NexGen jt. Tootjad. Juriidilistel põhjustel nimetas Intel oma 586-e ümber “Pentium”-iks (AMD “K86”, Cyrix- il “5x86” e. M1). Pentiumi järetulijate varjunimeks sai “P6”. Ühe generatsiooni piires on otsustavaks protsessori takstsagedus. Nii näiteks on Pentium 100MHz kiirem kui Pentium 75MHz. Kuna aga arvuti kiirus sõltub mitmetest erinevatest näitajatest, siis Pentium 150 MHz ei ole täpselt 2x kiirem kui Pentium 75MHz. Reeglina nõuavad erineva põlvkonna protsessorid ka erinevat emaplaati. INTEL Esimese laiatarbeprotsessorite tootjana on Intel kindlustanud endale suurima PC protsessorite turuosa. Inteli uuendused on arvuteid arendanud XT aegadest alates. 4004 -oli Inteli ja üldse maailma esimene mikroprotsessor, mis anti seeriatootmisse XI 1971 aastal ja töötas taktsagedusega 0,108 MHz ning milles oli 2300 transistori. Protsessor võimaldab töödelda ainult numbrilist informatsiooni.
kaasaegsed virtualiseerimiskeskkonnad võimaldavad käivitada ühel füüsilisel serverarvutil kümneid virtuaalseid servereid. Selline lähenemine aitab oluliselt paremini ära kasutada serverarvuti ressursid, vähendab energiakulu, lihtsustab andmete varundamist ja erinevate serverite transportimist ühelt füüsiliselt masinalt teisele, kuna virtuaalse serveri puhul on vaja serveri transportimiseks üle kanda vaid üks fail arvuti kõvakettalt teise arvutisse. 1.3 Protsessorid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid: Kirjeldama protsessori arhitektuuri Kirjeldama CISC ja RISC arhitektuuriga protsessori disaini eripära Kirjeldama käsukonveieri, käsutaseme paralleelsuse dünaamilise ajastamise ja spekulatiivse käivitamise mõisteid Defineerima kaasprotsessori roll Kirjeldama protsessori omadusi. 1.3.1 Protsessori arhitektuur Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit)
Arvuti protsessorid Mis on protsessor? Protsessor on arvuti süda, mis tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Protsessorite tüübid Pentium Pentium MX Pentium II Pentium III Pentium 4 Pentium M Athlon Duran Sempron Protsessor Taktsagedus Vahemälu Ülesanne Neli põhitoimingut. Vahemällu salvestatakse kiiret ligipääsu vajavad andmed. Kasutatud kirjandus http://www.tlu.ee/~hillarp/OpiProjekt/index11.html http://et.wikipedia.org/wiki/Keskprotsessor Tänan kuulamast!
· Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine · Funktsionaalsed seadmed · Lihtloogika elemendid · Transistorid ja juhtmed Neumanni mudel Mäluseade Sisendseade Aritmeetikaloogika seadeVäljundseade Juhtseade Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara.
tööpõhimõte väga ebeprofesionaalselt seletatuna välja nägema. Protsessori valimise juures vaadatakse peamiselt 2 näitaja: See parameeterist sõltub, kui palju loogikatehteid suudab antub protsessot ühes sekundis teha. Protsessori seeria mõjutab vahele arvuti kiirust samuti päris oluliselt, sest erinevates prose tüüpides on kasutatud erinevaid tehnoloogiad, mis lubavad erinevaid võimalusi. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 70.aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagadus oli vastavlt 5 ja 10 Mhz. Temale järgnes 88 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 Mhz. 89.aastal loodi 486DX mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 Mhz. 90.aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992 a. loodi 486DX2 mille taktsagedus ulatus kuni 66 Mhz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi
· Cyrix asutati 1988. aastal Tom Brightman ja Jerry Rogers poolt. o Põhiliselt nad arendasid mikroprotsessoreid, kuid aastal 1999 müüdi Cyrix ettevõtte VIA Technologiesile. · NexGen asutati 1986. aastal Thampy Thomas poolt. o Tootsid ainult mikroprotsessoreid ning aastal 1996 osteti see ettevõte AMD poolt ära. · IDT (Integrated Device Technology) 1980. aastal Ted Tewksbury poolt. o Toodeteks on andmeliikluse protsessorid ja mikroprotsessorid. Inteli Mikroprotsessorid · 1971. Intel laseb müüki esimese mikroprotsessori Intel 4004. · 1978. Intel tutvustab Intel 8086 ja Intel 8088 mikroprotsessoreid ning esimesi x86 kiipe. · 1982. Intel tutvustab Intel 80286 protsessorit, mis suutis käivita kõik tarkvara mis olid töötatud välja eelnevate Inteli protsessorite poolt. · 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 80368 · 1988. aastal 386SX
V: Vahemälu 4)Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimene PC-tüüpi arvuti? V: MS-DOS/PC-DOS 5)Mis on RAM? V: Muutmälu 6)Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM'i? V: Õige 7)Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? V: Central Processing Unit 8)Milline nimetatud mäludest on kiireim? V: Vahemälu 9)Millised nimetatud komponentidest on kasutusel (tavaliselt) nii laua kui ja laptop arvutites? V: DVD-lugeja/kirjutaja, CD-lugeja/kirjutaja, kõvaketas, toiteplokk/toiteadapter 3.test Protsessorid 1 1)Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? V: Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid, protsessori sisemiste registrite suurus 2)Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? V: Vale 3)Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... V: taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, andmeedastus kiiruse järgi kui
Kui suur on Intel Core TM 2 Extreme protsessori (protsessori numbriga X6800) vahemälu (L2)? 4 MB Kui suur on Intel Core TM 2 Duo protsessori (protsessori numbriga E4300) vahemälu (L2)? 2 MB Kui suur on Intel Core TM 2 Duo protsessori (protsessori numbriga E6700) vahemälu (L2)? 4 MB Kui suur on Intel Core TM 2 Duo protsessori (protsessori numbriga T7600) vahemälu (L2)? 4 MB Mitu tuuma saavad kasutada Intel Core TM 2 Quad protsessoris sama vahemälu? 2 Millised allpoolnimetatud Inteli firma protsessorid on valmistatud Intel Core TM 2 Extreme tehnoloogiat kasutades? QX6700; X6800 Millised allpoolnimetatud Inteli firma protsessorid on valmistatud Intel Core TM 2 Duo tehnoloogiat kasutades? E6400; E6600; T7600; E6300; T7200; T5600; T7400; E4300; E6700; T5500 Millised allpoolnimetatud Inteli firma protsessorid on valmistatud Intel Core TM Duo tehnoloogiat kasutades? T2700; T2300; T2400; T2600; T2500 Milline on transistori värava suurus (LGATE) protsessoris Intel Pentium 4
[7] (Foto 2. Tagurdamissensorit juhib protsessor) Majapidamisseadmed (ahjud, pliidid, külmikud, pesumasinad) Võib tunduda kummaline, kuid isegi külmikutes on protsessor, mis kontrollib ja reguleerib külmikusisest temperatuuri ning tänu sellele, ei pea kasutaja seda ise tegema. Muidugi on ka külmikud millel on ekraan, mille pealt saab näha, mis toiduained on otsas ja mida oleks juurde vaja osta. Sellistes ekraaniga külmkappides on võimsamad protsessorid, kui sellistes, mis lihtsalt temperatuuri reguleerivad.[2] Pesumasinates on protsessorid kasulikud, kuna annavad kasutajale mugavama liidese (LCD paneel; vajutatavad, mitte keeratavad nupud; taimerid; stopperid; kellad; erinevad pesemisprofiilid), jälgivad ja reguleerivad trumli pöörlemist ning veetemperatuuri, annavad teada, kas kõik töötab ikka nii nagu peaks, näiteks kas vesi on üleüldse masinas, kas küttekeha töötab probleemideta ja kas pesumasina uks on kinni
Õige vastus on: 3,6 GHz, 3,1 GHz. Küsimus 2 Milline on protsessori Intel CoreTM Solo (protsessori numbriga U1300) võimsustarve? Õige vastus on: 5,5 W. Küsimus 3 Millise taktsagedusega töötab Intel<--> CoreTM2 Duo protsessor (protsessori numbriga T5500)? Õige vastus on: 1,66 GHz. Küsimus 4 Mida tähendab lühend HT firma AMD protsessoritel? Õige vastus on: Hyper Transport. Küsimus 5 Millised allpoolnimetatud Inteli firma protsessorid on valmistatud Intel CoreTM2 Extreme tehnoloogiat kasutades? Õige vastus on: X6800, QX6700. Küsimus 6 Kui suur on Intel CoreTM2 Extreme protsessori (protsessori numbriga X6800) vahemälu (L2)? Õige vastus on: 4 MB. Küsimus 7 Kui suur on Intel CoreTMi3 protsessori (protsessori numbriga 530) vahemälu? Õige vastus on: 4 MB. Küsimus 8 Mitu tuuma saavad kasutada Intel CoreTM2 Duo protsessoris sama vahemälu? Õige vastus on: 2. Küsimus 9
Samas kasutatakse teda tänapäeval väga palju ka graafika kaardi toitmiseks. Selle tõttu võib toiteplokk pea kõik oma potensiaalist panna +12V pinge väljundite peale. Ka HDD on siin otsas. +5V toidab suuremosa arvutis olevaid kiipe. Vanematel masinatel toitis ta ka protsessorit kuigi enne protsessorit pinge muunduri abil tehti ta ikkagi 3.3V peale. +3.3V on protsessori tööpingeks, kõige tundlikum pinge langude osas. Paljud protsessorid tänapäeval töötavad juba 2V pinge juures. Protsessorite juures tihtipeale veel eraldi pingeregulaatorid. See on vajalik, kuna uuemad protsessorid võivad nõuda pea sadat Amprit ainult 2V pinge juures. -12V kasutatakse tavaliselt RS-232 paralleelpordi ja selle küljes olevate lisaseadmete jaoks. -5V on mõeldud näiteks ISA Busi jaoks. Uuemate standardite puhul antud pinge kadunud. +5VSB Varem mainitud 5V Stand-By pinge, mille all on teatud arvuti komponendid isegi siis, kui
ühiskondlik, tehniline, ruumiline tööjaotus. Tööjaotus soo ja vanuse järgi. Kõrgtehnoloogia- kõige uuem ja progressiivsem tehnoloogia, Täppismasinaehitus. Masinaeh etapid: 1)Arendustegevus tootearendus) 2)Detailide valmistamine (kuht sõltub detailide keerukusest ning tööjõu kvalifikatsioonist) 3)Montaaž- juppide kokkupanek. 4)Turustus, teenindus ja reklaam. Masinaehituse liigitus: 1) Rasketööstus- metalli mahukas. 2)Kõrgtehnoloogiline. Elektroonika (kiibid, protsessorid, juhtmed jne), teaduse rohke. Vanad harud – auruvedur, telefon, fotokas, viljapeksu masin jne. Uued- traktorid, kopad, kallurid, kraanad jne. Uusimad- nutitelefonid, iPad-id jne. Meretransport- kaupade ja inimeste vedu mööda mereteid, kas laevadega vms. Suuremad kanalid- Panama kanal (Lõ-Am) ja Suessi kanal (Ida-Aafrika). Suurimad sadamad- Jaapanis ja L-Koreas, Hiinas, USA. Plussid: korraga saab vedada palju kaupa. Miinused: kallis ning liikuda saab aint sadamast sadamasse.
suurus. Fulltower Minitower Miditower Desktop MegaPC Protsessorid Tootjad : AMD , INTEL . Protsessoritel on olemas taktsagedus, tüübitähis, põlvkond. Intel Pentium 4 Amd Athlon Taktsagedus (ghz'ides) Intel 8088 esimene protsessor mida kasutati IBM PC arvutites 286,386,486,586=Pentium Pentium MMX Pentium PRO Pentium 2 , 3, 4 , CORE2Duo, Intel Core 2 Quad, Intel Quad, Intel i 7 , Intel i 5 Celeron = kuulub vähemnõudlikule kasutajatele mõeldud protsessorid. Kontoriarvuti ( odav , töökindel ) AMD- Advanced micro devices 5x86 võrreldav 486 5k86- pentium K6- pentium 2 K7- pentium 3 Duron celeron Sempron, turion Athlon võimsaim Suurimad Firmad Intel Cyrix AMD VIA c3 EMAPLAAT ühendab kõik arvuti komponendid. Emaplaate väga erinevaid (Suurus, erinevatele prosedele, pistikutega jne) Laiendkaardid . on seadmed mille ül on siis lisada erinevaid kompnente ( heli, video , TV) PCI ISA AGP PCI-E x2
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse- välja lülitada. Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (...
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu laengukandjaid pole omajuhitavus-Ideaalses pooljuhis on elektrivool põhjustatud ühesuguse arvu elektronide ja aukude liikumisest ja seda nimetatakse pooljuhtide omajuhtivuseks.(augud+ ja elek...
Kokkuvõte Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuur...
Läbi virtuaalse paindlikuse on aasta aastalt see meelelahutuslik ajaviide muutunud järjest realistlikumaks. Mängudesse on tekkinud suured kolmemõõtmelised tasemed. Neis on jäljendatud realistlikult ilmastikuolusid nagu öö ja päeva vaheldumine, vihm ja lumi. On loodud suuri kolmemõõtmelisi linnasid ja suuremahulisi avamaastikke, kus mängu tegevus toimub. Selliseid näiteid võiks tuua veel mitmeid. Mida võimsamaks arenevad graafikakaardid ja protsessorid, seda reaalsemaid efekte ning detailsemaid virtuaalseid maailmu saavad programmeerijad ja arvutigraafikud luua. Ehk mõne aja pärast suudavad teadlased ja programmeerijad luau midagi sellist mille abil on võimalik muuta see lihtne anonüümne suhtlemine ja virtuaalne meelelahutuskeskkond millekski, mis on reaalne ja käega katsutav.
võimaldab veebiehele kaasata skripte, eeskätt JavaScripti madalam teise astme mälu, vaid eelkõige põhimälu. Selle ja CSS-i, millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML- summa on tavaliselt üks kuni mitu megabaiti. See dokumentide ( failide ) veebist allalaadimiseks ja kasutatakse peamiselt server protsessorid. D-Cache vaatamiseks kasutatakse veebibrauserit . Vahemälu kasutatakse säilitada toote protsessor. 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Apple II Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas.. Leibniz seeria , on 8-bitiste arvutite seeria, mida tootis Apple
Niiet vähesed(kui üldse) emaplaadid kasutavad Socket-6'te, eriti, kui socket-3 oli saanud standardiks. Tüüp: ZIF Kontakte: 235 Voolukasutuse ulatus: 3.3V Protsessor(id): Intel 486 Socket 7 Socket 7 on põhiliselt sama mis Socket 5, kuid ühe lisa lukustusega. Socket 7el on 321 pinni totaalselt mõõtmes 37*37 SPGA. Põhi erinevus Socket 7el pole mitte Socket 7 ise, vaid Voltide Reguleerimise Moodul (VMR). Peamine põhjus miks VMR tuli, oli et Intel ja AMD tahtsid, et protsessorid kasutaksid vähem voolu nagu näiteks 3,3V ja 5V. Socket 7 kasutasid AMD K5 ja K6, Cyrix 6x86, IDT WinChip, Intel 5P Pentium, Pentium MMX, Rise Technology mP6 protsessorid. Socket 7 laiendus Super Socket 7 oli tehtud AMD pool K6-2 ja K6-III protsessoritele, et nad saaks kõrgemal sagedusel töödata ja kasutada AGP. Socket 8 Socket 8-l on eriline kandiline socket 387 klemmiga. See toetab FSB kiiruseid 60 - 66
Esimesi DDR3 prototüüpe tutvustati 2005. aasta algul. Tooted emaplaatide näol ilmusid turule 2007. aasta juunis. Need põhinesid Inteli P35 „Bearlake“ kiibistikul, mille DIMM'id (Dual in-line memory module) toetasid kuni DDR3-1600 (PC3-12800) andmeedastust. Intel Core i7 protsessor, mis lasti välja novembris 2008, suhtleb mäluga otse, ilma kiibistiku abita. Core i7 toetab ainult DDR3 tüüpi mälusid. AMD esimesed AM3 pesaga Phenom II X4 protsessorid, mis anti välja veebruaris 2009, olid AMD esimesed DDR3 toega protsessorid. DDR3 DIMM mälumoodulitel on 240 kontakti, need on elektriliselt mitteühilduvad DDR2 moodulitega ja neil on ühendussälk teises kohas. DDR3 SO-DIMM mälumoodulitel on 204 kontakti. DIMM DIMM (Dual In-line Memory Module) - DIMM mälu oli suur edasiminek RAM mälude tootmises, sest nad olid võrreldes SIMM tüübiga hulga kiiremad. DIMM mälu kiirus on kuni 133 Mhz
oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis
Kool Tehnika läbi aegade Arvuti protsessori areng Enda nimi Koht Aastaarv Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis), kuid ka sellel on omad vead. Mikroprotsessor on väike programmeeritav elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtintegraallülitusena. Koosneb paljudest transitoritest. Välja otsitud andmebaasist "http...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AV 3 Mairo Hanninen Intel 8080 Referaat Juhendaja: Ahto Karu Õpetaja Paide 2012 Käsusüsteem Nagu paljud teised 8-bitised protsessorid, kõik juhised olid kodeeritud ühte baiti (sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga.
Tarkvaratootja Microsoft'i kaebuse peale on algatatud kohtuasi Linuxi juurutajate Linus Torvalds'i ja Alan Cox'i üle. Programmeerijaid süüdistatakse Microsofti operatsioonisüsteemile Windows konkureeriva toote arendamises ebaausa konkurentsi tingimustes. Kohtuasi koosneb mitmetest üsna karmilt ning üheselt vormistatud süüdistustest. Üheks neist on ebaausate konkurentsitingimuste loomine Microsoftile seeläbi, et nende toode Microsofti omaga võrreldes tühist raha maksab. Teiseks tõsisemaks süüdistuseks on, et Microsoftile arusaamatute nippidega suudetakse luua mitmeid kordi töökindlam operatsioonisüsteem. Ei saa kõrvale jätta ka tõsiasja, et Torvalds'i ja Cox'i tegevus tarkvaraturul on ümber lükanud paljud Microsofti poolt loodud müüdid, millede juurutamiseks kulutas suurfirma miljoneid dollareid. Esialgseks Microsofti nõudeks on erinevatel andmetel 500 kuni 750 biljardit USA dollarit. Kohtuasi algas täna keskpäeval ning lõppu pole ...
kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. 7 Kasutus Microsoft Windows on installeeritud üüratule enamikule personaalarvutitest. Network Computing ajakirja lugejate 2005
Kuidas Osta Head Sülearvutit Juhised ja sammud Sülearvuti ekraan. Kui su eesmärgiks on kasutada sülearvutit internetis surfamiseks, msn kasutamiseks või blogi pidamiseks, siis suuremat kui 14 tollist ekraani sul vaja pole. Suurema ekraaniga sülearvuti maksab üldjuhul vähem kuid on seevastu tunduvalt raskem(2-4 Kg). Kui sa aga kavatsed arvutiga mängima hakata ja tunned, et vajad lisaraskust et õlalihaseid treenida, vali kindlasti 15+ tolline läpakas hind on soodsam ja mänguelamus parem. Esmatähtis on ka sülearvuti resolutsioon, ehk kui palju infot mahub su ekraanile. Praegusel hetkel on 1280x800 resolutsioon piisav, kuid mitte parim. Mul endal on IBM/Lenovo T400 14'' resolutsiooniga 1440x900 ja olen sellega rohkem kui rahul - SUPER!!! Paremal üleval ekraani nurgas jookseb mõni film ja samaaegselt on ekraanil ruumi internetis surfamiseks ja msn-i vestluseks. Mina isiklikult eelistan matti ekraani, kuna lä...
Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad : - - - , c , p-channel MOS, Complementary MOS (CMOS) . : - () -- , . (, ) , -- TTL-- ( H type, L type) - - , (, , ), . , , . ECL : 1 , 0, , , 2 , , - , - ; IIL ); 3- , - ; /, - , - . . ( , ) RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. RISC - CISC protsessor RISC - Reduced Instruction Set Computers, . RISC : - , ; - ; - , ; - ; - ; - , ; - . CISC - Complex Instruction Set Computers - . , . RISC CISC . , RISC , CISC. 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. , , . , - , , - . . -- . . , . t , .
Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz, · PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 16 MHz, · 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 40 MHz, · 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 100 MHz,
6" eriotstarbelised PC'd slimline flexATX 9.0" 7.5" eriotstarbelised PC'd vabalt kujundatav LPX 9" 11-13" vanemad PC komplektid slimline miniLPX 8-9" 10-11" vanemad PC komplektid slimline NLX 8-9" 10-13.6" uuemad PC komplektid slimline AT ja BABY AT See on vanim ja suurim tüüp. Oli väga levinud kuni Baby AT tulekuni, mis oli umbes sel ajal, kui levisid 386 protsessorid (1992-1993). Baby AT loomise põhjuseks oli AT laius (12") ja et seda oli raske paigaldada, hooldada ja uuendada. BABY AT oli PC tööstuses standard aastatel 1993-1997 ja seda kasutatakse tänapäevani, peamiselt Pent ium klassi arvutites. Mõned sarnasusesd AT ja BABY AT emaplaatide ehituses on elementide paigutus plaadil. Protsessori pesa on nii paigutatud, et see võib pikematele kaartidele ette jääda. Mõnede variantide puhul on mälu pesad sarnaselt paigutatud
12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid[1] 24. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) [1] 25. Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] 26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35
MMorL2CM - põhimälu või teise taseme (L2-taseme) vahemälu //Main Memory ; L2 level Cache Memory//, ICM - käsuvahemälu //Instruction Cache Memory//, MMU - mäluohjur e mäluhaldur //Memory Management Unit//, DCM - andmevahemälu //Data Cache Memory//, ICU – käskude juhtimisüksus //Instruction Control Unit//, IBR – käskude puhver //Instruction Buffer//, 31. RISC-arhitektuuriga mikroprotsessorite tüüpilisi omadusi. 1. RISC arhitektuuriga protsessorid on loodud käsujadade töötlemiseks suure kiirusega, vähemalt üks käsk ühe taktiga. 2. Rakendatakse piiratud käskude arvuga käsustikku. Lihtsa fikseeritud vorminguga käsud vähendavad aega, mis kulub käskude dekodeerimisele ja parandavad käsuvahemälude kasutamise efektiivsust ning lihtsustavad suhtlust nendega. 3. Käsuvorminguis avaldub orienteeritus "register-register" tüüpi operatsioonidele. Tüüpiline on kolmeaadressiline käsuvorming
kategooriates: Mikrokernel-arhitektuur(Microkernel architecture) - kompaktne kernel, mida toetavad eraldi lisakomponendid Hargtöötlus (Multithreading) - võimaldab protsessi käivitamise jagada lõimedeks, mida saab käivitada paralleelselt Sümmeetriline multitöötlussüsteem (Symmetric multiprocessing) - protsessorid jagavad sama põhimälu ja S/V moodulit ning võivad käivitada võrdselt kõiki protsesse. Objekt-orienteeritud disain - võimaldab lisada laiendusi kompaktselekernelile, kohandada OS'i ja lihtsustab jagatud tööriistade arendamist. Hüperviisor (Hypervisor) - virtualiseerimise haldur, mis paigaldub õhukese tarkvara kihina riistvara ja kerneli vahele ning võimaldab ära kasutada 4
Migratsiooni all on mõeldud serveri liigutamist ühest keskkonnast teisele. Õige riistvara ja tarkvara puhul on võimalik liigutada üht virtuaalset serverit teisele füüsilisele masinale. Vanasti oli see võimalik ainult masinatel kui mõlemad füüsilised masinad töötasid samal riistvaral, operatsioonisüsteemidel ja neil oli sama protsessor. Nüüd on võimalik migreerida virtuaalseid servereid ühelt füüsiliselt masinalt teisele isegi kui mõlematel masinatel on erinevad protsessorid ainult, et samalt tootjalt. 1.2 Virtualiseerimise puudused Vaatamata kõigile eelistustele, mida virtualiseerimine pakub on sellele mitmeid puuduseid ja probleeme, millest tuleks teadlik olla. Enne virtualiseerimist on tähtis teada oma vajadusi ja võrgu arhitektuuri. Vähenenud jõudlus. Pole kahtlustki, et virtualiseerimine nõuab rohkem riistvara ressurssi. Probleem sellega on, et peaaegu võimatu on eelnevalt ette teada kui palju lisaressuri läheb vaja, kuna iga programm
mida esitatakse masinkeele omadega ekvivalentsel kujul kuid inimesele paremini meeldejäävate mnemoonikutena (mov, jmp ...). Need masinkeelsed käsud juhtivad protsessori tööd kõige madalamal tasemel. Assembleris saab tõepoolest võtta konkreetsest protsessorist välja viimast, kuid puuduseks on see, et too assemblerprogramm töötaks siis vaid valitud kokreetsel protsessoril millele ta on mõeldud. Igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid erinevad vanematest just selle poolest, et neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp ära kuidas ta mälule juurde saab. Protsessoris on olemas andmete ajutiseks paigutuseks mälupesad. Sinna paigutatakse arvud enne nendega tehete tegemist (liitmine, korrutamine) ja seal samas asuvad ka tulemused
Dioode kasut.vahelduvvoolust alalisvoolu saamiseks e.alaldites.Valge valguse dioodid võimaldavad valguseks muundada ~90% energiaks.Valge valduse dioodid on kallid,natuke vigased Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.kasut.transistore ühendusi e.mikroskeeme e.kiip nt.videokaardi protsessorid,arvuti protsessor (2 miljardit pandi ühte kiipi kokku).Röntgenkiirguse teke on samasugune nagu joonspektril (elekton läheb ühelt nivoolt teisele).Spontaanne kiirgus kiirgus mis on iseeneslikult tekkiv vaba kiirgus.Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive olukord kus ergastatud seisundis rohkem elektrone kui põhiseisundis ühe
Emaplaat ei töötle andmeid. Protsessor tähtsaim seade emaplaadil, mis määrab arvutitöökiiruse. Sagedus näitab, mitu elementaarkäsku / lülitust/võnget tehakse ühe sekundi jooksul. Protsessor töötleb programmi poolt etteantud andmeid. Protsessori töökiirust ehk töösagedust mõõdetakse hertsidega (Hz). Tänapäeval müügil olevad protsessorid küündivad juba 3,2 GHz. RAM-mälu (Random Access Memory) põhi- ehk muutmälu. Andmed selles mälus säilivad ainult arvuti töötamise ajal. Seal hoitakse kõiki andmeid ja ka programme, mis neid andmeid töötlevad. Mõõtühikuks on bait, üldiselt MB. Tänapäeval võiks minimaalselt olla arvutitel 128MB. RAM-mälu ühendatakse emaplaadil olevatesse mälupesadesse. ROM (Read Only Memory) püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete
XML andmete HTML-ks või XHTML-ks konverteerimiseks (näide 1). XML andmete tavaliseks tekstiks või PDF- ks või mõneks muuks dokumendiks konverteerimiseks. XSLT protsessorid XSLT protsessorid võivad olla kliendi- või serveripoolsed. Mitmetesse JAVA ja .NET-i jt raamistikesse on XSLT protsessorid juba sisse ehitatud. XSL stands for EXtensible Stylesheet Language, and is a style sheet language for XML documents. XSLT stands for XSL Transformations. In this tutorial you will learn how to use XSLT to transform XML documents into other formats, like XHTML. o Ülesanne
Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist
10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28
Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Protsessor Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga takti ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt protsessori taktsagedus, kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe takti ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt mõõdetakse protsessori kiirust instruktsioonides sekundis (IPS) ja ujukomaoperarsioonides sekundis (FLOPS). Mikroprotsessor on miniatuurne elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtskeemina. Protsessori rolli arvutis täidavad tavaliselt üks või mitu mikroprotsessorit. Mälu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f8/Personaalarvuti_andmete_salvestamise_tyybid.PNG
SISUKORD SISSEJUHATUS SISUKORD.............................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS’...................................................................................................... 2 Referaadi eesmärgiks on anda endale ja teistele vajalikud teadmised arvuti füüsilistest komponentidest. Ma püüan aruanda erinevatest arvuti osadest, et lugejad teaksid ja saaksid aru, mida üks või teine asi arvuti korpuse all teeb ja milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama............................................................................................................... 2 1 Arvuti füüsilised komponendid............................................................................ 3 a. Bios...................
käskudega suurendamaks jõudlust töötates multimeedia rakendustega. Mai 7 Intel lasi välja Pentium II protsessori (233, 266 ja 300 MHz-sed versioonid). Mai 11 IBMi Deep Blue oli esimesene arvuti, mis lõi males maletsempionit Garry Kasparovit. Juuni Intel lasi välja 233 MHz-ise Pentium MMX-i. September Ilmus Internet Explorer 4.0. 1998 Aeg Sündmus Veebruar Intel lasi välja 333 MHz Pentium II protsessori. Need protsessorid kasutasid uut 0.25 mikromeetrist tootmisprotsessi, mis lubas neil joosta kiiremini ja genereerida vähem kuumust. Märts Be Inc. lasi välja BeOS R3. See oli esimene versioon BeOS, mis oli suuteline x86 PCd sama hästi kui PowerMacs. Juuni 25 Microsoftilt ilmus Windows 98. 1999 Aeg Sündmus Jaanuar Lasti välja Linux Kernel 2.2.0. Linux-it kasutas sellel hetkel umbes 10 miljonit 25 inimest.
või Inteli SpeedStep ja Turbo Boost). Nagu ka lauaarvutite maailmas, domineerivad ka sülearvutite protsessorite tootmises kaks suurt jõudu: Intel ja AMD. Inteli käes on üle 82% turuosast, AMD käes 17,6% ning kolmandale kohale jääb VIA Technologies kõigest 0,1% turuosaga. Mõned Inteli laua- ja sülearvutite protsessoriseeriad on nime poolest samad (i-seeria, Intel Core 2), samas näiteks Atom-seeria protsessorid on mõeldud enamasti kasutamiseks mobiilsetes seadmetes ja nende eesmärgiks on võistelda ARM protsessoritega. AMD on turule toonud spetsiaalse sülearvutitele mõeldud protsessoriseeria Turion, mis peaks konkureerima Inteli CPUdega. Nagu statistikast näha, siis on jämedam ots siiski Inteli käes. Athlon ja Sempron seeria protsessorid eksisteerivad ka lauaarvutite jaoks Videokaart Paljudel sülearvutitel on energiasäästu eesmärgil kasutusel emaplaadi kiibistikule integreeritud
fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF (Zero Insertion Force, nullsisestusjõud). Hetkel on lauaarvutite jaoks kolme sorti pesadega plaate: Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning VIA Cyrix protsessorite jaoks. Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid. Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul. Võimsamates lauarvutites võib kohata ka muidu serverimaailma kuuluvaid kahe protsessoripesaga emaplaate (DualProcessor). Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid). Mälupesad (memory slot) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel
management) eest. Arvutustehnikas, kernel on peamine komponent enamus arvuti operatsioonisüsteemidel; see on sillaks rakendusete ja tegeliku andmetöötluse vahel, mida tehakse riistvara tasemel. Kerneli kohustuste hulka kuuluvad süsteemi ressursside haldamine (suhtlus riistvara ja tarkvara vahel). Tavaliselt, kernel, kui põhiline osa operatsioonisüsteemist, võib pakkuda madalaima taseme abstraktrioonikihti ressursside jaoks (eriti protsessorid ja I/O seadmed), mida rakenduse tarkvara peab juhtima tema ülesannete täitmiseks. Tavaliselt tehakse need andmed kättesaadavaks taotluse protsessidele muude protsesside sidemehhanismide ja süsteemi kõnede kaudu. Operatsioonisüsteem ülesanded on tehtud erinevalt eri kernelitel, sõltuvalt nende kavandamisest ja rakendamisest. Kui monoliitsed tuumad jooksutavad kõik
loodud formaalsel objektorienteeritud EXPRESS keelega); efektiivsus (STEP-i faili struktuur ja vorm peavad olema efektiivsed töötlemisel, salvestamisel ja andmevahetusel, kuid vastama ka kõigile teistele nõudmistele); minimaalne elementide hulk (selle abil välditakse kontrollimatuid STEP-i laiendusi, mis kaotavad üks-ühese interpreteeritavuse); sõltumatsu arvutuskeskkonnast (programmeerimiskeelest, OS-ist, arvuti tüübist); dokumentatsioon; atesteerimine (STEP protsessorid tuleb enne kasutusele vöttu kontrollida) Andmekaevandamise algoritmid: Segmenteerimine; otsustuspuud; närvivõrgud; klasteranalüüs; regressioon analüüs. Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. Tehisintellekti osad teadmusbaas; järeldusmehhanism; kasutajaliides; omandamis / õppimiskomponent; Närvivõrkude kasutamine: Aktsiahindade prognoosimisel; Lõhna/värvi tuvastamisel;
moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli jne. Kiirem protsessor annab kõigis asjades parema jõudluse. Protsessor täidab operatsioone (masinkoodi), mida omakorda juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (ingl. tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus ehk taktsagedus (Hz), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis), kuid ka sellel on omad vead. Taktsagedus ei ole ainuke omadus, mis paneb paika protsessori tegeliku töö kiiruse või efektiivsuse. Sülearvutite puhul võib näiteks määravaks saada protsessori voolu tarbivus.
Marcella Jatsinjak Protsessor Arvuti ''südameks'' on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Kuna protsessor(CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutitest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühe sekundis teha. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessorid. 7 Marcella Jatsinjak Sisend- ja väljundseadmed Personaalarvuti riistvara väga olulisteks koostisosadeks on sisend- ja väljundseadmed. Sisendseadmed on näiteks klaviatuur, hiir, juhtimispult(joystick), mikrofon. Piltide sisestamiseks kasutatakse skannereid. Juba on laialt levinud ka digitaalsed kaamerad, millega saab pildi otse arvutisse salvestada. Väljundseadmed on näiteks kuvar, printer, kõlarid.
fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF (Zero Insertion Force, nullsisestusjõud). Hetkel on lauaarvutite jaoks kolme sorti pesadega plaate: Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning VIA Cyrix protsessorite jaoks. Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid. Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul. Võimsamates lauarvutites võib kohata ka muidu serverimaailma kuuluvaid kahe protsessoripesaga emaplaate (Dual–Processor). Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid). Mälupesad (memory slot) Tavaliselt on protsessori lähedal 2–4 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel
täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude "downstream" Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. protsesside juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. 6. 20.Tolerantside mudel, Funktsionaalne mudel, Füüsikaline Kasutaja graafiline sisend/väljundseade Liidesed teiste mudel 21. n järku kõveraid saab üldistada kontrollpunktide abil. programmidegaSisend/väljund protsessorid Mida suurem järk seda rohkem kontrollpunkte. 22. Lusikat Laiendatud/rakendus põhised kujundavat pinda saab kirjeldada näiteks B-splinedega 23. algoritmidBaasalgoritmidDigitaalne mudel, andmepank Tooli seljatoe toru saab modelleerida kasutades juhtkõverana 7. Top-down ja bottom-up on infotöötluse ja teadmiste spline'i ning mille pind on defineeritud ringjoone, ellipsi või muu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
