Kokkuvõte Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvik-Taadiga. Lahkumine Esimesel päeval ainult lauldi, joodi ja tantsiti terve päeva. Teisel päeval läksid piigad kalevipojaga kõndima. Nad läksid kiviuksest sisse kivivõlli alla kõndisid kivi teedpidi edasi ja tuli vastu rauast tuba. Vanem piiga pajata, et see on Sarvik-Taadi töötuba sulastele. Nad kõndisid edasi ja tuli vastu teine tuba kus oli kõik vasest. Vanem piiga jälle pajatas, et see on tütarlaste töötuba. Kõndisid jälle tüki maad edasi ja tuli vastu kolmas tube mis oli hõbedast. Teine piiga pajatas, et see on Sarvik-Taadi igapäevane tuba. Nad liikusid edasi neljandasse tuppa kus oli kõik kullast tehtud Teine piiga jälle pajatas, et see on Sarvik-Taadi pidupäeva paigake. Liikusid edasi ja jõudsid tuppa kus oli kõik siidist tehtud. Kolmas piiga pajatas, et see on neiu elutuba . liikudes edasi kuuendasse tuppa, leidsid, et see on tehtu...
Kõige suurem on rõõm pisiasjade üle Oskus rõõmustada pisiasjade üle annab võimaluse rõõmu tunda igal päeval. Õnnis on see inimene, kes tunneb rõõmu ilusast ilmast, tervest kariloomast, viljakandvast puust. Muinasjutus ,,Mida taat teeb, teeb õigesti" olid tegelased positiivsed ning siirad. Nende omavahelised suhted olid head eit usaldas alati taadi otsust. Kui taat tuli laadalt koju ning oli hobuse vahetanud kotitäie mädanenud õunte vastu, ei mõistnud eit teda mitte hukka, vaid kiitis teda. See oli rõõm väikese asja üle eelmine aasta oli neil olnud vaid üks õun ning seegi mädanenud, nüüd oli aga õunu kordades rohkem. Inimesed, kes arvavad, et rõõmustamist väärt on vaid suur õnnestumine, ei pruugi kunagi rõõmu tunda, sest oodatud õnnestumine ei tarvitse saabudagi. Ja kui ükskord saabubki, on inimene suurest
Libahunt Tegelased- õpetaja Hurda, Kava: · Mihklikuu õhtul, pärast päevatööd istus terve perekond rehetoas ahjukolde ümber. · Mõeldi, et just see on parim koht põllumehele õhtu veetmiseks. · Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta(jutustaja) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema. · Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata. · Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana
Kalevipoeg Kalevipoeg hakkas ujuma Põhja poole üle Soome Lahe, et jõuda Soome, kuhu tuuslar oli Kalevipoja ema viinud. Kalevipoeg peatus sammaldunud kivil, et puhata. Kalevipoeg märkas peenikest rannapiigat ning nad rääkisid natuke ning siis emblesid. Rannapiiga hakkas appi hüüdma ning teda kuulsid tema taat ning eit. Taat tõusis voodist üles, haaras vembla ning jooksis sündmuskohale. Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks
Elas kord rikas taluperemees , oli tema elanud oma pika õnneliku elu koos eidega kogunud rikust ja vara , aga õnnelik ta ei olnud . Neil eidega ei olnud ühtegi last . Istusid nad tuulisel õhtul maja ees pingi peal ja ohkasid kurvalt: ,,Mis kasu on kogu rikkusest , kui meil pole ühtegi last kellele seda kõike jätta . " Järsku kuulsid nad vaikset piiksumist : ,,Ärge muretsega mina saan teid aidata . ,,Huvitav kes seda ütles ?" küsis taat eide käest . ,,Mina ei näe siin sammuti kedagi vastas eit ." ,,See olin mina " kuulsid nad uuesti imeliku häält , mis tuli madalalt pika rohu seest , kui nad kummardasid vaatama nad nägid seal kuldse kojaga tigu . ,,Mis moodi , sina selline äbarik saad meid aidata?" Kurjustas eit . ,,Saan , saan " vastas tigu ,,..sest mina tean suurt saladust kuidas teie võiksite saada endale ime kena ja särtsaka tütre ." ,,Luuleta aga " Ütles taat . ,,kust me selle tütre leiame
Vigased Pruudid Autor: E.Vilde Elasid kord tüdrukud kelle nimed olid Leena ja Miina. Ühel päeval nad nutsid, sest nende taat oli Mulgimaal käinud ja kaks peigmeest kaubelnud. Tüdrukutel olid aga juba armukesed valitud. Nii plaanisid tüdrukud oma armukestega mängida peigmeeste saabumise ajaks sante. Külalised pidid saabuma laupäeval, kui Leena ja Miina taat oli Möldrisse kaarte mängima läinud. Kui peigmehed pruute nägid olid nad ehmunud. Nad arvasid, et neid oli petetud. Tüdrukud kutsusid härrasmehed sööma. Miina kõrvetas meelega liha ära, pillas maha ja pani panni peale tagasi. Leena tõi piima, lõikas näppu ja pistis näpu piima sisse. Kuna leib oli ainuke puhas asi, siis asusid härrasmehed seda sööma. Enn soovis koheselt lahkuda, kuid Jaak ei lasknud sellel juhtuda
Piiga kostis, et ta kaasa on väga kaugel, ega ta ei saa minema ning kaasa ei saa tulema, ei saa näha pikalt üksteist. Kalevipoeg ilusa laulu peale tahtis näha öövalgel piigat. Kalevipoeg siis hõikas vastu, et miks ta pelgab oma kaasat ligemalt. Ligemal on parem olla. Kangem mees Kalevipoeg kanti lainetega saarele, saarepiiga õnneks, kes sattus talle juhuslikult peale. Kalevipoeg tahtis teada, miks piiga istus ta kõrvale, ning hakkas abi hüüdma. Saare taat ärkas üles tütre kisa peale ning hakkas lugu kuulama. Kui ta nägi Kalevipoega saarel jäi ta sõnatuks. Kalevipoeg siis küsis kartuseta, et kas eelmisel õhtul Soome tuuslar oli möödunud saarest, aga taat polnud näinud. Taat seepeale päris et kust Kalevipoeg, nii vahva mees pärit on, ning kes ta vanemad on. Kalevipoeg siis ütles, et Võsu juures ta võrsus ning tugev taat ja eideke on teda sünnitanud. Saare piiga kuulas Kalevi juttu
Kui mina hakkan laulma , siis külad jäävad kuulama, mõisad mõtteid märkama saksad parves seisma, linnad eemalt luurama. Linda oli oma laulusuuga kangeid poegi kasvatanud, samasuguseid nagu isa. Linda oli nad inimeseks imetanud ja kangelaseks karastanud . Kui pojad suureks kasvasid läksid nad õnne otsima, pesa- aset püüdma , sest Linda ja Kalevi põllumaake enam neid ära toita suutnud. Kalevite taat ütles ,et kunagi peab Viimase poja nimeks saab Sohni ,sest muud ei osatud nimeks panna. Ühel vaiksel õhtul ütles Kalev lindale ,et Linda on talle kangeid poegi kasvatanud, neid armupiimal paisutanud ja käisvarrel kiigutanud. Varsti saab ta veel ühe poja sünnitama , ning sellele pojale jääb meie riik, sest kui kõik kolm siia jääksid siis sööksid üksteist ära. Kalevi taat käsib neil liisku heita , kes saab rahva kaitsjaks, kuningriigi valitsejaks.
Tom sattus alati pahandustesse. Ta tegi röövlisalga, kes peatab tõldu, tapavad inimesed ära ja võtavad endale kogu seal oleva varanduse. Jim oli neegerori, kes elas Miss Watsoni juures. Tal olid räbalad riided. Ta põgenes koos Finniga parvega allavoolu. Ta uskus ütlustesse. Jim tahtis olla vaba inimene ja tema koos Finniga hakkasid parvega mööda jõge Lõuna Ameerikasse sõitma, kus neegrid pole orjad. Taat oli vana mees, kellele meeldis ennast täis juua ja tänavatel ringi käia. Tal olid katkised jalanõud ja räbalad riided. Näost oli ta alati must ja kole. Alati võttis ta Finnilt raha ja jõi ennast täis. Oli selle vastu, et Finn koolis ei käiks. Kuningas ehk kadunud troonipäria Louis XVII-s. Umbes 70 aastane vanamees. Peas oli tal õlgkübar, käes sinist värvi mantel, seljas määrdunud riided. Pea oli tal kiilakas ja tal oli suur habe. Heatahtlik, kuid kaval
Ta läheb uksele ning hõikab Jütsi, Jüts tuleb. Peeter tahab, et Jüts läheks parsile ja tooks tema musta kuue alla. Ülesse ronides leiab ta aga eest Erastu Enni. Sellest ta kohe taadile annab teada ning ka kohe taat tuleb vaatama. Enn räägib seda, mida vahepeal kuulnud oli, kui ta end parsi peal varjas. Taat ja Enn lähevad koos Erastule, kus siis Enn saab rääkida, mida oli kuulnud, kuid Jütsi nad kaasa ei võtnud, selle asemel Enn näidanud rusikat talle, et ta niimoodi reetis. Taat käskinud Jütsil suu pidada, kui ta seda aga teeb, jääb oma pastladest ilma. Hiljem mõeldes arvas Jüts, et Maiele võib ta ikka rääkida. Ta hakkab välja astuma, tee peal näeb ema, tahab väga temalegi rääkida, kuid peab seekord suu. Peeter oli minemas Erastule, et kohtuda seal ennuga et rääkida viljade maha müümisest, kuid poolel teel tuleb vastu Anne, kes hakkab kohe uurima, kuhu ta läheb ja miks on vaja tal viljad maha müüa, endal pulmad kohe tulekul
rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas, et maailmalõpp asub põrgus. Kui aga Kalevipoeg kodu poole suundub, siis oleks taat nõus teda aitama tee leidmisel. Kalevipoeg aga ütles, et ta läheb siiski maailma lõppu ning palus taadil talle teejuhiks olla. Taat tahtis aga ka tasu saada ning Kalevipoeg ja taat saidki kokkuleppele. Sõidu ajal tekkis aga veekeeris, millest laev ilma Lapu targa Varrakuta poleks välja tulnud. Taat võttis vaadi, sidus selle külge oma punutud paela ning viskas vette. Tuli vaal, kes arvas, et vaat on talle söödaks ning sellest kinni haarates tiris laeva keerisest välja
Ta jõudis Lapu randa ning kohtas seal Lapumaa tarka Varrakut. Kalevipoja juurde sõitsid kullerid sõda kuulutama. Kalevipoeg kihutas Assamallasse, kus vaenlasi kõige rohkem oli. Sõda oli edukas. Tagasi tulles kohtasid nad vanamoori, kes istus katla juures. Kalevipoeg pidi Alevipojaga, Olevipojaga ja Sulevipojaga seda katelt valvama, kuid üks härjapõlvlane sõi kogu söögi iga öö ära. Selles oli Sarvik- taadi käsi mängus. Kalevipoeg rändas veel korra allilma. Sarvik- taat saatis talle põrgulised kaela, aga kangelane sai neist jagu. Sarvik- taat pidi Kalevipojaga kahekesi võitlema. Kalevipoeg sai Sarvik- taadist võitu ning sidus ta vööga kinni. Nüüd hakkas maal jälle õnnelik rahuaeg. Korraldati pidu, mille ajal astus tuppa Lapu tark Varrak ning nõudis Kalevi tarka raamatut. Ta sai oma tahtmise. Ühel päeval tulid jälle kullerid sõjakuulutustega. Kalevipoeg hakkas sõjaks valmistuma, mattis kõik varanduse ära
rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas, et maailmalõpp asub põrgus. Kui aga Kalevipoeg kodu poole suundub, siis oleks taat nõus teda aitama tee leidmisel. Kalevipoeg aga ütles, et ta läheb siiski maailma lõppu ning palus taadil talle teejuhiks olla. Taat tahtis aga ka tasu saada ning Kalevipoeg ja taat saidki kokkuleppele. Sõidu ajal tekkis aga veekeeris, millest laev ilma Lapu targa Varrakuta poleks välja tulnud. Taat võttis vaadi, sidus selle külge oma punutud paela ning viskas vette. Tuli vaal, kes arvas, et vaat on talle söödaks ning sellest kinni haarates tiris laeva keerisest välja. Kui
2009.aasta pressifoto näitus Arvustus Käisin 2009.aasta pressifoto näitusel, mis oli välja pandud Õpetajate Majas. Seal oli väljas valik 2009.aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Näitusel oli ka üleval erinevate kategooriate võidutööd ja kõik nominendid. Mu lemmikuks osutus 2009.aasta parim olemusfoto. Pildi nimi on Lambaema Peeter III. Pilt räägib väikesest tallest, kelle taat avastas ühel varahommikul laudast. Lambatall oli ema poolt hüljatud ning taat pidi talle ise lambaemaks hakkama. Mulle meeldib see pilt, kuna see on väga südamlik ning näitab taadi hoolivust loomade vastu. Mu teine lemmik on 2009.aasta olemusfoto nominent maakondlikus kategoorias. Pildi nimi on Sügistorm Pärnus. Pildil on väike valge koer, kes on nagu tuulest viidud. Hea peremees ei laseks koeragi välja kui läheb tormi vaatama. Pilt on minu arvates väga lõbus, kuigi koer
nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga
meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga
kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning
Üldmulje etendusest on väga hea. Etendus oli minu jaoks vägagi meelepärane, kuna nii näitlejad, kui ka koht, kus lavastus toimus, lõid meeldiva õhkkonna. Laval kujutati erinevaid ruume. Enamasti toimus tegevus talus, selle jaoks oli lavale paigutatud voodi, laud, pingid, nõud. Samuti oli lava ees mullakiht, mis andis ka teistsuguse vaate lavale. Mullaga kujutati talu ühte osa põrandast. Kuna etenduses jooksis paralleelselt kaks aega, siis kujutati laval ka tavalist tare, kus taat mõtteid mõlgutas. Sel ajal oli valgus ainult näitleja peal, kes istus pingil. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, kuna see aitas luua õige atmosfääri. Tegevuskoha muutumisest sai aru, kui näitlejad liikusid ning rääkisid, veidi muudeti ka laval olevaid asju. Tegevusaja muutusest sai aru, kui valgus oli suunatud ainult ühele näitlejale, ka muutusid sel ajal näitlejad. Teisisõnu mängis ainult üks näitleja etenduse mõlemas ajas, teised kõik muutusid.
KAKUKE ELASID KORD... TAAT JA EIT TAAT ÜTLES EIDELE: "EIDEKE KULLAKE, KALLIKE, KÜPSETA MULLE, PALUN, KAKUKE " EIT VÕTTIS... PIIMA JAHU PÄRMI MUNE VÕID RAPUTAS... JA SOOLA SUHKRUT JA HAKKAS... TAINAST SÕTKUMA EIT LAULIS: "PATSU-PATSU, LEIVAPÄTSI SIILU-SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU HOPS" KAKUKE KÜPSES JA KÜPSES EIT VÕTTIS KAKUKESE AHJUST VÄLJA JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA KAKUKE JAHTUS JA JAHTUS, SIIS HAKKAS TAL IGAV... TA HÜPPAS AKNAST ALLA JA HAKKAS VEEREMA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU JÄNES TERE, KAKUKE! TERE -TERE, PIKKKÕRV! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEER...
tema poole tulema, ja hakkas küsima, et kas ta on soomest või eestist. Saarepiiga läks peale kalevipoja juttu julgelt tema juurde, ning libises sammaldunud kivil, ning väänas jala välja. Saare piiga hakkas nutma ,ning seda kuulis ka tema isa. Isa läks vaatama juba ,et ega pole tütart ära varastatud. Kui isa silmad nägid kes on kaldal, ehmatas ta ning vemmal kukkus käest. Kalevipoeg aga küsis julgelt ega ta pole näinud siit mööda sõitmas tuslarit, aga taat ütles kahjuks ,et ei ole. Peale seda hakkas taat küsima et kes ta on ja kust ta tuleb. Kalevi poeg hakkas siis rääkima kes ta on ja miks ta on tulnud. Saarepiiga kuulas seda kõike pealt ,ning ehmatas kui kuulis ,et Linda olevat tema ema, ning kukkus peale seda kalda serva pealt alla. Isa hakkas tal kohe röökima et Saarepiiga alla kukkund, ning sellele reageeris Kalevipoeg ja tormas Saarepiigat päästma, hüpates talle merre järele
(Kuu ei andnud vastust, lepatriinu lendab tagasi 7 päeva) Linda: Armas lepatriinu, palun räägi head, mis me kuu meil vastas? Lepatriinu: Kuult me vastust kätte ei saand. (Lepatriinu suundus edasi uurima päikse juurde) Lepatriinu: Tere,tere päikseke, kuuluta meil häid uudiseid nüüd sa! (Järjekordselt vastus puudus, suundus edasi nüüd tarkade poole) Lepatriinu: Kuulutage nüüd küsijale, andke vastust palujale! Kas terveks saab me taat? Targad: Päästa pole miskit, läind see läind, meil pole enam miskit siin ette võtta. (Lepatriinu jõudis koju, leidis enda eest nutva Linda taadi kolletanud põrmu kõrval.) (Linda oli seitse ööd ilma uneta, söömata, seitse koitu ainult kurvastas) Linda: Oh mind vaest leske, mahajäänud naisukest, kes nüüd kannab kõige selle eest hoolt. Mis küll saab? Mis küll juhtub? Kuidas hakkama ma peaksin saama? (Nuttis kivi peal kokku Ülemiste järve
tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütlema paberi peal olevad sõnad : ,,Armas taat, mina olen koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulama, ja mina tahan sellele minna, keda taat oma tarkusest mulle annab!". Peeter saab teada, et Enn oli teda odra tehinguga petnud ja ei taha Maiet nüüd Ennule enam anda. Peeter saab väga vihaseks, et Ennu nii lihtsalt uskuma jäi. Enn ütleb Peetrile, et ta peab laenatud 125 rubla Ennule tagasi maksma või võtab Maie endale. Kui aga Enn Maiet ei saa, siis peavad kõik Mäeotsa talust lahkuma
Päike paistis ilusalt. Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: "Võõras rand." Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima, mis rand see on. Vares ütles neile: "See on Lapu rand." Hakati ringi vaatama ja leiti maja. Maja ees kedras neiuke lõnga ja laulis. Kui Kalevipoeg lähemale läks ja piiga teda nägi, põgenes ta. Tüdruku karjumise peale tuli taat vaatama, mis toimub. Kalevipoeg tutvustas ennast ja tunnistas taadi Lapu targaks. Kalevipoeg küsis talt: "Kas sa oskad juhatada mind sinna, kus maa ja taevas kokku saavad, kuhu päike läheb puhakama ja kuu kustub?" Lapu tark vastas: "Need, kes tahtnud ennem minna taeva ja maa kokku puutepunkti ,on ainult käinud tuult tallamas. Nad on surma saanud. Aga kui sa kõiki mehi tahad koju viia, võin tulla sulle teejuhiks." Kalevipoeg kostis: "Tuldud teed oskan ise tagasi minna
kõige hullem veel ootas ees. Ta oli oma lootust juba kaotamas. ,,Saatuse kirjude helmeste veeretaja tujusid ei tea maapealsete lootustereastajad..."-mulle avaldas see mõte oma sügavamat põhja. Lugedes raamatut, sain ma aru, et ka targemate ja vapramate hulgast võis olla inimesi, keda lihtsalt tapeti või käituti nendega väga halvasti. Kord tunuds, et õnn käib osaliste kannul kogu aeg jälil, teinekord, surm oli ukse taga. ,,Niisuguste kartulitega sööts halli habemega taat mulle oma elu," pomises ta. ,, Oma elu ja usku. Kui ta saaks kuulda minu põgenenemisest, oleks see temale rõõmuks"- Taavi, olles vangistatud NKVD poolt, sai sõbraks ühe taadiga. Taat nägi Taavi entusiasmi ja tahet võidelda, elada. Seega hakkas ta andma noormehele oma toitu, end ise näljutades, lootuses, et Taavi oleks piisavalt tugev, pääsemaks nendest õudustest, mis valitsesid seal vangikongides. 2. Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu
JÕULUNÄIDEND ,,JÕULUSOOV" JUTUSTAJA (ELERI): ELASID KORD SÜGAVAL PAKSUS METSAS EIT JA TAAT, NEIL OLI POEG MADIS KEDA NAD VÄGA HOIDSID. NAD OLID KÜLL VAESED JA TÖÖD PIDI KÕVASTI TEGEMA, AGA ARMASTASID OMA POEGA VÄGA. MADIS OLI AITAS EITE TAATI IGATI. AGA SIIS TULI TALV JA METSAS OLI VÄGA KÜLM JA KÕLE. EIT (TRIINU) : MADIS, POEG TOO PAGARI JUUREST MEILE PÄTSI LEIBA. TAAT (ELERI): OOTA POJAKE ÄKKI SAAKSID KA PUUSEPA JUURES KÄIA JA TUUA KIRVE MIS MUL ÜKSPÄEV TEMA POOLE JÄI. MADIS (KASPAR/ELERI): HEA KÜLL
Ta ütles: "Siinap soojem armukaissu". Neiu tuligi kalevipojale lähemale. Nad hakkasid omavahel rääkima ning neiuke läks kalevipojale isegi kaissu. Kuid järsku hakkas neiuke kalevipoja kaisus appi hüüdma. Neiu magavad vanemad kuulsid seda kisa. Neiu isa läks asja kaema. Kui ta sinna jõudis ehmus ta kõvasti. Kalevipoeg küsis taadilt kartuseta, kas ehk eile õhtul hilja Soome tuuslar, tuuletarka, Virust tullest saarest mööda oli sõudnud? Saare taat aga polnud tuuslarit juba ammu näinud. Nüüd küsis saare taat kalevipojalt kus ta pärit on ja kes on ta vanemad. Kalevipoeg vastas et ta on Virust pärit, ning ta ema on lesk Linda ning isa Kalev. Saare piiga kohkus kalevipoja vastuse peale ning läks kaldale ligemale, järsu serva peale ning libises merre. Kalevipoeg hüppas kohe merre teda sealt otsima, kuid asjatult, saare piiga oli merre mattunud. Kalevipoeg ujus kiirelt saarelt minema. Ning vahepeal oli saare taadi karjumise
Seppa teised pojad tulid aga mõrtsukale kallale pikkade pihtidega. Enne kui Kalev nende käest pääses, lausus aga sepp sõnad, et mõõk maksaks võla mõrtsukale. Suures rutus Kalevipoeg aga seda ei kuulnud. Kalevite kange poeg aga tallas nüüd jälle radu, kuni väsimus võimust võttis ja ta maha murdis. Rahvas aga rääkis, kas sõda nüüd tulemas ja vaenuvanker veeremas? Saare taadi mureks oli suur tamm, mis küündis taevasse ja varjutas nii päikese kui ka tähed. Otsis küll taat abimehi, kes aitaks puu maha võtta, aga kellegi jõud ei käinud üle. Koju jõudes rääkis naine, et leidnud ta kotka, kelle küljes paeltega oli pöidlamees, kell kaasas kirves. Taat siis päris, kas mehel käib jõud puust üle? Mehike vastas, et kui ta vabastatakse, et küll siis kaupa sobitame. Nii läkski, tamme raiuti 3 päeva, enne kui see kukkumka hakkas. Kuid maha sai ta murtud. Puitu oli nõnda palju, et tehtud sai laevu ja väikseid linnu. Jääkidest tehti kehva mehe saun
Pärast Peipsi sorts nõiatempudega, kukkus mõõk Kääpa jõkke. Ning pani endale needuse. Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU põrutas piksega taevast alla vastu Soome tuuletarka. Ta langes meelemõistuseta maha. Linda aga muutus kõrgeks kivisambaks.(Iru ämm) Kalevipoeg käis isa haua peal küsimas nõu peale ema kadumist ning tahtis, et ise ärkaks ellu. Aga isa vastas, et ei saa (kuna on mulla all ja tõusta ei jõua). Isa õpetas, et: Tuuled juhtigu sul teeda, õhud õrnud õpetagu ja taevatähed andku tarkust. Kui Kalev suri, leinas Linda 7 päeva ja 7 ööd. Kaevas haua ja sängitas mehe muru alla
JÕULULUULETUSED Raamatutest lugenud, Olen jõulutundest heast, Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
Kalevipoeg Eno Raud Põhitegelased: Kalev Linda Kalevipoeg tuuslar Uku kannupoiss Sarvik taat Olevipoeg Sulevipoeg Linda jäi leseks kuna tema mees Kalev suri ära ja Lindale jäi kasvatada kolm poega. Varsti pärast Kalevi surma rööviti Linda ära. Linda ja Kalevi (surnud) kolm poega asusid oma ema otsima. Kui Kalevipoeg otsustas Soome minna oma ema otsima, tuli talle tee peal ette üks saareke. Seal elas üks saarepere. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, komistas saarepiiga ning kukkus vette ja sai surma.
Rebane kargas püsti ja arvas, et vares raius tal jala maha, ning pistis metsa poole jooksu. Vares laks poegade juurde tagasi ega mõelnud enam kunagi rebase sõnu uskuda. 7.Kust sai rebane Reinuvaderi nime Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik. 8.Karu ja rebase kalapüük Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa,
Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid magama, sest nad arvasid, et äkki näevad unes, kust ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : ,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka
kaelalõikajaksi; maksa võlga mõrtsukalle..." Saarel oli kasvanud üks vana tamm taevasse.:" Tamm teeb taeva tumedaksi, peidab valgust pimedasse, katab kuu ja katab päeva, varjab tähed valgustamast, matab maa musta karva pimeduse peituelle." Saare taat käis otsimas palgalisi tammeraiujaid, aga ta ei leidnud kedagi , sest keegi polnud piisavalt tugev ja julge, et suurt tamme raiuda. Nii tuligi ta kurvana koju, kus eit ta köidikutes magava kangelase juurde juhatas. Taat läks magava mehe juurde ja küsis, kas see tahaks tamme raiuda. Väikene mehikene palus ennast vangipaeltest päästa ja oli nõus kaupa sobitama. Mehike raius tamme kolm päeva, siis aga langes puu maha, tamme tüvest tehti sild, ladvast tehti palju laevu, laastudest 4 lastelaevu ja sellest, mis järele jäi tehti leskedele leinatuba, vaeslastele varjupaik ja sellest mis veel üle jäi tehti laulutuba.
Kalevipoeg F. R. Kreutzwald Eessõna Autor soovitab meenutada unustusse jäänud mälestusi Eesti ilust. Juttu on ka elust selle haprusest ja muredest. Kreutzwald räägin veidi ka oma elust ja soovib, et kuulataks tema lugsuid Kalevipojast. I Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus...
Kalevipoeg hakkas purjus peaga kiitlema ja sepa vanim poeg vihastas ning tormas talle kallale. Tüli käigus tõmbas Kalevipoeg mõõga tupest ja lõi sepa pojal pea maha. Sepp saatis vihaga mehed Kalevipojale kallale, kuid taipas, et tema vastu ei saa. Ta sõnus Kalevipoja mõõga ära. Kalevipoeg läks tuikudes tagasiteele. Ta oli väsinud ning heitis künkale magama. Merest tõusis tamm, mis kerkis nii kõrgeks, et varjas kogu taeva ja mattis maa pimedusse. Saare taat läks mehi appi kutsuma, kuid nende kirved ja taprid ei hakanud tamme tüve külge. Taat läks kurvalt koju. Kodus jutustas eit talle, et kui ta loogu võtmas käis, leidis ta kotka. Ta oli võtnud kotka kaasa ja pannud kambrisse. Kotka tiiva all oli paelaga kinni seotud Kalevi pöidla pikkune mees, kellel oli kirves kaenlas. Mehike palus taati, et ta lahti päästetaks ja lubas vastutasuks tamme maha raiuda. Taati ajas mehikese jutt muhelema, kuid kui mehike
Report Dear Sir/Madam, I am writing in reply to an ad I saw in the daily newspaper and am applying for the parttime job in the Accounts Department of Your company. I am currently acquiring education in high school and I am more than interested in the position at hand. After leaving school, I plan to study accountancy and this job would give me just the right experience needed to be successful in the occupation. I do not have any work experience yet, though I am sensible, mature, easy to work with and a team player, which makes me perfect for jobs that require working around people and with people. I am also honest and reliable and have no problem taking commands and basically doing anything I am needed for. I would appreciate the oppertunity to visit Your offices for an interview and talk about my qualifications. I am available at any time by telephone or at the above addres...
Ants Laikmaa Ats Püvi TT14 Ants Laikmaa Ants Laikmaa (5. mai 1866 Araste- 19.november 1942 Taebla) oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus. Nime eestistamiseni 1935. aastal kandis Laikmaa nime Hans Laipman. Elukäik Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. 1890-91 Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts ...
päästnud ka juhtkonna poolt kiri Väino vabastamise või ajapikenduse andmisest. Ühes oma intervjuus mainib Aren: ``Tol korral tehti isegi Moskva Suur Teater ja Leningradi Kirovi- nimeline teater meesnäitlejatest tühjaks sõjavägi vajas neid nii hirmsasti, et ükski bronn ei aidanud!´´ S. Kirovi nimeline Leningradi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater (Maria teater) -5- Kirjad koju 21.nov.1954 Kallis Muti ja Taat! Olen siis juba 6 päeva olnud siin, olla tuleb veelhulk aega. Pärast 26- ndat detsembrit jaotatakse meid väeosadesse laiali. Palju lähevad kooli, õppima eriala. Kool kestab 10 kuud. /---/ vahepeal olen juba pesnud kasarmu põrandat, sellepärast et ei jõudnud hommikul 3 minutiga riidesse ja rivisse naabriga läksid säärikud vahetusse ja sellepärast jäin hiljaks. Siis olin 24 tundi köögis tööl, see oli küll natuke kehv. Kooriseime ära 9 vakka kartuleid ja tegime muud tööd
Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta kodu.5
Varesepojast oli saanud orjatüdruk 3 Salmel kosjas hakkasid käima kosilased. Ta valis meheks tähte 4 Linda valis meheks Kalevi. Sest, et kuul oli kuusi ametida. Päev teeb pahada palju ja vesi pani lained langemaie. 5 Ei tahtnud ta juua ega tahtnud ta süüa.Kalev tahtis, et parem Linda teiste sekka tooksid. 6 Linda pisaratest tekkis Ülemiste järv. Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära pasta. 10 Kalevipoeg küsis nõu oma isalt Kalevil. 11 Sest Kalev oli juba surnud. 12 Kalevipoeg läks ema otsima Soomesse. 13 Kalevipoeg kohtas saarepiiga saare taadi ja saare eide. Kalevipoeg ja saarepiiga armusid üksteisse. 14 Nad leidsid: noore tamme mille kandsid koju koplisse , kotkamuna mille panid raudkübarasse ja kandsid koju kambrisse , raudkübara, kala mille panid hõbekausikese ja kandsid koju keldrisse.
Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid magama, sest nad arvasid, et äkki näevad unes, kust ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : ,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma
Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid magama, sest nad arvasid, et äkki näevad unes, kust ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : ,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma
jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Pulmades Talgutel Kiigel Üksiklaulud Hällilaulud Itke laulud Regilaul Arg kosilane Kündsin mäed, kasvid männid, Kündsin põllud, kasvid pohlad, Kündsin sood, kasvid sinikad .Läksin metsa kõndimaie, Leidsin neiud noppimasta, Sini lilled leinamasta. Eit oli vastas, taat oli vastas: Mis sina nuttad peigu noori? Eks sina püidnud püssilani, Ajanud neid hangulani. Kas sind, kas sind, eidekene, Kas sind püiti püssilani Ja sind aeti hangulani Eks sind rahal kositud, Eks sind kullal kuulutatud Raha alla laulatatud. Pildid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass Merilin Aavik Mõned faktid tema elust Ta sündis 3.oktoobril 1909, Kullamaal savitööstuse meistri peres. Tema vanemad surid noorelt, ning teda kasvatasid vanavanemad. Ta on õppinud Silla koolis, Tallinna õhtukoolides ning 1938.aastal asus õppima Pallase kunstikooli Tartus, selle lõpetas aastal 1943. Aastast 1945 oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige ning aastast 2002 auliige. On olnud õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ( 1947-1988), 1969.aastast maalikunsti professor ja 1993 aastast kuni surmani emeriitprofessor. Aastal 1999 autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Aastal 2002 valmis Rein Raamatul temast portreefilm ,,Valdemar Väli". Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. K...
Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, tean, et ketrad minule! Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Laudalakas linaluud, taat toob tuppa kangaspuud. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, pika pai teen sinule! Kill-kõll Kill-kõll, kill-kõll! Rautasin rattaid. Kill-kõll, kill-kõll! Kadrivankri rattaid. Vanker veeres varsti teele, all tal valivad rattad need; l äksin Teistre-talu teele, kirra-kõrra kadriteed. Kiisu-Ants Öö tuli oma rahuga, väike poiss läks magama. Ainult Kiisu-Ants ei maga,
too pärit on. Kuuldes, et tegu on Kalevi ja Linda pojaga, libastus piiga ehmudes ja kukkus merre. Kalevipoeg hüppas talle järele, kuid ei leidnud piigat lainetest. Kalevipoeg hüüab saare taadile jumalaga ja ujub edasi. Taat ja eit hakkavad merd riisuma, et tütart kätte saada. Leidsid nad tamme ja kuuse, kotkamuna ja raudkübara, kala ja hõbekausi. Lainetest kostab tütre lauluhääl.(lk 57-61 ta jutustab endaga juhtunud õnnetusest) Piiga palub, et memm ja taat ei kurvastaks, sest tema koda on nüüd meres. 5. LUGU KALEVIPOEG SOOMES. SUUR TAMM. KÄTTEMAKS TUUSLARILE. Hommikul jõudis Kalevipoeg Soome randa. Näeb seal küll Tuuslari paati, aga teda ennast ei ole näha. Saare taat ja eit istutasid kadunud tütre mälestuseks tamme ja kuuse, mis laintest leitud, koduõuele. Kotkamuna haudus päeval päike, öösel eit ise. Kala palus end merre tagasi lasta, taat viiski kala merre. Munast koorus tugev lind, kes lendas minema.
Eesti kunst 20. sajandi alguses 19. sajandi lõpp · Johann Köler · akademistlik maalikunst · silmapaistev joonistaja · peamiselt maastikud ja portreed · ''Tatarlanna Msatka mõisa aias'' (müüdi oksjonil maha 2,7 milj eest) · ''Aleksander II'' 4 portreed, ''Aleksander III'' · eesti motiivid: ''Isa ja ema portree'' · A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus ...
Üks nendest hakkas Venemaal kaupmeheks. Teine tuiskas Turjamaale ja sai vapraks sõjameheks. Kolmas, nimega Kalev, istus põhjakotka selga ja lendas kaugele Viru randa, kus sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast mees suri. Lindale sündis kolmas poeg, Kalevipoeg. Kolm poega käisid tihti metsas jahil. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim tõttas mereranda. Ta ei näinud varast kusagil ning hakkas Soome poole ujuma. Keskööl jõudis ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima
purjetanud, kui Soome sorts lasi mõllavad tuuled lahti, Päikese ja taevatähed peitis udu sisse . Tänu tarkadele said nad edasi. 7 ööd ja 7 päeva olid nad sõitnud, kui Soome sortsid väsisid ja puhkasid tormide tekitamisest. Päike paistis ja maa hakkas paistma. Nad jõudsid Lapu randa. Kalevipoeg koos kolme seltsimehega käisid ees ja otsisid talu. Lõpuks leidsid ühe. Kalevipoeg astus sisse ja tunnistas taadi Lapu targaks, küsis sellelt, kuidas ta saaks ilmalõppu. Lapu taat lubas Kalevipoja koju juhatada, mitte edasi lasta, kuna paljud surid sellel teel. Lõpuks Kalevipoeg moosis taadi ära, ning see läks nendega kaasa. Mitu ööd ja mitu päeva liikus laev edasi, kuni lõpuks sattus lainte langul neelukohta. Targad tegid laeva külge peibutise. Vaal tuligi ja võttis sellest kinni ning vedas laeva neelust välja. Laev oli veel mitu ööd ja päeva sõitnud, kui jõudsid Sädemete saareni, Sulevipoeg tahtis ise ees minna maad avastama
KALEVIPOEG Päeva tõusul tõstis Kalev pead, tõusis isutukile, tuli püsti. Võttis mõne kulbi leemepajast linnupetet keha karastamiseks. Kalevipoeg lootis leida kohta, kust ta pääseb põrgu piiridele, et jõuda alla-ilma. Ta jõudis koobaste juurde, piilus prao servalt koopasse, lootes leida rada, mida mööda on võimalik käia. Tee koopasse oli pime, suitsune ja tahmane. Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved. Kalevipoeg seadis sammud koopasse, seal oli pime, seega pidi Kalevipoeg käsikatsel edasi liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" Kuldkellakese kõlin puistas ära pimeduse. Kalevipoeg jätkas oma teed. Teepeal oli peenest poordikarrast ja hõbekarra heidekesest võrk. Kalevipoeg hakkas seda lahti harutama, kuid võrk hakkas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
