on aadressidel on neli klassi: A 0network|host||| 1-127.255.255.255, B 10network||host 128-191 C 110 |||network|host 192-223, D tegeleda sessioonide, andmevoo tükeldamisega osadeks ja nende taasühendamisega andmevooks, vea- ja vookontrolliga jms. _ edasi küsida. 1110multicast address. 224-239. 32 bitti kõik
käsuvoo (I1, I2, ..., In) poolt. Iga töötlusüksus sooritab temasse sisestatud andmetega sellise infoteisenduse, mis on määratud temale edastatud käsu poolt. MISD-arhitektuuriga arvutite võimalikke rakendusi: Erinevate signaalisageduste filtreerimine ühtsest sisendsignaalist või mitme erineva krüptoalgoritmi rakendamine ühe teatise suhtes. 46. MIMD-arhitektuur. Tüüpiliselt tuginevad informatsiooni rööptöötlusele orienteeritud arvutid, sh ka andmevoo- //dataflow//, lainefrondi- //wavefront// ja reduktsioonarhitektuuriga //reduction architecture// arvutid, MIMD-arhitektuursele mudelile. MIMD-arhitektuuri korral talitleb iga arvuti struktuuri kuuluv töötlusüksus (EU), sõltumatult teistest struktuuri kuuluvaist töötlusüksustest, individuaalse käsu ohjel, kasutades antud käsus ette nähtud andmeid (operande). Iga töötlusüksuse talitlust ohjab otseselt individuaalne juhtüksus
teise poole teine jne. Need peavad olema üksteise vastandid. x11x 0xx1 . Kui esimese poole teine number on 1, siis peab teise poole teine number olema 0 jne. Vastus: 11100001 d. Millist andmevoo kiirust (ühikutes Mb/s) läheb vaja, et edastada heli sämplimissagedusega 8 kHz, kui iga sämpel sisaldab 8 baiti infot? NB! Vastus esita kolme komakoha täpsusega. ■ Teeme baidid bittideks: 8*8=64. Igas sekundis saadetakse 8000 sämplit. Sekundis saadetakse seega 8000*64=512000 bitti. Jaga 1 000 000ga, saad õige vastuse.
on. sisaldab asju ning seoseid, mille abil saab seletada kogu universumi, kaasa arvatud meie endi toimimise. Berkeley ja Hume: mõistame maailma vaid kogemuste kaudu. Kui neil on õigus, pole reaalsuse absoluutne kontseptsioon meile kättesaadav Immanuel Kant eristas: das Ding an sich – asi iseeneses – pole tunnetatav; das Ding für uns – asi meie jaoks – ainult see on meile tunnetatav. Kanti uus mõistekäsitlus: mõiste kui organiseeriv printsiip andmevoo korrastamiseks. Seni on eeldatud, et teadmised peavad vastama objektidele. Võiks eeldada, et objektid vastavad teadmistele. Sõltuvus vaatevinklist Realist – faktid on vaimust täiesti sõltumatud. Idealist – rõhutab vaimu rolli maailmakontseptsiooni vormimisel. Kas on võimalik midagi ette kujutada sõltumatult vaatevinklist? (peegel) – ei ole. George Edward Moore: püüdis näidata objektiivset ilu (ilus maastik vs prügihunnik). Moore
kasvab väga kiiresti ja toimib suurepäraselt. TCP (Transmission Control Protocol) edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP (User Datagram Protocol) kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab
.) Hästi hallatavad ja konfigureeritavad Puudub IP tasemel ühendus Liikluse optimeerimine (nii valikuline lubamine kui puhverdamine) · Vead Iga protokoll vajab oma vahendajat Rakendusprogrammid tuleb konfigureerida vahendajat kasutama Tulemüürid eri kihtides Ühenduste sisu uurivad tulemüürid · Deep Packet Inspection, Next Generation Firewall · Käituvad paketifiltrina, aga vaatavad pakettide sisse kuni 7. kihini · Panevad enda jaoks pakettidest kokku iga ühenduse andmevoo ja analüüsivad seda · Dekodeerivad võimalusel ka rakenduskihi protokollid Ei vaja selleks vahendaja konfimist või klientmasina teadmist vahendamise kohta Võimalusel vaatavad ka krüpteeritud ühenduste sisse (oma CA vahendusrünnete tegemiseks, mida kliendid usaldavad) Kombineeritud tulemüürid · Lihtsate protokollide jaoks käituvad kui dünaamilised paketifiltrid (NAT) · Keeruliste protokollide jaoks kasutatakse rakendustaseme vahendajaid
Maailm meie jaoks on tuntav vaid läbi mõjude meie meeltele ning seeläbi saame teada vaid midagi dispositsioonilist jõudude ja võimude kohta. Maailm iseeneses võib olla teistsugune, ent see pole tunnetatav. 60. Asjad ja mõistmine Locke järgi seisnevad mõisted ning arusaamine selles, et vaimus on midagi, mis sarnaneb sellele asjale, mis selle põhjustab. Kant pakkus välja uue mõistetekäsitluse: mõiste kui organiseeriv printsiip või reegel andmevoo korrastamiseks. Samad mõisted loovad sama arusaamise, ehkki kogemussisu võib olla teistsugune. Ehk tekkisid eelnevalt kirjeldatud probleemid selle rollitõttu, mis pandi peale asjadele, mis pidid meis ideid tekitama. Kantiaanlikult mõeldes loobume sellest sõltuvusest asjadest. Mõistame põhjuslikkust, seadust, aega ja ruumi hoopis tunnetuse tarvilike viiside või eeltingimustena need moodustavadraamistiku, mis aitab organiseerida meie kogemust.
24. Võrgukaardid. Ülekande kiirused(10/100/1000 mbit/s Lan Adapter) Kaabelduse liigid(keerupaar, koaksiaalkaabel) Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja server laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: *arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, *admeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, *andmevoo juhtimine arvuti ja kaablesüsteemi vahel, *andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: 8-bitised, 16-bitised ja 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile.
Lisaks on saadaval ka spetsiaalseid allikaid ODBC ja Oracle andmete kasutamiseks. Iga andmeallikas pakub järgmiseid klasse: 100. XxxConnection nt SqlConnection SQL Serveriga suhtlemiseks. Suhtluse kontrollimiseks on sealjuures veel XxxTransaction, XxxExeption ja XxxError klassid. 101. XxxCommand nt SqlCommand käivitab andmeallikas käsu. Käsu parameetreid saab kontrollida läbi XxxParameter klassi. 102. XxxDataReader nt SqlDataReader avab ainult loetava andmevoo, tavaliselt mingi SELECT lause tulemus 103. XxxDataAdapter nt SqlDataAdapter kasutab SqlCommand objekte DataSeti täitmiseks ning haldab ka DataSetis toimuvaid muudatusi 104. XxxPermission Õigustega seonduv Andmeallika leidmiseks tuleb ühenduse loomisel ära määrata ühendustekst. Ainukene erinevus OLE DB ja Sql andmeallika vahel seisneb selles, et OLE DB puhul tuleb täpsustada, mis sorti andmeallikaga on tegemist. Järgnevalt mõned näited:
annaabi.ee 
