Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed
süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite ligipääsmeid ja Septembriks oli tal valminud esimene versioon linuxist, mille ta nimetas 0.01 versiooniks. See kernel, nimega Linux, ühendati hiljem GNU projektiga ja sellest sai tasuta operatsiooni süsteem. Linus Torvaldis(sündinud 28 detsember, 1969) 5. oktoobril 1991, saatis Torvalds kirja Minix'ile, et valminud on 0.02 versioon, mis vajab siiski veel Minixi tuge. Hakati tegema versiooni, mis ei vajaks Minix'it enam. Linux hakkas internetis üha rohkem kuulsust saama ja kasutajate arv aina suurenes. Lõpuks 19. detsembril valmis ise-seisev Unix'i stiili süsteem,
Linux Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux.
Tartu Kutsehariduskeskus LINUX Referaat Juhendaja: Indrek Brifk Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus/Mis on Linux? .......................................................................................................... 3 Ajalugu............................................................................................................................................4 MINIX........................................................................................................................................... 4 Ärindus ja populaarsuse omandamine...........................................................
Kataloogipuu ülevaade: 10. September Terminalis orienteerumine: 11. September Unix käsud: 17/18/24. September Ubuntu 14.04 fresh install Ubuntu server: 1. Oktoober Ubuntu server: 2. Oktoober Olulisemad conf failid: 8. Oktoober Iseseisev tunnitöö: 15. Oktoober Tunnitöö (SSH ilma paroolita): 29. Oktoober Tunnitöö krüpteerimine: 5. November Tunnitöö 12.11 sshfs/sftp kasutamine, Roberti kausta mountimine virtuaalmasinaga. Tunnitöö 19.11.2014 - kõvaketta mountimine Tunnitöö 03.12.2014 - Kordamine Kataloogipuu ülevaade: 10. September http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk2.htm / (16-30GB) SWAP 1-1,5x RAM /home Terminalis orienteerumine: 11. September COMMAND KIRJELDUS ls -a Näitab faile ja peidetud faile terminalis ls -l Failide kuvamine terminalis listina ls -l -a/ls...
Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991
Linux operatsioonisüsteem Kaisa-Mai Hütt 9.klass Mis on Linux? · Linux on vabavarana levitatav ja avatud lähtekoodiga unixilaadne operatsiooni- süsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Kuidas toimub Linux'i arendamine? · Linuxit saavad arendada kõik kes seda soovivad, kas siis dokumentatsiooni kirjutades või tõlkides, uuendatud tarkvara
linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi
Linux operatsioonisüsteemid 1.Mis on Linux? Linux on vabavaraline ja reeglina ka tasuta operatsioonisüsteem, mis võimaldab teha samu asju kui Windows. Linux on võimeline töötama pea igas arvutis, kus on võimeline töötama Windows. LinusTorvalds avaldas esimese Linuxi tuuma 1991. a. (tuum on Linux operatsioonisüsteemi tuumik). Ta avaldas Linuxi lähtekoodi ja tegi selle avalikult alla laaditavaks. Seetõttu võib igaüks tasuta endale laadida Linuxi tuuma ja teha sellest oma Linuxi versiooni (või distributsiooni nagu neid on hakatud kutsuma). Seetõttu ongi praegu saadaval sadu erinevaid distributsioone (versioone, edaspidi distrosid). Kõigil distrodel on sarnasusi, kuid igaüks neist on siiski veidi erinev.http://www.linux
Linux serveri administreerimine Ühenduse loomine Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1 Kuva kataloogi /boot sisu ls korraldusega nii, et oleks näha failide omanikud ja suurused oleksid väljendatud kilo-, mega- ja gigabaitides. Käsk ls (list) kuvab kataloogide sisu. Lipuga -l (long listing format) kuvatakse failid detailse tabelina. Lipuga -h (human-readable) väljendatakse failisuurusi koos SI-süsteemist tuttavate eesliidete lühenditega kilo- (K), mega- (M) ja gigabaitides (G). ...
Õppides peamisi erinevusi Linnuxi ja Windowsi operatsiooni süsteemide vahel Lektor Hadeel Tariq Al-Rayes Võrdlus Microsoft Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemide vahel on juba väga kauaaegne vestlusteema personaalarvutite tootjate hulgas. Läbi kogu Windowsi võidukäigu perioodi alates win 9X kuni win7 tutvustamiseni, on Windowsil olnud kõrgeimad müüginumbrid ja säilitanud absoluutse turu liidrikoha lauaarvutitele operatsioonisüsteemi pakkujate osas. Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste
Linux/ BSD OS sõnaraamat A Apache – Apache is a freely available Web server that is distributed under an "open source" license. Version 2.0 runs on most UNIX-based operating systems. - Tasuta kõigile kättesaadav veebiserver, 2.0 versioon jookseb enamustel UNIX'i põhistel OS'idel. Adaptive Server Enterprise (ASE) – Adaptive Server Enterprise (ASE) is a relational database management system ( RDBMS ) from Sybase, Inc. that runs on Linux and other Unix -based operating systems, Windows NT and Windows 2000 , and Mac OS. - Andmebaasi haldamissüsteem, mille lõi Sybase ettevõte. See jookseb kõigil Unixi põhistel- , Windows NT-, Windows 2000- ja Mac operatsioonisüsteemidel. B Bourne Again Shell (bash) – Bash (Bourne Again Shell) is the free version of the Bourne shell distributed with Linux and GNU operating systems. - Bourne shelli tasuta versioon Linuxile ja GNU-ga operatsioonisüsteemidele.
Linux'i logo lugu. 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Kunagi 1996 aasta alguses rääkis mitu inimest Linux-kernel maililistis, et Linuxile võiks teha maskoti/logo. Ettepanekuid oli väga palju, paljud pakkusid välja sarnaseid logosid teiste operatsioonisüsteemidega, paljud pakkusid loomade-lindude kujutisi, eriti haisid ja kotkaid
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine...............................................
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
Taavi Aromäe IS10 VKHK Mis on Haiku? Haiku on kiire, effektiivne, kerge kasutada ja kasutama õpitav operatsiooni süsteem, mille inspiratsioon on tulnud BeOS-st, mis kongreetselt keskendub personaalsele arvuti kasutamisele. Haiku ei ole Linuxi jagunemine ega kasuta Linuxi kernelit. Ta ei ole Linux kuna Linux kuhjab tarkvara mis ei oma samu juhiseid ega eesmärke. Seega Linux on märgatavalt keerulisem ehitusega. Haiku keskendub personaalsele arvuti kasutamisele ja on ajendatud ühtsest nägemusest tervele OS-le. Haiku võimaldab lihtsama, puhtama ja palju effektiivema süsteemi võimeline võimaldama palju paremat arvuti kasutamist kogemust, mis on lihtne ja ühtne. Nõuded Haiku jookseb Pentiumil või paremal CPU-l millel on 128MB RAMi, 600MB ketta ruumi ja VESA vastavuses video kaart. Haikut on testitud töötama CPU-
Kõige vähemlevinud, kuid siiski ka tuntud operatsioonisüsteem on Linux. Millise operatsioonisüsteemi peaks siis ikkagi oma arvutile valima? Linux on nimetatud operatsioonisüsteemidest kindlasti kõige vähemtuntud, kuid siiski ei tasu seda alahinnata. Linuxil on mitmeid eeliseid teiste operatsioonisüsteemide ees ning seetõttu püsib see ka konkurentsis. Linuxi üheks suurimaks eeliseks konkurentide ees on see, et see on tavakasutajale täiesti tasuta kättesaadav ning Linux on erinevatele kasutuseesmärkidele. Laua- ja sülearvutitele on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks. Samuti on võimalusi programmeerimiseks ja andmebaaside haldamiseks. Linuxi operatsioonisüsteemi peale tasub mõelda inimestel, kellel on arvuti tarbeesemeks ning kelle peaeesmärgiks on internetikasutamine ning tekstitööde tegemine. Linux pakub seejuures väga turvalist lahendust, olles oma turvalisuse poolest kõrgelt hinnatud.
tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda. Töö raamistiku püstitamise esimene nõue oli vaadeldava ajavahemiku piiritlemine. Kompromissina mahukuse ja põhjalikkuse vahel otsustasin luubi alla võtta kolm tänapäeva kõige populaarsemat personaalarvutite operatsioonisüsteemi: Linux, Mac OS ja Windows. Möödaminnes vaatlesin ka nimetatud kolme operatsioonisüsteemiga seonduvaid projekte, mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele. Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt
168.252.186 Minu IP www->193.140.252.132 Üks on privaatserveri(tegelik) ip ja teine on avalik ip. 7. Käsklus Links -> saab vaadata intereti lehti tekstiversioonis(ilma piltideta). Näeb välja sellisena: 8. Kasutasin cmd-d. Üliõpilaskoodi numbrite summa on 6+1+9+6+8=30, trükkisin käsuks ping www.linux.or.jp -l 300 -n 10 > jaapan.txt Tulemused: Avarage speed = 306 ms Maht = 300x10 bytes = 3000 bytes Kiirus = 3000/306= 9804 b/s 9. Õppisime tundma operatsioonisüsteemi Linux, uurisime arvutivõrgu põhiparameetreid ja õppisime kasutama erinevaid rakendusi. Linuxi keskkonda tundes on väga hea erinevaid ülesandeid lahendada. Linux keskendub tööülesannete täitmise efektiivsusele mitte mugavusele. Erinevalt windowsist ei keskendu linux niivõrd graafilistele lahendustele(uuemates linuxites on ka graafika väga hea). Linux on väga hea keskkond, erinevate tööülesannete lahendamiseks. Kõik kõrvaline on välistatud.
LAMP stack L = Linux A = Apache M = MySQL P = PHP, Python, Perl LAMP stack on avatud lähtekoodiga veebiarendusplatvorm. Operatsioonisüsteemiks on Linux, veebiserveriks on Apache, objektorienteeritud skriptimiskeelteks on MySQL ja PHP. Paigaldamine: 1. apt-get update 2. apt-get upgrade 3. apt-get install apache2 4. chown -R www-data:www-data /var/www/ (www-data on veebiserveri kasutaja) 5. chmod -R 755 /var/www 6. ls -ld /var/www Lisaks oleks võimalik veel keelata veebiserveri kasutajale käsurea kasutamist: 7. cat /etc/passwd | grep www 8. usermod -s /bin/false www-data 9. cat /etc/passwd | grep www 10. 11. apt-get install mysql-server 12. mysql-server algkonfigureerimiseks tuleb käivitada spetsiaalne skript /usr/bin/mysql_secure_installation 13. MySQL andmebaasiga on võimalik teostada tööd mysql käsureal mysql -u root -p 14. ...
Ubuntu Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Sisukord · Ubuntu? · Ubuntu väike maht? · Mida tähendab sõna Ubuntu? · Esimene Ubuntu · Iseloomustus · Süsteeminõuded · Lingid/lisainfo · Viited Ubuntu? · Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust. Ubuntu väike maht? · Ubuntu kasutab ainult ühte aknahaldurit ja programmide valik on minimaalne, seetõttu mahub ta ära ühe CD peale. Mida tähendab sõna ,,Ubuntu"? · Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Esimene Ubuntu · Esimene Ubuntu väljalase leidis aset 20. oktoobril 2004. Uus versioon tuleb
Austatud Kalle Laas Täname, et olete otsustanud just meie poole pöörduda. Oleme kokku pannud Teile detailse õpetuse, kuidas Linuxit installida. Linux on väga hea OP süsteem ja ta on tasuta! Linux sööb ka vähem ressursse, tänu sellele on võimalik ka vanemaid arvuteid tööle panna. Linuxiga ei pea ka nii palju muretsema viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux’it, peate alla tõmbama Linux’i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid
LINUX'i korraldused 1. w näitab neid kasutajaid, kes hetkel kasutavad Secure Shell Client programmi või muud alternatiivi 2. sw näitab hetkel Rakvere Reaalgümnaasiumi serverit (signe) kasutavaid isikuid 3. cal jooksva kuu kalender 4. cal 2010 aasta 2010 kalender 5. cal 10 2010 aasta 2010 oktoobrikuu 6. date hetke kuupäev ja kellaaeg 7. clear puhastab terminaliakna sisu 8. finger mati informatsioon kasutaja mati kohta (nimi, klass, kasutajanimi) 9. pine postkast 10. pico lihtne tekstiredaktor 11. ls al näitab kasutaja kodukataloogi kaustu ja faile 12. ls al|less näitab kodukataloogi sisu lehekülgede kaupa. Ekraanikaupa edasi liikumiseks tuleb vajutada tühikut; tagasi liikumiseks b; katkestamiseks q 13. cd viib kasutaja kaustast kodukataloogi 14. cd kausta nimi viib soovitud kausta sisse 15. touch failinimi loob faili, mille suur...
Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune- ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt
1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on
Süsteemi nimi Windows XP Ubuntu Linux MacOSX Miinimumnõuded Protsessor: 233MHz Protsessor: 700 MHz Protsessor: PowerPC või kiirem või kiirem G3, G4 või G5 Mälu: 64MB Mälu: 256MB (vähemalt 233 MHz) Kõvaketta maht: Kõvaketta maht: 3GB Mälu:256 MB 1.5GB vaba mälu vaba mälu Kõvaketta maht: 3GB
Bell Labs[1] 1966 - BCPL - eelkäija CPL (Combined Programming Language), selle keele edasiarendused on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas. Selle loojad lubasid palju rohkem kui tegelikult valmis oli jõutud teha. Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T laboratooriumid asusid Massachusettsist kaugel eemal New Jerseys, otsustas AT&T projektis osalemisest loobuda.
olemas. Kuidas seda Ophcrack LiveCD plaati kasutada? · Veendu, et kompuutris, mille paroole Sa tahad leida või lahti murda või testida, oleks tema BIOS'is pandud alglaadimise seadmeks CD-ROM seade (Vista's saab kasutada ka ophcrack DVD-plaate). Kuidas seda teha, loe sellest siit. · Pane oma Ophcrack LiveCD plaat sahtlisse ja käivita kompuuter (või tee tema restart). · Nüüd tehakse alglaadimine sellest cd plaadilt ja laetakse Live CD, siis käivitatakse Linux Live skriptidekomplekt ja seejärel laetakse SLAX Linux'i distributsioon mällu (RAM). · Laetakse SLAX OS ning ekraanile ilmub Fluxbox desktop (Fluxbox'i töölaud). Tavaliselt ei pea Sa vajutama ühtegi klahvi vaid oota kuni ilmub see Fluxbox töölaud. Algul ilmub sinna töölauale väike terminaliaken umbes taolise kirjaga: "Found one partition that contains hashes: /mnt/hda1/Windows/system32/config Starting Ophcrack"
SAS 0, 1, 1E, 3, 5, 6, 10, 30, 50, 0, 1, 5 ja 6 RAID LVL 60 Tüüp SAS SAS Andmeedastus kiirus 6GB/s 6GB/s Windows 7/2008/vista/XP/ Windows 7/2008/vista/XP/ 2003. Linux, FreeBSD, Solaris 2003. Linux, FreeBSD, OS 10/11 x86, x84_64. Mac OS X Mac OS X 10.4x/10.5x/10.6, 10.4x/10.5x/10.6, Vmware 4.0 Mõõtmed 6,6" x 4,367" - Siiniga xPCI express 2.0 PCIe 2.0 x8 ühilduvus Ketaste arv 128 128
Ei saa kõrvale jätta ka tõsiasja, et Torvalds'i ja Cox'i tegevus tarkvaraturul on ümber lükanud paljud Microsofti poolt loodud müüdid, millede juurutamiseks kulutas suurfirma miljoneid dollareid. Esialgseks Microsofti nõudeks on erinevatel andmetel 500 kuni 750 biljardit USA dollarit. Kohtuasi algas täna keskpäeval ning lõppu pole oodata kindlasti mitte enne keskööd. Linus sihib uut monopoli ÄP KL DI 24.01.2000 00:00 Esmalt uue operatsioonisüsteemiga Linux Microsoftile väljakutse esitanud 30aastane soomerootslane on sihikule võtnud järgmise monopoli -- suurima mikroprotsessorite tootja Intel. Samal ajal kui Linux oli meediakära keskmes ning kõik operatsioonisüsteemiga seotud aktsiad börsil komeedina tõusid, töötas Linus Torvalds ise Silicon Valleys Transmeta Co tarkvaragrupis uudse mikroprotsessori kallal. Uuenduse põhiosaks on nn Code Morphing ehk kooditõlke tarkvara, mis võtab osa protsessori
Arvutivõrgu diagnostika Diagnostika vajadus Andmeedastuse kvaliteeti on vaja pidevalt jälgida. Kvaliteedi järsk langus viitab arvutivõrgu ebakorrapärasele funktsioneerimisele. Diagnoosida saab erinevate seadmete ja andmeedastuse korrektsust. Ping Võrgu ühendust saab kontrollida ping käsu abil. Selleks tuleb kontrollida ühendust enda arvuti ja mõne teise arvuti vahel. Ping peab andma vastuse kui arvuti kuhu pöördute on töökorras. Ping 2 Pingi saab teostada nii IP aadressi kui ka arvuti nime järgi. Selliselt kontrollitakse TCP/IP protokolli liiklust. Ping annab teada, mitu protsenti infost jõuab kohale ja kui palju läheb kaduma. Ping 3 Ping 4 Pingi puhul saab määrata paketi suurust, nende arvu ja muid parameetreid. Saab teada kui pikk on paketi eluiga. Ping annab vastuse ka selle kohta kui kiiresti etteantud pakett kohale. Selle paketi suurus...
rahustab mõnevõrra turbevärskenduste edastamine võrgu kaudu. Windows XP pakub mitmeid täiustusi, nagu näiteks Windows Media Player, Windows Movie Maker ja paremad digitaalfotofunktsioonid. Peamised täiustused mobiilsetele kasutajatele on raadiovõrgu 8021x tugi, Windows Messenger ja kaugabi. 4 Linux Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul
Tere. Avaldasite oma kirjas, et Teie sooviks on installeerida oma arvutisse Linux operatsioonisüsteem. Kõigepealt tahaksin Teile kirjutada, et Linuxi operatsioonisüsteemil on väga palju erinevaid versioone ehk distributsioone. Neist tuntumad on näiteks Ubuntu, OpenSuse, Fedora, Debian ja Red Hat. Miks on Linux operatsioonisüsteemina hea valik? Turvalisus - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised. Seadistavus paljud soovivad oma töökeskonna täielikult oma käe järgi kohandada, erinevalt Mac'i ja Windowsi piirangutest on Linuxis see võimalik. Linux on tasuta selle eest ei pea maksma erinevalt Windows'ist ja Mac'ist. Neid põhjusi, miks Linux oma arvutisse pigaldada on veel palju.
tarkvara nimel. Nende eesmärk oli luua Unixi laadne operatsioonisüsteem, mis oleks täiesti tasuta. Arendus algas 5. jaanuaril 1984, kui Stallman lahkus töölt Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist, et viimasel poleks õigust tarkvara omandada ega takistada selle jaotamist vaba tarkvarana. 1990 aastaks suutsid GNU töötajad kokku panna korraliku operatsioonisüsteemi, kuid neil puudus tuum. Aastal 1991 töötas Linus Torvals välja Linuxi tuuma. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. GNU litsentsiks on GNU General Public Licence. 3 GNU/LINUX 3 https://www.gnu.org/ 5 Free Software Foundation
2009 Nerost Nero on kõige levinum programm ,et põletada optilist meediat (CD, DVD, Blu-ray) Loodi 1995 aastal. Saab kasutada 26 keeles. Peakontor asub Karlsbadis. Ajalugu 1995-loodi 2004-Nero PhotoShow 1997- Nero Burning 2005-Vahetati nimi Nero ROM 1.0 | 2.0 | 3.0 AG-ks ,Nero 7 | Nero Linux 1998-Nero Burning ROM 4.0 2006-Nero Mobile 2000-Nero Burning ROM 2007-Nero 8 | Photo 5.0 Show 5 | Nero Linux 3 2001-Moodustati Nero 2008-Nero 9 | Nero Move Inc. (Glendale, USA) it | Nero LiquidTV 2003- Nero 6 2009-Nero BackItUp &
protsessor. Ilma operatsioonisüsteemita on arvuti nagu auto ilma roolita. Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (Unix, Solaris, VMS, DOS, OS/2, Windows XP/Vista/2000, Windows NT jne.). Viimasel ajal on personaalarvutitel levinuim operatsioonisüsteem Windows XP/Vista, samas ka Ubuntu linux ja Mac. 1 Joonis 1: Windowsi logo Joonis 2: Linuxi logo Joonis 3: Maci logo 1.2 Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid, millised toetavad rakenduste tööd, olemata ühegi rakenduse spetsiifiline. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust koosnevana kihtidest või tasemetest, paiknevad süsteemitarkvara alla liigituvad programmid ,,alumistele" kihtidele,
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse
IOS on Apple poolt arendatav operatsioonisüsteem mobiilsetele seadmetele Esimest korda tutvustas Apple IOS-i koos IPhon-iga 2007 jaanuaris IOS on arendatud välja MC OS Xistt ja on seetõttu UNIXil põhinev operatsioonisüsteem M ac O S X Loodud firma Apple poolt ja põhineb operatsioonisüsteemil NextStep - loodi aastal 1999. Nimetatakse ka suureks kassiks , sest tema versioonide nimed on pandud erinevate kaslaste järgi Logo Linux Linux on UNIXi laadne operatsiooni süsteem Algselt tähendas Linuxi tuuma Linuxi lõi Linus Torvalds Linux on vaba ja avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et igaüks võib seda kasutada ja levitada Anti välja aastal 1969 Linuxi maskott Tänan kuulamast!
q Ei tea 6. Millline järgnevatest mälumahtudest on sobilik iseloomustama kaasaegse arvuti põhimälu (RAMi)? q 256 GB q 256 B q 256 MB q 256 kB 7. Kui palju infot mahub disketile? q 1,44 KB q 1,44 GB q 1,44 MB q 1,44 B 8. Leia loetelust operatsioonisüsteemid ja rakendusprogrammid. q TurboPascal q Mac OS q MS DOS q Netscape Navigator q MS Excel 2000 q Linux q MS Word XP q MS PowerPoint q Windows 98 9. Kuidas on omavahel seotud bitt ja bait? q 1 bitt = 8 baiti q 1 bait = 8 bitti 10. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? Vali kõik õiged vastused. q Sättida kuvar nii, et peaks võimalikult väham silmi pingutama. Vajadusel kasutada sobivaid prille q Mitte vaadata kuvarit järjest rohkem kui üks tund. Puhata 10 minutit ja siis jätkata tööd
Austatud Kalle Laas Täname, et olete otsustanud just meie poole pöörduda. Oleme kokku pannud Teile detailse õpetuse, kuidas Linuxit installida. Linux on väga hea OP süsteem ja ta on tasuta! Linux sööb ka vähem ressursse, tänu sellele on võimalik ka vanemaid arvuteid tööle panna. Linuxiga ei pea ka nii palju muretsema viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux'it, peate alla tõmbama Linux'i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid
conf · /etc/ppp/pptpd-options · /etc/ppp/options · /etc/chat-secrets) /etc/pptpd.conf: · option /etc/ppp/pptpd-options · logwtmp · localip 192.168.23.20 · remoteip 192.168.23.30-39 /etc/ppp/pptpd-options: · name pptpd · refuse-pap · refuse-chap · refuse-mschap · require-mschap-v2 · require-mppe-128 · proxyarp · nodefaultroute · lock · nobsdcomp · noipx ## you don't need IPX · mtu 1490 ## may help your linux client from disconnecting · mru 1490 ## may help your linux client from disconnecting /etc/ppp/options: · lock /etc/ppp/chap-secrets: · # Secrets for authentication using CHAP · # client server secret IP addresses · [username] pptpd [userpass] * 3 ([kasutajanimi] ja [parool] on ilma sulgudeta.) Nüüd teha serverile restart: · $ sudo service pptpd restart VPN Klientarvuti seadistamine: Neli konfiguratsioonifaili on kaasatud
Mida tähendas DOS-i eelkäija QDOS-i lühend esialgselt? Quick and Dirty Operating System 9. Miks ei meeldinud omal ajal ühelegi välisuudistega tegelevale ajakirjanikule Fu Manchu-nimeline arvutiviirus? See saboteeris trükitud teksti, kustutades sõnu. Samuti tundis see ära teatud poliitikute nimed trükkimisel ja lisas neile murettekitavaid kommentaare. 10. Millist nime kasutas Linus Torvalds algselt oma operatsioonisüsteemi kohta (enne, kui sellest sai Linux)? Freax > Linux kernel > Linux 11. 2012. aastal pidas tollane peaminister Andrus Ansip Riigikogus ühe üsna vürtsika kõne, mis tõi kaasa ilmselt suurima veebimeemide laine Eesti senises ajaloos. Selles soovitas ta palju kära põhjustanud ACTA leppe vastu sõdijatele kahte asja. Mida täpsemalt? Soovitas neil abi otsida ja panna foolium mütsi sisse. 12. Võrgu privaatsusega tegeleva Electronic Frontier Foundationi asutajate hulgas oli ka
hulga täisarve kiiremini. See on esimene huvitav probleem, mis lubas kvantarvutitele imepärast kiirendust ja seepärast tekitas palju huvi kvantarvutite vastu. ? Kirjutati Netscape Navigator 1.0 alternatiiv brauserina NCSA Mosaici jaoks. ? Lasti välja Motorola 68060 protsessor. Märts 7 Intel lasi välja 90 & 100MHz-ise versiooni Pentium protsessorist. Märts 14 Linus Torvalds lasi välja 1.0 Linux tuuma. Aprill 29 Commodore International kuulutas pankroti. September Lasti välja PC-DOS 6.3 IBM-i poolt, millega oli kaasas uus kokku köidetud tarkvara Stacker ja anti-viiruse tarkvara. Oktoober Intel lasi välja 75MHz-ise versiooni Pentiumist. 10 1995 Aeg Sündmus Märts Linus lasi välja Linux tuuma v1.2.0 (Linux 95). Märts 27 Intel lasi välja 120MHz-ise versiooni Pentium protsessorist.
V: Tõlgib kasutaja käsklusi masinakeelde. Jaotab riistvara ressurssi erinevate rakenduste vahel. Teostab kontrolli süsteemi komponentide toimimise kohta. 8. Mille poolest erinevad Android ja Windows Mobile? V: Windows Mobile on kõvasti aeglasem, ebastabiilsem, töötas aint mobiilil või nii. Android on kiirem ja saab kasutada ka teistel seadmetel, aga ka mitte kõigil. 9. Kui tahta teha oma enda operatsioonisüsteemi, siis millist tuuma eelistada? V: Linux või Unix 10. Nimeta operatsioonisüsteeme mida kasutatakse enamasti ilma graafilise kasutajaliideseta, miks? V: DOS, Linux, Unix. 11. Nimeta UNIX baasil operatsioonisüsteeme (3). V: SCO UnixWare, HP UX, IMB AIX. 12. Kust leiab infot veebis hetkel populaarseimate linuxi distributsioonide kohta? V: http://et.wikipedia.org/wiki/Linuxi_distributsioon 13. Nimeta Windows Mobile opsüsteemi puuduseid. V: Aeglane, ebakindel, PC'le pole saada, ebaeffektiivne.
..................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
