Nelja funktsiooni realiseeriv 4bitine ALU (aritmeetikaloogikaseade) F0 =A cmp B (võrdlustehe) F =rol A (ringnihe vasakule) 1 F =clr A, B (seada sõna A Bnda biti väärtuseks '0') 2 F =A nor B 3
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 193 872 176 904 176 3 0 193 872 272 888 272 3 5 193 872 368 880 368 3 5 193 872 464 880 464 3 5 L 744 656 744 712 0 1 false 5 0 w 744 568 744 656 0 w 744 464 744 568 0 150 752 440 752 400 1 2 5 150 752 320 752 280 1 2 5 150 752 240 752 200 1 2 5 150 752 136 752 88 1 2 0 w 744 464 744 440 0 R 800 624 800 720 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 800 624 800 480 0 w 872 480 800 480 0 w 800 480 800 392 0 w 800 392 800 384 0 w 872 384 800 384 0 w 800 376 800 288 0 w 872 288 800 288 0 w 800 376 800 384 0 w 800 288 800 192 0 w 872 192 800 192 0 L 848 632 848 712 0 0 false 5 0 w 848 592 848 632 0 w 848 496 848 592 0 w 848 496 872 496 0 w 848 400 848 496 0 w 848 400 872 400 0 w 848 304 848 400 0 w 848 304 872 304 0 w 848 208 848 304 0 w 848 208 872 208 0 w 920 464 944 464 0 w 920 368 944 368 0 w 920 272 944 272 0 w 920 176 944 176 0 w 944 464 944 448 0 w 944 448 760 448 0 w 760 448 760 440 0 w 752 400 752 368 0 w 944 36...
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 184 128 120 128 0 0 false 5 0 L 184 80 120 80 0 1 false 5 0 L 184 48 120 48 0 0 false 5 0 154 240 48 304 48 1 2 5 154 360 56 424 56 1 2 5 150 288 96 336 96 1 2 0 150 288 136 336 136 1 2 0 150 288 176 336 176 1 2 0 152 384 136 440 136 1 3 0 w 184 24 360 24 0 w 360 24 360 40 0 w 360 40 360 48 0 w 184 24 184 48 0 w 208 80 184 80 0 w 184 64 184 72 0 w 184 64 200 64 0 w 184 72 184 80 0 w 200 64 200 40 0 w 200 40 240 40 0 w 160 64 160 128 0 w 160 64 160 56 0 w 160 56 240 56 0 w 160 128 184 128 0 w 304 48 344 48 0 w 344 48 344 64 0 w 344 64 352 64 0 w 352 64 360 64 0 I 216 104 256 104 0 0.5 w 288 88 256 88 0 w 256 88 256 104 0 w 208 80 208 104 0 w 208 104 216 104 0 w 184 128 264 128 0 w 264 128 264 104 0 w 264 104 288 104 0 w 272 88 272 128 0 w 272 128 288 128 0 w 272 88 288 88 0 w 144 144 144 48 0 w 144 48 184 48 0 w 144 144 288 144 0 w 248 144 248 184 0 w 248 184 288 184 0 w 248 144 288 144 0 w 264 12...
$ 3 0.000005 382.7625821439906 83 5 50 I 256 560 328 560 0 0.5 w 256 600 264 600 0 w 256 560 256 512 0 w 256 512 384 512 0 I 296 600 360 600 0 0.5 w 416 560 328 560 0 w 416 560 416 616 0 w 440 560 416 560 0 w 416 616 416 656 0 w 440 656 416 656 0 w 440 576 360 576 0 w 440 616 360 616 0 w 360 576 360 600 0 w 360 616 360 600 0 w 384 512 384 600 0 w 384 600 384 696 0 w 440 696 384 696 0 w 440 600 384 600 0 w 296 600 264 600 0 w 264 600 264 528 0 w 400 528 264 528 0 w 440 680 400 680 0 w 440 640 400 640 0 w 400 528 400 640 0 w 400 640 400 680 0 x 61 146 77 149 0 24 A x 64 537 80 540 0 24 B x 52 177 78 180 0 24 a0 x 54 210 80 213 0 24 a1 x 51 249 77 252 0 24 a2 x 52 278 78 281 0 24 a3 x 55 690 81 693 0 24 b3 x 53 647 79 650 0 24 b2 x 50 610 76 613 0 24 b1 x 48 569 74 572 0 24 b0 w 96 240 192 240 0 w 96 272 232 272 0 w 136 384 136 424 0 w 168 344 168 384 0 w 1616 208 1576 208 0 w 1616 200 1616 208 0 w 1624 200 1616 200 0 w 1624 240 1576 240 0...
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 72 72 72 40 0 0 false 5.0 0.0 L 88 72 88 40 0 0 false 5.0 0.0 L 104 72 104 40 0 0 false 5.0 0.0 L 120 72 120 40 0 0 false 5.0 0.0 L 136 72 136 40 0 0 false 5.0 0.0 L 152 72 152 40 0 0 false 5.0 0.0 L 168 72 168 40 0 0 false 5.0 0.0 L 184 72 184 40 0 0 false 5.0 0.0 w 320 72 184 72 0 w 168 80 168 72 0 w 168 80 320 80 0 w 152 88 152 72 0 w 152 88 320 88 0 w 136 96 136 72 0 w 136 96 320 96 0 w 120 104 120 72 0 w 120 104 320 104 0 w 104 112 104 72 0 w 104 112 320 112 0 w 88 120 88 72 0 w 88 120 320 120 0 w 72 128 72 72 0 w 72 128 320 128 0 x 90 61 102 64 0 10 a1 x 122 60 134 63 0 10 a2 x 155 59 167 62 0 10 a3 x 51 61 63 64 0 10 a0 x 106 58 118 61 0 10 b1 x 140 62 152 65 0 10 b2 x 173 61 185 64 0 10 b3 w 184 72 184 152 0 w 168 80 168 160 0 w 152 88 152 176 0 w 136 96 136 192 0 I 48 232 48 248 0 0.5 I 88 232 88 248 0 0.5 I 128 ...
docstxt/13046154773088.txt
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 150 744 536 800 536 1 2 0.0 150 744 568 800 568 1 2 0.0 150 744 600 800 600 1 2 0.0 150 744 504 800 504 1 2 5.0 I 608 528 672 528 0 0.5 I 608 584 672 584 0 0.5 L 608 504 560 504 0 0 false 5.0 0.0 L 608 560 568 560 0 0 false 5.0 0.0 w 608 528 608 504 0 w 608 584 608 560 0 w 672 528 672 496 0 w 672 496 744 496 0 w 672 528 744 528 0 w 672 584 680 584 0 w 680 584 680 512 0 w 680 512 744 512 0 w 608 504 728 504 0 w 728 504 728 560 0 w 728 560 744 560 0 w 728 560 728 592 0 w 728 592 744 592 0 w 608 560 704 560 0 w 704 560 704 544 0 w 704 544 744 544 0 w 704 560 704 608 0 w 704 608 744 608 0 w 680 584 712 584 0 w 712 584 712 576 0 w 712 576 744 576 0 150 1040 16 1112 16 1 2 0.0 150 1040 48 1112 48 1 2 0.0 150 1040 80 1112 80 1 2 0.0 150 1040 112 1112 112 1 2 0.0 150 1040 152 1112 152 1 2 0.0 150 1040 184 1112 184 1 2 0.0 150 1040 216 1112 216 1 2 0.0 150 1040 248 1112 248 1 2 0.0 150 1040 296 1112 296 1 ...
$ 2 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 80 72 32 72 0 1 false 5.0 0.0 L 80 120 32 120 0 1 false 5.0 0.0 L 80 168 32 168 0 1 false 5.0 0.0 L 80 216 32 216 0 1 false 5.0 0.0 L 80 280 32 280 0 1 false 5.0 0.0 L 80 328 32 328 0 1 false 5.0 0.0 L 80 376 32 376 0 1 false 5.0 0.0 L 80 424 32 424 0 1 false 5.0 0.0 I 112 304 128 304 0 0.5 I 112 352 128 352 0 0.5 I 112 400 128 400 0 0.5 I 112 448 128 448 0 0.5 w 112 304 104 304 0 w 104 304 104 280 0 w 112 352 104 352 0 w 104 352 104 328 0 w 112 400 104 400 0 w 104 400 104 376 0 w 112 448 104 448 0 w 104 448 104 424 0 x 9 60 22 63 0 10 A3 x 11 203 24 206 0 10 A0 x 9 156 22 159 0 10 A1 x 14 364 27 367 0 10 B1 x 11 414 24 417 0 10 B0 x 10 111 23 114 0 10 A2 x 9 316 22 319 0 10 B2 x 9 268 22 271 0 10 B3 w 136 304 128 304 0 150 192 208 232 208 1 3 0.0 150 192 280 232 280 1 4 0.0 150 192 368 232 368 1 5 0.0 150 184 128 224 128 1 2 0.0 184 960 96 968 96 1 184 960 216 968 216 1 184 960 344 976 344 1 184...
docstxt/124397388533960.txt
docstxt/133063223859299.txt
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 624 96 624 64 0 0 false 5 0 L 656 96 656 64 0 0 false 5 0 L 688 96 688 64 0 0 false 5 0 L 720 96 720 64 0 0 false 5 0 x 664 47 685 50 4 32 A x 902 48 923 51 4 32 B L 960 96 960 64 0 0 false 5 0 L 928 96 928 64 0 0 false 5 0 L 896 96 896 64 0 0 false 5 0 L 864 96 864 64 0 0 false 5 0 L 1136 16 1104 16 0 0 false 5 0 L 1136 112 1104 112 0 0 false 5 0 I 1152 48 1184 48 0 0.5 5 I 1168 160 1200 160 0 0.5 5 150 1312 48 1360 48 0 2 5 5 150 1312 112 1360 112 0 2 0 5 150 1312 176 1360 176 0 2 0 5 150 1312 240 1360 240 0 2 0 5 w 1296 16 1136 16 0 w 1136 16 1136 48 0 w 1136 48 1152 48 0 w 1312 256 1136 256 0 w 1296 224 1312 224 0 w 1312 192 1200 192 0 w 1200 192 1200 160 0 w 1312 64 1200 64 0 w 1200 64 1200 160 0 w 1312 32 1184 32 0 w 1184 32 1184 48 0 w 1312 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 48 0 w 1312 128 1152 128 0 w 1152 128 1152 112 0 w 1152 112 1136 112 0 w 1312 160 1296 160 0 w 1296 224 1296 160 0 w 1296 1...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A + B (aritmeetiline liitmine) F1=shr A (nihe paremale) F2=xor A, B (inverteerida sõna A B-nda biti väärtus) F3=A or B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w -32 880 -32 944 0 w 0 880 -32 880 0 w -32 848 -32 784 0 w 0 848 -32 848 0 w 0 864 -32 864 0 152 0 864 80 864 0 3 0 5 w -160 736 -160 624 0 w -32 736 -160 736 0 w -32 688 -32 704 0 154 -32 720 80 720 0 2 0 5 w -192 928 -128 928 0 w -192 800 -192 928 0 w -192 800 -128 800 0 w -192 704 -192 800 0 w -176 848 -128 848 0 w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0 w -160 880 -160 960 0 w -160 880 -128 880 0 w -160 736 -160 880 0 w -176 672 -128 672 0 w -208 672 -176 672 0 150 -128 944 -32 944 0 2 0 5 150 -128 784 -32 784 0 2 0 5 154 -128 688 -32 688 0 2 0 5 150 -128 864 -32 864 0 2 0 5 L -512 672 -544 672 0 0 false 5 0 L -512 704 -544 704 0 0 false 5 0 x -603 677 -558 680 4 24 A(1) x -602...
$ 3 0.0000049999999999999996 10.200277308269968 50 5 50 152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 ...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3) L -320 -176 -320 -224 0 0 false 5 0 L -368 -176 -368 -224 0 1 false 5 0 L -416 -176 -416 -224 0 1 false 5 0 L -464 -176 -464 -224 0 0 false 5 0 154 -176 -96 -32 -96 0 2 0 5 150 -32 -144 48 -144 0 2 0 5 w -32 -128 -32 -96 0 150 -32 -48 48 -48 0 2 0 5 w -32 -96 -32 -64 0 w -32 -160 -176 -160 0 w -176 -160 -176 -112 0 w -176 ...
docstxt/124397324133960.txt
docstxt/14145964572398.txt
$ 3 0.0 21.593987231061412 74 5.0 50 152 936 440 960 440 1 4 0.0 150 904 408 904 424 1 2 0.0 150 904 472 904 456 1 2 0.0 150 872 464 872 448 1 2 0.0 150 872 416 872 432 1 2 0.0 w 904 424 936 424 0 w 872 432 936 432 0 w 872 448 936 448 0 w 904 456 936 456 0 w 904 328 936 328 0 w 872 320 936 320 0 w 872 304 936 304 0 w 904 296 936 296 0 150 872 288 872 304 1 2 0.0 150 872 336 872 320 1 2 0.0 150 904 344 904 328 1 2 0.0 150 904 280 904 296 1 2 0.0 152 936 312 960 312 1 4 0.0 w 904 208 936 208 0 w 872 200 936 200 0 w 872 184 936 184 0 w 904 176 936 176 0 150 872 168 872 184 1 2 0.0 150 872 216 872 200 1 2 0.0 150 904 224 904 208 1 2 0.0 150 904 160 904 176 1 2 0.0 152 936 192 960 192 1 4 0.0 w 904 88 936 88 0 w 872 80 936 80 0 w 872 64 936 64 0 w 904 56 936 56 0 150 872 48 872 64 1 2 0.0 150 872 96 872 80 1 2 0.0 150 904 104 904 88 1 2 0.0 150 904 40 904 56 1 2 0.0 152 936 72 960 72 1 4 0.0 M 984 232 1016 232 0 2.5 M 984 208 1016 208 0 2.5 ...
DVD.lugeja/kirjutaja Kas SATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? Jah Mida tähendab inglise keeles lühend ROM? Read only memory 2 Protsessorid 1 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on: Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid Milline oli esimene laiatarbeseadmete 64-bitine(IA-32e tehnoloogia) protsessor? Intel Pentium 4 EM64T, AMD Athlon 64 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Protsessori sisemiste registrite suurus Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsagedus? Ei Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? bit Mida tähendab lühend PC? Personal Computer
docstxt/133599139736378.txt
mõjudest. Arvutigraafika liigid Arvutigraafikas eristatakse rastergraafikat ning vektorgraafikat. Rastergraafikas koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Rastergraafikat kasutatakse digitaliseeritud fotode ja realistlike joonistuste puhul kuna saab kasutada väga sujuvaid värviüleminekuid ning objektidel ei pea olema selged piirjooned. Rastergraafika puhul kasutatakse järgmisi standardeid: 1 bitine värvigamma, 2 värvi (must ja valge), 2 bitine värvigamma, 4 värvi (must, valge ja kaks halli), 4 bitine värvigamma, 16 värvi või halltooni, 8 bitine värvigamma 256 värvi, 16 bitine värvigamma 65 536 värvi, 24 bitine värvigamma 16 777 216 värvi. Rastergraafika failid on arusaadavatel põhjustel tavaliselt suure mahuga, mis seab nende töötlemisel arvutile mõningaid nõudeid (palju operatiivmälu, suur kõvaketas, hea videokaart ja kvaliteetne monitor).
Bell Telephone-i tehases tegid esimese transistori.(parem pilt) Kõige esimene mikroprotsessor oli INTEL 4004, mis tehti aastal 1971. (alumine pilt) Sellel oli juba 2300 transistorit, mõõtmed olid 10 mm ja takksagedus 108 kHz. Aastal 1974 tehti protsessor INTEL 8080, mille taktsagedus oli 2 MHz. Sellel oli 16 bitine aadressi siin(ehk kanal) ja 8 bitine andmete siin. Aastal 1978 sai valmis esimene täielik mikroprotsessor INTEL 8086, kus olid kõik siinid 16 bitised. See protsessor leidis kasutamist esimeses personaal arvutis.
· Andmemälu Protsessor kasutab alati 16-bitiseid adresiine, et andmeid saaks paigutada ükskõik kuhu. · Stack mälu on piiratud ainult mälu suuruse järgi. Kasvab allapoole. Esimesed 64 baidised null mälu leheküljed peaks olema reserveeritud vektorite jaoks mida kasutavad RST juhised. INTEL 8080 struktuur Registrid Protsessoril oli seite 8-bitist registrit (A,B,C,D,E,H,L) kus A oli 8 bitine akumulaator ja teised kuus said kasutada nii biti-registreid või kui kolme 16 registripaari (BC, DE, HL) sõltuvalt konkreetsest juhendist. Mõned juhendid võimaldasid ka HL-I kasutust kui (limiteeritud) 16-bitist akumulaatorit, ja pseudoregistrit M oli võimalik kasutada peaaegu igalpool kus ükskõik milline teine register leidisd kasutust ja viidatud mälu adressiinidele mis olid suunatud HL-poolt. Sellel oli ka 16-bitine stack pointer mälule (asendades 8008 sise
Küsimus 5 Mis on RAM? Õige vastus on: Muutmälu. Küsimus 6 Milline nimetatud mäludest on kiireim? Õige vastus on: Vahemälu. Küsimus 7 Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? Õige vastus on: Central Processing Unit Küsimus 8 Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimene PC-tüüpi arvuti? Õige vastus on: MS-DOS/PC-DOS. Küsimus 9 Mis on ROM? Õige vastus on: Püsimälu. Protsessorid 1 Küsimus 1 Firma Intel<--> protsessori 80286 andmesiin on... Õige vastus on: 16 bitine. Küsimus 2 Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? Õige vastus on 'Vale'. Küsimus 3 Vali õiged väited Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... Õige vastus on: ...taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, ...andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga. Küsimus 4
aastal Ted Tewksbury poolt. o Toodeteks on andmeliikluse protsessorid ja mikroprotsessorid. Inteli Mikroprotsessorid · 1971. Intel laseb müüki esimese mikroprotsessori Intel 4004. · 1978. Intel tutvustab Intel 8086 ja Intel 8088 mikroprotsessoreid ning esimesi x86 kiipe. · 1982. Intel tutvustab Intel 80286 protsessorit, mis suutis käivita kõik tarkvara mis olid töötatud välja eelnevate Inteli protsessorite poolt. · 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 80368 · 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. · 1989. Intel tutvustab 80486 protsessorit. · 1993. Intel laseb välja esimese Pentium mikroprotsessori. Maksimaalne taktsagedus oli 100 MHz. · 1995. Intel tutvustab Pentium Pro protsessorit, mis on ka aluseks edasistele protsessoritele Pentium II, Pentium III, Pentium M ning Intel Core. · 1997. Intel tutvustab Pentium II protsessorit, mille taktsagedus oli 450MHz.
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS IT-16 Arvin Aitaja MICROSOFT CORPORATION OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Iseseisev töö 2016 1. Esimene Windows OS tuli turule aastal 1985. Ning kandis nime Windows 1.01. OS oli 16- bitine. Ning võtte ketta ruumi vaid 1MB. Microsofti esimene suur ime. Kaasa tuli mäng, et inimesed õpiksid kasutama hiirt. Windows uuendus tuli välja aastal 1986 ja võtte ketta ruumi vaid 2.2MB ning kandes nime Windows 1.03. 2. Uus Windows OS suutis ära kasutada Intel 286/386 protssoreid. Ning võttis ainult 2.5MB kettamahtu ning kandes nime Windows 2.03. Antud OS oli esimene Microsofti graafiline OS. Microsofti teine ime. Esimest korda
jõudluse suurendamine mitmetuumalistel protsessoritel, allaadimise kiirendamine, DirectAccess ja kerneli uuendus, uus Windows Media Centeri versioon. Kõige suuremaid visuaalseid muudatusi on läbinud tegumiriba, kiirkäivitusriba asemel on nüüd Superriba, kuhu saab programmide kiirkäivitusinkoone kleepida. Uus tegumiriba lubab ka ikoonide ümbertõstmist. Windows 7 toetab selliseid videoreziime nagu 16-bitine sRGB, 24-bitine sRGB, 30-bitine sRGB, 48-bit scRGB.Samuti on Microsoft paigaldanud parema SSD toe. Mängud nagu Internet Spades, Internet Backgammon ja Internet Checkers, mis Windows Vistast eemaldati, on Windows 7-s tagasi. Operatsioonisüsteemi on kaasatud Internet Explorer 8 ja Windows Media Player 12. Windows 7 Professional versioonil Enterprise ja Ultimate versioonidel on olemas Windows Virtual PC. Windows 7 lubab virtuaalseid kõvakettaid kasutada tavaliste andmekandjatena
docstxt/14145960709103.txt
Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V- pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. Siini Arhitektuurid ISA (Industry Standard Architecture). IBM PC-de (XT, AT) 8- ja 16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine AT-siin hõlmab kaks kõrvuti asetsevat laienduspesa. ISA siini võime kohata 386-tüüpi ja veelgi vanematest arvutitest alates.; EISA (Extended Industry Standard Architecture). 1988.a. AST, Compaqi, Epsoni, HP, NEC, Olivetti, Tandy, Wyse'i ja Zenithi poolt loodud 32-bitine siiniarhitektuur, mis ühildub ISA-ga; MCA (Micro Channel Architecture). 1988.a. IBM poolt esitatud
2 Tulemused Joonis 1 sisaldab suurepärase praktikumi tulemuse saamise valemit. 2.1 Liitmine Joonis 3 peal on näha 4-biti liitmis tehte sisendeid. Sisendid on A_TB, B_TB, C_IN_TB ja T_SUB. A_TB ja B_TB on 4-bitised, C_IN_TB ja T_SUB on 1-bitised. A_TB ja B_TB väärtused on 0, aga kuna need on 4-bitised, siis väärtus näeb välja 0000. C_IN_TB väärtus on 1 ja T_SUB väärtus on 0, mis näitab, et tegemist on liitmistehtega. Väljundid on Y_TB ja C_OUT_TB. Y_TB on 4-bitine ja liitmise vastus. C_OUT_TB on 1- bitine ja näitab ülekannet. Kuna programmis liidetakse iga bit eraldi, siis tuleb teha 9 tehet. 4- bitisest muutujast saab ükshaaval 1-biti kätte järgnevalt A_TB(0), A_TB(1) jne. Lisaks on programmis kasutusel lisa signaalid, kus hoian osade tehete vastuseid. Lisa signaalideks on carry, mis on 3-bitine ja xor0, xor1, xor2, xor3, xor4, mis on 1-bitised. 1. Subtract-i ja carry_in kokkuliitmine 1.1. xor4 = T_SUB + C_IN_TB = 0 + 1 = 1 2
FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name System interneti ,,telefoniraamat"(Süsteemipuu) Inimestele loetavad nimed (nt. Westholm.ee) tõlgib IP aadressiks. Domeenihierarhia. Kes asub kus internetis, füüsiline asukoht ei ole tähtis, kuid tavaliselt on kasutusel regiooninumbrid. Jagab meie asukoa internetis nimedeks. (14 keskjaama). Client Server Üks jagab/juhib, teised saavad. On juhitud
Tallinna Polütehnikum AVR mikroprotsessor Referaat Koostja Deniss Skrabutenass AA-12 Tallinn 2014 Analoog-digitaal konverter Analoog-digitaal muundur (ADC) muundab analoogpinge väärtuse digitaalseks väärtuseks. AVR-i ADC analoogpinge sisend on lubatud 0-5.5V piires. Digitaalne väärtus on 10-bitine, kuid selle täpsus on ±2 ühikut. Viga võib veelgi kasvada kui kiibi toitepinget häirete eest ei kaitsta. ADC jaoks on AVR-il eraldi toite ja võrdluspinge viik. Eraldi toide on mürakindluse pärast ja see ei tohi kiibi toitepingest (üle 0.3V) erineda. Võrdluspinge määrab maksimaalse digitaalse väärtuse. Ehk kui võrdluspinge on 3V siis sama pingega sisend annab väärtuseks 2 astmes 10 miinus 1 ehk 1023. AVR-i ADC töötab võrdlusmeetodil (Successive Approximation ADC)
Tihtipeale on just WEP ruuterite vaikimisi konfiguratsiooni puhul esimeseks valikuks. Kuigi selle nimi väljendab võrreldavat turvalisust juhtmega ühendusega, siis tegelikult see seda ei ole. WEP-i kohta on välja toodud väga palju erinevaid funktsionaalsusvigu, mis tänapäeval teevad selle väheturvaliseks algoritmiks. WEP kasutab konfidentsiaalsuse tagamiseks RC4 sifrit ja terviklikuse tagamiseks CRC-32 kontrollsummat. Standardne 64-bitine WEP kasutab 40 bitist võtit, mis on lisatud 24 bitisele initsialiseeritud vektorile. Sellel ajal, kui see loodi, siis olid USA-l rakendatud ranged krüptotehnoloogiate ekspordi piirangud. Selle tõttu oli esialgu võtme pikkus ka piiratud. Hiljem, kui piirangud kaotati, siis tootjad implementeerisid pikendatud 128 bitise WEP võtme, mis kasutas 104 bitist võtme suurust. Joonis . RC4 jadasiffer 64 bitine WEP võti sisestatakse tavaliselt kümne kuuteistkümnendsüsteemi sõnena,
ehk NEXT (järgmine) Atmel32bitine ARM7 protsessor Atmel 8bitine AVR protsessor ATmega48 256 kB välkmälu ja 64kB muutmälu USB 2.0 Bluetooth 2.0 4 Sisendporti 3 Väljundporti Valjuhääldi LCD (100 x 64 pikslit) Aku või patareid. Selline näeb NXT Mindstorms välja seest. 1. Bluetooth 2.0 ja selle mälu. 2. 32 bitine ATMEL protsessor 3. 8 bitine Atmel protsessor Sensorid Lego Mindstormsiga ühildub palju andureid, mille hulka kuuluvad ametlikud Lego ja kolmandate osapoolte andurid. Suurimateks kolmandate osapoolte andurite tootjateks on HiTechnic, Mindsensors ja Vernier. Järgnevalt on toodud Lego Mindstorms NXT standardandurid. Valgusandur Heliandur Puuteandur Kaugusandur Mootor Programmeerimine NXT Mindstorm Eesti koolides
arvutusteks, eriti 3D- kiirendite puhul. Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 -bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega (65K (high colour) või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, -kogus.
põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise. Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXI-i lahendusi. Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64- bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32- bitiseid rakendusi. Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema varasemate versioonide nimed on enamjaolt tulnud kaslaste järgi nagu näiteks: leopard, tiger, puma ja nii edasi. MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile
Arvutid I labor 2 Ülesande püstitus (üldosa): Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) Ülesande variandi info: F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B
muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D- kiirendite puhul. Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 -bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega (65K (high colour) või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, -kogus.
Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 -bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega. Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip ja mälu suurus, -kogus.
· Ilme, Aknad, nupud (variante):3 varianti. Fondi suurus, Värvid, aknad ja nupud. Värviskeeme (mitu?):22 Fondi suurus:3, Normal, Large, Extra large. Efektid: Efektide alt saab määrata menüüde esitluse efekte ja ikoonide esitluse efekte. Üksusi:On üks, Windowsi klassikaline laad. · Kuva:Monitori seaded. Eraldusvõime:800 by 600 1600 by 1200 pixels. Ise kasutan 1024 by 768 pixels. Värvikvaliteet:On 2. Kõrge 32 bitine ja madal 16 bitine. Rasteritihedus:2, suur ja tavaline. 2. Hiir · Vahelehti:5. Buttons, Pointers, Pointer Options, Wheel, Hardware. · Käelisus: Siit saab panna näiteks vasaku nupu paremaks nupuks ja vastupidi. · Topeltklõpsu aeg: Siin saab määrata hiire topeltklõpsu reageerimise aega. · Klõpsulukk: Siin saab panna peale luku et kui kaua tuleb nuppu peal hoida et see toiming aktiveeruks · Kursoriskeemide variante:11
otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D kiirendite puhul. Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega (65K (high colour) või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, kogus.
Digitaal-analoog muundur Väga tihti on vaja digitaalsignaal muuta analoogsignaaliks. See tähendab, et mingisugune kahendarv on vaja muuuta kindla nivooga pingeks. Näiteks: Meil on 4-bitine arv 1010BIN>10DEC Süsteemis on maksimaalne pinge 5 V. Nelja bitiga saame eristada 16 olekut (0-15): 0DEC> 0 V ja 15DEC> 5 V Uanalog=5/15 * 10= 3,33 V Sellise protsessi teostamiseks sobib väga hästi järgmine skeem, seda kutsutakse R-2R Ladder. Skeemil on näidatud kuhu tuleb ühendada bitid. R ja 2R tähendab seda, et takisti 2R on 2 korda suurem kui R nt: 10 k ja 20 k. Loomulikult peab arvestama seda et takistused ei
· · · · · Impulss-kood modulatsioon: · · · · Nyquisti teoreem, diskreetimissageduse valik: · Diskretiseerimise sagedus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui analoogsignaali kõige suurem sagedus · Anaoogdigitaalmuunduse täpsus, x-bitine teisendus: · Kvantimine (Quantizing) 8-bitine teisendus lubab 256 võimalikku erinevat taset 16-bitine teisendus lubab 65536 võimalikku erinevat taset 24-bitine teisendus lubab 16777216 võimalikku erinevat taset 32-bitine teisendus lubab 4294967296 võimalikku erinevat taset Mida rohkem bitte seda täpsem teisendus · · Ajaline tihendamine: Sageduslik tihendamine
Wavetable kaartiga mängitud MIDI-d on päris hea kvaliteediga ja loomulikud. Mida parem on helikaart, seda rohkem instrumente tema mälu sisaldab. FM Synthesis - see helikaart sünteesib MIDI loole pillid iseenesest, kui muusika mängima hakkab. Sellel helikaarti variandil võivad mõned instrumendid välja tulla veidi kummalised ja selle pärast ei kõla FM Synthesis helikaardiga mängitud MIDI päris loomulikud. Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Mida rohkem andmebitte helikaart korraga käsitleda suudab, seda parem on heli kvaliteet. Helikaart. Kättesaavav http://et.wikipedia.org/wiki/Helikaart. 30.mai.2010
Avaliku võtmega krüpoalgoritmid (levinud viimase 20 a jooksul) 3. Krüptograafilised sõnumilühendid jms sellesarnased funktsioonid 4. Eriotsarbega algoritmid tõestusteks,autentimisteks, ajatempli jaoks jm. Salajase võtmegakrütoalgoritm (secret key cryptoalgorithm) e. Sümmeetriline krüptoalgoritm (symmetric cryptoalgorithm), on selline, kus sifreerimisel kui ka desifreerimisel kasutatakse sama (salajast) võtit Tuntuimad esindajad: · AES (128, 192 või 256 bitine võti) · IDEA (128 bitine võti) · Skipjack (80 bitine võti) · RC4 (40 kuni 256 bitine võti) · (DES (56 bitine võti))? Võtme osa sifreerimises ja desifreerimises Krüpteerimine e. Sifreerimine (encryption, enchipherment) nõuab teatud salajase võtme (key) kasutamist. Vastupidine tegevus on desifreerimine (decryption, decipherment) ,mille käigus taastatakse sama salajase võtme kaasabil algsed andmed Ilma ühte sama võtit teadmata on mõlemad tegevused võmatud
tulemi tagasikirjutamise eest. aritmeetika seade teeb arvutusi antud infoga. registrites hoitakse andmeid(arvuti sees olevad m�lukohad) mida soovitakse aritmeetikaseadme l�bi t��delda ja m�llu tagasi kirjutada. Eraldi �lesanded: k�suloendur(peab meeles j�rgmise k�su asukohta) olekuregister:peab meeles viimase tehte tulemi. kogu protsessori omavaheliseks t��ks kasutatakse s�kroniseerivat signaali, mille sagedus on tuntud kui protsessori taktsagedus. mitme bitine protsessor ? esimene protsessor oli 4 bitise ehitusega hetke on 32 v�i 64. 32 bitise operatsioonis�steemis v�ib ka olla 128 v�i 256 registreid. taktsagedus n�itab protsessori s�nkrionisseriva signaali sagedust (1ghz t�hendab 1 miljard tehet sekundis) ei n�ita protsessori j�udlust kuid selle abil on hea j�udlust hinnata protsessori taktsagedus saadakse s�steemisiini t��sageduse ja protsessori kordaja korrutamise teel.
Kahendkoodis olevat arvu peab lugema vasakult paremale , seega: trigerite U1 ja U2 puhul peab kasutama inverteeritud väljundit ja trigerite U3 ja U4 puhul peab kasutama inverteerimata väljundit. AND elemendi väljund on viidud trigerite RESET sisendile, mis viib trigerid algolekusse. Trigerite arvu valisin reset väärtuse järgi. Reset tuleb teha väärtusel 12 (11002), see on nelja bitine arv, seega on vaja nelja trigerit ( üks triger = üks bitt). 2 AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 4. Järeldus Trigerite baasil saab koostada loendurit, mille maksimaalne loendamisväärtus on piiratud lonedurite arvuga. 2
keeles IPng, Internet Protocol Next Generation) on andmesideprotokoll, mis on loodud praegusel ajal üldkasutatava Internetiprotokolli IPv4 asendamiseks. Hetkel kasutab maailm peamiselt IP aadressi 4 versiooni, mis on kasutusel aastast 1981. Esialgu kasutatakse IPv6 ja IPv4 rööbiti. IPv6 võeti kasutusele aastal 2004. Praegu kasutatakse IPv4 (IP version 4), mis kasutab 32-bitist adresseerimist ja tulevikus IPv6 (IP version 6), millel on 128-bitine adresseerimine. Üleminekuperioodil kasutatakse IPv6 aadressist ainult 32-bitist osa, et oleks võimalik protokollidevahelisi teisendusi teostavate marsruuterite abil kahe standardi kooseksisteerimine. IP aadresse jaotab ülemaailmselt Internet Assigned Numbers Authority (IANA), haldab DNS- i juurtsooni ja määrab Internetis kasutatavaid sümboleid ja arvkoode. IANA kuulubICANN-i alla. Põhjuseks uue internetiprotokolli väljatöötamiseks oli vajaduses suurema arvu IP- aadresside järele
igal arvutil erinev, ning millejärgi arvuteid eristatakse. Kohtvõrkude ühendamine Kui kaks erinevates võrkudes asuvat arvutit soovivad andmeid vahetada, peab kõige lihtsamal juhul leiduma üks masin, mis asub korraga mõlemas võrgus ja mille kaudu andmed liiguvad. Erilisi, mitme võrguseadmega samaaegselt mitmesse võrku ühendatud aparaate, mis jälgivad ning suunavad andmevooge sobivalt edasi, nimetatakse ruuteriteks. Võrgumask - subnet mask 32 bitine number, mida kasutatakse IP aadresside jagamiseks klassidesse ja sellejärgi saab otsustada, kas mingi IP aadress on samas lokaalvõrgus või asub see kaugemas võrgus võrk 10.0.0.0 maskiga 255.255.255.0 tähistab võrku, kus on arvutid ipdega 10.0.0.1 kuni 10.0.0.254 Default gateway Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks, kellele paketid saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi.
paralleelselt. Tuntumad loendurid: Kahendloendurid - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n - loendurikohtade arv). Arv 7 – vaja kolme trigerit 2*3=6 Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. mille mod=10.See tähendab, et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. 14. Asünkroone loendur D-trigeritel (näide, 4-bitine). See on 3 bitine, nelja jaoks on vaja ühte trigerit juurde. Esimene, noorim järk saab clock impulsi, teised saavad impulsi sõltuvalt eelmise trigeri seisundist. On aeglasemad, kui sünkroonloendurid. Iga järgmine triger on nii öelda eelmise takt jagatud kahega. 15. Sünkroone loendur JK-trigeritel (näide, 4 bitine). Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Koosneb trigeritest. Kasutusalad- loendamine, sageduse mõõtmine …
annaabi.ee 
