1968 Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas
Mac OS X on arvutifirma Apple Inc. poolt loodud operatsioonisüsteem (1999), mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamisteks komponentideks on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ja sellele lisatud Aqua graafiline kasutajaliides ning Finder nimeline failihaldur. Kui varasemad Max OS X versioonid said kanda vaid nimetust "UNIX laadne" (tuleneb selle põhinemisest BSD-l) siis alates OS X Leopard Inteli versioonist 10.5 on ta ametlikult tunnustatud The Open Groupi poolt, saades Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja olles seega ka esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu
Prolog(Colmerauer);first object-oriented language Smalltalk(Xerox Parc). 1973 - Ethernet (arvutid traatidega yhenduses)(Metcalfe). 1974 - ALTO personaalarvuti(Xeroxilt) suur mõju microsoftile ja macintoshile. 1975 Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (I "läpakas"). 1976 - Apple I Computer(Jobs, Wozniak);16bit mikroprose;SQL (kommerts) Honeywell Information systems(idee Coddilt IBMis 70-72a). 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Loodi ametlikult microsoft. 1978 VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat "C programming language". 1979 Motorola 68000(16bit), USENET varane "web":tekstid masinast masinase 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS 1981 I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 esimene 32-bit prose (National Semiconductor)1982 - loodi SUN ja Compaq(Canion,harris,murto).1983 RSIst Oracle(Ellison,miner);C++, turbo pascal, 1984 esimene MACINTOSH(edukalt hiirega juhitav), GNU(Stallman)tasuta op
Euroakadeemia Ärijuhtimine 1. Kursus Arvutiõpetus Kristjan Suurjärv Protsessoritootjad Referaat Juhendaja: L. Nesterova Tallinn 2012 Sissejuhatus Eesoleva referaat käsitleb eelkõige Inteli mikroprotsessoreid ning sisaldab ka mõningast infot teiste protsessori tootjate kohta. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on arvuti aju. Protsessor töötleb talle antud ülesanded läbi ja väljastab tulemused. Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ja välismälud ning mis tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Tuntumad protssoritootjad on AMD (Advanced Micro Device) ja Intel
mõistavad ja käitub kontrollerina kõikidele sissetulevatele protsessori bitidele. Kuna perifeerse kasutajaliidese standardid muutuvad kiiresti on emaplaadi tootjatel võimalik alles hoida põhja sild ning uuendada ainult lõuna silda. Süsteemi ehitamine ümber kiipistike põhjuseks on efektiivsus. Intel toodab iseendale kiibistike. AMD-le toodab kiibistike nVidia ning ATI. Põhja ja lõuna silla kiibistikud on loodud töötama koos konkreetsete protsessorite ja emaplaatidega. Inteli LGA 775 pesa (775 viitab protsessori pistiku kontakti viikide arvule) on tuntud sellepärast et toetab suurt hulka kiibistike, mis toetavad LGA 775 protsessoreid ning teisi. 4 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 nForce ning nForce2 kiibistikel on graafika üksus ka põhja sillas. Põhja sild on
On vaja lambipirni vahetada, maja koristada, muru niita või soovid lihtsalt massaaži? Oleme valmis andma endast kõik. Teie soovide lahendamisel — kõik on võimalik meestelaenutuses. Soodsad hinnad, diskreetne ja korralik teenindus,” on kirjas firma koduleheküljel tutvustuseks. Ränitehnoloogiat ootab lähiaastail ees kiire areng Inteli Arendusfoorum, San Fransisco, 18. september 2007 Protsessoritootja Intel president ja tegevjuht Paul Otellini tutvustas tänavusel Inteli Arendusfoorumil uusi tooteid ja tehnoloogiaid, mis lähiaastatel hakkavad mõjutama kõigi arvutikasutajate elu. Tootmistehnoloogiate ja protsessorite areng muudab lähiaastail elutruumaks ja kvaliteetsemaks arvutiga nauditava meelelahutuse. Selleks arendab Intel eelisjärjekorras tehnoloogiaid, mis võimaldab parandada visuaalseid rakendusi ja arvutigraafikat, teatab Inteli pressiteenistus.
aprillil 1976, et hakata müüma arvutit Apple I Arvuti hinnaks 666.66 dollarit. 1977 järgmine arvuti. Hinnaks 1298 dollarit LANGUS Aastast 1978 kuni 1983. Jobs lahkus firmast aastal 1985 suurte erimeelsuste tõttu. 1994.aastal kaebas Apple Microsofti kohtusse kuid kaotas kohtuasja. TAASSÜND 1994.-koostöö koos IBM´i ja Motorolaga. Jobs- nõuandja Apple´is. 1994.- koostöö Microsoftiga. TAGASI KASUMIS Lauaarvuti iMac iPod INTEL 2005. aastal tutvustas Jobs Apple'i üleminekut Inteli protsessoritele. 2006. aasta alguses tulid välja uued MacBook Pro'd ja iMacid koos Inteli protsessoritega. iPHONE 2005. aastal tuli Apple välja ka iPhone´iga. Esmakordselt USA turul 29.juunil 2007 iPhone 3G tuli Eestis müügile 2008. a suvel. iPhone 3GS 29. juulil 2009. Ametlik operaator Eestis on EMT. iPAD 27. jaanuaril 2010. esitles Apple uut revolutsioonilist toodet iPad. Apple'i uut tahvelarvutit müüdi esimese päevaga 300 000 ühikut. 2010
Seal pakutakse tutvumiseks Linuxi (ja OpenOffice.org) CD/DVD-sid plaaditooriku hinnaga. 6 Windows Ajalugu Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi
välimine aga 16-bitine. Lühema välissiiniga lahendus on märksa odavam, kuid sellega kaasneb paratamatult teatav töökiiruse langus. Virtuaalmälu puhul on tegemist sellise tehnikaga, mis lubab protsessori mäluseadmete aadressruumi näivalt suurendada väliste mäluseadmete arvelt. Multitegumtöö (multitasking) aga tähendab võimalust töötada samaaegselt või vaheldumisi mitme eri programmiga (tegumiga). Inteli mikroprotsessorite kõrval on palju kasutamist leidnud ka teised protsessoritüübid, eriti aga Motorola 68xxx-pere (mikroprotsessorid, mille tähistus algab numbritega 68). Nende baasil on loodud populaarsed Apple'i Macintosh -arvutid, mis mitmes suhtes on olnud IBM-tüüpi PC-dele eeskujuks (akende, ikoonide, rippmenüüde ja muude graafiliste abivahendite, samuti hiire esmane kasutuselevõtt). Apple'i, Motorola ja IBM-i ühistöös valmis eriti suure jõudlusega nn
tööpõhimõte väga ebeprofesionaalselt seletatuna välja nägema. Protsessori valimise juures vaadatakse peamiselt 2 näitaja: See parameeterist sõltub, kui palju loogikatehteid suudab antub protsessot ühes sekundis teha. Protsessori seeria mõjutab vahele arvuti kiirust samuti päris oluliselt, sest erinevates prose tüüpides on kasutatud erinevaid tehnoloogiad, mis lubavad erinevaid võimalusi. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 70.aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagadus oli vastavlt 5 ja 10 Mhz. Temale järgnes 88 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 Mhz. 89.aastal loodi 486DX mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 Mhz. 90.aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992 a. loodi 486DX2 mille taktsagedus ulatus kuni 66 Mhz
ühilduvaid mikroprotsessoreid ja emaplaate osta. Protsessoripesa Socket A kasutati järgmiste AMD protsessorite jaoks: o AMD Athlon o AMD Athlon Thunderbird o AMD Athlon XP o AMD Athlon MP o AMD Duron o AMD Sempron o AMD Mobile Athlon 4 o AMD Mobile Athlon XP-M o AMD Mobile Duron o AMD Genode XP Socket 603 Socket 603 oli disainitud inteli poolt, mõeldud töö- ja serveriplatformidele. See koosneb 603'st ühendusest , socketi keskel. Intel's design notes distinguish Socket 603 from Socket 604 as low cost, low risk, robust, high volume manufacturable, and multi-sourceable. Socket 754 754 pesa kasutati esimeste AMD Athlon 64 protsessoritega. See on lisaks ka kasutusel AMD Sempron protsessoritega. See pesa toetab ühekanalist puhverdamata DDR SDRAM mälu. Socket 939/940
protsessori taktsagedust? V: Intel SpeedStep, AMD PowerNow 6)Milline on transistori värava suurus (LGATE) protsessoris Intel > Core tm 2 Duo (protsessori numbriga E8190)? V: 45nm 7)Millise taktsagedusega töötab AMD Quad-Core A6 APU protsessor? V: 2,1GHz, 2,6GHz, 2,5GHz 8)Kui suur on Intel Core tmi3 protsessori (protsessori numbriga 3225)vahemälu? V: 3MB 9)Mida tähendab lühend HT firma Intel protsessoritel? V: Hyper Threading 10)Millised allpoolnim Inteli firma protsessorid on valmistatud Intel Core tmDuo tehnoloogiat kasutades? V: T2300,T2400,T2500,T2600,T2700 11)Millised kolm väidet kirjeldavad ühte ideaalset transistorit? V:Avatud olekus juhib voolu võimalikult hästi, Lülitused avatud ja suletud olekute vahel toimivad võimalikult kiiresti, Suletud olekus juhib voolu võimalikult halvasti 12)Millised allpoolnim Inteli firma protsessorid on valmistatud Intel Core tm2 Duo tehnoloogiat kasutades
.......................................................................................5 Assemblerprogrammi loomine...................................................................................................6 Assemblerkeele laused...............................................................................................................8 Omistamine ja võrdlemine.........................................................................................................9 Lausete näide Inteli protsessori assemblerkeeles.....................................................................11 Kasutatud kirjanudus...............................................................................................................13 2 Assembler Assembler on teise põlvkonna madaltaseme programmeerimiskeel, mis tõlgib
ROM/DVD-kirjutaja. 2008: Asus jagatakse kolmeks eraldiseisvaks firmaks ASUSTeK, Unihan, Pegatron. 2008: Windows XP Service Pack 3 on kokkusobimatu Asuse emaplaadiga (A8N32- SLI Deluxe). 2008: Asus ei võta kokkusobimatuse osas vastutust ja ei paku tuge. 2008: Asus väljastab uue emaplaadi (ZT23). 2010: Asus loob tütarettevõtte Pegatron Corp. 2010: Asusel on kõige õhem sülearvuti ASUS U36 koos Inteli protsessoriga i3 või i5, mille paksus kõigest 19mm. 2011: Asus disainis UX/21E/31E ZENBOOKTM-i. Need sülearvutid on toodetud suure täpsusega ja eespoolt on sülearvuti kõrgus vaid 3mm, tagantpoolt 9mm. Suhted Inteliga 2000-ndate aastate alguses ei olnud Taiwanis baseeruvad emaplaatide tootjad veel oma juhtivat positsiooni turul saavutanud. Sellel ajal varustas Intel oma uute protsessoritega
Uute mälumoodulite arendamisega tegeleb konsortsium nimega JEDEC, millega on liitunud maailma tuntuimad riistvaratootjad (Intel, Samsung ja teised). Protsessor (CPU) Protsessor on osa sülearvutist, mille juures pannakse eriti rõhku selle, kui palju ta tarbib voolu. Seetõttu on tootjad loonud erinevaid tehnoloogiaid, mis aitavad protsessoritel säästa energiat ja rakendavad neid täisvõimsusel ainult siis, kui seda on reaalsel vaja (näiteks AMD PowerNow! või Inteli SpeedStep ja Turbo Boost). Nagu ka lauaarvutite maailmas, domineerivad ka sülearvutite protsessorite tootmises kaks suurt jõudu: Intel ja AMD. Inteli käes on üle 82% turuosast, AMD käes 17,6% ning kolmandale kohale jääb VIA Technologies kõigest 0,1% turuosaga. Mõned Inteli laua- ja sülearvutite protsessoriseeriad on nime poolest samad (i-seeria, Intel Core 2), samas näiteks Atom-seeria protsessorid on mõeldud enamasti kasutamiseks mobiilsetes
Näited: klaviatuur, monitor, integraalskeemid on alternatiivsete lahenduste võimalus ja jms.Tarkvara: Programmid ja andmed. Programm süsteemide mitmekihiline ehitus). 2. kõik on 1989 inteli 80486, AOL(America online) Applile ja on jada instruktsioon.Algoritm on täpne samm- fail(failid, kataloogi, seadmed on ligipääsetavad 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, ei ehitatud. sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend sarnase liidesega;minimaalselt baasmõisteid, mis MACile
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned
Arvutustehnika ajalugu Millist protsessorit kasutas esimene IBM PC? 8088 Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? 4004 Moore seadus väidab, et ühte mikroskeemi paigutatavate transistorite hulk kahekordistub iga ... kuuga. 18 (või 24) Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad, ikoonid ja hiire? Xerox Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? VisiCalc Kes nendest on Inteli asutajad? Robert Noyce ja Gordon Moore (mõnes kohas Andy Grove) Milli(ne/sed) arvuti(d) aitas(id) briti valitsusel II maailmasõja ajal murda koode? Colossus Kes lõi(d) C programmeerimiskeele? Dennis Ritchie Mille eest said Shockley, Brittain ja Bardeen 1956. aastal Nobeli preemia? Transistori leiutamise eest Milline nendest firmadest valmistas esimese 32 bitise protsessori? National Semiconductor Milline nendest firmadest tootis esimese kõvaketta? IBM
Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi
Hetkel ei toeta Deian veel ppc64, sh (SuperH), armeb ja m32r arhitektuure [], [], [] PAIGALDAMINE Enne paigaldamist peab tulevane kasutaja otsustama, mida selle arvutiga teha soovitakse, võik mõelda arvuti nime peale, kas arvutit kasutatakse serveri või töökohana, kuhu arvuti füüsiliselt paigutatakse ja kes vastutab selle haldamise eest. [] Esiteks oleks vaja tirida CD tõmmis, mis on saadaval erinevates Debian'i mirror'tes. 64bit AMD ja Inteli arvutites on vajalik Debian amd64 arhitektuur ja 32bit AMD ja Inteli arvutites on sobilik Debian i386 arhitektuur. [] Plaadi kirjutamise on vajalik jälgida, et tõmmist ei kirjutata plaadile nagu suurt faili, vaid kirjutatakse tõmmisena, sest vastasel korral ei ole plaat booditav. [] Paigaldamisel tuleb arvestada, et varasemad andmed hävivad kõvakettal. Peale paigaldamismeedialt arvuti käivitamist käivitatakse automaatselt operatsioonisüsteemi installe. []
Õige vastus on: Colossus. Küsimus 8 Milline nendest firmadest valmistas esimese 32 bitise protsessori? Õige vastus on: National Semiconductor. Küsimus 9 Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad, ikoonid ja hiire? Õige vastus on: Xerox. Küsimus 10 Milline nendest firmadest tootis esimese kõvaketta? Õige vastus on: IBM. Küsimus 11 Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG kontseptsiooni? Õige vastus on: Xerox. Küsimus 12 Kes nendest on Inteli asutajad? Õige vastus on: Robert Noyce, Gordon Moore. Küsimus 13 Milliste sõnade lühend on ENIAC? Õige vastus on: Electronic Numerical Integrator and Computer. Arvuti, mis see on? Küsimus 1 Millised nimetatud komponentidest on kasutusel ainult laptop arvutites (tavaliselt)? Õige vastus on: Aku, Mini PCI liides. Küsimus 2 Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? Õige vastus on: IBM. Küsimus 3 Kas PATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? Õige vastus on 'Õige'.
seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Kiibistikel on hulk tootjaid, neist tuntumad on Intel (toodab kiibistikke vaid omaenese protsessoritele), VIA ja SiS (toodavad kiibistikke nii Inteli kui AMD protsessoritele) ning AMD ja nVidia nForce seeria kiibistikud (vaid AMD protsessoritele). Emaplaadi komponendid · BIOS Eraldi mikroskeem plaadil on BIOS (Basic Input/Output System), mis kujutab endast kaasajal ROM kiipi, kuhu on talletatud andmed arvuti konfiguratsiooni kohta ja millesse salvestatud programmide abil toimub arvuti alglaadimine (boot) kuni juhtimise üleandmiseni kõvakettalt loetavale operatsioonisüsteemile. Iga vähegi asjalik emaplaaditootja
lisamine mitte ei paranda, vaid vähendab süsteemi tööjõudlust. Mälu lisamise otstarbekus on otseselt seotud emaplaadi tüübiga ning selle otsustavad kasutatud chipset ning emaplaadi enda teostus. Pentium protsessorile mõeldud emaplaatide jaoks pakub Intel kolme chipsetti -- 430VX, 430HX ja 430TX, millest üksnes HX lubab puhverdada enam kui 64MB mälu (512MB). Samas lubab Pentium Pro 440FX chipset puhverdada 1024MB operatiivmälu. Inteli kõrval pakuvad chipsette ka VIA ja SiS, neist vähemalt VIA Apollo chipset'tide puhverduspiir on 512MB. Protsessor hoiab sagedamini kasutatavaid vahendeid puhvermälus (cache memory), kust need on kiiremini kättesaadavad. Muud vahendid jäävad põhimälusse. Puhver (cache) aga ei piirdu üksnes sagedaminikasutatavate käskude käepärast hoidmisega. Analüüsides teostatavaid operatsioone, ennustab see, milliseid vahendeid tuleb siirdada järgnevalt põhimälust puhvermälusse
kahendikkood. ASII koodiga täätab ka tänapäeva arvuti. Intel 8008 mikroprotsessor leiutati aastal 1972, mis suutis esmakordselt lugeda kõiki klaviatuuri märke. Esimene arvutihiirt toetav arvuti, Xerox Alto, leiutati aastal 1974. Apple1 „sünniajaks“ on 1976. 1978. aastal tulid diskid. Kõvakettad paigaldati arvutitesse alles aastal 1980. Seagate tootis esimese kõvaketta, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal(PILT3). 1981 leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos süsteemi. 1983 tuli Compaq PC. 1984, Apple Macintosh. Ja moodsa interneti esivanem nägi ilmavalgust 1985. NSFNET mis sai oma nime rahastusfondilt (National Science Foundation NET/Rahvusvaheline Teaduse Fondi VÕRK). 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid(maht 1,44MB) ja võttis kasutusele uue operatsioonisüsteemi OS/2
eraldi korpuses. Esmakordselt lisati ka multimeedia käsud, mis võimaldas ka töödelda multimeedia faile. Sisaldab kahte pipeline. INTEL Pentium 4 valmistati aastal 2000, kiirus oli 1.3 kuni 3,8 GHz. Sisaldab 43 miljonit transitorit. Uudse lisana on Hyper-Threading tehnoloogia, mis on topelt andme siiniga protsessor. Alates Inteli 4004 on protsessori kiirus tuhandeid kordi kasvanud. Kui auto oleks arenenud sama kiiresti saaks ta sõita New Yorgist San Franciscosse 13 sekundiga. See tähendaks 1 163 076 km tunnis! INTEL Itanium2 valmistati 2002 kiirus oli 733 MHz kuni 1,3 GHz ning oli esimene 64 bitine protsessor. Seda protsessorit kasutatakse põhiliselt interneti serverites. INTEL CORE Duo valmistati 2006 aasta ning see sisaldab üle 291 miljoni transistori.
Hiire liikumine ekraanil jälgitav IBM PC XT 4,77 Mhz 2 floppy disk lugejat MS DOS v. 3.3 HDD 1020 MB Arvutid Eestis 1958 a. NSVL Penza arvutitehases loodud URAL Kasutati lahendamaks rahvamajanduslikke ülesandeid (nt külvipindade optimiseeriseks) Kiirus 100 operatsiooni sekundis (44,5KB sisemälu) JUKU Eesti esimene arvuti, loodud TTÜ poolt. 19871992 Loomiskoht Baltijets Factory Kasutas 1975 a. Inteli poolt loodud 8080 analoogi KPp580 protsessorit. TARTU Tartu Ülikoolis konstrueeritud arvuti Stabiilsem, kui JUKU Probleem: Floppy formaatimine pidi toimuma teises arvutis JUKU ja TARTU kasutasid CP/M operatsiooni süsteemi. NVSL arvutid Esimene projekt 1943 Kiievis. Kiievi Ukraina Teaduste Akadeemia Elektrotehnika Instituudis elektronarvuti konstrueerimine Esimene katsetus valmis 1951. Esimene NSVL arvuti, Sergei Lebedev juhtimisel NVSL arvutid
jaemüügikauplust (Apple Store) kümnes riigis ja internetikauplus, kus müüakse tarkvara ja riistvara. Fortune Magazine seadis Apple 2008. aastal kõige imetlusväärseimaks ettevõtteks USAs, 2009. ja 2010. aastal kõige imetlusväärseimaks ettevõtteks maailmas. Fortune ajakirja "World's Most Admired Companies" (Maailma imetlusväärsemad firmad) nimekirja esinumbriks oli kolmandat aastat järjest Apple. 2006. aastast alates toodab Apple Mac arvuteid, mis kasutavad Inteli protsessoreid. 2009. aastal oli Apple käive 42 miljardit USA dollarit Macintosh Macintosh või Mac on Apple Inc poolt projekteeritud, arendatud ja turustatud personaalarvuti. Esimene Macintosh võeti kasutusele 24. jaanuaril 1984. aastal. See oli esimene äriliselt edukas isiklik arvuti, mis kasutas arvuti hhire ja graafilise kasutajaliidese asemel käsurealiidest. 1980. aastal hakkas tootis Apple Computers Inc personaalarvuteid, mis ühildusid ka MS-DOS'i ja Windows'iga
sünkroonse ja asüknroonse andmesideme jaoks. See toetab seriaal andmeedastust ja see on pakitud 28 pin DIP. Kokkuvõtteks · 8080 oli 8-bitine protsessor · Register säilitas 8-bitise mahuga informatsiooni · ALU on võimeline 8-bitise väärtuses andmeid arvutama · Kasutati 16 adresiiniliiniks Intel 8080 oli teine 8-bitine mikroprotsessor mis projekteeriti ja valmistati Inteli poolt ja väljastati 1974 aaasta aprillis. See oli laiendatud ja täiustatud variant varasema 8008 disaini poolelt, kuigi ilma binaarse ühildavuseta. Algne määratud taktisageduse piir oli 2 MHz ja ühiste juhiste poolest olid hävimis ajad 4,5,7,10 või 11 tsüklitena mõeldud paarsada tuhat juhist sekundis. 8080-t on nimentatud ka kui ,,esimene tõeliselt kasutatav mikroprotsessor´´ kuigi varasemaid mikroprotsessoreid
mõeldud CPU majutamiseks. See on spetsiaalne mikroskeemi sokkel, mis on disainitud väga suurte jalgade arvu jaoks. CPU sokkel omab mitut funktsiooni. Selle füüsiline struktuur hoiab CPU-d ja kandetuge jahutussüsteemile, hõlbustab protsessori vahetamist (samuti vähendab hinda) ning moodustab elektriühenduse nii CPU-ga kui ka PCB-ga. CPU sokleid leidub kõige rohkem lauaarvutites ning serverites, eriti sellistes, mis põhinevad Inteli x86 arhitektuuril. Sülearvutid kasutavad tavaliselt pinnale kinnituvaid CPU-sid. CPU sokli tüüp ning emaplaadi kiibistik peavad toetama CPU seeriat ning kiirust. Emaplaatide ehitus ja keerukus on läbi aegade muutunud. Kui esimestel PC'del (Personal Computer) olid emaplaadile integreeritud (emaplaadile ehitatud) vaid klaviatuuripistik, siis tänapäeval on neid pisut rohkem. Klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel
Uuenduse põhiosaks on nn Code Morphing ehk kooditõlke tarkvara, mis võtab osa protsessori funktsioone üle ja võimaldab riistvara osa vähendada. Uuest lahendusest ennustatakse läbimurret väikearvutite turul. Transmeta rajaja ja peadirektor David Ditzel tõmbas paralleele mobiiltelefonidega, mis muutusid tõeliseks laiatarbekaubaks siis, kui läksid kaalult kergemaks ning akude kasutusaeg pikenes. Transmeta kinnitusel on läinud nädalal tutvustatud protsessor Crusoe Inteli toodetest kompaktsem ja lihtsam, maksab vähem, võtab vähem voolu ja sobib hästi just kaasaskantavatesse arvutitesse. Uus protsessor sobib hästi Linuxi operatsioonisüsteemile, ent ka Microsoft Windowsile. David Ditzeli sõnul valmis Crusoe-protsessor tihedas koostöös IBMiga. Arvutitootja on uued protsessorid juba tootmisesse võtnud ning kinnitab, et järgmise põlvkonna kergete väikearvutite lainet on turule oodata kevadel. Meedia väitel on uuest protsessorist huvitatud ka Compaq.
Nutitelefonide operatsioonisüsteemid. Symbian Symbian on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb Symbian'iga Accenture. Viimane versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8s. Esimene Symbian'iga telefon oli puutetundliku ekraaniga Ericsson R380 Smartphone, mis tuli müüki aastal 2000. See oli esimene seade mida reklaamiti kui nutitelefoni. Aastal 2007 Nokia tõi turule Symbiani OS'iga Nokia N95, mis kombineeris erinevad multimeedia funktsioonid nagu: GPS, 5 megapiksline kaamera koos autofookus...
19 kuna tarbis vähe elektrit, olles võrdväärne Pentium II protsessorile. Veebruar Windows 2000 lasti ametlikult välja. 17 Märts Be Inc. lasi välja BeOS R5 PowerPc ja x86 jaoks, mis oli esimene BeOS x86 jaoks. Märts 4 Sony poolt lasti välja Playstation 2. Märts 6 AMD laseb välja Athlon protsessori taktisagedusega 1.0GHz. Märts 8 Intel lasi välja väga limiteeritud tarvikud 1 GHz Pentium III kiibile. November Pentium 4 lastakse Inteli poolt välja. 2001 Aeg Sündmus Jaanuar 4 Ilmus Linux tuum versioon 2.4.0. Märts 24 Apple lasi välja Mac OS X, mis andis viimaks Mac-le stabiilsed eelised kaitstud mälu arhitektuuri ja paljude täiustustega, näiteks tõrjuv multitegumtöötlus. Oktoober Microsoftilt imus Windows XP, mis tugines Windows 2000 ja Windows NT 25 tuumal. 2002 Aeg Sündmus Mai 30 Ametlikult moodustati ühinenud Linux. 2003 Aeg Sündmus
Protsessori pesa on nii paigutatud, et see võib pikematele kaartidele ette jääda. Mõnede variantide puhul on mälu pesad sarnaselt paigutatud. See võib piirata lisatavate lisaseadme kaartide hulka ja valikut. I/O pordid on eraldi ja kinnitatud kasti külge. Emaplaadiga on nad ühenduses väikeste kontaktide abil. Need on tavaliselt floppy ja IDE kontaktide läheduses ja võib tulemuseks anda ühe kaablite sasipuntra. ATX ja mini-ATX ATX emaplaadi tüüp loodi baby-AT baasil aastal 1995 Inteli poolt. Sellel tüübil on mitmeid eeliseid vanemate emaplaadi tüüpide ees. ATX tüüp määrab ära muudatused nii emaplaatides kui ka korpustes. Muutused on siis alljärgnevad: Joonis 1 ATX tüüpi emaplaadi paigutus korpuses · Integreeritud I/O portide pistikud: baby-AT emaplaadid kasutasid kontakte, kust läksid kaablid serial ja paralleel portide kontaktidesse, mis olid korpuse külge ehitatud. ATX'i puhul on need kontakid pandud otse emaplaadile. See
3p V: IOPS (sisend / väljund operatsioonides sekundis, hääldatakse silma-OPS) on ühine tulemuslikkuse mõõtmise kasutada võrdlusalusena arvuti salvestusseadmete 21. Seleta lühidalt lahti optilisete salvestusseadmete(CD, DVD, BRay) tööpõhimõte? 4p V: CD Kasutus: heli- ja andmesalvestus *DVD Kasutus: Andmete varundamine, video * BRay Kasutus: Andme hoiustamine, kõrglahutusega video ja PlayStation 3 mängud 22. Mida kujutab endast Inteli ,,Tick-Tock mudel"? 3p V: Iga "Tick" on kahandamine tootmistehnoloogia eelmise mikroarhitektuuri ja iga "Tock" on uus mikroarhitektuuri. Igal aastal on oodata üks tick or tock. 23. Protsessori vahemälu(cache) ülesanne? 4p V: Protsessori vahemälu või ka pikemalt keskprotsessori vahemälu (inglise keeles CPU cache) on vahemälu, mida arvuti keskprotsessor kasutab mälupöördusele keskmiselt kuluva aja vähendamiseks. 24. Mis vahe on LGA ja PGA socketi tüübil? 2p
Riistvara standardid ATX (Advanced Technology eXtended) tähistab levinud standardit lauaarvuti korpuse, emaplaadi ja toiteploki kohta. Standard on esmalt määratletud Inteli poolt 1995. aastal, parandatud 1997. aasta veebruaris 2.01 versiooniga, ning viimati 2003. aastal 2.2 versiooniga. ATX vahetas täielikult välja vanema AT kujuteguri ning sellega parandati mitmeid AT kujuteguri vigu. Pisikestele emaplaatidele mõeldud kujutegurites on tavaliselt tagakülje paigutus säilitatud, kuid muudetud on emaplaadi suurust ja laienduspesade arvu. 2003. aastal teatas Intel uuest BTX standardist, mille eesmärk oli ATX välja vahetada, kuid 2009
Erinevate katkestuste täitmiseks on eraldi alamprogrammid OS'is. API poole pöördumine toimub kasutajarakendustel süsteemikutsete (System Call) abil. Turvakaalutlustel ei saa rakendused süsteemikutseid otse välja kutsuda, vaid vajavad selleks katkestuste mehanismi, millega tekitatakse tarkvaraline katkestus protsessorile, mis omakorda põhjustab katsetuste halduri käivituse OS'ikernelireziimis. Käsk, millega süsteemiteenus välja kutsutakse sõltub protsessorist. Näiteks kaasaegsetel Inteli protsessoritel on see käsk sysenter ja selle väljakutse kasutamiseks salvestab OSkerneli süsteemihalduri alamprogrammi aadressi spetsiaalses registris MSR (MachineSpecific Register), mis on seotud selle käsuga. Käsu käivitamine tekitab lülituse kernelireziimi ja süsteemiteenuse haldurprogrammi käivituse. Süsteemiteenuse number loetakse läbi protsessori EAX registri ja läbi EDX registri antakse edasi väljakutse argumendid
vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Protsessor Kuna protsessor (CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutustest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest. Protsessori ja emaplaadi tüüp näitavad, millisesse põlvkonda arvuti kuulub. Inteli poolt toodetud protsessorite areng: 8086 80286 80386 80486 Pentium Pentium Pentium Pentium II III IV 1978 1982 1985 1989 1993 Celeron 1999 2001 1997 6
PCI abil õnnestus ühendada kõik kiired seadmed, teda kasutati esialgu ka kuvari adapteri (graafikakaardi) ühendamiseks arvutiga. 1 Joonisel on kujutatud PCI siini pesad emaplaadil: ülemine 5-voldise ja alumine 3- voldise laienduskaardi jaoks. Joonis 4 2.2.3 AGP siin Aastal 1997 tuli turule Pentium II ja selleks ajaks olid nõuded arvutigraafikale oluliselt kasvanud ning PCI siin enam ei rahuldanud nõudlikke arvutikasutajaid. 2 Inteli lahendus graafikaprobleemile oli luua uus port AGP (Accelerated Graphics Port), mis kasutas eraldi pistikupesa emaplaadil ja mis töötas väljaspool PCI siini. AGP kiibistik on otse ühendatud protsessori siinile FSB ning tema kaudu on protsessor ühendatud ka operatiivmäluga ja PCI siiniga (vt. jooniselt). Joonis 5 AGP kasutab FSB sagedust. Vanematel arvutitel kasutati FSB sagedust 66 MHz, mis on
Viimases versioonis on parandatud protsessori 45nm Mobile Intel ebakorrektne äratundmine, lisatud Intel Core 2 Duo E7000 45nm tugi ja Atom´i (Silverthorne) eeltugi, lisatud võimalus näidata kasumireal temperatuuri näidu asemel tavaikooni. Veel üks väga hea programm on SpeedFan(vabavaraline), programmiga on võimalik vähendada kui ka suurendada jahutite tööd(ventilaatorite) olenevalt vajadusele, kui juhtub, et jahutus ei suuda millegi pärast protsessorit jahutada(üldiselt Inteli protsessorite viga) siis on võimalus seadistada jahutit kiiremaks kuigi sellega kaasneb muidugi suurem ventilaatori lärm. Üldiselt on üpris palju programme millega on võimalik jälgida arvuti temperatuuri, kuid kontrollida saab vähestega. 2.2. Infrapuna termomeetritega Infrapunatermomeeter mõõdab erinevate pealispindade ja materjalide temperatuuri. Tuleb jälgida, et mõõtealas seadme ja pinna vahel ei oleks segajaid. Infrapuna
toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3Drakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid
Store) kümnes riigis ja internetikauplus, kus müüakse tarkvara ja riistvara. Fortune Magazine seadis Apple 2008. aastal kõige imetlusväärseimaks ettevõtteks USAs, 2009. ja 2010. aastal kõige imetlusväärseimaks ettevõtteks maailmas. Fortune ajakirja "World's Most Admired Companies" (Maailma imetlusväärsemad firmad) nimekirja esinumbriks oli kolmandat aastat järjest Apple. 2006. aastast alates toodab Apple Mac arvuteid, mis kasutavad Inteli protsessoreid. 2009. aastal oli Apple käive 42 miljardit USA dollarit. Viide: [http://www.apple.com/products/] (10. aprill 2010) Viide: [http://money.cnn.com/magazines/fortune/] (10. aprill 2010) 6 Macintosh Macintosh või Mac on Apple Inc poolt projekteeritud, arendatud ja turustatud personaalarvuti. Esimene Macintosh võeti kasutusele 24. jaanuaril 1984. aastal. See oli
teguritest. Peamine DDR3 kasutegur selle eelkäija DDR2 ees on võime andmeid edastada kaks korda kiiremini (8× kiiremini oma sisemise mälu massiividest). See võimaldab kiiremat ja suuremat andmeedastusmahtu. Lisaks lubab DDR3-standard kiibi mahuks kuni 8 gigabitti, võimaldades sedasi mälumooduli suuruseks kuni 16 gigabaiti (kasutades 16 kiipi). Esimesi DDR3 prototüüpe tutvustati 2005. aasta algul. Tooted emaplaatide näol ilmusid turule 2007. aasta juunis. Need põhinesid Inteli P35 „Bearlake“ kiibistikul, mille DIMM'id (Dual in-line memory module) toetasid kuni DDR3-1600 (PC3-12800) andmeedastust. Intel Core i7 protsessor, mis lasti välja novembris 2008, suhtleb mäluga otse, ilma kiibistiku abita. Core i7 toetab ainult DDR3 tüüpi mälusid. AMD esimesed AM3 pesaga Phenom II X4 protsessorid, mis anti välja veebruaris 2009, olid AMD esimesed DDR3 toega protsessorid. DDR3 DIMM mälumoodulitel on 240 kontakti, need on elektriliselt mitteühilduvad DDR2
● macOS X Leopard avaldati 26.oktoober 2007,uus UI välimus,uuendatud programmid,64-bit rakenduse toetus ● macOS X Snow Leopard - avaldati 28.august 2009 ja tegu oli viimase operatsioonisüsteemi versiooniga, mis oli saadavl plaadikujul. Uuendused olid: jõudluse täiendamine,stabiliseeriti operatsioonisüsteemi ja kiirem Safari veebibrauser ● macOS X Lion - avaldati 20.juuli 2011. Uuendused olid: Launchpad programm,ei toetanud enam 32-bitiseid Inteli protsessoreid. ● macOS X Mountain Lion - avaldati 25.juuli 2012. Uuendused olid: Notification center, mis näitab alerte programmidelt jne,lisati Notes App ● macOS X Mavericks - avaldati 22.oktoober 2013 ja selle versiooniga uuendati aku vastupidavust sülearvutitel,täiendati rakendusi ● macOS X Yosemite - avaldati 16.oktoober 2014. Peamised uuendused olid: User Interface täielik uuendamine ja Handoff ning Continuity funktsioonide lisamine ● macOS X El Capitan - avaldati 8
oli integreeritud iPod'iga. Teenus sai kiiresti turu liidriks, 19. juuniks 2008. aastal oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise. Alates 2001. aastast on Apple'i disainiosakond hakanud loobuma kasutamast läbipaistvat värvilist plastikut, mida kasutati esmakordselt iMac G3'l. Vahetus algas titaaniumist PowerBook'iga ja temale järgnenud polükarbonaadist iBook'ist ning iMac'is 1.2.6 Üleminek Intelile 6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma Inteli protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006. 10. jaanuaril 2006 välja tulnud MacBook Pro ja iMac olid esimesed Apple arvutid, mis kasutasid Inteli Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale. Apple'i võidukäik sellel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinnal. Ajavahemikus 2003-2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem
Informaatikas leidub eri tüüpi liideseid: o Tarkvaraliidesed o Kasutajaliidesed o Riistvaraliidesed Siin referaadis on välja toodud infot vaid mõnede riistvaraliideste kohta. PCI PCI on lühend inglise keelsetest sõnadest Peripheral Component Interconnect, mis eesti keeles tähendab välisseadmeühendust. See on välja töödatud Inteli poolt. PCI-d tutvustati avalikkusele esimest korda 1992.aastal ning seda saatis suur edu. PCI siini kasutatakse peaaegu kõikidel tänapäeva PC-de juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga ja uuema PCI Express'iga. Nagu iga teinegi arvutisiin, tähendab ka PCI siin elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu liiguvad andmeid kandvad elektrisignaalid ühest osast arvutisüsteemis teise. Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning neid ühendada protsessori ja
Altairi-Personaalarvuti arvutikeelele. 1975. aastal sündis ka võrk ARPANET. Tavakasutajate ja äri pakettide edasisaatmise vorm. Ühekaardiline Apple 1 "sündis" aastal 1976 ja 1977. aastal tulid Apple 2 ja Commadore PET. 1978. aastal tulid diskid ja kõvakettad. Firma Seagate lõi esimese kõvaketta aastal 1980, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal, mis mahtus diskiavasse (draiverisse). 1981 Leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos´i ja protsessori kiirus oli 4.77 ja Adam Osborne'il valmis esimene kaasaskantav arvuti: see maksis 1795 $ ja arvutiga oli kaasas 1500 $ eest tasuta tarkvara. Arvutil oli väike ekraan, modem ja kaks draiverit. Mitch Kapor lõi Lotus 1-2-3'e aastal 1982. 1983 tuli Compaq PC. 1984 Apple Macintosh . 1985 NSFNET, mis on moodsa Interneti eelkäia. Programmeerimiskeel C++ ja Page Maker graafika. 1986
bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP– ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCI–siini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32–bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3D–rakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid
multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. 5 Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi
Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi
tootjatega jätkusuutlikkuse projektides. Nad tegid õiglase tööalase assotsiatsiooni, et luua tulemuslikkuse näitajaid ja jätkusuutlikke hankeid, käivitasid USA Keskkonnakaitseagentuuri ja teiste tootjatega jätkusuutliku rõivaste koalitsiooni ja sellega hoidsid raha kokku raha nii energia kui ka jäätmete pealt kokku. (4) 1.3.2Intel Intel on maailma suurim arvuti kiipide tegija. Iirimaa Leixlipi Inteli Fabioperatsioonide tehase juht Joe Foley ütles: "Viis aastat tagasi võttis meie tehasesse uue kiibi kasutuselevõtt 14 nädalat; nüüd kulub 10 päeva. Me olime esimesed Inteli tehased, et saavutada need ajad, kasutades Leani põhimõtteid. " (4) 1.3.3Ford Asutaja Henry Ford vaidlustas jäätmete ideed 1910. aastatel. Oma raamatus "Minu elu ja töö" kirjutas ta põllumajandustootjast , kes veedas vett üles redeliga,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
