SATA See on kõvaketta liides (saab ühendada kõvaketast emaplaadi külge). Kasutatakse lauaarvutites. ESATA See on välisekõvaketta liides, millel on suur andmete edastuskiirus. Kasutatakse nii Laua kui ka sülearvutites. SERIAL PORT Jadavärat ehk jadaport (ka jadaliides) on arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga. Erinevalt rööpväratist saadetakse andmeid sisse ja välja ühe biti kaupa. Kuigi ka teised liidesed, nt. USB ja FireWire saadavad andmeid jadas, eristab jadaväratit neist ühilduvus RS-232 standardiga.Paljudel tänapäeva arvutitel pole jadaväratit, sest tavakasutajal ei ole seda enamasti vaja. PARALLEL PORT paralleelport, rööpport Välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. Läbi paralleelpordi liiguvad andmebitid paralleelselt, st. iga biti jaoks on oma juhe. Olenevalt tüübist võib paralleelpordi pistikul olla 8 või 16 jalga
tulede juhtimisel IPv6 võrguprotokolli. Samuti lõi firma 2009. aasta jooksul uue säästlikuma valgusallika,mis põhjustab fosfori helendamist kasutades nanokristallilist ränikatoodi ilma elektrilaenguta. Panasonic Electric Worksi kodulehe tootevalikus on suur valik PLC'sid, inim-masin liideseid, sensoreid, erinevaid kontrollereid(nt. temperatuuri-) ja palju muud: http://pewa.panasonic.com/automation-controls/ Järgnevalt toon ära mõned panasonicu PLC'd ja inim-masin liidesed. Panasonic FP0R Tegu on siis nende hetkel turul olevatest kontrolleritest ühe kõvema mudeliga uutest omadustest on toodud instruktsioonide kiirem protsessimine (0-3000 sammu 80 nanosekundiga, 3001+ sammu 580 nanosekundiga). See on väga kasulik sildilugemismasinatel, kus on tarvis kiiret skänneerimist. Lisaks tuleb kasuks suurem mälu 32 k programmi mälu ning andmeregister 32k. Kuna tal on eraldi mälu kommentaaride jaoks võib kommentaarid programmi sisse kirjutada ning kaasata
............................................................. 4 Kontrolleri telg:..................................................................................... 4 Kettad ( Platter ): ................................................................................ 5 Kontroller ( Actuator ): ......................................................................... 5 Mootor: ................................................................................................ 5 Liidesed: .............................................................................................. 5 Korpus: ................................................................................................ 6 Kõvaketta füüsilised ja andmete suurused: ............................................. 6 Enim levinud suurused: ....................................................................... 6 Maht: .....................................................................................
(Tegemise koht ja aeg) Sissejuhatus See uurimustöö toob välja mõningate liideste, GPS süsteemide, printerite, audioseadmete ja mp3 mängijate olemuse ning ka arutleb selle üle, mis võiks saada neist tulevikus. Kas neil on veel võimalik muutuda paremaks ja areneda täiuslikemaks? Või kas hoopis miski võiks neid tulevikus asendama hakata? Neile küsimustele annab vastused järgnev uurimustöö. Liidesed Mis on üldse liidesed? Liidesed on vahelülid kahe seadme, kahe programmi või seadme ja inimese vahel. Nad hõlpsustavad nende omavahelist koostööd. Informaatikas leidub eri tüüpi liideseid: o Tarkvaraliidesed o Kasutajaliidesed o Riistvaraliidesed Siin referaadis on välja toodud infot vaid mõnede riistvaraliideste kohta. PCI PCI on lühend inglise keelsetest sõnadest
Sisukord · Emaplaat · Emaplaati kirjeldus · Kasutatud kirjandus 2 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX 3 toide Emaplaati kirjeldus Põhjasild 4x DDR3 pesa Protsessori (mälupesa) pesa Tagapaneeli ühendused Esipaneeli USB 3.0 ühendus PCI Express siin 6x SATA pesa
Põhjendus: kvaliteetne, hea lahutusvõime, toetab mitmeid operatsioonisüsteeme. 7) Kodu Brother DCP-7040 Tehnoloogia: laser Resolutsioon: trükkimusel 2400x600 dpi, kopeerimisel 600x600 dpi Kiirus: 22lk/min Soojenemisaeg: 18 sek Esimese lehe väljastusaeg: trükkimusel 10 sek, kopeerimisel: 15 sek Ekraan: taustvalgusega 2-e realine LCD Mälu: 16 MB Printeri keel: GDI Paberikäsitlus: 250 lehte paberisahtel (A4, B5, A5, B6, A6) Liidesed: USB 2.0 jadaliides Mõõtmed: 428x397x304 mm Kaal: 11,1 kg Põhjendus: hea resolutsioon, kiirus ja soojenemisaeg. 8) Paljunduskeskus Canon iR-1530 Skänneerimislahutusvõime: 1200x600 dpi Printimislahutus: 2400x600 dpi Printimiskiirus: 15lk/min Kopeerimissuurus: A4, A5 Paberi mahutavus: 500 lehte Põhjendus: hea ja kvaliteetne. 9) Avalik Interneti punkt Canon LBP 3370 Trükitehnoloogia: laser
Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte
Toode Toode 1: Arvutikomplekt Korpus on valmistatud nii, et tagab vajaliku jahutuse ja et vajadusel on võimalik arvuti komponente vahetada, et püsida kaasas tänapäeva arenevas arvutimaailmas. Disain välja töötamisel põhimaterjalideks puit, pleksiklaas, teras ja alumiinium. Riistvara komponendid on ilmselt üsnagi heal tasemel, vastavalt turu hindadele. Komplektil kõik vajalikud omadused ja detailid olemas mida vajab nõudlik kasutaja. Lisaks multimeediale suunatud liidesed nagu TV-kaart ja 3G modem ning võimas graafikakaart. Orienteeruv materjali ja komponentide hind koos tööjõuga on 1500 Toode 2: Arvutikomplekt Korpus on valmistatud nii, et tagab vajaliku jahutuse ja et vajadusel on võimalik arvuti komponente vahetada, et püsida kaasas tänapäeva arenevas arvutimaailmas. Disain välja töötamisel põhimaterjalideks puit, pleksiklaas, teras ja alumiinium. Riistvara komponendid on väga heal tasemel, vastavalt turu hindadele, paremad kui Tootel 1.
alamprojektideks vastavalt praktikas kasutatavate võrgutopoloogiate ja andmeedastusmeetodite alusel. Projekti käigus stabiliseerusid teatud võrgutehnikad ja omandasid konkreetseid piire ja ettekirjutusi, mis omakorda võimaldasid kogu lokaalvõrgu intensiivse ja laia kasutuselevõtu. IEEE 802 esimesed standardid määratles standardid võrgu selliste füüsiliste komponentide jaoks nagu interfeisid (liidesed) ja kaablid, mis esinevad OSI-mudeli 1 ja 2 kihil Standardid kehtivad: Võrgukaartidele globaalsete võrkude komponentidele koaksiaal- ja keerupaarikaabli võrkudele CSMA/CD Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection - kokkupõrgete avastamisega kandesignaali multijuurdepääs) Olulisemad standardid 802.1 - sisaldab standardi üldise arhitektuuri kirjelduse. See määratleb muude 802.x
- milline on reaalaja arvutisüsteem? - kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? - mida oskate märkida operaatori(te) (rollide) kohta? - milline on operaatoriliides (lühidalt ja lakooniliselt)? Seadmeliides: koosneb sensoritest ja mõõdutornis asuvast tabloost Sensorid: veetaseme andur, taimer, õhutemperatuuri andur ja veetemperatuuri andur. Täiturid: infotabloo tulukeste lülitid Reaalaja arvutisüsteem: Üheprotsessoriline süsteem Kommunikatsioonisüsteem: LAN/ WAN pluss liidesed operaatoriga suhtlemiseks, võimalik internetivahendusel mõõdetud andmeid jälgida. Operaatori roll väike, süsteem automatiseeritud. Operaator jälgib sensorite tööd ja vaatab, kas kõik tulukesed infotablool põlevad. Operaatorliides vajalik süsteemi käivitamiseks ja hooldusetöödeks. 1.3. kirjeldage, milline tarkvara on teie valitud RAS-s kasutusel. Valitud reaalajasüsteemis on kasutusel andmebaasi tarkvara(andmete ajalugu on nähtav
Toide 230V, 50HZ Mõõtmed 441 x 343 x 373 mm Kaal 11,7kg Garantii 1 aasta Monitor BenQ G2750 27" 1920x1080 / 16:9 / 300cdqm / 1200:1 / 5ms / H170 V160 / Vga Ekraan LED Ekraani diagonaal 27´´, Laiekraan Ekraani liidesed VGA, DVI Max. Resolutsioon 1920 x 1080 9.01.2013 Hind kokku 84,45 57,35 79,2 205,2 13,56 53,2 34,3 23,58 3,7 190,55 23 164,2 1009,83 165 351,19 2107,12 6321,36
900/1800/1900 MHz. Mobiilside 4 Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz sagedused. Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka Interneti külastada, kaitsta oma autot jne. Interneti kasutamiseks on vaja, et telefon omaks GPRS toetust. Kõik uued telefonid omavad seda. Mobiilside 5 Lisaks sellele saab telefoni abil saata ka sõnumeid nii SMS kui ka MMS-e. Telefonid omavad ka erinevaid liideseid mille abil saab neid ühendada teiste seadmetega. Liidesed on kas IrDA või Bluetooth. Nende liideste abil saavad telefon ja arvuti omavahel suhelda. Mobiilside 6 Nii saab telefon olla ka modemiks, mille abil saab minna Internetti. Maksta tuleb samadel tingimustel nagu kasutaksite GPRS teenust telefonis. Maksate iga allalaaditud "Mega" eest. Telefonile saab lasta ka saata maile, et teada saada millal teie kirjakasti tuleb kiri. 3G GSM lahendused ei ole kuigi kiired tänapäevaseks andmeedastuseks.
avaldu metaandmetena ning elemendid, mida EDHSi ei salvestata. Arhiveerimisel kasutatavate metaandmete kooseis Arhiivimoodustaja ja arhiivi kirjeldus. Funktsiooni ja volituse kirjeldus. Sarja ja toimiku kirjeldus. Dokumendi kirjeldus. Faili tehnilised metaandmed. Failide arhiivivorming Avatud. Laialdaselt toetatud. Suure kasutajaskonnaga. Failide kasutamiseks on olemas tasuta rakendused või liidesed. Standardiseeritud. Failide konverteerimine Kui asutus otsustab dokumentide loomisel kasutada muid vorminguid peale arhiivivormingutesse, ehk teostada failide konverteerimisprotseduur. Rahvusarhiiv soovitab konverteerimist teostava rakenduse integreerida asutuse EDHSi ning kirjeldada konverteerimisprotseduuri oma asjaajamiskorras. Tehnilised metaandmed Tehnilised metaandmed võimaldavad saada ülevaadet
Või GSM/telefoni abil kohtkindlasse võrku ja sealt serverisse. 16. Jaotusvõrgu infohaldussüsteemi Xpower võimalused 17. Xpower-i operatiivjuhtimise tugisüsteem Keskmeks on relatsiooniandmebaas (Oracle või OpenIngras). Täiendavat teavet saadakse SCADA-st ja ka kliendiinfosüsteemist (CIS), materjalide IS-st ja majandusIS-st. Lähtekohaks on GIS, lisavõimalusteks on võrgu plaanimise,käidu/hoolduse tugi, võrgu elutsükli jälgimise tugi, rakenduste integreerimine, liidesed muude vajalike IS-dega. Kasutab andmebaasi, kuhu andmed salvestatakse vaid üks kord. Andmemudeliks on koordinaat- objektseotuse segasüsteem. 18. Laimõõtesüsteemi põhimõtted (Faasimõõteseadmed, kontsentraator. WAMPAC- wide area monitoring, protection and control system. Mõõdetakse väga suure sagedusega ning reaalajas saadakse vajalikku mõõteinfot.
ka kehatemperatuur.... Maailm ja inimesed sulavad kunstniku töödes üheks, inimkond ühineb tehnoloogia kaudu. Mitte ilu ei päästa Stelarci arvates maailma vaid tehnoloogia kaudu avardunud teadvus. Ka mainib kunstnik et kogu tehnoloogia võib tulevikus olla nähtamatu kuna lokaliseerub inimese sees. Senise evolutsiooni käigus arenenud pehmetele organitele lisanduvad tehnoloogiliselt kujundatud organid ja intiimsed liidesed, ka liidesed inmese ja ühiskonna vahel. Kehast saab tema mõtte kohaselt laiendatud operatsioonisüsteem. Iidsetest müütidest meenuvad India kõikvõimsust sümboliseerivalt mitmekäelised jumalad kelle sarnaseks inimene on püüdnud muutuda. Kõikjalolevad ning kõiketeadvad, sat-chit-ananda – teadmine- olemine-õndsus seisundis olevused. Stelarci kolmas käsi on samasugune võimekuse sümbol, mis esindab justkui ulatumist uutesse tajusfääridesse olles samaaegselt ka
Paindlikkus ja omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude "downstream" Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. protsesside juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. 6. 20.Tolerantside mudel, Funktsionaalne mudel, Füüsikaline Kasutaja graafiline sisend/väljundseade Liidesed teiste mudel 21. n järku kõveraid saab üldistada kontrollpunktide abil. programmidegaSisend/väljund protsessorid Mida suurem järk seda rohkem kontrollpunkte. 22. Lusikat Laiendatud/rakendus põhised kujundavat pinda saab kirjeldada näiteks B-splinedega 23. algoritmidBaasalgoritmidDigitaalne mudel, andmepank Tooli seljatoe toru saab modelleerida kasutades juhtkõverana 7
Pärast mudeli muutmist saab välja lasta tarkvara patchi (L) 15. Mille järgi antakse tegutsejale nimi? Roleplay...Rolli järgi nt ,,müüja", ,,klient" jne. 16. Tarkvarasüsteem vs ärisüsteem Tarkvara nt ÕIS Äri nt restoran 17. Milliste süsteemidega tegeleme sellest aines? Äri (puhas valdkond), tarkvara (rakendus) ja füüsiline süsteem (tehnoloogia). https://gyazo.com/8bb2bfcbaab2085e5aa517cc9588bdb1 18. Musta ja valge kasti mudel. Must e mida süsteem teeb/teab, liidesed (sisendid-väljundid) välise käitumise kirjeldused (kasutusjuhud) Valge pakub lahendused e kuidas teeb/teab, lahenduse koostisosad ja kuidas need omavahel suhtlevad/toimivad/koostööd 19. Tarkvara vs ärikasutusjuhud Pane igale poole äri ette. Use case on vaikimisi tarkvarajaoks. Ärikasutusjuhud, äritegutsejad, funktsionaalsed ärieesmärgid tldr, mitte väga originaalne. 20.Kuidas mudelit teha? https://gyazo.com/9720254874a4858d7f80d8b5a673a849 21. Kasutusjuhu kirjeldamine
4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Väliskaablite paigaldus 4.3.1 Maa- ja kanalikaablite paigutamine 4.3.2 Õhukaabli paigaldus 4.3.3 Veekaablite paigaldus 5. Jätkamine ja lõpetamine 5.1 Kiu jätkamine 5.1.1 Kiu jätkamine keevitusega. 5.1.2 Mehhaanilised jätkud 5.1.3 Jätkukaablid 5.2 Kiu otsastamine. 5.2.1 Jätkamine lehvik-kiududeks 5.2.2 Kiidese paigaldus töökohal. 5.3 Lõppseadmed 5.3.1 Lõppkarp, -paneel ja optiline jaotusraam. 5.3.2 Optiline pistikupesa 5.4 Optilised liidesed ja muud passiivsed komponendid 5.4.1 Lehvik- kiud ja ühenduskaalbid. 5.4.2 Muud passiivsed komponendid 5.5 Ohutustehnika 6. Siirdesüsteemid ja võrgud 6.1 Tava- televõrk 6.1.1 Tuumik (e. tüvi) ja piirkondlik võrk 6.1.2 Kliendi (abonendi) võrk 6.2 Kohtvõrgutehnika 6.3 Kinnistu võrgud 6.3.1 Piirkondlik kaabeldus 6.3.2 Tõusukaabeldus 6.3.3 Korruste kaabeldus 6.3.4 Kontsertreeritud optiline kaabeldus 6.4 Kaabel-TV 6.5 Teisi rakendusi 6.6 Aktiivsed komponendid 6.6.1 Saatja 6.6
Infosüsteem Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Süsteemiteooriast lähtudes on infosüsteem omavahel seotud andmeobjektide mitteamorfne, terviklik kogum. Oluline on infosüsteemi seotus teiste süsteemidega (liidesed ehk sisendid ja väljundid), määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus. Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast: digitaalne terviselugu, digitaalne
............................................................................................................3 1.2.CD-lugeri tööpõhimõte.................................................................................................4 1.3.Veaavastamine ja otsimine(EDC/ECC).......................................................................5 1.4.Pöörlemiskiirus............................................................................................................6 1.5.Liidesed........................................................................................................................7 1.6.Salvestamisest.............................................................................................................8 2.CD-RW................................................................................................................................9 2.1.CD-RW tööpõhimõte...............................................................................
.................................... 9 2.2.8 Professionaalsed tindiprinterid................................................................9 2.2.9 Laserprinterid........................................................................................ 10 2.2.10 Ofset-printer........................................................................................ 11 2.2.11 LED-printer.......................................................................................... 11 3.Liidesed............................................................................................................. 12 4.Töökiirus............................................................................................................ 12 5.Lahutus- e. Eraldusvõime.................................................................................. 13 6.Värvilisus........................................................................................................... 13 7.Müratase..............
......................................................................................................6 KAAL.......................................................................................................................................................6 TARKVARATOETUS (EMULEERINGUD)......................................................................................7 KIRJAD (FONDID) JA KOODITABELID.........................................................................................7 LIIDESED...............................................................................................................................................7 MÕÕTMED............................................................................................................................................7 PRINTERI RESSURSS..........................................................................................................................8 MÜRATASE......................................................
LINEAARNE ANDMETE TIHEDUS Mida tihedamalt andmed kettale paigutatakse, seda rohkem neid sinna mahub. Lisaks sellele mõjutab andmete tihedus ka kiirust. Kuidas? Kõvaketta igal pöördel saab lugemispea rohkem andmed korraga. Niisiis kui kahel kõvakettal on võrdsed kiirused, kuid ühel on andmed tihedamalt, siis parem onkindasti see, millel on andmed tihedamalt paigutatud. Kõvaketta tihedusest reklaamilehtedel ei räägita, kuid ostes oleks kasulik seda teada. LIIDESED - IDE, SCSI Lauaarvutitel on põhiliselt kaht tüüpi liideseid: IDE ja SCSI. Mõlemad tüübid jagunevad omakorda, mistõttu on üsna raske aru saada, mida nad täpselt tähendavad. Miks on neid liidese tüüpe nii palju? Peamiseid erinevusi IDE ja SCSI vahel on andmete ülekandmise kiirus. Kõvaketaste andmete ülekandmise kiiruse näitajad on kogu aeg paranenud; kui kõvakettad muutuvad kiiremaks, peavad arenema ka liidesed, sest muidu jääks info aeglasemasse liidesesse toppama
·Kontroller. Tegeleb lugemis- ja kirjutamispea liigutamisega. Juhib pead vastavalt sinna, kust on vaja andmeid lugeda või kirjutada. Kontroller liigutab pead terve ketta raadiuses. Kuigi lugemis- ja kirjutamispäid on mitu, siis kontrollerit on ainult üks. ·Mootor. Mootor paneb pöörlema alumiinimum kettad. Sellest osast eraldub kõige suurem osa kõvaketa eraldatavast soojusest. 4 ·Liidesed (ingl. k. Connectors). Liidesed kuhu on võimalik külge panna juhtmed. Vastavalt siis toite ja andme juhe. ·Korpus. Mõeldud kõvaketta kaitsmiseks ja kooshoidmiseks. Samuti aitab see säilitada kõvaketta sisest rõhku. Tänapäeval leiavad kõvakettad kasutust paljudes kohtades: muusikakeskustes, pleierites, lauaarvutites, personaalarvutites, mängukonsoolides, telekates ja ka mõningates kaasaskantavates seadmetes
CIM, PIM, PSM Millistele Zachmani raamistiku ridadele iga nimetatud mudelitüüp vastab? 2.; 3.; 5 Milliste Zachmani raamistiku veergudega on UML Kasutusjuhtude diagramm otseselt seotud? UML keele abil on võimalik modelleerida Zachmani teist kuni viiendat rida Milliseid SÜSTEEME me eristame ? Äri(valdkond), tarkvara(rakendus), füüsiline(tehnoloogia) Milliseid MUDELEID me eristame ? Analüüs saab aru (`musta kasti' mudel; MIDA süsteem teeb/teab) o Liidesed (funktsioonid/teenused, sisendid/väljundid) o Välise käitumise ja suhtluse kirjeldused (n. kasutusjuhud) Disain annab lahenduse (`valge kasti' mudel; KUIDAS teeb/teab) o Lahenduse koostisosad o Koostisosade toimimine/suhtlemine/koostöö Teostamine seotud konkreetsete tehnoloogiatega Kas Kasutusjuhtude mudel on "musta kasti" (ehk Analüüsi) mudel või "valge kasti" (ehk Disaini) mudel? musta
Üldistusseos omab ainult piiranguid, mitte tuletusi. Rollid võivad omada piiranguid, mis kitsendavad ühe objekti poolt täidetavate rollide kombinatsioone. (Näiteks isik tavaliselt ei kinnita iseenda poolt registreeritud tegevusi). Reeglite (piirangute ja tuletuste) kirjeldamiseks kasutatakse UML koostisosa, mida nimetatakse navigation expression. Näited: Insurance_Contract.Policyholder > 0 Person.~Policyholder. Sum insured > 1000 Car.Driver.driving licence = True Liidesed Pakettide, komponentide ja klasside jaoks saab defineerida liideseid. Sel juhul nimetatud elemendid toetavad / realiseerivad liideses defineeritud käitumist. Liidest võib vaadelda lepinguna koostoimivate mudelielementide klastrite (kobarate) vahel. Programmeerimises on ekvivalentideks OLE/COM või Java liidesed (interface), kus liideseid saab kirjeldada klassidest eraldi ning liidese realiseerimiseks saab valida palju klasse (või pakette või komponente).. Liides kirjeldatakse
Veakäsitlus, vigade vaheline aeg Veakindlus Andmete kaotamise (mitte)lubatavus Jõudlus Kutid, ma olen nii magamata, what is this even? Miks see relevant on hahaha what is going on? Paralleelkasutajate arv Reaktsiooniaeg Toimingute arv sekundis Toetatavus Kuidas süsteemi laiendatakse/muudetakse? Kes hooldab(hoiab ülal) süsteemi? Implementeerimine Platvorm? (Platvorm mis? Saapad? Käi mööda mu selga nendega) Liidesed Liidesed olemasolevate süsteemidega Kasutatavad/toetatavad protokollid Toimimine (Operation) Kes juhib töötavat süsteemi? Pakendamine (Packaging) Kes installeerib süsteemi? Erinevate installeerimiste arv? Juriidika (Legal) Litsensid? Vastutuse küsimused? Litsensitasud või kohustused, mis tulenevad kolmandate osapoolte komponentide või algoritmide kasutamisest? Nõuded omavad seoseid:
A a2 = new B(14,78); System.out.println(a2 instanceof B); // true System.out.println(a2 instanceof A);// true Näide 3: A a2 = new B(14,78); a2.b // Veateade a2.meetodb(); // Veateade ((B)a2).b ((B)a2).meetodb(); Pärilus, juurdepääs isendi elementidele public class A { private int a; A (int a){ this.a = a; } void meetoda(){ System.out.println("Olen A isend, a= " + a); } } 5. Loeng Vormistamine, pärilus, abstraktsed klassid, liidesed Järjekord klassis: 1. klassiväljad (static) 2. isendiväli 3. konstruktorid 4. meetodid Kuidas alamklass ja ülemklass toimib? Ülemklass, alamklass Näide 1 class B extends A A a1 = new A(17); b b1 = new B(12,45); a1 on A isend: a1 instanceof A // true b1 on B isend: b1 instanceof B // true b1 on ka A isend: b1 instanceof A // true Näide 2 class B extends A A a2 = new B(14,78); // B b2 = new A(15); //VIGA a2 on A isend??? Mis siin toimub?
Graafikakaarti peab olema võimalik asetada väikese vaheadapteri abil "külili", seega saab selle peale panna tunduvalt suurema radiaatori. Uue standardiga kaasneb täiesti uut tüüpi riistvara. Plaatidele ilmuvad tavaliste PCI pesade kõrvale PCI-Express x16 ja PCI-Express x1 laienduspesad. x16 variant hakkab teatavasti asendama AGP pesasid. Oodata on senisest enam legacy-free emaplaate, kust kaovad PS2, parallel, serial jne. "iidsed" liidesed. Uued korpused saavad olema väiksemad ja vaiksemad. Arvatavasti kujuneb kõige populaarsemaks microBTX variant. Kuna integreeritud komponente on üha rohkem, pole sisemisi laienduspesi enam nii palju vaja, et õigustada suuri tower korpuseid. V.a. muidugi paadunud modijad, kes ostavad fulltowereid ja panevad sinna 9 ventilaatorit Küllap kujuneb üleminek uuele standardile siiski üsna paindlikuks - ka PII emaplaate tehti ju üsna kaua AT korpuste jaoks. Küllap tuleb
sellega tuli kasutusele uus ühenduspesa. Eeldati, et USB asendab neid kõiki ja samal ajal annab tõuke arendamaks uusi mittetraditsioonilisi seadmeid. Et ühendada oma arvuti mobiiltelefoniga. Tol ajal arenes arvutivõrk ja telefonid on läinud kõnede digitaaledastusele, kuid ükski liides ei sobinud, et ühendada ja edastada nii kõnesid kui andmeid telefonilt arvutisse. Lihtne kasutamine. Vanad liidesed (nt COM-ja LPT-pordid) on äärmiselt lihtsad arendajate jaoks, kuid ei võimaldanud kuumühendust «plug and play». Nõutavad olid uued mehhanismid, kus välised seadmed pidid suhtlema arvutiga madala ja keskmise kiirusega - võib olla rasked disainerite jaoks, aga usaldusväärsed, kasutajasõbralikud ning võimaldavad kuumühendust hot-swapping. USB-tugi tuli täiendusena Windows 95le, ta sai hiljem standardiks Windows 98 jaoks. Esialgne
optilise väljundi (või ka sisendi). Kui plaat on integreeritud graafikakiviga, leiame tagaküljelt ka standardse 15 nõelalise DSUB VGA pistikupesa monitori jaoks. Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 12 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7MAX emaplaadil puuduvad nii jada, rööp kui ka PS/2 liidesed. Seeeest on aga plaadil palju USB 2.0 ja IEEE1394 pistikupesi, mis korvavad oma suuremate kiirustega kao. Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu on paljudel emaplaatidel ka lisapesad, kuhu ühendada esipaneeli vastavad juhtmed. Pistikupesadest tasub äramärkimist veel 2 või enam 3nõelalist FAN1, FAN2 jne märgistatut
Topoloogia matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega ja uurimisobjektideks on kujundid. Top-Down modelleerimine asmeline disain, süsteemi osadeks jagamine, et saada ülevaade alamsüsteemidest (väiksed osad liidetakse tervikuks) Bottom-Up modelleerimine süsteemide kokku panemine, et saada suuremaid süsteeme (ühe osa ümber liidetakse teised) Liidesed: IGES, SET, PDDI, PDES, STL Võimaldavad siduda erinevaid tootearendusvaldkondi, projekteerimist, tootmise ettevalmistust ja valmistamist, CAD süsteeme jpm, mis aitab vähendada tsükliaega, vähendada vigade arvu, parandada kvaliteeti jne. August King Esimene, kes koostas instruktsiooniridasid ehk programme. Esimese arvutiprogrammi autor, esimene naisprogrammeerija, tema järgi nimetati programmeerimiskeel ADA.
haru, mis tegeleb ruumisuhtega. Peamine uurimisobjekt on kujundid. 6. CAD süsteemi skemaatiline ülesehitus. 7. Mida tähendab top-down modelleerimine ja mida tähendab bottom-up modelleerimine? Top-down modelleerimine- süsteem ,,harutatakse" lahti, et saada ülevaade koostude alamsüsteemidest, kuid kõik ei ole väljatoodud väga üksikasjalikult. Bottom-up modelleerimine- 8. Nimetada 5 liidest ja kirjeldada liideste vajalikkust. IGES; DXF; XBF; SET; DES. Liidesed on vajalikud info vahetamiseks. Sellega hoitakse kokku aega, aitab minimeerida vigade arvu, parandab kvaliteeti ja arusaadavust, likvideerib topelt töö tegemist. 9. Millega on läinud ajalukku Augusta King? Lõi esimese arvutiprogrammi maailmas, loetakse esimeseks naisprogrammeeriaks. 10. Nimetada arvutite põlvkonnad ja mille järgi neid eristatakse? I põlvkond 1950 Elektronlamplülitused II põlvkond 1958 Pooljuhtlülitused III põlvkond 1965 Integraallülitused
sagedustel. See on saavutatud paranenud siini signaliseerimisega, ja mälupesikute (memory cells) juhtimisega poole taktsageduse (veerand andmeedastuskiirusest) juures. DDR2 suudab DDR-ga võrreldes sama taktsageduse juures pakkuda sama ribalaiust, aga kõrgemat latentsust. Parimad DDR2 mälu moodulid on vähemalt kaks korda kiiremad kui parimad DDR mälu moodulid. DDR2 ei ole ühilduv DDR-ga, ega DDR3-ga. Nagu kõik SDRAM-i liidesed, hoiustab DDR2 oma mälu mälupesikutes, mis aktiveeritakse kella signaali kasutamisega, sünkroniseerides ennast välise andmesiiniga. Nagu ka DDR mälus, toimub DDR2-s andmete ülekanne nii tõusvatel kui langevatel kella tsükli servadel, mida kutsutakse topeltpumpamiseks (dual pumping). Peamine erinevus DDR-i ja DDR2-e vahel, on siini seadistatus töötada kaks korda kiiremini kui seda teevad mälupesikud (memory cells), mis
·Hind 116,80 (,,1A.EE") 3 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX · Hind 130,24 (,,Arvutitark") 4 Protsessor Intel® CoreTM i7-4770K Processor (8M B Cache, up to 3.90 GHz) Protsessori perekond: Intel Core i7-4xxx Protsessori sagedus: 3,5 GHz Protsessorituumad: 4 Protsessori pesa: Socket H3 (LGA 1150) Protsessori litograafia: 22 nm Protsessori harud: 8
kas mingi funktsioon töötab, nagu ette nähtud. Ühe funktsiooni kohta võib olla mitu testi, et kontrollida funktsiooni töötamist piirväärtustel või erinevaid koodi harusid. Ühiktestimisega ei saa tagada terve tarkvaratoote õigsust. Pigem kontrollitakse sellega, kas erinevad tarkvara osad töötavad üksteisest eraldi. Lõimumise testimine (Integration testing) - kontrollitakse, kas komponentide vahelised liidesed vastavad tarkvara disainile. Tarkvara komponente võib integreerida järk-järgult või ühekorraga. Tavaliselt eelistatakse viimast, sest nii saab kiiremini leida ja parandada vigu liidestes. Selline testimine paljastab defektid liidestes ja vastastikustes toimetes integreeritud komponentide (moodulite) vahel. Integreeritakse ja testitakse järjest suuremaid tarkvara komponentide gruppe, mis vastavad arhitektuurilise disaini elementidele, kuni kogu tarkvara töötab ühtse süsteemina.
optilise väljundi (või ka sisendi). Kui plaat on integreeritud graafikakiviga, leiame tagaküljelt ka standardse 15– nõelalise D–SUB VGA pistikupesa monitori jaoks. Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 1–2 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7–MAX emaplaadil puuduvad nii jada–, rööp– kui ka PS/2 liidesed. See–eest on aga plaadil palju USB 2.0 ja IEEE1394 pistikupesi, mis korvavad oma suuremate kiirustega kao. Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu on paljudel emaplaatidel ka lisapesad, kuhu ühendada esipaneeli vastavad juhtmed. Pistikupesadest tasub äramärkimist veel 2 või enam 3–nõelalist FAN1, FAN2 jne märgistatut
Kirjeldatakse ka füüsiline arhitektuur - riistvara ja näidatakse, milline tarkvara komponent millisele riistvarale paigutatakse. Arhitektuurse disaini dokument peaks katma järgmised teemad: · sissejuhatus: dokumendi eesmärk, viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; · arendusvahendite valiku ja häälestuse, arenduskeskkond; · kodeerimise, sh kommenteerimise ja nimetamise standardid; · liidesed teiste süsteemidega, andmevahetusformaadid ja meetodid; · toote sisemise struktuuri, ülesehituse: süsteemi jaotuse komponentideks, komponentide kohustused ja rollid, komponentide andmevahetus; · arhitektuuriotsuste tausta, alternatiivid, valikukriteeriumid; · jõudlusnõuded. Väljendatakse viisil, mida on võimalik testimise käigus kontrollida; · suhtlusviisid kasutajatega, vigade kuvamise viisid;
1 000 000 000 37. Mitu baiti on 1 TB? 1 000 000 000 000 38. Loetle andmekand mahutavus? CD-R, CD-RW, DVD, DVD-R..... USB mälupulgad. 39. Kui suur on DVD mahutavus? 700 mb, 4,7GB, 8,5 GB, 16 GB ja 32 GB. 40. Järjesta mahutavusejaid! CD, vno, floppy, dvd, mälupulk, väline kõvaketas. 41. Mis on Zip- ja Jaz-kettad? Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip- ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. Jaz - Andmevarunduseks mõeldud firma Iomega "kõvaflopi" (1 GB või 2 GB kassettketas) ja vastav ajam. Andmevahetuskiirus 8 MB/s. 42. Kui suur on flopi mahutavus? 1,44 MB 43. Kui suur on CD'i järgi: kõvaketas, CD, DVD, diskett, zip-ketas (alusta kõige
süsteemi, hõlmates tarkvara elemente, seoseid nende vahel ja elementide ning seoste omadusi (wikipedia) o Arhidektuur on vundament millele tarkvara ehitatakse. Arhitektuuri mudel defineerib vundamendi visiooni (agilemodeling) Erinevused funktsionaalsest disainist o IEEE 1990 sõnastik: Arhitektuurne disain- protsess, mille käigus defineeritakse riistvara ja tarkvara komponendid ja nende liidesed, kujundamaks välja raamistikku tarkvara arendamiseks Eeldisain- protsess, mille käigus analüüsitakse arhitektuuri alternatiivne ja defineeritakse arhitektuur, komponendid, liigesed igale tarkvara komponendile. Detaildisain- eeldisaini tulemi laiendamine/täpsustamine saavutamaks vajalikku täpsust arendamise alustamiseks
printereid ning trükimasinaid. 4 Kahtlemata on Mac oma välisilmelt üks stiilsemaid arvuteid maailmas. Maci disaini kas armastatakse või vihatakse, ent üks on tõsi: Maci puhul on kõik detailid viimseni läbi mõeldud. Omal ajal oli Mac esimene graafilise töökeskkonnaga arvuti. Samuti oli ta esimene koduarvuti, mis lubas töödelda digitaalfilmi. Mac võttis esimesena kõigis oma toodetes kasutusele USB-liidesed. Hetkel pakub Mac teile lihtsat võimalust luua kontorisse või koju raadiovõrk. Midagi uut, mugavat ja kasulikku on Macis alati. Maci ainsaks miinuseks paistab olevat see, et ta on üpriski kallis. Aga kumb on tähtsam: kas see, et arvuti võimalikult odavalt kätte saaks, või et arvuti peale soetamist ka korralikult töötaks? Usun, et olulisem on see, kui palju peab pärast arvuti soetamist nägema vaeva selleks, et arvuti tõesti oma soovide kohaselt tööle hakkaks
LonBridgeTM Server - Kirjutamiseks rakendused jälgida ja kontrollida koostalitlusvõimeliste ise paigaldada (ISI) seadmete LonWorks võrku. NodeBuilder® FX Development Tool Loomiseks kontrolli võrgurakendustest kasutavaid seadmeid Series 5000 Series 3100 Neuron ICs ja tark transiivereid. OpenLDV Software Developer's Kit Võimaldamiseks Microsoft Windows rakendusi saata ja vastu võtta LonWorks sõnumeid läbi ühilduva Echelon ja kolmanda osapoole võrgu liidesed. PLCA-22 Power Line Communications Analyzer Võimaldab mõõta võti sideparameetrid sealhulgas nende Signaali-müra suhe, Attenuation sallivus / side marginaali, ja palju muud. Power Line Development Support Kit - Annab eeskuju ja paigutuse tööriist toetust välise diskreetne liidese lülitused elektriliini tark transiivereid. ShortStack® FX Developer's Kit - Arengu vahend, mis võimaldab teil kasutada
6. Riistvara nõuded Arvuteid, mis on võimelised Windows Vista’t jooksutama, nimetatakse Vista Capable’ideks või Vista Premium Ready’deks. Vista Capable personaalarvuti (PC) on võimeline töötama kõigi Windows Vista versioonidega, kuigi mõned erilised uuendused või tippklassi graafikavalikud võivad nõuda paremat või täiendatud riistvara. Vista Premium Ready personaalarvuti on võimeline jooksutama Vista tippklassi omadusi. Windows Vista Basic ja Classic liidesed töötavad praktiliselt iga graafilise riistvaraga, mis toetab Windows XP-d või 2000-t, enamik arutelusid Vista graafikanõuete puhul keerlevad Windows Aero kasutajaliidese ümber. Windows Vista Beta 2 puhul on kinnitatud NVIDIA GeForce 6 seeria ja uuemate, ATI Radeon 9500 ja uuemate, Intel'i GMA 950 ja uuemate integreeritud graafikate ning käputäie VIA kiibistike ja S3 Graafika iseseisvate kiibistike 8 toimimine
FilesApache Software FoundationApache2.2htdocs“ 8. Mis on ruuter ja milleks seda kasutatakse? Kuidas ruuterit häälestada, taaskäivitada (restart) ja alglähtestada (reset)? a. Ruuter on seade või arvuti, mis on füüsilislet ühendatud kahe või enama IP võrguga ja võimaldab piianguteta või piirangutega liiklust ühest võrgust teise. Laboris kasutatavat ruuterit võib käsitleda kui kahe võrguliidesega (LAN ja WAN liidesed) arvutit. LAN liideses on ruuterisse sisse ehitatud 4 pordine switch, mille tulemusena saab ruuteri külge ühendada 5 võrgukaablit. 4 neist ühenduvad ruuteri sees tegelikult kõik ühte - LAN liidesesse. Traadita ruuteril on lisaks eelpool kirjeldatule, LAN liidese sisemise switch-i külge ühendatud veel traadita võrgu „access point“. Seda saab häälestada ruuteri administreerimisliidesest.
(anamorfne) või kõrglahutusega 720p; MPEG-4: kuni 3 Mbit/s, Simple Profile koos AAC-LC heliga kuni 160 kbit/s (maksimaalne eraldusvõime: 720 x 432 pikslit kaadrisagedusega 30 kaadrit sekundis) failivormingutes .m4v, .mp4 ja .mov. Graafika: JPEG, BMP, GIF, TIFF, PNG. Protsessor Intel Kõvaketas 160 GB Videod kuni 200 tundi Muusika kuni 36 000 lugu Pildid kuni 25 000 pilti Pesad ja HDMI (heli ja video ); liidesed komponentvideo; optiline heli; RCA analoog stereoheli; 10/100BASE-T Ethernet; USB 2.0; Ühilduvus Ühildub suurendatud lahutusvõime või kõrglahutusega laiekraanteleritega, teleritega mis toetavad standardeid 1080p/1080i 60/50 Mõõdud Kõrgus: 28 mm Laius: 197 mm x 197mm Veel sarnaseid sotsiaalset laadi rakendused Windows Media Center Näide 2
Uuematel arvutikomplektidel reeglina põhimälu suuruseks üle 2(4)-8GB. VÄLISMÄLU Kõvaketas – asub reeglina arvuti korpuses. Sisemuses pakineb mitu magnetpinnaga ketast, mille kohal või all liiguvad lugemis- kirjutamispead. Tänapäeval kõvaketsate math enamasti üle 100GB. Normaalseks arvuti tööks peaks olema kõvakettal vähemalt 100-300 MB vaba ruumi, vaba ressurssi võiks olla kõvakettal. Pordid ehk väratid on emaplaadiga seostatud liidesed välisseadmete ühendamiseks. Tänapäeval levinud pordid: 1. Jadaport – hire või modemi ühendamiseks. 2. Paralleelport – printer ühendamiseks. 3. Kalviatuur- ja hiireport 4. USB-port – hiired, skännerid.
Ühe funktsiooni kohta võib olla mitu testi, et kontrollida funktsiooni töötamist piirväärtustel või erinevaid koodi harusid. Ühiktestimisega ei saa tagada terve tarkvaratoote õigsust. Pigem kontrollitakse sellega, kas erinevad tarkvara osad töötavad üksteisest eraldi. 2. Lõimumise testimine (Integration testing) Kontrollitakse, kas komponentide vahelised liidesed vastavad tarkvara disainile. Tarkvara komponente võib integreerida järkjärgult või ühekorraga. Tavaliselt eelistatakse viimast, sest nii saab kiiremini leida ja parandada vigu liidestes. Selline testimine paljastab defektid liidestes ja vastastikustes toimetes integreeritud komponentide (moodulite) vahel. Integreeritakse ja testitakse järjest suuremaid tarkvara komponentide gruppe, mis
mooduleid, liideseid komponentide vahel ja liideseid teiste süsteemidega. Kirjeldatakse ka füüsiline arhitektuur - riistvara ja näidatakse, milline tarkvara komponent millisele riistvarale paigutatakse. Arhitektuurse disaini dokument peaks katma järgmised teemad: sissejuhatus: dokumendi eesmärk, viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; arendusvahendite valiku ja häälestuse, arenduskeskkond; kodeerimise, sh kommenteerimise ja nimetamise standardid; liidesed teiste süsteemidega, andmevahetusformaadid ja meetodid; 19 toote sisemise struktuuri, ülesehituse: süsteemi jaotuse komponentideks, komponentide kohustused ja rollid, komponentide andmevahetus; arhitektuuriotsuste tausta, alternatiivid, valikukriteeriumid; jõudlusnõuded. Väljendatakse viisil, mida on võimalik testimise käigus kontrollida;
parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1 ISO-OSI mudel Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel). Kanalikiht annab liidesesse info, mille füüsiline kiht edastab. Kanalikihti ei huvita füüsiline kiht ja vastupidi. Alumistes kihtides peavad olema liidesed, kuhu ülemised kihid saavad infot anda. Kanalikihis olevad aadressid on füüsilised aadressid (otseselt seotud füüsiliste seadmetega, nt MAC). Paketis peab olema üks aadress juures – võrguaadress(IP). Võrgukiht loob ühenduse kahe võrgu vahel. Transpordikihis on vaja lisada TCP aadress. Sessioonikihi ülesanne on hallata erinevaid operatsioone. Esitluskiht tõlgib omavahel erinevaid esitlusviise (vormingute vahetamine) – kuidas
Haldusmeetrika tulemusi kasutatakse tarkvara protsessi juhtimiseks. Haldusmeetrika on tarkvaraprotsessis kulutatud aeg, kasutatud inimpäevad, toodetud koodi maht, kulutatud raha jne. Kvaliteedimeetrika tulemusena saab hinnata tarkvara toote kvaliteeti ja omadusi. Kvaliteedimeetrika on näiteks kasutajajuhendi loetavus ja tarkvara hooldatavus. 61. Tarkvara toodet iseloomustavad parameetrid 1) Tarkvara identifikaator määrab üheselt nime, funktsioonid, liidesed jms, mis on vajalik tarkvaratoote taaskasutamiseks 2) Tarkvara ridade arv iseloomustab tarkvara mahtu 3) Funktsiooni punktide arv arvestab sisendite, väljundite, päringute, failide ja välisliideste hulka vaadeldavas tarkvaratootes 4) Omaduste punktide arv funktsiooni punktide arvule on lisatud punktid algoritmi omaduste ja kogu toote keerukuse eksperthinnangutest 62. Toodet iseloomustavad koefitsiendid
annaabi.ee 
