Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul
Siim Aarmaa 11a 2012 · Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912 Saulepi vallas, Varbla kihelkonnas, Läänemaa. Suri 19 juuli 1977 Solna, Stockholm. · Õppis Varbla 6-klassilises algkoolis · Tallinna kaubanduskooli lõpetas aastal 1930 · Karl Ristikivi on eesti kirjanik · Lendav maailm (1935) · Semud (1936) · Sellid (1938) · Sinine liblikas (1936) · Viikingite jälgedes (1936, alternatiivajalooline romaan) · David (peategelane) · Philippe IV · Paavst Clemens V · Blanche · Jerome · Isabelle Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1966. Romaan jutustab kõmri
KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia:
10. september 2009. a. My summer! I spend my whole summer in Varbla, where lives my older sister. Some days in July and August I also spend at home, because I had to take care after my dog and I wanted to buy some new clothes. Most of my time I hung around with my friends in Varbla. We rode a lot with horses and sometimes after workout we went swimming with them. Me and my friends took part in a movie which was made by Estonian and German people. It was filmed in beach Matsi and I really enjoyed that experience. In August me and my horse Estrella wanted to compete with other horses, but unfortunately I couldn't go to that race. A day before the race a horse hit me in the ribs and I wasn't able to move for a few days.
Karl Ristikivi Karl Ristikivi sündinud 16. oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936) „Sellid“ (1938)
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi Sündinud Ristitud eesnimega Karp Samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin 16. oktoober 1912a Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Ristikivi Haridus Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4a kursuse lõpetas ühe aastaga 19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal.
Karl Ristikivi EESTI KIRJANIK Anastassija Gontsarova 9. klass. Tähtsam info ja elugugu · Sündis 16. oktoobril 1912. ning suri 19. juulil 1977. · Sündis Saulepi vallas,Varbla kihelkonnas. · Suri Solnas,Stockholmi läänes. · Kasutas eesnime Karl Konstantin. Haridus · Varbla 6-klassiline algkool · Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) · Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. · 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto Ühiskondlik tegevus · Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944 1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. · Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti
Karl Ristikivi Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2009.a Karl Ristikivi 16. 10. 1912 19. 07. 1977 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Sündis Läänemaal varbla Teine tase Kolmas tase kihelkonnas Paadremaal Sipka talus. Neljas tase Viies tase Ema oli Liiso. Isa puudus. 1943 astus Ristikivi Saksa sõjaväkke. K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome.
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi lapsepõlv o Sündinud 16. oktoobril 1912. aastal vallaspojana. o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942.
KARL RISTIKIVI Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin) oli eesti kirjanik. Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14- aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Selles majas Pivarootsis elas Mälestustahvel Karl lapsepõlves ja noorusaastail Ristikivi kirjanik Karl Ristikivi (1912-1977) lapsepõlvekodul
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938)
XXXX Gümnaasium Karl Ristikivi Referaat Koostaja: XXX 12. klass Juhendaja: õpetaja XXX XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise
Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks
Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik Pärnu linna elanike arv on vähenenud, kuid seda ümbritsevate valdade elanike arv kasvanud.
,,Olin kunagi varases lapsepõlves väga kiindunud oma kodukohta. Aga kui ma kolm korda järgemööda, pärast mõneaastast vaheaega jälle pidin lahkuma kohast, mida olin harjunud oma koduks pidama, kadus kodutunne lõplikult." (Vello Sermatile 30.03.1977 Kanadasse). Suhted emaga polnud ka nii lähedased ja ehk see oligi põhjus, miks Ristikivi ei mõistnud vastassugupoolt ning tundis end pidevalt kodutuna. 2. Haridustee Karl Ristikivi alustas oma haridusteed 1922.aasta sügisel Vana-Varbla endises mõisahoones. Kuigi poiss oskas juba 8-aastaselt lugeda, pandi ta siiski kooli alles kümneselt ning sedagi vallavalitsuse meeldetuletusel, mitte ema tahtel. Õppimisega polnud Ristikivil raskusi ning ta tõsteti peaaegu kohe esimesest klassist teise üle. Internaadis tuli tal aga taluda pilkeid, kuna ta oli vallaslaps ning vaene. Ta polnud kunagi eriline vastuhakkaja, vaid pigem kannatas vaikselt kõik ära. Selajal, kui koolivennad tegid lollusi ja proovisid suitsu, meeldis
Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal...................
Maalikunst Varbla Põhikool Juhendaja : Aire Arge Autor : Kersti Veinsteins 6. Klass Sisukord 1. Maalikunsti Ajaloost 2. Maalikunst Keskajal Materjal www.miksike.ee Maalikunsti Ajaloost Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti allikas, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja...
Karl Ristikivi "Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena"
mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus. Kasutatud kirjandus Tannberg, T, Uusaeg http://www.mois
KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile.(EMV) Veebruar 1930-EMV`l kaotus. Oktoober 1930-Lõppes ajateenistus. November 1930-EMV`l kaotas -"- aga võitis A.Luhaäärt ja A.Kõllot.
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia:
Lisaks tema teostele räägitakse veel Ristikivi elust ja mälestusmärgist Varblas. Tal oli hea haridustee, millega ta suutis saavutada palju. Karl Ristikivi isik on jäänud mõneti sama salapäraseks kui tema loomingu sageli müstilised allhoovused. Kasutatud on interneti abi. 3 1. ELULUGU Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. 1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes „Uudisleht" 1982. aastal. 1931 astus Tallina Kolledži õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Pärast mõnigast pausi läks Ristikivi õppima Tartu Ülikooli geograafiat
Karl Ristikivi Referaat 2008 Karl Ristikivi Eluaastad Karl Ristkivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Läänemaal Varbla Kihelkonnas. Ta oli vallaslaps. Pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist avanes tal võimalus minna õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Seejärel astus Karl Tallinna Kollezi õhtugümnaatiumisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga. Aega, mil Ristikivi pealinnas elas, peetakse tema vaimse kujunemise perioodiks, sest seal kogeb ta palju elutarkust ning seob need ka oma teostega. 24- aastaselt pääseb Karl Tartu Ülikooli. Erialaks võttis ta geagraafia, ehk seepärast, et ta tundis
65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond
Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid. J õudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest
Paul-Eerik Rummo (19. jaanuar 1942 Tallinn) on Eesti kirjanik ja poliitik. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. "Ankruhiivaja" (1962)Ankruhiivaja"Ajapinde ajab" (1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985) Karl Ristikivi 1912 1977 oli eesti kirjanik. Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932).1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. "Lendav maailm" (1935)"Tuli ja raud" (1938) "Rohtaed" (1942) Doris Kareva (1958 Tallinn) on eesti luuletaja. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis ning lõpetas Tartu ülikooli inglise filoloogina
Sürrealistliku luule viljeleja, publitsist, tõlkija, kirjanduskriitik On avanud keele rikkusi uudsest küljest. Looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele nt A.Ehmile, J.Üdile. Tegi koostööd moodsate Rootsi noorluuletajatega. Arno Vihalemm(1911-1991) Luuletaja, kuntsnik graafik 5 kogu Teosed: ,,klaasmäel", ,,cogito Ergo Sum" Prosaistid Karl Ristikivi (1912 -1977) Algul kirjutas luulet, hiljem kirjanik Varbla kihelkonnas sündinud. Elas Rootsis, eesti kirjanike kooperatiivi esimees Looming: Tallinna triloogia: ,,tuli ja raud" ,,Hingede Öö" Ajaloofilosoofiline sari: ,,Põlev Lipp", ,,Lohe Hambad", ,,imede saar", ,,Mõrsjalinik Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna
Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus.
Karl Ristikivi 16. oktoober 1912 - 19. juuli 1977 Nimi Kool 2010 Lapsepõlv Ø Õigeusunimeks on Karp Ø Lapsepõlv möödus Varbla kihelkonnas Paadremaa vallas Läänemaal Ø Tema ema oli Liiso Ristikivi Ø Oli vallaslaps Ø Õdesid-vendi polnud Ristikivi maja Pivarootsis Haridustee Noorus Ø Debüteeris 1928. aasta septembri U udislehes jutustusega "Ohver" Ø H uvi järjejuttude, väliskirjanike teoste ja saksakeelsete raamatute vastu Ø Töötas mitmetes Tallinna ärides
Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad. Madaliku kõrgeimad alad on Sakala kõrgustiku jalam (üle 50m) ning Tõstamaa ja Varbla ümbrus (kuni 44m); viimases on suuri voorjaid pinnavorme. Veestikust kuulub enamus Pärnu jõestikku, järvedest on suurimad Ermistu, Tõhela ja Lavassaare. Suuremat osa madalikust katab mets (luiteil eriti männimets, lääneosas laane- ja kohati salumets). Pärnu madalikul asub Nigula looduskaitseala, moodustatakse Soomaad hõlmavat kaitseala. Asustus paikneb peamiselt jõgede ääres, kõrgemais kohtades ja mererannikul. Tähtsaimad asulad on Pärnu ja Sindi linn ning Vändra alev.
· Rakvere 1. praostkond (Rakvere, Kadrina, Haljala, Viru-Jaagupi, Simuna kihelkond); · Rakvere 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond); · Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina,
m) Läänemaa Pikajalamägi 51 Lääne-Virumaa Emumägi 166 Ebavere mägi (146 m), Kellavere mägi (156 m) Põlvamaa Laanemägi 211 Pärnumaa Mägi Läti piiri ääres (Pati küla, 77 Tõstamaa - Varbla Saarde vald) kõrgustik (44 m) Raplamaa Hiiemägi 120 Pakamägi (62,5m), Avaste mägi (23,9m) Saaremaa Viidumägi 54 Sõrve kõrgendik, Lääne- Sepamägi (24 m) Muhu Saaremaa kõrgustik saarel
4.Elust ja loomingust Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde.16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15 kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. Berliini olümpiamängud
oma kodukohta. Aga kui ma kolm korda järgemööda, pärast mõneaastast vaheaega jälle pidin lahkuma kohast, mida olin harjunud oma koduks pidama, kadus kodutunne lõplikult." (Vello Sermatile 30.03 1977 Kanadasse). Suhted emaga polnud ka nii lähedased ja ehk see oligi põhjus, miks Ristikivi ei mõistnud vastassugupoolt ning tundis end pidevalt kodutuna. Ristikivi õpinguaastad. Karl Ristikivi alustas oma haridusteed 1922.aasta sügisel Vana-Varbla endises mõisahoones. Kuigi poiss oli juba 8.aastaselt küps ning imekombel lugemise selgeks saanud, pandi ta kooli alles 10.aastaselt ning rohkem siiski vallavalitsuse meeldetuletuse kui ema soovi tõttu. Õppimisega aga polnud Ristikivil raskusi. Ta isegi tõsteti peaaegu kohe esimesest teise klassi üle. Kahjuks tuli tal aga internaadis taluda pilkeid, kuna ta oli vallaslaps ning vaene. Ristikivi polnud kunagi vastuhakkaja, vaid kannatas vaikselt kõik ära. Koolivennad on hiljemgi
ja nendega saab tutvuda tasuta Tõstamaa vald, Pärnumaa Telefon: +372 53 468 635 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.tostamaa.ee Tõstamaa on mereäärne maa. Valla pindala on 261 km2 ja elanike arv 1571. Tänu mere lähedusele on vald väga mitmekesise loodusega (Manija saar, laiud, järved, rannaniidud, luited), kõige selle säilitamiseks on loodud Tõstamaa rannikuala, Varbla rannikuala ja Kihnu saart hõlmav Kihnu Väina Merepark. Tähtsamaks majandusharuks on vallas põllumajandus. Suurt tähtsust omab kalandus, puidutöötlemine, üha rohkem hoogustub puhkemajandus. Vaimse elu edastajateks on valla keskuses asuv kool, rahvamajad ja raamatukogud, aktiivselt tegutseb spordiklubi. Vallas on kaks kala ja ravimudarikast järve, pikk ja kaunis rannajoon mõnus koht puhkuseks looduse rüppes
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida
istutusega 22,77 ha. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) 5 Vändra Metskond (Joonis nr. 2) ÜLDINFO Vändra metskonna üldpindala on 99 253 ha ja metsamaa moodustab sellest 56%. Vändra metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Are, Audru, Halinga, Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla . RiigimetsaMajandamiseKeskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Vändra metskonna territoorium jaguneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahel. Lääne-Eesti madaliku maastiku eripäraks on väga mitmekesiste rannatüüpide esinemine rannavööndis ja Soomaale on loomulikult iseloomulikud jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Vändra metskonna piiridesse jääb
Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema).
20-30% kerge liivsavi (ls1) rähksemad, põuakartlikumad Mulla boniteet näitab mulla omadustest 30-40% keskmine liivsavi (ls2) c)Hiiumaa allvaldkond suhteliselt palju sõltuva viljakuse suhtelist taset selle 40-50% raske liivsavi (ls3) gleimuldi hindamisaegses seisundis. 50-65% kerge savi (s1) d)Varbla, tõstamaa allvaldkond palju Maa boniteet on maa tootlikkust 65-80% keskmine savi (s2) mittetüüpilisi muldi iseloomustav lõppnäitaja. üle 80- rasked savimullad (s3) Lääne-Eesti glei- ja lammimuldade Praegu on Eestis kasutusel 100-punktiline agromullastiku valdkond pindalaga 7%. boniteediskaala, mis on jaotatud 10 1
ja televisioon, internet, turism jpt. Mõned meelelahutused võivad olla ebaseaduslikud ( hasartmängud). Meelelahutusele orienteeritud majandusharud (meelelahutustööstused) hõlmavad arenenud maades tähelepanuväärse osa kogumajandusest. 6 Eestis nende valdkondadega tegelevad ettevõtted: Majutus · Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus · Pühajärve SPA & Puhkekeskus · Männi Puhkemaja · Vao Külalistemaja · Varbla Puhkeküla-Ranna Motell · Kuke Turismitalu · Villa Valge Kroon Toitlustus · Sämmi Grill · Rucola Restoran & Pizzeria · Viitna Kõrts · Peppersack · Kohvik-Baar Rannapaargu Meelelahutus · Forum Cinemas · Rahvusooper Estonia · Ööklubi Cathouse · Piljardiklubi Bamba · Eesti Kunstimuuseum · Jääaja Keskus · Eesti Vabaõhumuuseum Turism · Taistobussid · Tallink · Estonian Air 7
Saugas kooli ja vallamaja katus läinud, Kilksamal teetruup minema uhutud. Sindis kooli katlamaja korsten lõhutud. Surjus pumbajaam ja hooldekodu katlamaja purustatud. Võistes sadam rikutud, Tahkuranna lasteaia seinasoojustus hävinud. Võiste rahvamaja katus puruks, 30 hektarit metsa maha murtud, 250 meetrit valla teid minema uhutud. Talis hävinud koolipark. Toris suured kahjustused kalmistul. Manijal sadam hävinud ja liinipaat Aul kadunud. Varbla rahvamajal katus ja soojustus mokas. Matsi sadama kai puruks, kümme kilomeetrit teid läinud, rahvamaja spordisaal nässus. 6 Vändra alevi pargis murdunud puud ja kanalisatsioonis liigne sademevesi. Peale selle veel tuhanded kõikvõimalikke vee- ja tuulekahjustusi saanud majapidamised üle maakonna. Tormi tagajärjel uppusid mitmete inimeste keldrid ning kannatada sai ka tehnika. Mõningate
Nagu ka Lõuna-Eestis esines ka Põhja-Eesti piirkonna siseselt erinevusi. Rannaalade rahvariided olid Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis leida vene- ja vadjapäraseid jooni. Lääne-Eesti Lääne-Eesti piirkonda kuulub 23 kihelkonda: Audru, Halliste, Hanila, Häädemeeste, Karksi, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Ridala, Saarde, Tori, Tõstamaa, Varbla, Vigala ja Vändra. Lääne-Eesti rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestiga. Lõunaosas oli näha vanemaid elemente nagu Lõuna-Eestis, näiteks vanatriibulised pikad püksid, mida mehed kandsid. Piirkonnale iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit (jakki) ja liistikut (vesti). Liistikut kanti eriti Läänemaal. Rõivastusse kuulus ka
koosseisus olevad Järvselja metsad ja Mäksa mõis kuulusid Xix sajandi lõpul Nikolai v. Essenile). Hummuli pargi musta männi kõrgus on u 26m. Tartus Koidula tänavas kasvab u 60-aastane puu, veel on u 40-aastaseid puid Tartu Puukoolis Rõõmu teel ja kaks puud Rahu tänaval. Vanu musti mände kasvab veel Pärnu kesklinnas, juba 1925. aastal märkis A. Rühl sealsete puude vanuseks 25 aastat ja kõrguseks 19,5 meetrit. Loode-Pärnumaal Varbla pargis kasvavad 3 puud, millest suurima kõrgus 2003. aasta suvel oli 21,5 meetrit ja diameeter 64cm. Oru pargi puu kõrgus on 19 meetrit ja diameeter 55cm ning Hiiumaal kasvava musta männi kõrgus 16 meetrit ja diameeter 80cm. Suurim kogus musta mändi kasvb Muhu saarel Pädastes, kus 1901-1902. aastal rajati mõisa poolt 0,7ha suurune kultuur. Puud on seal suhteliselt madalad ja laiuva võraga, kuid jämedad, kuna nad asuvad harvalt. Eestis kasvavate mustade mändide puhul on
Lavassaare linnuala, Lavassaare loodusala Lemmejõe loodusala Lindi loodusala Luitemaa linnuala, Luitemaa loodusala Manilau-Hanilaiu loodusala Metsaääre loodusala (Pärnumaa, Surju vald, Jaamaküla küla; Metsaääre küla) Navesti loodusala Nigula loodusala Põhja-Liivimaa linnuala Pärnu jõe loodusala (läbi mitme maakonna) Pärnu lahe linnuala Pärnu loodusala Rannaniidu loodusala Reiu jõe loodusala Saunametsa loodusala Sookuninga loodusala Sõmeri loodusala (Pärnumaa, Varbla vald, Matsi küla; Saulepi küla) Tori põrgu loodusala Tõstamaa loodusala Uulu-Võiste loodusala Valgeraba loodusala (Pärnumaa, Surju vald, Kikepera küla; Jaamaküla küla) Valgeranna loodusala Mujal Alam-Pedja linnuala, Alam-Pedja loodusala Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala Emajõe-Suursoo loodusala Karula linnuala, Karula loodusala Lahemaa linnuala, Lahemaa loodusala Lüsingu loodusala (Järvamaa, Ambla vald, Reinevere küla; Jõgisoo küla; Roosna küla) Nigula loodusala
I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel. Siin on aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa Ic Hiiumaa Id Varbla-Tõstamaa Kõige koreserikkamad, kõige rähksemad on need rähkmullad Saaremaal. Seega kõige põuakartlikumad. Hiiumaalne on suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin on väga palju gleimuldi. Liiga palju märgi muldi Hiiumaal. Varbla-Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi.
I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel. Siin on aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa Ic Hiiumaa Id Varbla-Tõstamaa Kõige koreserikkamad, kõige rähksemad on need rähkmullad Saaremaal. Seega kõige põuakartlikumad. Hiiumaalne on suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin on väga palju gleimuldi. Liiga palju märgi muldi Hiiumaal. Varbla-Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi.
liikide korrapärase seire eriti tähtsaks (Kübarsepp ja Männil 2010). 3 2.Seirealad Ulukiseiret viiakse läbi kõigis (15) maakondades ning lisaks neile veel seirejaamas Eesti (Viljandi maakond, Kolga-Jaani vald, Jäärtsaare küla) ning (Keskkonnainfo [1]) suurkiskjate seirealasi ja jaamu on kokku 27 lisaks eelnevalt mainitud jaamadele veel 11 jahipiirkonda (Kilingi-Nõmme-; Kuressaare-; Leluselja-; Mahtra-; Nõlva-Kullamaa-; Rakvere-; Räpina-; Suure-Jaani-; Tudu-; Varbla-; Väätsa jahipiirkond) (Keskkonnainfo [2]) 4 3.Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid Ulukite ja suurkiskjate seirel saadakse andmeid läbi küttimise, ruutloenduste, tehtud vaatluste, jahimeeste hinnangupõhiste loenduste ning sõraliste ja suurkiskjate puhul ka bioproovide korjamise (Männil ja Veeroja 2010). Seiret viiakse läbi terve aasta vältel ning suurkiskjate seireks kasutatakse peamiselt nelja erinevat meetodit (Keskkonnainfo [2]).
Valga Ljahhovi nim 88 17 95 1074 9363 Ida-Viru Narva 88 9 133 1049 12243 Hiiumaa Putkaste 88 7 54 544 9275 Põlva Sprus 88 14 112 617 4876 Pärnu Suigu 88 7 99 570 6547 Pärnu Thela 88 4 140 417 3460 Ida-Viru Tudulinna 88 7 170 454 7701 Valga Valga 88 10 119 531 6918 Pärnu Varbla 88 5 106 865 12586 Põlva Veriora 88 8 89 1051 9979 Põlva Vhandu 88 8 71 614 8410 DPCache_Ül4 Aasta Kartuli saak (ts/ha) Kartul 81 66 Halb 81 63 Halb 82 206 Hea 82 185 Hea 82 70 Halb 83 157 Hea 83 117 Halb
annaabi.ee 
