Arvutame toiteploki võimsuse vajadust
Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon ...
HKHK Toiteplokk AV13 Jaanika Rumajntseva Monika Särgava Toiteploki Mõiste Arvuti toiteplokk (PSU e. Power Supply Unit) on seade, mis muundab elektrivõrgust saadava toitepinge arvuti elektroonikakomponentide toiteks sobivaks alalispingeks. Toiteplokid FATAL1TY 1000W ja 500W Xilence 120mm RedWing Toiteploki ülesanne Toiteploki ülessanne on tagada arvitokomponentide varustamine vooluga millel on õige pinge. Samas on ta ka põhiline voolu vastuvõtja. toiteploki ülesseehitus Toiteblokid on ehitatud üles impulsstoitesüsteemile st. nad ei sisalda trafosid vaid nad kiirgavad kõrgsagedussignaale. Aruvti Toiteplokk Click to edit Master text styles Omab lülitit, mille abil Second level
Arvuti toiteplokk Üldine: Arvuti toiteploki ülessandeks on toita arvuti detaile: Emaplaat, optilised seadmed, andmekandjad(SSD ja HDD), ventilaatorid ja vajadusel ka videokaardi mis vajab lisatoidet otse toiteplokist. Enamus tänapäeva toiteplokke on ATX (Advanced Technology eXtended) tüüpi. Toiteplokid on disanitud nii et nad suudavad välja ja sisse lülituda emplaadilt tulevate signaalide kaudu. Toiteplokkides on enamasti sees pingeregulaatorid, kondesaatorid, pooljuhid, PFC( power factor corrector), radiaator ja jahutusventilaator
Karol Pakkas ET21 Arvuti toiteplokk Arvuti toiteploki ülesanne on muundada ja alandada vahelduvvool(110-230v) stabiilseks alalisvooluks (3.3-12V), mida saab kasutada arvutikomponentides. Toiteploki põhilisteks komponentideks, milles kasutatakse materjalide isoleerivaid omadusi on trafod, kaablid, trükiplaat ja elektrolüüt kondensaatorid. Samas kasutatakse elektrijuhtmeid, mis on kaetud PVC-ga. PVC-l on väga hea suhteline dielektriline läbitavus = 3.0. Kaablite pistikute juures kasutatakse ka isolatsiooni juures kummi, millel on dielektriline läbitavus = 3.0 4.0. Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne väljundvõimsus.
ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt. Samuti on teistsugune jahutussüsteem, nimelt puhub ventilaator õhku otse protsessorile. Toiteplokk saadab enne käivitumist emaplaadile elektrilise signaali, saamaks kinnitust, et süsteemil on küllaldaselt energiat, et töötada korrektselt. Toiteploki tüübid AT AT toiteploki ühenduse emaplaadile koosnevad kahest osast, emaplaadil asub üks ühendus. Jälgida tuleb ühendusel, et mustad juhtmed jääksid kõrvuti. AT toiteplokk väljastab toitepingeid +12, 12, +5 ja 5 V ATX Vool läheb otse emaplaadile. Arvuti lülitub isevälja ATX toiteplokk väljastab toitepingeid +12, 12, +5, 5 ja 3,3 V BTX Balanced Technology eXtention Selle standardi variatsionid on picoBTX ja microBTX. Et asi segasem oleks,
Toiteplokidel on tihtipeale sees ka kaitsmed lühistuste, ülepingete, alapingete ja muude erinevate vooluvõrguga seotud vigade üleelamiseks. Paljudel toiteplokkidel on lülitused, mis lubavad töötada tal ka madalamal pingel, tavaliselt näiteks 115 volti. Need lülitused võivad olla füüsilised lülitid toiteploki küljes, mida inimene peab kasutama, kuid ka elektroonilised. Kui toiteplok on lülitatud inimese poolt aga 115V peale ja ta lülitada 230V võrgu, hävitab see toiteploki sisemise elektroonika. Toiteplokid väljastavad erinevaid pingeid, näiteks 12V, 5V , 3.3V ja ka erinevate potensiaalidega. Tänapäeva toiteplokid on SMPS tüüpi toiteallikad, mis kasutavad ferrit südamikuga trafosi. Tegemist on efektiivsema muundamis meetodiga kui vanadel lineaarsetel toiteallikatel. +12V pinge on kasutuses mootoritega seadmete jaoks, tavaliselt CD/DVD lugeja või ventilaatorid. Samas kasutatakse teda tänapäeval väga palju ka graafika kaardi toitmiseks
mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida kasutatakse. Emaplaadi tüübid (form factor) Emaplaadi tüüp määrab ära plaadi üldise väljanägemise, suuruse ja elementide paigutuse. Erinevad tüübid nõuavad tavaliselt ka erinevat tüüpi korpuseid ja vahel ka erinevat tüüpi toiteplokke. Erinevused tüüpide vahel seisnavd näiteks füüsilises suuruses ja kujus, paigaldamise viisis, elementide paigutuses ja toiteploki ühendusklemmides. Tüüpide andmed: Stiil, laius, sügavus, kus võib leida , sobiv korpus ja toiteplokk Full AT 12" 11-13" väga vanad PC'd Full AT, Full Tower Baby AT 8.5" 10-13" vanemad PC'd kõike peale slimline'i ja ATX'i ATX 12" 9.6" uuemad PC'd ATX miniATX 11.2" 8.2" uuemad PC'd ATX microATX 9.6" 9
Joonis 3. Pingeregulaatori plokkskeem [3] Joonisel on impulss-stabilisaatori plokkskeem. Koormusel olev pinge läheb läbi tagasiside ahela mikroskeemi ja läbi operatsioonivõimendi komparaatorisse. Kui 52 kHz ostsillatori pinge langeb alla mitte-inverteeriva sisendi pinge, siis lastakse läbi kõrgeim läbilastav positiivne pinge, mis läbib ja-ei elemendi kontrollerisse, mis juhib transistori lülitust [3]. 3. Toiteploki koostamine ja komponentide arvutused Toiteplokk koostati joonisel 2.1 toodud elektriskeemi alusel. Toiteplokk koosneb kahe sekundaarmähisega transformaatorist T1; kahest täisperioodalaldist D1 ja D4 ning aladile järgnevatest silukondensaatoritest C1 ja C3; Impulss-stabilisaatori moodustavad integraalskeemid U1, U2 ja paispoolid L1, L2 ning silukondensaatorid C2, C5; paispoolide vool kulgeb peale integraalskeemis lülititransistori sulgumist läbi Schottky siirdega
"Tock" on uus mikroarhitektuuri. Igal aastal on oodata üks tick or tock. 23. Protsessori vahemälu(cache) ülesanne? 4p V: Protsessori vahemälu või ka pikemalt keskprotsessori vahemälu (inglise keeles CPU cache) on vahemälu, mida arvuti keskprotsessor kasutab mälupöördusele keskmiselt kuluva aja vähendamiseks. 24. Mis vahe on LGA ja PGA socketi tüübil? 2p V: LGA-l on ühenduseks mummud aga PGA-l on ühenduseks harjased vms. 25. Mis on modulaarse toiteploki eelis standartse toiteploki ees? 2p V: Modulaarsel saab ise panna vajalikud juhtmed PSU taha aga standartsel on kõik juhtmed korraga väljas ja arvuti sees tekib see peale juhtme segadus. 26. Mida tähendab toiteplokkide juures märge ,,80+"? 3p V: Seda mis säästmis klassi ta kuulub, et kui palju läheb energiat soojendamiseks või siis tööks. 27. Arvuti graafikakaardi peamine ülesanne? 3p
internetiühenduseta jäid meilid lugemata. Juhan oli füüsikatundides õppinud kodustest elektriseadmetest ning teadis seetõttu otsida seni kasutatud elektriseadmetelt nende nimivõimsusi. Kasutusel olid 7 hõõglampi igaüks võimsusega 100 W, teler võimsusega 200 W ja külmik võimsusega 200 W. Multimeetrit kasutades sai ta elektripaigaldiste pingeks ilma tarvititeta 230 V. Juhan läks seejärel poodi ning leidis elektripliidi, mille võimsus oli 1,5 kW, arvuti, mille toiteploki võimsus oli 100 W ja lisaks ka kohvimasina võimsusega 1000 W ning ostis need tarvitid ära. Kodus jäi Juhan mõttesse mismoodi elektriseadmeid kasutada. . Aita Juhanit missuguseid elektriseadmeid tohib Juhan üheaegselt kasutada? Paku erinevaid variante, kuid selliselt, et külmkapp oleks kindlasti kasutusel. Iga sisult erinev "töötav" variant annab punkti, kusjuures iga variandi korral, kui kasutatakse ka valgusteid, paku Juhani
klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale. Alates 2007. aastast kasutavad enamik emaplaate ühte neist standardsetest kujuteguritest isegi need, mis leiduvad Macintoshi ja Suni arvutites, mis pole traditsiooniliselt ehitatud tarbekomponentidest. Hetkel on lauaarvutis enimkasutatav kujutegur ATX. Korpuse, emaplaadi ja toiteploki kujutegur peavad klappima, kuigi mõned sama perekonna väiksema kujuteguriga emaplaadid mahuvad ka suuremasse korpusesse. Näiteks ATX korpus suudab tavaliselt majutada microATX emaplaati. Sülearvutid kasutavad üldiselt kõrgeltintegreeritud, vähendatud ning kohandatud emaplaate. See on üks põhjustest, miks sülearvuteid on raske uuendada ning kallis parandada. Tihti nõuab sülearvuti ühe komponendi rike terve emaplaadi väljavahetamist, mis on tavaliselt mitmete
Riistvara standardid ATX (Advanced Technology eXtended) tähistab levinud standardit lauaarvuti korpuse, emaplaadi ja toiteploki kohta. Standard on esmalt määratletud Inteli poolt 1995. aastal, parandatud 1997. aasta veebruaris 2.01 versiooniga, ning viimati 2003. aastal 2.2 versiooniga. ATX vahetas täielikult välja vanema AT kujuteguri ning sellega parandati mitmeid AT kujuteguri vigu. Pisikestele emaplaatidele mõeldud kujutegurites on tavaliselt tagakülje paigutus säilitatud, kuid muudetud on emaplaadi suurust ja laienduspesade arvu. 2003. aastal teatas Intel uuest BTX
Serverarvutid Mainframe 9. Arvutite tänapäevased kasutusvaldkonnad Meelelahutus, Kommunikatsioon,Ärindus 10. Arvutite tüübid rakendusvaldkondade järgi Server, koduarvuti, kontoriarvuti, multimeediaarvuti, ruuterarvuti. 11. AT ja ATX tüüpi arvutite erinevused AT toitega emaplaat vajab ka vastavalt. AT pistiku emaplaadi poolsem osa kujutab endast kaheteistkümnest jämedat metallpulgast mis on suunatud emaplaadist eemale. Toiteploki poolsem osa koosneb kahest kuue auguga pistikupesast, mis peavad emaplaadile klappima täpselt külg-külje kõrval. AT-emaplaat vajab 12V ja 5V toitepinget. AT arvuti seiskamiseks on vaja lülitada power nuppu. ATX emaplaat vajab samuti ATX toiteplokilt saadavat toidet. Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja lisaks 12V ja 5V veel 3,3V toitepinget (RAM mälude jms. toitmiseks). Samuti erineb ATX emaplaat AT-st oma toitepistiku kuju suhtes. AT ja ATX pistikud ole omalahel asendatavad
................................................................. 27 5.1.1. Nõuded veearvestite taatlusseadmetele ............................................................................... 29 5.1.2. Taatlusstendi tehnilised andmed .......................................................................................... 30 5.2. Optiliste sensorite toiteplokk....................................................................................................... 30 5.2.1. Toiteploki tehnilised näitajad ................................................................................................ 31 5.3. Rakised........................................................................................................................................ 31 5.4. Tarkvara ...................................................................................................................................... 32 6. SENSORSÜSTEEMI RAKENDUSEST TAATLUSPROTSESSIS ....................
tüüpi mälu. Vanemad arvutid kasutavad DDR ja SDRAM mälu. Mälu iseloomustab: kiirus DDR2667, DDR2800 mälumooduli maht 1GB, 2BG RAM Erinevatel mäludel erinevad pesad Mälu sobib pesasse ainult ühtepidi Sülearvuti mälud on SODIMM tüüpi ja võivad olla samuti DDR, DDR2 ja uuemad DDR3 mälud. Ka sülearvuti erinevad mälud ei ole omavahel vahetatavd Toiteplokk Toiteplokk kinnitatakse arvuti korpusesse Toiteploki ülesanne on tekitada erinevate arvuti komponentide tööks sobilikud toitepinged: 3,3V (volti), 5V, 12V, 12 V, need on alalispinged Toiteplokk ise saab toitepinge vooluvõrgust, see on 220V vahelduvpinge Toiteplokk muundab võrgupinge arvutile sobilikeks alalispingeteks. 220 V on ohtlik, seetõttu on toiteplokk kinnine Pilt ekraanil VGA Pildi saamiseks on vaja: Videokaarti (VGA kaarti) VGA kaardil on graafikaprotsessor (tänapäeval
Võrgustandardid: IEEE 802.1Q, IEEE 802.3an, IEEE 802.3ab, IEEE 802.3u, IEEE 802.3az, PCI Express Rev 2.0 Andmeedastuskiirus: 10 Gbit/s Hostiliides: PCI Express Sisse ehitatud protsessor: Tehuti - TN4010, Marvell - 88X3110 Ühenduse tüüp: PCI Express x4 Male Väline port: RJ-45 Female · Hind 221,48 [248.99$] (,, Newegg Inc ") 10 Toiteplokk Corsair HX1000i Toiteploki tüüp: modulaar Võimsus: 1000 W Ventilaatori mõõtmed: 140 mm +12v elektripesa tüüp: EPS12V, P4 (4-pin) Emaplaadi pistik: 20 pin + 4 pin PCI Express: 8 x 6 + 2 pin Efektiivsus: 80 Plus Platinum SATA pistikud: 12 Kaal: 3.592kg · Hind 220,69 (,,Fauni Kaubanduse OÜ") 11 Kõvaketas Sandisk Ultra II 480GB 2.5" SSD Formaat: 2.5" Ketta maht: 480 GB Liides: SATA III (6.0 Gbit/s)
Seda tüüpi emaplaadid töötasid 5 voldise toitepingega. ATX See standard tekkis Pentium tüüpi arvutite ilmumisega. Selles on püütud vähendada soojuskadusid. Selleks võeti kasutusele madalam 3,3 voldine toitepinge. Lisati PCI siin (kuigi seda esines ka uuematel AT plaatidel, kuid need toimisid läbi muundurite). Püüdes parandada jahutusõhu liikumist arvutis, paigutati mitmed komponendid emaplaadil ümber. Protsessor pandi vahetult toiteploki ventilaatori kõrvale, lootuses et protsessorile pole enam eraldi jahutust vaja. ATX emaplaat on tegelikult 90o -lt pööratud AT emaplaat. Komponentide ümbertõstmise tulemusena said kõvaketaste ja flopikaablite pistikud ning mälupesad uue ja loogilisema asukoha emaplaadil. ATX-standard toetab PIO Mode 5 IDE seadmeid. Lisatud on arvuti tarkvaraline sisse ja väljalülitamise võimalus. ATX emaplaat on tavalisest AT plaadist suurem- tavaliselt 12" vanema standardi 8,7"vastu
Kaal See printeri näitaja ei kuulu küll tema põhiparameetrite hulka, kuid on siiski küllalt tähtsaks valikukriteeriumiks näiteks kandeprinteri hankimisel. Kui tavalised laserprinterid kaaluvad 5-10 kg ringis, siis professionaalseks kasutuseks määratud kvaliteetprinterid (eriti väviprinterid) on tunduvalt raskemad. Omaette grupi moodustavadki miniprinterid ja kandeprinterid, mille kaal reeglina ei üleata 1-2 kg (ilma toiteploki või akupatareita). Milliste kuludega arvestada? Erinevalt arvutist tahab printer pidevalt raha juurde saada - uuendamist vajavad paberivarud, värvilindid, -kassetid ja -balloonid. Mehaaniliselt liikuvad osad kuluvad ja mustuvad, neid on vaja puhastada ja asendada. Tihti maksate kulumaterjalide eest paari aasta jooksul teise printeri hinna juurde. Oleneb muidugi sellest, kui intensiivselt te printimistöid teete. Sageli nõuab odav printer kalleid kulumaterjale ja vastupidi - kallis
sõltumatud toidetakse paremates stereovõimendites kumbagi kanalit eraldi alaldist. Stabiliseerimata alaldi silufiltri kondensaatori mahtuvus tuleb valida madalamast helisagedusest ja lubatavast võrgusagedusliku müra tasemest lähtudes, see on tavaliselt piirides 5000...10 000 mikrofaradit või veelgi rohkem. Stabiliseeritud alaldi ei vaja suure mahtuvusega filterkondensaatoreid väljundis. Stabilisaator halvendab kogu toiteploki kasutegurit võrreldes stabiliseerimata toitega. Võimsusvõimendi kahepolaarse toiteallika ühepoole pinge E sõltuvalt nimiväljundvõimsusest Pn ja kõlari nimitakistusest Rk peab olema stabiliseeritud alaldi korral E = 2 x (ruutjuur Pn x Rk) ja stabiliseerimata puhul Est = 2,5 x (ruutjuur Pn x Rk). Ühest allikast toidetava võimendi toitepinge peab olema eeltoodud valemitega arvutatust 2 korda kõrgem.
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (...
65 PEATÜKK 1 Arvuti tööpõhimõtted ja ehitus Kumb on mürale tundlikum, kas analoog- või digitaalsignaal? Põhjenda, miks nii arvad. Millised on digitaalsignaali eelised ja puudused võrreldes ana- loogsignaaliga. Kuidas testrit (multimeetrit) kasutades otsustada, kas toiteplokk on töökorras? (kust ja mida selleks mõõta) Sa ostad toiteplokki mitme kõvakettaga serverile. Millist para- meetrit tuleb toiteploki juures silmas pidada? (nimetus, ühik, ar- vuline näide) Mida teeb katkematu toite allikas järgmistes olukordades: 1) kui sisendi klemmidel (valgustusvõrgus) on pinge olemas, 2) kui si- sendi klemmidel pinge puudub (st. elekter on ära läinud)? Teisenda kümnendsüsteemi arv 189 kahend- ja kuueteistküm- nendsüsteemi. Mitmest baidist piisab selle arvu mälus hoid- miseks? Kirjelda, mille poolest erinevad IDE-kontrolleri reziimid PIO ja DMA.
1. Juhusliku suuruse jaotusseaduse uurimine võrgupinge näite varal EM-1 2. Elektriliste suuruste mõõtmine LF-17 3. Mõõtetulemuste töötlemine ja määramatuse hindamine lineaarse regressiooni meetodit kasutades FMA-9 4. Tutvumine vooluallikatega, kuivelemendi uurimine EM-4 5. Tutvumine vooluallikatega, arvuti toiteploki uurimine EM-5 6. Vee elektrijuhtivuse uurimine LF-18 7. Inimkeha elektrijuhtivuse uurimine EM-7 8. Pooljuhi keelutsooni laiuse määramine EP-10.1 9. Tutvumine elektronostsillograafiga EM-9 10. Tutvumine digitaalse ostsillograafiga (elektromagnetiliste vabavõnkumiste töö näitel)
võivad temperatuurist olenevalt oma olekut pidevalt muuta ja säilitada. Korduvkirjutamisel on vaja kaht erinevat laserkiire võimsust. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Analooginfo – mingi suurus peab olema teise suuruse analoogiks. Elektrisüsteemides on info analoogiks pinge. Analooginfo korral võib infokandja võtta oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Nt on infokandjaks ping 0 - +5. Pinge rajaväärtused määrab toiteploki pinge maksimaalne ja minimaalne väärtus. Pinge muudab pidevalt sujuvalt väärtust ning igasugune signaali kuju muutus põhjustab infomuutusi. Digitaalinfo – teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omandada. Suvaline väärtus pole lubatud. Nt 0, +3 ja +5. Info töötlemine on lihtsam, kuna infokandja väärtusi on vaja eraldada. Kasutatakse diskreetset aega, mis tähendab, et väärtusi ei muudeta suvalistel hetkedel, vaid kindlatel momentidel
tüüpiline väärtus on 4-6 belli. Kaal. See printeri näitaja ei kuulu küll tema põhiparameetrite hulka, kuid on siiski küllalt tähtsaks valikukriteeriumiks näiteks kandeprinteri hankimisel. Kui tavalised laserprinterid kaaluvad 5-10 kg ringis, siis professionaalseks kasutuseks määratud kvaliteetprinterid (eriti värviprinterid) on tunduvalt raskemad. Omaette grupi moodustavadki miniprinterid ja kandeprinterid, mille kaal reeglina ei ületa 1-2 kg (ilma toiteploki või akupatareita). Võimsustarve. Kui varasemate printerite võimsustarve ulatus sadade vattideni, siis uuemates mudelites on suudetud seda tunduvalt vähendada. Eriti kehtib see uute GDI- printerite kohta, mille elektroonikaskeem on suhteliselt lihtne ja võimsustarve minimaalne. Eriti oluline on võimsustarbe (voolutarbe) minimiseerimine patarei- (aku-) toitega kandeprinterite puhul. Võimsustarbe vähendamisega seostub ka Energy Star –ühilduvuse mõiste, mis tuleneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
