Eesti Infotehnoloogia Kolledz The Onion Router I026 IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid referaat Juhendaja/õppejõud: X Üliõpilane X Tallinn 2016 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus............................................................................................................
Switch saadab vastused ainult sellesse porti kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2 Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee. Router suudab välja filtreerida levisignaale, need on signaalid, mida saadetakse kõigile arvutitele võrgus. Router 2 Router suudab vigase sideliini asemele leida uue ja töötava. Iga protokolli jaoks koostatakse eraldi marsruutimise tabel. Marsruutimise tabel sisaldab saabuvatele andmetele sobivaid sihtkoha aadresse. Router 3
4) Ruuter saab vastuse. Ruuter mäletab, et see port, kuhu ta vastuse sai oli seotud kindla kliendi ühendusega. Ruuter suunab vastuse õigele kliendile. Mis on PAT? PAT ehk Port Address Translation on võrgu seadme tunnus, mis tõlgib TCP või UDP võõrustajate vahel privaatvõrgus ja avalikus võrgus. PAT’i kohta seletus ingliskeeles: Most home networks use PAT. In such a scenario, the Internet Service Provider (ISP) assigns a single IP address to the home network's router. When Computer X logs on the Internet, the router assigns the client a port number, which is appended to the internal IP address. This, in effect, gives Computer X a unique address. If Computer Z logs on the Internet at the same time, the router assigns it the same local IP address with a different port number. Although both computers are sharing the same public IP address and accessing the Internet at the same time, the router knows exactly which computer to send specific packets
2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku
TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots. ******* Tartu 2013 ABSTRACT Õpilane, Ü. WiFi signal strength of router Thomson TG784 and its impact on connetion. Course work Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 8 figures, 3 tables, format A4. In Estonian language. The aim of this research is to find out the general factors, which determine the strength of WiFi connection, using a rather common router Thomson TG784. Connection is measured throughout a house and results are analysed. Although the research was carried out in certain conditions, the conclusions are universal. Furthermore, the relation of signal
................................................................................................................14 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 KIRJANDUS.......................................................................................................................17 2 ABSTRACT Õpilane, Ü. WiFi signal strength of router Thomson TG784 and its impact on connetion. Course work Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 8 figures, 3 tables, format A4. In Estonian language. The aim of this research is to find out the general factors, which determine the strength of WiFi connection, using a rather common router Thomson TG784. Connection is measured throughout a house and results are analysed. Although the research was carried out in certain conditions, the conclusions are universal. Furthermore, the relation of signal
Kõigil võrguseadmetel on süsteemikell. Tehniliste ajamõõtmise ebatäpsuste tõttu pole seadmete kellad omavahel sünkroonis. Ajatempli sõnumid aitavad ajakriitilistel rakendustel üle võrgu suhelda. Ajatempel kajastab keskööst (GMT põhjal) möödunud aega millisekundites. Sünkroniseerimiseks saadab andmeedastuse algatav seade ajatempli. Vastusesse lisatakse ajatempel sõnumi saabumise ja tagasi lähtestamise kohta. Marsruuteri kuulutus ja marsruuteri leidmise palve (inglise keeles Router advertisement and Router solicitation message) "Marsruuteri kuulutus" teavitab võrguseadmeid enda olemasolust ja edastab IP-aadressi. Marsruuterid edastavad seda sõnumit regulaarselt sätetes määratud aja tagant. Võrguliikluse vähendamise huvides on sõnumi levituse intervall tavaliselt 7–10 minutit. Võrku lülituv host peaks ootama järgmist "marsruuteri kuulutust", et uuendada oma võrgutopoloogiat. Ooteaja vältimiseks saab host kohtvõrgus levitada "marsruuteri leidmise palvet"
repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves asukohtades paiknevad LAN-id, mis on omavahel ühenduses optilise kaabliga, satelliitühendusega või renditud telefoniliini pidi moodustavad laivõrgu WAN-Wide Area Network
MPLS loodi selleks, et ATM välja vahetada, sest tänapäeva magistraalvõrgud on väga kiireks läinud (40Gbits ja rohkem) mistõttu enam 1500 baidine paketi suurus ei mängi välja vaid jääb väikeseks reaalaaja edastuse (VoIP, mis tahab väga väikest latentsust) jaoks nii kiiretes võrkudes. Sarnaselt Cisco siltkommutatsioonile kasutab edastamisinformatsiooni sisaldavaid silte (tag), mis lisatakse IP pakettidele võrgu servadel paiknevates servamarsruuterites (label edge router - LER). Viimased teostavad keerulist pakettide analüüsi ja klassifitseerimist, kuid teevad seda ainult üks kord, enne kui saadavad paketi võrgu südamikku. Südamikus paiknevad marsruuterid, mida nimetatakse kommutatsioonimarsruuteriteks (label switch router - LSR), uurivad kiiresti silti ja edastavad paketi ilma, et oleks vaja teha uut edastamisotsust. Vastuvõttev servamarsruuter eemaldab sildi. MPLS suudab tagada, et kõik antud andmevoo paketid liiguvad magistraalis üht rada mööda
fields, just as the data-link layer protocol does. However, in this case, the destination address is the packet's final destination, which may be different from the data-link layer protocol header's destination address. For example, when you type the address of a Web site in your browser, the packet your system generates contains the address of the Web server as its network layer destination, but the data-link layer destination is the address of the router on your LAN that provides you with Internet access. IP has its own addressing system that is completely separate from the data-link layer addresses. Each computer on an IP network is assigned a 32-bit IP address by an administrator or an automated service. This address identifies both the network on which the computer is located and the computer itself, so that one address can uniquely identify any computer. IPX, on the other hand, uses
not digital), considerably compresses, breaks into packets and sends through the Internet to destination point with use of the protocol TCP/IP. For the packets coming from the Network on a telephone server and going out in a telephone line, operation goes upside-down. Both making operations (a signal input in a telephone system and its exit from a telephone system) occur practically simultaneously that allows to provide fullduplex conversation. In each office building we put a broadband router and the necessary quantity of switches. In our case we have 95 worksites, so we need 2 switches with 48 ports each. As VoIP client we use Zoiper, which is a IAX and SIP softphone for Windows, Mac OS X and Linux. We chose it as its user-friendliness, diversity and richness of features set new standards for functionality and perfection. Also Zoiper offers great simplicity with enhanced interface to bring a smooth and satisfying VoIP communications experience.
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter
võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Loodud 1993 Siiani kasutusel DHCP(3) parameetrid Router DNS server DNS Domain name WINS server NetBIOS datagram distribution server WINS/NetBIOS node type NETBIOS scope ID DHCP(4) DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele DNS Domain Name System Domeeninimede süsteem DNS(2) Loodud 1983 Autor Paul Mockapetris Siiani kasutusel
vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. · Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid
vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb
kataloogi. Ikoonid, kus pildi alumises vasakus nurgas on valge ruut musta kõverjoonega, on kiirikoonid (shortcut icons) ja annavad võimaluse sellest kohast faili käivitada või avada. Fail ise asub kuskil mujal. Iga failiga saab siduda mitu kiirikooni ja need võivad asuda suvalistes kohtades. Enamasti paigutatakse töölauale sagedamini kasutatavate programmide või dokumentide kiirikoonid. Pärisikoon asub ühes kindlas kohas ja selle kustutamisel kustub ka fail. Ruuter (marsruuter, router) on võrgu seade, mis edastab andmepakette üle võrgu sihtpunkti poole ja seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada.
aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spet-siaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll
liideses 2 ja lisab tabelisse > Sild teab nüüd, et C on liideses 1 ja saadab frame'i ainult liidesele. 1.4 Ruuter Analoogia routerite ja switchide vahel seisneb selles, et nad mõlemad tegelevad võrgu trafficu filtreerimisega. Kuid routerid filtreerivad trafficut rohkem protokolli, kui sihtaadressi järgi. See võimaldab jaga võrku mitte füüsiliselt, vaid loogiliselt. Näiteks üks IP-router võib jagada võrgu mitmeteks alamvõrkudeks, nii et ainult teatud IP-aadressidele suunatud traffic läheb ühest segmendist teise. Seda tüüpi intelligentne/filtreerimine on küll kallis tehnoloogia, aga selle kasutamise tulemuseks on suurem võrgu töökiirus kasutaja poole pealt. Ka võtab routeril edastamisotsuse tegemine kauem aega, kui switchil ja bridge'l, kuid kohtades, kus võrguliiklus on küllaltki kompleksne, on nii siiski võimalik võrgu efektiivust dramaatiliselt suurendada.
omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11
sagedusel poleks võimalik luua traadita sidekanaleid kaugusele, mis oleks võrreldav 2,4 GHz sagedusalas töötavate seadmetega, pole päriselt põhjendatud. Punktpunkttüüpi andmesideühenduse saab Proximi MP.11a seadmetega teha kaugusele kuni 10 km, punkt multipunkttüüpi võrk töötab stabiilselt raadiuses kuni 4 km. Proxim on oma Tsunami sarjas kasutusele võtnud oma väljatöötatud sideprotokolli, mida ta nimetab neljatähelise lühendiga WORP (Wireless Outdoor Router Protocol). Selle protokolli väljaarendamise üheks lähtepunktiks oli just eelkirjeldatud varjatud raadiokliendi probleemi kõrvaldamine. See aitab märgatavalt tõsta raadiovõrgu jõudlust, kuna pakettide kordussaatmisi tuleb sooritada senisest märgatavalt vähem. Ka ei ole asulates WORPprotokolli selle omaduse tõttu tingimata vajalik seadmetevaheline otsenähtavus. Lisaks pakub WORP võimalust piirata klientidele
militaarvõrk) See eraldus ARPANET'ist 1983. aastal täielikult (ARPANET jäi tööle akadeemiliseks kasutamiseks) ning MILNET'i täpsem ülesanne oli militaarne ehk sõjaväeline, mistõttu ta just turvalisuse eesmärgil ARPANET'ist eraldati. MILNET laienes 1980. aastal DDN'iks (Defence Data Network, eesti k. kaitsevõrk) ja tegutses erinevatel turvalisuse tasemetel. 1990. aastal muutus MILNET NIPRNET'iks (Non-classified Internet Protocol Router Network, eesti k. Salastamata Interneti Protokolli Ruutervõrk). See koosnes USA kaitseministeeriumi poolt hallatavatest serveritest ning selle looja oli DISA (Defense Information Systems Agency, eesti k. Infokaitse Süsteemide Agentuur). Joonis 5. Interneti kiiruse edetabel. Allikas: OOKLA Netindex (kiirused on piirkonna allalaadimise keskmised ning graafik tähistab kiiruse kõikumist ajavahemikus Nov 28, 2008 - Mai 30, 2011) Veebibrauser Mis on veebibrauser
23 rent (v) replace (v) represent (v) reproduced (adj) reputation (n) rescue (v) researcher (n) resent (v) reserved (adj) residence (n) resolve (v) resort (n) resort to (phr v) respect (n unc) respectable (adj) respond (v) restore (v) resulting (adj) resurface (v) retain (v) reunite (v) reveal (v) revise (v) rich (adj) ridicule (n) right angle (n) rights (n pl) risk-taking (adj) rival (n) rock chick (n) rock face (n) role (n) roll back (v) rook (n) rope (n) router (n) row (n) rubber (n) ruins (n pl) rumbling (adj) run up against (phr v) runway (n) rural (adj) ruthless (adj) sabotage (v) saddle (n) sane (adj) savoury (adj) 24 saying (n) sb’s days are numbered (idm) scandal (n) scar (n) scenery (n unc) sceptical (adj) scoop (v) scooter (n) scores of (phr) scorpion (n) screenplay (n) script (n) seal (n) seaweed (n) security (n unc) segment (n) seize the chance (phr) selection (n) self-centred (adj) self-disciplined (adj)
Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11.Marsruutimine koosneb kahest põhilisest
oleva seadme oma: 192.168.65.254 IPv4 datagramm – Päise vaikimisi pikkus on 20 baiti (oktetti) Sisu pikkus kuni 65515 baiti Näeme, et IP pakett võib olla tunduvalt pikem kui Etherneti kaader, sellest tuleneb vajadus paketi segmenteerimise järele 59. Võrgukihi seadmed – marsruuter, võrgu levidomeenideks jaotamine Seadet, millega arvutivõrke omavahel kokku ühendatakse nimetatakse marsruuteriks või lühidalt lihtsalt ruuteriks (router) Marsruuter (router) on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti rohkem kui üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tee headust mõõdetakse muuhulgas hüpete ehk hoppide arvuga (hop) - see on algus- ja lõpp-punkti vahele jäävate marsruuterite arv.
Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse PTMF kahetooniline mitmesageduslik audiosignaali tüüp. Üks madal ja teine kõrge, et inimhääl sama pole mis toon. tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida 1dB=10log(Psisend/Pväljund) transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis)
TDMA: uses time slices - waiting period is a whole happen in a mixed speed environment. considering segmenting the network by way of a bridge or · FDMA: frequency bandFDM (Frequency Division Multiplexing): frequency subdivided.FDMA: message long It takes more time to examine the entire packet, but it allows the router. frequency division multiple access· Channel spectrum divided into frequency bands· Each station > Implicit token protocolImplicit token protocol uses time slots -> waiting switch to catch certain packet errors and collisions and keep · This reduces the chance of a collision occurring on each of
DPMS Digital Power Management Signaling + Display Power Management Support DPO Data Phase Optimization DPOF Digital Print Order Format DPS Document Processing System DPSK Differential Phase Shift Keying DPtoTP Display Coordinates to Tablet Coordinates (converting) DQDB Distributed Queue Dual Bus DQL Data Query Language DR Data Received D/R Direct or Reverse DRAM Dynamic Random Access Memory DRAW Direct Read After Write DR.BOND Dial-up Router Bandwidth On Demand [NEC] DRCMF Digital Reality Creation Multi Function [Sony] DRDA Distributed Relational Database Algorithm/Architecture [IBM] DR-DOS Digital Research-Disk Operating System DRDW Direct Read During Write DRE Direct Recording Electronic (voting systems) DRI Declarative Referential Integrity + Digital Research Incorporated DRM Digital Rights/Distributed Resource Management DRO Data Request Output + Destructive Read-Out
Motivational interviews 3. IT Description 3.1.Hardware Environment The hardware environment of Lee IS is comprised of following components: Server Laptops (Dell x6) (two privately owned ones) Work stations (one privately owned by an employee) Telephone (Philips) Network devices: a router and a switch Portable hard drives Computer mice, keyboards (Logitech, Defender, Microsoft) Displays Dock connectors (Dell x3) 3.2.Software Environment As the primary technology the company is using is ASP.NET and as it is a part of Microsoft Partner Program the majority of software originates from Microsoft: Microsoft Visual Studio 2012 Microsoft Windows XP/7, Microsoft Windows server 2012/2008 R2 Internet Information Services 7.5
koormust omava võrgusõlme, mõne serveri. Sellist võrku, kus switchi on omavahel selliste linkide kaudu ühenduses, nimetatakse "collapsed backbone" võrguks. 43 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 23. Arvutivõrgu sillad ja marsruuterid (ROUTER) Bridge Sildade (Bridge) funktsioon on ühendada kahte Etherneti võrku omavahel. Sillad lubavad omavahel ühendada ka erinevat tüüpi võrkusid (Ethernet ja Fast Ethernet). Sillad jätavad meelde võrgus olevate sõlmede ethernetiaadressid ja lasevad endast läbi ainult vajaliku liikluse (traffic). See toimub sel moel, et kui pakett saabub sillani, siis sild kõigepealt teeb kindlaks selle paketi sihtaadressi. Kui paketi sihtaadress
OSPF advertisement carries one entry per neighbor router. Vastusesõnumid levitatakse kogu AS-le (üleujutamise/ flooding teel). 11.Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu SYNACK ja saadab oma järjekorranumbri ning eraldab vajaliku stacki > klient saadab uue segmendi, mis kviteerib serveri vastuse ja
Niiviisi ,,õpib" kommutaator ära, millise pordi taga asub millise MAC-aadressiga võrgukaart, ning edaspidi, kasutades paketi sihtaadressi, suunab paketi ainult õigesse porti. Niisiis töötab kommutaator füüsilisel ja andmelüli kihil. Kommutaator tagab kõrgema turvalisuse kui jaotur, sest teised võrgukaardid ,,ei näe" neile mitte määratud pakette. Lisaks suurendab ebaoluliste pakettide puudumine oluliselt võrgu jõudlust. Marsruuter (router, ruuter) loeb iga saabuva paketi IP-aadressi ja otsustab sisemiste mars- ruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Marsruuter võib olla eraldi disainitud seade, marsruuterina võib kasutada aga ka mitme võrgukaardiga arvutit, kui temal konfigureerida marsruutimis- tabelid
firmasisene võrk. Ruuterid, mis kuuluvad samasse AS-i kasutavad sama marsruutimisprotokolli (kas LS v DV) ning omavad infot üksteise kohta. Algoritm, mis jookseb AS-isiseselt, nimetatakse ingl k “intra autonomous system routing protocol”-ks. Muidugi tuleb ka AS-e omavahel ühendada. Seetõttu antakse vähemalt ühele ruuterile (AS siseselt) lisavastutus, kui pakette tuleb AS-ist välja saata. Selliseid ruutereid kutsutakse ingl k “gateway router”-ks. (pm ühendatud teise AS gateway ruuteriga). Inter-AS ühendab siis AS-e omavahel. Pakett tahab minna 1d ruuterist x AS-i. inter-AS protokolliga propageeritakse infot kõikidele AS sisestele ruuteritele. Seejärel otsustab intra-AS protokoll, kuidas kõige paremini 1c-sse saada (kuna ta on gateway ruuter x-i jõudmiseks). Kui on olukord, kus saab liikuda mitut moodi (läbi AS3 või AS2), siis otsustab inter-AS protokoll, kuidas paremini toimida on
без помощи DHCP-сервера, хотя параметры все еще можно получать с DHCP-сервера. При автоматическом назначении адреса IPv6-yзлy без DHCP-сервера узел в режиме без отслеживания состояния самостоятельно конфигурирует адрес, совместимый с локальной подсетью, обмениваясь запросами (Router Solicitation) и объявлениями (Router Advertisement) с соседним маршрутизатором IPv6. На странице Настроить режим DHCPv6 без отслеживания состояния (Configure DHCPv6 Stateless Mode) можно отключить режим без отслеживания состояния на DHCP-сервере и позже
annaabi.ee 
