ANTS ANTSON ● Sündis 11. november ● Õppis kiiruisutamist 1938 Olaf Olmanni käe all ● Oli Eesti kiiruisutaja ● NL-i koondises 1963a. ● Hakkas sportima kuni1969aastani 1953 a. Koplis 26. ● Lõpetas 1957 Tallinna algkoolis 22. keskkooli-i ja 1975 Eesti Kehalise Kasva- tuse Liidu ELULUGU ● Võitis Innsbrucki taliolümpial 1500m sõidus kulla ajaga 2.10,3 ja 10000 m sõidus 5. koha ajaga 16.08,7 ● Grenoblei taliolümpial 1500m sõidus 12.–13. koht ajaga 2.07,2 ● 1964 aasta sportlane
Füüsilise ja vaimse energia kokkuhoid, et ennast taastada Võimalus end välja puhata, et siis oma tegevustes edaspidi produktiivsem Võimalus end välja puhata, et siis oma tegevustes edaspidi produktiivsem Ei ole positiivset omadust Ei ole positiivset omadust Kui laiskus on teist võitu saamas, siis mida teete ? Mida on õpetanud teile laisk olemine ? Teete kerge uinaku Laiskus on aidanud Mul enda sisse vaadata ja en Lähete sportima Olen vigadest õppinud ning saanud aru, et laisk Teete kerge uinaku Olen saanud aru, et laiskus on alamotiveeritus Teete kerge uinaku Olen vigadest õppinud ning saanud aru, et laisk Teete kerge uinaku Olen vigadest õppinud ning saanud aru, et laisku
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on : *Eesti endine murdmaasuusataja *Kahekordne maailmameister *Kahekordne olümpiavõitja Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Saavutused *Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 , Pärnus. *Hakkas sportima 1979, suusatreeninguid alustas 1983 Johannes Toimi õpilasena . * 15kordne Eesti meister aastatel 19902005. 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Isiklik elu Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas , Anette , Anders ja Anlourdees. Reklaam 2005 aastal reklaamis Saku õlletehas Andrus Veerpalu foto abil õlu. Pildi
Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehaline aktiivsus on kasulik mitte ksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hdavajalik arengutegur, tiskasvanule lheb neid vaja ldvestuseks ja tvime silitamiseks. Tehnika tiusutmise tttu jb kehalist td jrjest vhemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordihingud annavad selleks hid vimalusi. Koolis on pilastel kll vimlemistunnid, ilmselt aga jb neist napiks. Kik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult vimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, vrkpalli vi teisi liikumist nudvaid mnge harrastab, on kauem terve ja tvimeline. Mngides, sportides ja ppides me vsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Vsimus kaitseb organismi lekoormuse eest
orienteerumispäev Järve terviserajal. Osa said võtta nii kesklinna lasteaiad, koolid kui ka kõik teised kesklinna elanikud. Kui esimesel päeval toimus jooksmine, siis teisel päeval oli hoopis käimine ja kolmas päev oli mõeldud eakatele. Terve nädala jooksul sai käia tasuta spordiklubis Reval-Sport. Nädala lõppsündmuseks oli 21. aprillil toimunud spordiklubi Sparta lahtiste uste päev, kus kõik huvilised said tasuta tutvuda Sparta rühmatreeningutega ning jõusaaliga.Tasuta sportima oli tulnud üle 500 inimese, kas kõik nautisid meeldejäävat päeva ja tervislikku eluviisi. Kesklinna Südamenädal oli tore üritus kuhu kõik osavõtjad soovivad järgmisel aastal kindlasti tulla. Kõik osalejad jäid korraldusega väga rahule.
Vaba aeg. Vaba aega viidavad inimesede erinevalt. Osad tegelevad spordiga, osad käivad muusikakoolis, osadele meeldib tegelede kunstiga, kuid paljud inimesed viidavad oma vaba aja kaubanduskeskustes. Kas kaubanduskeskusetes terve päev viibida on õige vaba aja viitmise viis? Kaubanduskeskustes võivad olla paljud sinu sõbrad, kuid kui sinna minnakse ei tehta seal midagi. Paljud mu sõbrad, kes on oma aega kunagi kaubanduskeskustes viitsid, räägivad, et see oli üks periood nende elust, kus nad arvasid et see on väga huvitav. Kuid nüüd, kui nad sellele ajale tagasi vaatavad saavad nad aru, kui tobe see oli. Kas on mõtet peale oma pikka koolipäeva minna kesklinna, kui vaba aega on niigi vähe. Meie haridussüsteem on väga pingeline ja kui kogu vabaaeg läheb kesklinna siis pole mõtet vinguda selle üle, et ei ole piisavalt aega, et tegeleda kooliväliste asjadega. Paljud lapsed lähevad kesklinna koos oma ...
peaks olema oma olemuselt ja eluviisilt keskkonnasõbralik ning näitama oma õpilastele teed saamaks selliseks inimeseks, kes tunneb muret keskkonna ja tulevaste põlvede heaolu eest. Keskkonnasõbraliku õpetajana suunan oma õpilased tervislikule eluviisile. Rohkem liikuma kasutades oma kondimootorit ja jalgratast. Sööma tervislikku toitu. Eelistama Eestimaist. Mitte tarvitama sõltuvusttekitavaid aineid. Sportima. Jagan õpilastele näpunäiteid, kuidas hoida kokku vett ja elektrit. Kustutame tuled ruumides, kus keegi ei viibi ja valgust pole tarvis. Kasutame säästupirne. Söögitegemisel kasutame kastrulikaant. Päeval võiks päikesevalgus tuba soojendada, kardinad eest ära! Peske nõudepesumasinas nõusid siis, kui see täis on. Vee keetmisel kasutage pigem elektrikannu. Vanni asemel on mõistlik käia dusi all. Hambaid pestes pole vaja lasta veel kraanist joosta.
Peielaud 2 Puljong lihapirukaga Snitsel hapukapsa ja kartuliga Kohupiimakorp või kringel Morss Kohv/tee Peielaud 3 Snitsel hapukapsa ja kartuliga Kartulisalat Sekser (singirullid, täidetud munad, sült) Puuviljad Kohupiimakorp Morss Kohv/tee Võimalik korraldada seminare ja koolitusi kuni 30 inimesele. ' Heimtali spordihoone Spordihoone saalis on lubatud ainult heleda tallaga sisejalanõud. RAUDNA KOOLI SPORDIHOONE OOTAB VALLARAHVAST JA VALLA ASUTUSTE TÖÖTAJAID SPORTIMA. Spordisaal on huvilistele avatud : esmaspäeviti 17.00 19.00 valla kodanikud teisipäeviti 17.00 19.00 valla- ja allasutuste töötajad Kasutatud kirjandus 1. http://www.pinska.eu/ 2. http://www.raudna.vil.ee/sphoone.htm
Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses kulla, olles kõigi aegade ainus ühel OM-il kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja. Tuli 7 korda (1932–38) Kreeka-Rooma maadluses ja 5 korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu".
verepumpamise jõud, võib tekkida rasvumine, jäädakse lihtsamini haigustesse ja veel mitmeid teisigi tervise hädasid. Inimesed, kes ei tee sport ning viibivad suurema osa oma ajast arvutis, laisklevad diivanil, kasutavad igal võimalusel trepide asemel lifti ja jalutamise asemel mootorsõidukit, on palju tihedamini haiged kui inimesed, kes võtavad paar korda nädalas aega, et teha sporti. Spordiga tegelevad inimesed on tervemad ning rahulolevamad. Kõige parem aeg hakata sportima on nooruses, sest ollakse julgem uute asjade ettevõtmisel. Noored tahavad tegeleda paljude asjadega ja uued tegevused pakuvad noortele huvi. Kehaline kasvatus on vajalik et arendada ennast nii vaimselt kui füüsiliselt. Kas koolis peaks olema kehalise kasvatuse tund? Kehalise kasvatuse tund maandab pingeid ja annab võimaluse liikuda, kuna teooria tundides on see sanss vaid iga 45 minuti tagant või lausa iga 90 minuti tagant. See parandab vaimseid võimed, kuna aju saab puhata ning peale
on sõnarühma kindla rütmiga kordamine, kus ta kordab sõna ,,tuhat" mitu korda. Tuhat tänu, tuhat embust, tuhat lille emale. Samamoodi tooksin välja veel tema laused, kus tuleb ette sõnade kordust: Emad on need, kes teevad nõudlikke valikuid laste hariduse ees. Emad on need, kes kehtestavad peres õiged reeglid ja panevad paika õiged vastused. Emad on need, kes enamasti panevad pere liikuma ja lapsed sportima. Siin ta ei korruta mitte ainult sõna ,,ema" vaid tahab kuulajateni tuua, et just ,,emad on need", kes mdagi teevad ja tänu selleni jõuab presidendi mõte kuulajateni paremini kui see kõlab mitu korda. President on oma kõnes toonud välja mitu järjestikulist retoorilist küsimust. Retooriline küsimus esitataksegi stiilivõttena, mitte vastuse saamiseks. Antud juhul polegi ta nendele küsimustele vastanud vaid on jätnud mõttepausi kuulajatele:
Väldi rasvast toitu Ära maiusta liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid Söö juur- ja puuvilju vähemalt 5 korda päevas Soolaga ei tohi liialdada Söö 5 korda päevas (hommikusöök, vahepala, lõunasöök, vahepala, õhtusöök) Janu kustuta vett juues TOITUMINE Ole kehaliselt aktiivne Spordi vabas õhus Liigu iga päev vähemalt 30 minutit Tegele meeldivate ning toredate asjadega Innusta ka sõpru sportima LIIKUMINE JA SPORT Puhka piisavalt Maga regulaarselt (8 -10 tundi ööpäevas) Ära loobu enda uneajast Magades puhkab kogu sinu keha Vähene uni võib põhjustada ärevushäireid, meeleolumuutusi, hüperaktiivsust ning erinevaid haigusi UNI OHUD SINU TERVISELE Alkoholimürgistus on etanooli ehk alkoholi tarvitamisest põhjustatud äge mürgistusseisund, mille korral on ohus inimese elu ning ta vajab kiiret abi
a. 1 Sisukord Tiitelleht................................................................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist.................................................................. 3 Muutused kehas...................................................................................................................... 4 Treeningu kasulikkus............................................................................................................... 6 Kokkuvõte............................................................................................................................... 6
Selle asemel tuleks puhata, käia looduses, liikuda rahulikult – ühesõnaga lõõgastuda. Abiks on ka taastavad protseduurid, nagu saun, massaaž, termokapsel ja infrapunasaun, samuti veekeskused. Soovitatav on tarvitada vitamiine mineraalainetega: suurendada magneesiumi, kaaliumi, B6- vitamiini ning C-vitamiini päevanormi. Kui ületreenitus on möödunud ja organism taastunud, ei tohiks kohe sama aktiivselt kui enne sportima hakata. Alustada tuleks tasapisi, näiteks jõusaalis käijad peaksid tagasi algajate kavale minema, et lihased vaikselt töörežiimi viia. Viga, mida jõusaalist mõnda aega eemal olnud sageli teevad, on, et hakatakse treenima sama kava järgi, mille pärast viimati jõusaalis käimine lõpetati. Selline tegevus aga viib tagasi ületreenituse seisundisse, tekib n-ö surnud ring. http://maraton.postimees.ee/264826/ulemaarane-treeninguind-mojub-hukutavalt http://www.hot.ee/sporter/Mai2
sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. Taanlane on alati valmis ütlema, proovima ja katsetama kultuuri tehakse -taanlaslikult aktiivselt, mõnuga, veendumusega, kaasaelamise ja vaimustusega. Taanlased tunnevad oma tegemistest ja elust mõnu. Taanlane ei unusta kunagi, et tal on vaja puhkust. Et tal on vaja istuda, sõpradega juttu ajada, on vaja kruusike õlut ja tõmmata piipu. Äraolemine seltskonnas ja omavaheline suhtlemine on tohutult oluline
testi kohta. Uuritavaiks olid 20-aastased sõdurid. Kõik läbisid Cooperi testi. Sõdurid läbisid keskmiselt 2690m. Lisaks sooritati keerukaid uuringuid, mis näitasid, et Cooperi test näitab väga täpselt vaatlusaluste vastupidavuse taset. Maksimaalse hapniku tarbimise võime ja Cooperi testi tulemused olid märgatavalt paremad neil, kes 2-3 korda nädalas tegelesid spordiga. Sellest järeldub, et hea tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks peaks sportima vähemalt 2-3 korda nädalas. Suurt kasu ei ole, kui treenida kord nädalas või veelgi harvemini. Testi sooritamiseks tuleb valida 400-1000 meetrine tasane krossirada, terviserada, staadion või kergejõustikuhall. Iga 50m järel peab olema märk, mille järgi jooksja saaks teada oma läbitud distantsi. Läbitud maa mõõdetakse 50m täpsusega viimasena läbitud märgi järgi. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa
Eesti tervis(kes vastutab selle eest) 8.a klass Eesti tervise eest vastutavad mitmed osa pooled. Kõige pealt vastutab inimene ise. Iga inimene peab sööma, liikuma ja elama tervislikult. Arvatakse et tervislikuks liikumiseks on kümme tuhat sammu päevas. Seda on väga raske saavutada see tähendab mitme kilomeetri kõndimist. Aga liikuda saab ka muud moodi kui kõndides. Kilomeetrit vähendada või teha muud sporti mis asendab seda pikka vahemaad. Iga inimene peab leidma endale sobiliku mooduse, kuidas ta liikumist harrastab. Oluline on et iga päev liigutakse. Tervislikust toitumisest räägitakse väga palju. Siiski aga juhtub et see millest räägitakse on vastuolu. Mõned ütlevad et leiba ja kartulit on süües väga tervislik, teised jälle väidavad kartulit ja leiba ei tohi nii palju süüa kui Eestis lubatakse. Kui kõik inimesed elavad tervislikult siis on Eesti tervis väga hea. Aga kõik inimesed ei tea mis täh...
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl
v Taani on üks maailma kõige kõrgema maksu- koormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid. v Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. v v Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit. v Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. v Taanis arutatakse probleem põhjalikult läbi, enne kui võetakse otsus vastu. v v Maailma väärtushinnangute uuringust (World Values Survey) selgus, et maailma kõige õnnelikumad inimesed elavad Taanis. v v Taanlaste jaoks on viisakus väga tähtis. · v Tervitus on juhuslik, kätepigistus, silmside ja naeratus. v v Lahku minemisel sammuti surutakse kätt. v v Esimesena kätlevad naised. ·
ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mõju südame veresoonkonnale
sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. Taanlane on alati valmis ütlema, proovima ja katsetama kultuuri tehakse -taanlaslikult aktiivselt, mõnuga, veendumusega, kaasaelamise ja vaimustusega. Taanlased tunnevad oma tegemistest ja elust mõnu. Taanlane ei unusta kunagi, et tal on vaja puhkust. Et tal on vaja istuda, sõpradega juttu ajada, on vaja kruusike õlut ja tõmmata piipu. Äraolemine seltskonnas ja omavaheline suhtlemine on väga oluline
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders.
hapnikku kasutama. Regulaarse treeningu tulemusena viiakse lihastesse regulaarselt üha enam ja enam hapnikku ning need muutuvad tugevamaks. Aeroobse treeningu tulemusel kasvab ka punaliblede hulk sinu veres. Nende ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks. Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Trennis käijatel muutub süda tugevamaks ning sa oled suuteline sportima üha rohkem, ilma et sa väsiksid. Mõned aeroobsetest spordialadest on: ujumine, korvpall, jalgpall, hoki, aerutamine. Tugevam lihas kaitseb paremini luid ja liigeseid traumade eest - Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid. Näiteks aerutajatel on tugevad käelihased. Jalalihaste arendamiseks on vaja jalgrattaga sõita, matkata, joosta või sõita rulluiskudega. Regulaarne treening suurendab ka keha painduvust-Kui inimene on
Rulluisutamine 21 29,2 9 10 Jooksmine 3 4,2 5 5,6 Jalgrattasõit 5 6,9 6 6,7 Jalutamine 10 13,9 3 3,3 Uuringust selgub,et naised eelistavad sportima minna mitmekesi(sõbranna,elukaaslase,vanemaga vms).Rajal sportides harrastavad naised rääkida päeva jooksul juhtunust ja niisama sõbrannade jutte.Mehed seevastu armastavad sportida seal rohkem üksinda ja keskendunult. Tabel 7. Sportides muusika kuulamine Naised Mehed Muusika kuulamine % 34 59 Vaatluse käigus selgus veel,et 34 % sportinud naistest kuulas kõrvaklappidest
Keskendu tegevusele Sportides tuleb valida sobiv spordiala, õige treeningmaht, intensiivsus ja sagedus. Kaugeltki kõik spordialad ei sobi kõikidele huvilistele, sama kehtib üksikute harjutuste kohta. Sportides võiks unustada muud mõtted ja nautida toimuvat. Keskendu tegevusele! Viibi käesolevas hetkes! Juba teel trenni võiks end sellele teadlikult häälestama hakata. Hindama peaks ka väsimusastet ja valima sellele vastav treeningstiil ja koormus. Just õhtul peale tööd sportima minna on enamasti kehas teatud kogus jääkväsimust sees ning sellega tuleb arvestada. Seos väsimuse ja vigastuse vahel on ilmselge. Kui tekib väsimus, siis: · halveneb sooritustehnika kvaliteet, · raske on keskenduda, · aeglustub reaktsiooniaeg, · häirub analüüsivõime. Tehaksegi vale otsus ja ... tekib vigastus. Treeningu ülesehituse ABC Tervisesportlanegi võiks treeningu ülesehitamisel lähtuda põhitõdedest.
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane...
28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda. Alfred arvates, et kindlasti suudab rohkem suutis rebida ainult 1 puua. Ta ei tahtnud kuidagi alla vanduda ja nii tekkiski suur iha ennast tõstmises harjutama hakata ja venda üle trumbata. Oma esimesteks rekorditeks pidas Neuland ise 1911.a.
( Aaviksoo, 2001). Liikumisharrastuse osatähtsusele laste hulgas tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine lapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust peetakse alati normist kõrvalekaldeks.(Maiste 1999: 129). Teravnenud on vajadus kompenseerida laste ekraanide ees istutud tunde, olmemugavusi, linnastumist, ülemäärast stressi. Ei ole võimalik kõiki õpilasi kaasata sportima, seega jääb koolidele mõneti igaveseks ülesandeks laste aktiivse liikumise tagamine. Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid õigetes kogustes ja tasakaalustatult. Toit võib tervist kaitsta, kuid ka kahjustada (kiirtoit, liigne suhkru/soola tarbimine jne). Tervislik toitumine on otseselt seotud meie enesetundega aitab meie organismi korras hoida, suurendab töövõimet ja parandab üldist heaolu.
vaid Eestis ei osatud hinnata. Spordi aastaraamatuski pole Tarmaku edu ainsa reagagi märgitud. Aastaid Leningradis elanud ja õppinud Tarmak on viimastel aastatel aktiivselt kaasa löönud Eesti spordielus. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe hakkas tõsisemalt sportima alles kõrgkoolis (EPA) õppides, kuid jõudis viie aastaga Liidu koondisse. Esimese Eesti rekordiparanduse tegi 1976. aastal, hüpates 16.37. Järgmisel aastal võitis sise EMil hõbemedali, mis oli tema esimene suurvõistluse autasu. Suurepärasesse vormi tõusis Uudmäe 1979. aastal, mil sisehooajal ületas ta esmakordselt 17 meetri joone (17.10) ning hüppas sügisel Mexicos toimunud universiaadil 17.20. 1980
sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumine on elu tunnus. Istudes ja käies, mängides ja
1) Kõik lapsed ja noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas, sealjuures kehalise aktiivsuse intensiivsus peaks olema vähemalt mõõdukas. Need lapsed ja noorukid, kes on seni olnud väheaktiivsed, peaksid mõõduka intensiivsusega kehalise aktiivsusega tegelema vähemalt 30 minutit päevas. Kui selline tase on saavutatud, tuleks kehalise aktiivsuse kestust suurendada 60 minutile päevas. 2) Veelgi soodsama mõju avaldamiseks oma tervisele peaksid noorukid sportima vähemalt 3 korda nädalas intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni suur ning kestab vähemalt 20 minutit. 3) Vähemalt 2 korda nädalas peaks tegelema kehaliste harjutustega, mis soodustavad lihasjõu ja painduvuse arengut ning säilitamist ja soodustavad mineraalainete ladestumist luudesse. Liikumist vähemalt 30 min peetakse praegu minimaalseks tervist säilitavaks kehaliseks aktiivsuseks, kuid 1 tund mõõduka intensiivsusega kehalist tegevust päevas on tervisele soodsam,
sportimine ja kehalised harjutused. Kehaline aktiivsus on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mängides, sportides ja õppides me väsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget.
Rongid veavad aastas umbe 60 miljonit inimest. Kuid Norras on raske luua raudteid, kuna pinnamood on mägine ja tunnelite rajamine on kulukas. Auto teid on norras kokku 92 946 km. 600 km on kruusateed. Seega võib öelda, et infrastuktuur on kõrgelt arenenud. Bussid veavad aastas üle 290 miljoni reisija. Ning Norras on ka väga kõrgelt arenenud laevatransport. 20. Turism Norras on loomukukult turistide põhitõmbenumbriks imeline loodus ja puhtus. Talvel minnakse sinna aga sportima. Seal on vaikseid ja rahulikke nurgakesi loodukaunites kohtades kus lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Norrakad ise reklaamivad puhkust Norras kui viibimist looduse rüpes ning imelist vaadete nautimist, millest Norra looduslikke olusid arvestades puudust ei ole. Norras avaneb lõputult hingematvalt kauneid looduspilte. Mägipiirkondades leidub hulganisti avaraid platoosid ja imelisi tippusid. Jääliustike taandumisel tekkinud fjordid kuuluvad maailma kauneimate vaatamisväärsuste hulka.
Andrei naine Remigija: "põrutage kohe eestisse meil siin vilniuses sõidavad mu akna all tankid inimestest üle. Lasimegi siis hommikul jalga jättes teibad maha. Liidu Meistrivõistlused peeti tollel ajal Lipetskis. Selle aasta parimaks tulemuseks oligi Nugagude liidu sisemeistrivõistlusel saavutanud 2. koha 5959 punktiga.1991 aastal 8.märtsil treeningul kukkus Erki teibaga tagasi maha ja võistlemine tuli unustada peaaegu pooleksaastaks. Kuid tegelikult sai Erki tõsiselt sportima alles aasta pärast. Esimese kümnevõistluse pärast vigastust tegi Erki maikuus Alhamas. Erki alustas 10,76 ja 7,75-ga ning sai lõppuks kokku üsna korralikud 7735 punkti. Erki Nool,autogramm) 1992. aasta juuni keskel Tartus peeti Eesti meistrivõistlused. Kümnevõistlejate ette saadi nõue: esinumbriks saab see kes tuleb Eesti meistriks,täites olümpia normi a-8000 punkti. Erki äsjane rekord oli 7735 punkti. Aga Erki tahtis olümpiale. Erki:"Pärast 5.40
Kodus on tegijaid, kes on paberiteta ja hügieeninõuetest kinni ei pea. Inimesed soovivad steriilset ja turvalist, privaatset keskkonda ning usaldusväärset teenindust. Samas on väga tähtis mugavus, et on ikka korralik viisakas kliendivoodi ja teenuste pakkumine toimub kliendi vajadusi ja soove arvestades. Otepääl käib väga palju välismaalasi sportimas ja niisama turismireisil. Samas tulevad üle Eesti pered Otepääle sportima ja safarile, siis naistel tavaliselt pole sellel ajal midagi oma ajaga teha ja on väga mugav, kui ööbimiskohas saab aega veeta iluteenuseid nautides. Sportlased, kes tulevad gruppidena on samuti väga huvitatud näohooldusest, maniküürist ja pediküürist. Klientide vanus ja sugu ei ole enamusele minu pakutavatele teenustele takistuseks, kuna igale soovijale on midagi sobilikku. 8. Konkurents
Horoskoop Jäär Käesoleval kuul tasub sul üle vaadata oma kulutused ja võlad kuna võid kalduda liigselt raha kulutama. Võimalik, et sul tuleb tegeleda ka intiimsusega seotud probleemidega, õhku võib kerkida küsimus jagamisest ja erapooletusest suhtes. Asjaolud võivad olla sellised, et järsku näed suuri lahknevusi arusaamades. Õnneks oled sel kuul tulvil energiat, valmis leidma lahendusi ja püüdlema püstitatud eesmärkide poole. Novembris oled valmis agaralt sportima, täitma igapäevaülesandeid ja töötama. Kui sind valdab tusk ja mure, siis aktiivsus, palju värsket õhku ja päevavalgust on need, mida vajad. Alates 5 kuupäevast võivad sind tunnustada ülemused, vanemad ja töökaaslased. See periood võib kesta suisa neli kuud järjest, seega on sul rohkelt aega võitmaks kõigi südamed ja saavutamaks oma eesmärgid. Isegi kui kuu alguses esineb teatuid pingeid, leevenduvad need 22 kuupäevaks ja asenduvad positiivsusega
Vaba aega oli vähe, sest suuremalt jaolt olid trennid. Vabal ajal lugesin raamatuid. Harrastuseks oli ristsõnade lahendamine. Koolis toimusid spordipäevad, suusavõistlused ja korvpalli võistlused. Samuti toimusid koolide vahelised võistlused ( kergejõustik, korvpall, ujumine ). Spordis olen alati silma paistnud nii oma tegevuse kui sportlike saavutuste pärast. Millal ja kelle innustusel te hakkasite sportima, kus ja kuidas ? Missugusesse spordiseltsidesse / spordiklubidesse te kuulusite ? Kes olid teie treenerid ja treeningkaaslased ? Millised olid treeningpaigad ja varustus ? Kas te käisite ka treeninglaagrites, kus ? Kas te pidasite ka treeningpäevikut ? Spordi juurde viis mind ema. Kõigepealt alustasin oma spoorditee maadlusest,tegelesin maadlusega Tallinnas ,Dünamo spordikluubis.Kuna maadlus
6. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED Norral on ka mõned rahvusvahelised ettevõtted, milledel on maailmas tähtis roll. Rahvusvahelistest firmadest on tuntumad: · SAS- lennukompani. · Jarlsberg- juust · Statoil- naftakompanii · DnB-pangandus 33 7. TURISM Norras on loomukukult turistide põhitõmbenumbriks imeline loodus ja puhtus. Talvel minnakse sinna aga sportima. Seal on vaikseid ja rahulikke nurgakesi loodukaunites kohtades kus lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Norrakad ise reklaamivad puhkust Norras kui viibimist looduse rüpes ning imelist vaadete nautimist, millest Norra looduslikke olusid arvestades puudust ei ole. 6.1. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED Norras avaneb lõputult hingematvalt kauneid looduspilte. Mägipiirkondades leidub hulganisti avaraid platoosid ja imelisi tippusid. Jääliustike taandumisel tekkinud fjordid kuuluvad
Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks on teada saada, kas ja kuidas tunnetavad muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noored ning, kas eelpool välja toodud faktid ning uuringute tulemused kehtivad ka Rapla Ühisgümnaasiumi noorte puhul. Selle informatsiooni hankimiseks kasutati küsitlust. 2.1 Uuritavate iseloomustus Küsitlus oli suunatud Rapla Ühisgümnaasiumi 7. – 12. klassi õpilastele. Vastanuid oli kokku 234. Valim oli sellise suurusega, kuna enamasti hakatakse sportima väga noores eas ning tihti ka iseseisvalt. Seitsmenda klassi õpilased teevad sporti sageli juba ka regulaarselt. Mida rohkem on vastanuid, seda ülevaatlikum on küsitlus ning seda põhjalikumalt saab vastuseid analüüsida. 2.2 Küsitluse kirjeldus Küsitlus viidi läbi 2015. aasta detsembris, Rapla Ühisgümnaasiumis. 7.-12.klassi õpilastel paluti ühe ainetunni alguses, kas uurimistöö autori või ainetunni õpetaja poolt, vastata
tugevdamine. Lastele ja noorukitele antavad KA soovitused peaksid arvesse võtma igaühe senist kehalist aktiivsust ja elustiili. See tähendab, et need soovitused ei tohiks olla ebareaalselt kõrged, vaid ülepingutamata saavutatavad. I soovitus kõik lapsed peaksid olema vähemalt 1 tund päevas kehaliselt aktiivsed, sealjuures KA intensiivsus peaks olema vähemalt mõõdukas. II soovitus Veelgi soodsama mõju avaldamiseks oma tervisele peaksid noorukid sportima vähemalt 3 korda nädalas intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni suur (paneb hingeldama ja higistama) ning kestab vähemalt 20 minutit.III soovitus - Vähemalt 2 korda nädalas peaks tegelema kehaliste harjutustega, mis soodustavad lihasjõu ja painduvuse arengut ning säilitamist ja soodustavad mineraalainete ladestumist luudesse20. Laste kehalist aktiivsust määravad tegurid:Kehalist aktiivsust määravad paljud tegurid, mille mõju tugevus varieerub erinevates vanus- ning arenguperioodides
mite, medalite ja karikate andmine parimatele tusega, et lapsed on suuremad ja kogenumad. Jõu- sportlastele. tigi rohkem korda saata kui tavavahetuses ja elugi laagris oli tunduvalt rahulikum ja asjalikum. Kas- II vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants vataja Sergo TPS-st innustas kõiki sportima, eriti popiks muutusid jalgpallitrennid pärast seda, kui Uus kasvataja Viljandi Kultuuriakadeemiast tõi Sergo hakkas õpetama vahvaid pallitrikke. sellel suvel laagrisse palju elevust tantsutundide näol. Ka need poisid, kes algul itsitades nurga Lisaks tavapärasele lavaesinemisele õpiti selles
perede laste vahel ilmnevad isegi puhtfüsioloogilisel tasemel: vaesemad lapsed magavad ebareeglipärasemalt. Ka on vaesed vanemad oma laste käitumisega vähem rahul kui jõukad vanemad. Kodu kujundab ellusuhtumise Uurijad on täheldanud, et nendes peredes, kus vanematel on soov ja oskus laste huvisid konkreetsete harjumuste õpetamisega arendada, kasvavad positiivse ellusuhtumisega noored. Sellisteks aeganõudvateks harjumusteks on näiteks lugema ja sportima õpetamine, laulu, pillimängu ja male või kabe saladustesse pühendamine ning lapsega koos teatris käimine, aga ka koos matkamine, käsitöö tegemine, meisterdamine, toidu valmistamine, kodutööde tegemine ja tervise eest hoolitsemine. James Stenson (2009) juhib tähelepanu sellele, 15-16-aastaselt vajavad noored tõsist lugemisainet, sest nende tundlikkus ja abstraheerimisvõime kasvab hämmastava kiirusega. Noorte suunamisel on abiks kaks harjumust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
