· programmeerija / arendaja Teie isikuga sobib hästi prorammeerija eriala. See nõuab tehnilist võimekust, tugevat taju reaalainetest, tehnoloogiliste vahendite head kasutamist, meeskonnatöö võimet ning kõrget stressitaluvust.Samas pole väga oluline vastutuse võtmine, projektide initsieerimine ning inimestevahelistest suhetes domineerimine. · juht / strateeg ... on IT-inimene, keda ei paelu tänane päev ja tehnilised üksikasjad. Ta on loov vaim, kelle pilk on pigem suunatud inimvoogude ja teadmiste, tehniliste arengute ning trendide homsele päevale. Tema initisatiivikus, kõrge enesehinnang ja veenmisvõime teevad tast tihtipeale varakama inimese, kui paljude teiste it-alade viljelejatest · kujundaja / disainer Teie isiksusele sobib it-ga seotud valdkondadest kujundaja, disaineri, küljendaja ja copywriteri erialad
3. Kuulamine 4. Teksti jutustamine klassikaaslastele 5. Lugemine 6. Testi täitmine 7. Küsimuste esitamine 8. Teksti arutlus 9. aheljutustamine 10. Ühe osa tekstist näidelda 11. Tunni analüüs Õpilasele jutustamiseks KÄGU Ma loen sulle ühe muinasjuttu. Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed pöördusid koju tagasi. Aga kõik kolm olid lahingus surnud. Ainult nende hobused tulid tühjad tagasi
esseesid. 1907. aastal avaldas ta tulevikuromaani ,,Raudne kand", mis räägib XX sajandi teise poole sotsiaalsetest probleemidest. Järgnes Londoni üks mõjukamaid romaane, autobiograafiliste mõjudega ,,Martin Eden" (1909). See kirjeldab töölisnooruki teed edukaks loomeinimeseks ja kirjanikuks. Algselt lihtne meremees, õpib Martin iseseisvalt kirjutamist, tekib armastus haritud Ruthi vastu. Peategelane saavutab küll seltskondliku positsiooni ja rikkuse, kuid see ei paelu teda enam. Ta pettub endistes eesmärkides ning armastuses. Üksindusest meeleheitel, uputab kirjanik enda. Järgmisena avaldas London jutustuse ,,Mehhiklane" (1911) ja kogumiku ,,Lõunamere jutud". Eesti keeles on ilmunud jutukogud ,,Elu seadus" 1939), ,,Armastus elu vastu" (1950), ,,Eluihk" (1989) jm.
Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid ehteid. Neil oli abiks ka palju sponsoreid, et iga laps saaks soovitud kingitused. Kohe on käes jõuluaeg ja Päkal ja Pikal on käed tööd täis. Juba seavad nad valmis jõuluvanale põhjapõtra. Hea, et lumi maha sadas, ei pea helikopteriga tiirutama ja kütust raiskama. Sel aastal on põder veel veidi sinine, kuna eelmisel aastal ajas ta ümber Päka tindipoti ja määris end koledasti ära. See ei seganud põder Nublut jõuluvana transportimast. Lapsed vaatasid
niidi jämedust väljendav number, kaal grammides (tikkimis ja heegelniitide puhul). 4. Millised andmed peavad olema näidatud lõngade markeeringus? Lõngade markeeringus peab olema välja toodud: kiudaineline koostis %- des, kaal grammides, metraaž, varraste vajalik jämedus, mitu silma mahub näiteks 15cm², lõnga nimi, tootja nimi või logo. 5. Mida mõeldakse nimetuse „tokk“ all? „Tokk“ on ära kedratud pakendatud lõng. 6. Milliseid paelu sisaldab Sinu riietus, mis Sul praegu seljas on? Pesupael, püksipael, miiderpael. 7. Nimeta nööride liigid. Punutud, korrutatud, keerutatud. 8. Milliste toodete valmistamisel kasutatakse tülli? Tülli kasuatatkse näiteks kardinate ja looride valmistamisel. 9. Mida tähendab gipüürpits? Gipüürpits on pidulik ja selgemustriline. Mustri üksikud osad on ühendatud hõreda võrguga. Saadakse õhukesel lõuendil, millele tehakse
päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid Vastlapäeva kasutati ka ennustamiseks - söödud kontidele pandi neidude nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele. Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu
paiku, kui Raskolnikov kuritegu sooritama läks ning pärast n.ö taassündi sunnitööl, oli tal jäänud rügada veel 7 aastat. Ma arvan, et korduvad numbrid ei ole juhuslikud ning sellisel kirjanikul, nagu on Dostojevski, on neil kindlasti mingi tähendus või tagamõte. Kuna tegemist on ürpis kuulsa teosega, leian, et kõik võiksid raamatu läbi lugeda. Siiski kardan, et palju on inimesi, keda romaan kohe üldse ei paelu. Kindlasti tuleks raamatu lugemiseks valida õige vanus, sest muidu võib jutu tõlgendamine raskendatud olla. Ma arvan, et 11. klass on selleks täiesti sobilik.
Kohati kasutati professionaalseid nutjaid , see komme ei olnud Ingeris laialdaselt levinud. Surnu silmad suleti , et ta ei vaataks endale järglast. Surnu pesti ja viidi sauna ootama matuseid. Surnuaiale minekul peatuti korraks , et teha mälestuseks "karsikko" . "Karsikko" puusse tehti surnu nime tähed , sünni- ja surmaaasta ning rist , ortodoksi usuliste matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut. Pärast matuseid toimusid peied. Kirstu kaasa pandi villaseid paelu, mõnikord ka nuga. Toimus kindlasti jutlus. Abiellumiseks sobivaks vanuseks loeti meestel 25-30 aastat ja naistel 20-25 aastat. Vanematelt pidi saama loa. Kosja pruudi majja mindi koos isamehega, kes harilikult oli kosija isa, vader või mõni sugulane. Saades jaatava vastuse kosilased ja mõrsja vahetasid kingitusi: raha, sõrmus ja rätik.Samas mõrsja sugulased vaatasid peigmehe üle. Joodi teed. Laulatuse eelõhtul mõrsja ja peigmees läbisid rituaalse pesu, mis toimus saunas
suure paastu algust. Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka ja roomakatoliiklikes maades. Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn) Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla. Toidud Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19
sööki vurr. Seda nimetati ka vurrluu,uuriluu,(Lõuna-Eesti),hunn,vunk, (Võrumaal),vurrkont,virrkont,luur,võrr,uristi,kuudinui,tondimats.Vurri tehti ka lamba või veise sääreluust ning ühe või kahe auguga. Vurri valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Sel päeval kehtisid mitmesugused töökeelud : ei tohtinud võrku kududa, kedrata(see pidi panema lammaste pead ringi käima),nõeluda,õmmelda,tuba pühkida jm. Võis punuda suka ja pastla paelu ning oli soovitav kammida ja lõigata juukseid. Liulaskmine on läbi aegade püsinud populaarsena . Pikk liug om hea õnne näitaja.Kel teistest paremini läheb,sel veab elus paremini. Vastlapäeva tähistamisel on juba aastakümneid tavaks suusa-ja kelgusõit (üksikult ja ,,rongina" ), uisukarnevalid ,jalaliug,hokivõistlused.Hea õnne nimel läksid liugu laskma nii vanad kui ka noored.Oluliseks peeti ,et liumäel käisid ka perenaised. Liugumiseks kasutati
Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. ,,L' Absinthe" 1879 Neisse kahte inimfiguuri on Degas pannud kogu linnaelu lootusetuse. Roheliseks haldjaks kutsutav absint pakkus võimalust eemalduda ajutiseltki Pariisi elu kalkusest. Rohekas koloriit kujutab absindi hukutuslikkust kogu ühiskonnale. ,,Sinised tantsijannad" ,,Tantsuklass" ,,Baleriin paelu sidumas" 1866- 68 ,,Võidu sõidu hobused enne Suurt Starti" 1886-1888 ,,Naine juuste kammimiselt" Camille Pissarro Iseloomustus Camille Pissarro oli prantsuslasest impressionistlik kunstnik. Tema tähtsusena saab esile tuua visuaalse panuse impressionismi ja post- impressionismi arengusse. Oli õpetajaks ja vaimseks juhiks Paul Gauguinile ja Paul Cezanne'ile. Elukäik Jacob-Abraham-Camille Pissarro elas aastatel (10
Kolme kaashääliku ühendist langeb sulghäälik nõrgas astmes välja: tansud tansind, krants : kransi, kõrsist ‘kõrtsist’. Kuid esineb ka vastupidist, häälduse hõlbustamiseks võidakse klusiil lisada, nt küündla ‘küünla’, kivisimpsi ‘kivisimsi’, suurdune ‘suurune’. Esineb kaashäälikute kadu, nt kaob v teatavate sõnade lõpust, nt lae ‘laev’, päe ‘päev’; n on kadunud sõnast siin > sii; lj-ühendis puudub j, nt vällas ‘väljas’, pailu ~ paelu ‘palju’ jpt. nud-kesksõna Murrakutes ja maa-alaliselt sõltub nud-kesksõna tunnuse esinemus nii tüve pikkusest kui ka muudest teguritest. Saaremaa ida- ja keskosas on kasutusel n- või nd-lõpuline vorm (nt julgen ‘julgenud’, saan ‘saanud’, vöin ‘võinud’, kadun ‘kadunud’, näitan ‘näidanud’; pannun(d) ‘pannud’, annun(d) ‘andnud’, tunnud ‘tundnud’). Kesk- ja lääneosas on
kirurgilist tehnikat, et ravida kompjalgset meest Hippolyte'i. Lõpuks peavad nad kutsuma teise arsti, et jalg amputeerida. Emma tunneb tülgastust oma mehe asjatundmatuse suhtes ja süveneb veelgi kirglikumalt oma afääri Rodolphe'iga. Emma laenab raha, et osta talle kinke ja soovitab talle, et nad põgeneksid koos ära ja võtaksid väikse Berthe'i endaga kaasa. Peagi aga tunneb vaevatud Rodolphe, et teda ei paelu enam Emma nõudvad kiindumused. Rodolphe keeldub Emmaga ära põgenemast ning jätab ta maha. Emma süda puruneb ning ta jääb lootusetult haigeks ja peaaegu, et sureb. Sel ajal kui Emma paraneb on Charles rahalises raskuses ning ta peab laenama raha, et maksta Emma võlgade ja ravi eest. Siiski otsustab Charles viia Emma ooperisse, mis asub lähedalasuvas Roueni linnas. Seal nad kohtavad Leoni. See kohtumine süütab taas vanad romantilised tunded Emma ja Leoni vahel ja
Jumala mõistet teati, kuid suuri ja tähtsaid jumalaid ei olnud. Henriku kroonikas nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad. Pühade puude okstele kinnitati paelu, lõnga ja riideribasid. OHVRIKIVIDE pealispinnal olid lohud (O,2 – 1 m). OHVRIALLIKAD olid mitmesuguste nimedega: püha-, tervise-, elu-, ilmaallikad jt. Ohverdamist toimetati pühade ajal ning enne ja pärast tähtsamaid ettevõtmisi (sõda). Kõige sobivam päev oli NELJAPÄEV. ENNUSTAMINE, NÕIDUMINE JA MAAGIA. Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale
lummatud oma ettekujutlustest. Emma jaoks oli Prantsusmaa pealinn niivõrd romantiline ja luksuslik, et Ta oli kursis kõikide uuemate muusikateostega, mis Pariisis avaldati ning sirvinud läbi võimalikud moeajakirjad. Pariis oli Rouaulti tütre kinnisidee. 4.Miks Rodolphe ei nõustunud Emmaga põgenema? -Rodolphe väsib ära Emma fantaasiast, kuidas nad põgeneksid koos ja võtaksid väikse Berthe’i endaga kaasa ning peagi tunneb Rodolphe, et teda ei paelu enam Emma nõudvad kiindumused. 5.Milles on proua Bovary õnnetuste peapõhjus? -Selles, et ta ei oota elult mitte seda, mida elu tõesti võib anda, vaid seda, mida tõotavad romaanikirjanikud, luuletajad, kunstnikud ja maailmareisijad. Proua Bovary usub õnne, kirge ja joovastust, usub neid sõnu, mis talle raamatuis nii kaunid tundusid. 6.Mida tegi Emma Sinu arvates valesti? Põhjenda. -Emma ei hoolinud oma armastavast abikaasast vaid elas oma Pariisi fantaasiate küüsis ning
· näituse avamine · toodete, raamatute, plaatide jne presentatsioon Kaunistamine Laud kaetakse linaga, mis ulatub peaaegu põrandani. Väike vahe põrandaga tuleb jätta selleks, et külaliste kingaviks linale ei satuks või linaserv kinganina alla ei jääks ja lina laualt maha ei tõmbaks. Konkreetse laua jaoks mõeldud valmis lina puudumisel võib kasutada üht või mitut laua pinda katvat lina. Kaunistamiseks võib kasutada linaga sobivaid paelu, vanikuid, rosette, pärleid, lilli, oksi, kangaid. Fourchette-laua kaunistamiseks on mitmesuguseid võimalusi. Eelkõige sõltub lauakaunistuse valik sündmusest, mille puhul vastuvõtt korraldatakse. Paljudel juhtudel kasutatakse temaatilisi kaunistusi. Tavaliselt kujundatakse lipulaud eraldi. Lilled, küünlajalad ja muud kõrgemad kaunistused asetatakse enamasti laua keskele. Peale põhilaua asetatakse ruumi seinte äärde mõned väikesed lauad ja kaetakse need samuti linadega
Samuti mis mulle veel sellest õhtust meelde jäi on publiku suhtumine. Samal hetkel mil saalis tuled kustusid jäi publik tasa ja ootas pingsalt mis saab edasi. Oli tunda, et kõik olid mõttega loo juures ning jälgisid huviga mis saab edasi. Kõneldes vaheaegadel oma tuttavatega tõdesid nemadki, et on ooperis üllatunud. Nemadki olid endale tekitanud lavateose osas mitmeid eelarvamused, mis õnneks purunesid. Nad arvasid, et ooper on igav ja ei paelu üldse. Samuti arvati, et kuna ooper on itaalia keelne ja subtiirid jooksevad üleval siis ei saa sisust midagi aru, kuid seegi arvamus kadus. See arvamus kadus üsna ruttu ja selletõttu kuna näitlejate näoilmed ja zestid, lavaline kujundus ja muusika aitas tervikpildile niivõrd palju kaasa, et ei pidanud koguaeg ülevalt sõnade täpseid tähendusi jälgima vaid sai juba ilma selleta aimata mis laval toimub, mida keegi ültes või mõltes.
Tõmmake alumine pael üle pea kõrvadest madalamale Pange mõlema käe sõrmed ninaklambri külgedele ja suruge vastu nina. sõrmeotsi allapoole mõlemal pool ninaklambrit. Ninaklambri surumine ühe käega ei ole piisavalt tõhus Kontrollige respiraatori hermeetilisust enne selle kasutamist tööruumides: katke respiraatori näo osa kätega maski liigutamata hingake sügavalt sisse kui nina juures on tunda õhuvoolu, vajutage kui respiraatori äärtest lekib, liigutage paelu üles-alla Kui respiraatori sobitamine EI ÕNNESTU soovitud viisil, ÄRGE MINGE saastunud alale. Pidage meeles Õhu kaudu levivate nakkuste eest saate Te ainult ise ennast kaitsta kasutades respiraatorit Hingamisteede hügieen Köhaetikett Kõigile hingamisteede infektsiooniga isikutele soovitatakse viiruse leviku tõkestamiseks järgmisi abinõusid: Ära köhi teiste suunas Köhides või aevastades katta nina ja suu ühekordse taskurätikuga
Kui varem keskajal olid juuksed peakatte alla peidetud, siis renessaansi ajal oli juukseid väheke ka näha. Ilu Moes heledad juuksed, mis juba Rooma ajast olid olnud imetlusobjektiks. Nende pleegitamine polnud eriti raske ja selleks kasutati mitmeid eri mooduseid. Juuste toonid olid erinevad kuldsed, meevärvi, kollakaspruun ja ka hallikat tooni. Soengud olid mitmekülgsed. Itaallased keerasid oma juukseid sõlmedesse, punusid patsidesse, millesse seoti paelu ja kaunistati pärlitega. Kasutusel olid ka võltsparukad ja valejuuksed. Et saavutada kõrget otsmikku, kitkuti otsa esiselt juukseid vähemaks. Ennast meigiti. 3 Mehed kandsid 15 sajandi algusaastatel habet, nooremad ja moekamad mehed ajasid näo paljaks. Väga suurt tähelepanu pühendati habeme korrashoidmisele. Meestel moes enamjaolt
Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: huvitav kirjand. Õpetaja: ,,Kuule, Juku, kas tegid ikka kõik ise?" ,,Jah, õpetaja. Ainult selle kurja pealiku kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. kinnivõtmisel isa natuke aitas." Õpetajale Ent nad ei saanud kuigi kaua õnnelikult koos elada. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale:
Vana muistendi järgi olla Palivere Second level hiiepuud kusagilt mujalt tulnud ja sinna Third level pidama jäänud. Nüüdseks on järele Fourth level jäänud üks puu, mille kunagisest Fifth level võimsast võrast on järele jäänud üksikud jändrikud oksad. Kui keegi maarahva hulgast jäi tõbiseks, seoti püha puu okste külge paelu, et tervis rutusti jälle tagasi tuleks, haigeid kohti hõõruti ka riidetükkidega ja seoti need pühaks peetud puu pahkliku tüve klge. Usuti, et niimoodi toimides võtab puu inimeste hädad ja haigused enda kanda ning inimene saab terveks. Palivere hiiepuu on üle 400 aastat vana ja kõige vanem Eestis kasvav künnapuu. PÜHAPAIGAS KÄITUMISE REEGLID Mis kivile on kord juba ohverdatud, seda möödakäija enda omaks pidada
Nende kommete kohaselt tuli pruudil oma uutele sugulastele jagada mitmesuguseid kingitusi, veimi, mis pidid olema võimalikult nägusad. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi koguma, nii et "tütar põlve kõrgune, veimevakk vaksa kõrgune". Eriti hoogu läks veimede valmistamine enne pulmi, kosjade ja pulmade vahelisel perioodil. Traditsiooniliselt käisid siis külatüdrukud pruuti abistamas. Keskmisteks pulmadeks pidi pruudil olema varutud kindaid üle 50 paari, vöid ning paelu üle 100, lisaks sukki ning muid riideesemeid. Muidugi ei tohtinud pruudi kaasavarast puududa ilus kirjaline vaip-sõidutekk, millele 19. sajandil lisandus ka vooditekk. Pulma kutsuti peigmehe ja pruudi sugulased ja lähedased naabrid, tuttavad. Küla muud inimesed võisid tulla tavaõoguse kohaselt pulmi vaatama ja neist vähesel määral ka osa võtma. Ühest korrast ei aidanud, pulma pidi kutsuma kolma korda. Kutsudes kummardati iga kutsutava ees
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Rätsep Kristi Sepp Peakated Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2013 Sisukord Sissejuhatus 2 Paeltega müts 3 Tanu 4 Kroon 5 Peapael/avatud kroon 6 Juuksekate 7 Kübar 8 Kiiver 9 Kapuuts 10 Mask 11 Ortodontiline peakate 12 Turban 13 Loor ja ümber pea mässitud kate 14 Parukas 15 Peakatede eesmärgid 16-17 *Kaitse *Relig...
E-R 10.00-19.00 ja L 10.00-15.00, P suletud. Võtan tööle 1 kompetentse hea ilumeelega vastava haridusega töötaja, palgaks 1000 eurot. Lisaks 2 õmblushuvilist, näpuosavat töötajat, kes saavad palka 800 eurot kuus. Kokku kulu 2600 . Raamatupidamise teen ise. Koristamist teostavad disinerid ise, kordamööda, iga päeva lõpus. Disainerid saavad omavahel nõu pidada ja arutada, kuidas riideid kaunimaks muuta. Nad kujundavad rõivad ümber, lisades neile nt. pitsi, paelu, tikandeid jms. Riideedemete kujundamise võimalusi on veelgi: värvi muutmine (kangavärvidega), kahe eriva rõiva kombineerimine kokku üheks, kohendamine (lõike, suuruse, pikkuse muutmine), nööpide väljavahetamine, muude tehnikate kasutamine (nt. batika, tüll, viltimine) Reklaam? Tallinna koolides, Tasutareklaam.com ( tehakse koduleht), tänaval, poe ees kolmnurk püsti akendel poekleebised, Facebook Põhivahendid Nr
Soengud. Lisaks "kapsapeasoengule" tuli 1680.a paiku moodi nn "fontange" soeng, mis sai alguse ühelt Louis XIV favoriidilt, kelle soeng jahil olles laiali lagunes ja kes oma juuksed pitsilise sukaga pealaele kokku sidus. Kuningale 13 meeldis see sedavõrd, et ta palus daamil kogu õhtu sellist soengut kanda. Hiljem lisandus soengut toestav traatsõrestik, millele kroogiti loori, pitse ja paelu. Soengu kõrgus oli kuni 1,5 pea kõrgust. Lisanditena kanti lehvikuid, karbikesi ilutäppide ja ruuzi jaoks, käsipeeglit ja vihma- või päikesevarju ning jalutuskeppi. 14
Laps ei õpi teiste vigadest, ta teeb neid ise. Seejuures võib ainus ebasoodne keskkonnategur, näiteks rippuma jäetud kuuma triikraua juhe, põhjustada lapsele tõsiseid kannatusi või koguni surma. Kõike eelnevat arvestades on arusaadav, et imikuid ja väikesi lapsi on vaja kaitsta õnnetuste ja eluohtlike olukordade eest 3. OHUD KODUS 3.1 Lämbumisohud 3.1.1 Riietus Imiku riietusel ei tohi olla pikki seotavaid paelu. Vastsündinu ei oska veel esemeid haarata teadlikult, kuid tal on kaasasündinud haaramisrefleks. Kui pael satub pihku, siis vallandub refleks. Pael võib olla pihus nii tugevasti, et käte siputusliigutusega tõmmatakse näiteks mütsi või särgikinnise pael pingule ümber kaela (kägistusoht). Ka hilisemas imiku-eas kätkevad pikad seotavad paelad endas ohtu - imiku pöörates keerduvad nad kergesti ümber kaela. Seepärast tuleb
Paljud kivid leidsid oma lõpu mõisahoonete ja kirikute seintes. Kuid kive on ka peidetud.Sageli asuvad hiites suured rändrahnud. Mõnelpool kutsuti neid hiie jumala(te)ks või lihtsalt hii(t)eks. Ohvrikivile viidi mitmesuguseid ohvreid, kui taheti, et loomad ästi korda lähevad. Mitmesuguseid toiduaineid viidi sinna. Ja kõik inimesed viisivad, kel oli midagi palumist. Kes selle ohvri ära sõi või pruukis, seda ma ei tia. Aga iiekivile viidi pärgasid, paelu ja ka pearätikuid ja ohvrikivile viidi seda, mis süüa kõlbas. Ohvrikivisid oli iga küla läheduses ehk koplis, aga iiekivisid põld mujal kui iies. Allikad. Tihti asub hiies või selle läheduses allikas või allikad. Vahel oja. Rakvere Nurme ja Mahu Koila küla hiiest polegi jäänud muud kui Hiieallikas. Kui allikat pole, on mõnes hiies selle asemel kaev. Kujud. Sarnaselt hõimurahvastega on maarahvalgi pühapaikades seisnud jumalate kujud
edasi lugejale päris tundeid ärkamisaja inimesed oskasid edasiantud sõnumiga samastuda. Enne surma Eestimaale! Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa - lahkuda ei süda taha raske hirmuohaga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes su kirstunaelu mullale sind matavad! Ära lahku, ära lange, eesti ühendatud hulk! Ühenduses oled kange! Tõde sinu sõjatulk! Vennad! Õed! Meie põrmus
õmmeldud alt kolmnurkne värvel. Värvli ühes otsas nööpauk, teises pael. Põlle pikkus 70 cm, laius värvlil 41,5 cm, allääres 69 cm.Värvli laius otstes 3,5 cm, keskel 6 cm. Paela pikkus 49 cm, laius 2,3 cm. Piluribade laius 4 cm. Narmaste pikkus 4 cm. Valmistaja Anu Rebane Tori khk., Riisa küla. Põll tehtud umbes 1880.a. Muuseumile kingitud 1970.a. naiste vöö Öösel angerjas, päeval tõrrevits? Naiste vöö (Tori 1887) Vöösid ja paelu on vanadest aegadest ERMi kogudesse jõudnud kõige enam. Näiteks ainuüksi Tori kirivöösid on seal juba 43, rääkimata teiste kihelkondade vöödest. Lisaks nendele on veel suur hulk pussakaid, võrkvöösid ja igasugu paelu. Tori vöödest on kõige rohkem kogus kirivöösid ja seetõttu olen oma uurimuses just neile peamise tähelepanu pööranud. Vöö oli töö juures kohustuslikuks rõivaesemeks ja ka pulmatseremoonias oli tal täita oma roll. Nimelt köideti veimed (sokid,
See komme oli üks paljudest eesti rahvakultuuri nähtustest, mis püsis kõige kauem Mulgimaal Helmes, Paistus ja Tarvastus. Tarvastust nagu Hallistestki on teateid, et seal kantud pajukoorest viiske iga päev. Jõukamad tegid peenikesed kirikupastlad mustast parknahast ja need olid varbapealse punase nööriga ehk teraskandiga ninaõmblusel. Kuni 19. sajandi lõpuni kanti pasteldega pidulikul puhul sokke ja sukki. Pastlanöörid olid valged linased. Pidulike pastelde paelu pesti ja pleegitati. 19. sajandi lõpul tulid tarvitusele ka poest ostetud või nahast lõigatud rihmad. Tarvastu naise rõivaid ehtisid preesid, keskmise suurusega kuhiksõled, kodaratega rahad ja mitmesugused klaashelmed. Püstkrae kinnitamiseks kasutati preesi või väikest vitssõlge meenutavat kuhiksõlge ja suurema rinnaehtena preesi või kuhiksõlge rinnalõhandiku kinnitiks. Kanti ka mitmesuguseid sõrmuseid. Meeste rõivad Tarvastu mehe rõivakomplekti kuulusid 19
Pigem nühiti end rätikutega, et halba lõhna ära saada. Kaasas kanti lõhnakotikesi hea lõhna saamiseks. Tänapäeval on selleks olemas lõhnaõlid,. Mida naised endale peale piserdavad. Kui praegu on linnapildis nii blondide juustega naisi kui ka tumedat värvi eelistavaid inimesi, siis barokliajastul oli blond moest väljas. Naised eelistasid just pruune ja tumedaid toone. Naiste soengud olid alati suured ja elegantsed. Soengutes kanti paelu ja lindikesi ning kõiksugu pärleid ja ülejäänud ehteid. Mehed kandsid palju parukaid ning ka meestele oli välimus vägatähtis. Ma sain sellest referaadist teada palju huvitavaid ja imestamapanevaid asju ning barokiajastust on palju asju tänapäevaga sarnased. Kõige suurem sarnasus on see, et kõik üritasin ilusad välja näha ja seda üritavad inmesed siiani. -9-
ehitusmaterjalina kasutatud paekivi näeb tänapäeval üha sagedamini ka sisekujunduses. Sellest saadud tükkide ja valmisplaatide värvivalik, mis ulatub kollakaspruunist sinakashallini, annab ruumile rahuliku meeleolu. Looduskiviseinad võivad annavad ruumile efektse omanäolise mulje ja võivad ka asendada maali. Pilt 5 Looduskivi Keda paekivi rahulik pastelne värvigamma ei paelu, leiab kaljukivi hulgast kirkamaid värvivarjundeid - helehallist mustani, kollasest pruunini. On nii lihtsama kui ka pidulikuma (sädelevama) struktuuriga kive. Seinale saab looduskivi erikujulisi tükke paigaldada müürisegudega. Vältida tasub silikooniga kinnitamist. Nimelt pole kivi silikooni jaoks piisavalt tihke, liim tungib pooridest läbi. Paekivi ja kvartsiiti võib kinnitada nii silikaat- kui ka betoonseinale.
polsterdused, korseti sisse topitud vormiandjad ning tärgeldatud rüüsid. Usuti, et lastele on kasulik, kui nad korsette kandma panna. Just sellised tervise korsetid olid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastepesu ese ning millele järgnes tajepihik. Aluspüksid kujutasid endast vaid kahte eraldi säärejupp. Sääred olid väga laiad. Neid hoidis koos värvel vöökohal, kaunistusteks oli palju pitse ja paelu. Pesu oli kallis. Teenijarahvas kandis flanellist pesu, kuna pesu oli kallis. Loodi ka eraldi sportimiseks mõeldud pesu, kuid see ei leidnud poolehoidu. Aluspüksid nööbiti või nööriti paelaga vöökohohalt kinni. Korsetid nööriti ihaldusväärse saleda piha saamiseks seljal kokku. Selleks, et saada iharad kumerused, pandi puusadele ka kaenla alla siidist polsterdused. Peale pandi lühike särk. Hiljem tuli eest alla nööbitav pikk
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid ...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Vaatamisväärsused Pärnumaal Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd...
elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked. Ka tänapäeval on Eestis liulaskmine väga populaarne. Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. Naiste tööd ketramine ja kudumine olid keelatud. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Naiste jaoks oli vastlapäev tähtpäev, mis lubas just naistel tööd tegemata jätta, mäest liugu lasta ja koguni kõrtsis tantsu lüüa.. Keelatud olid tööd, mis palju kära tegid (puuraiumine). Soovitav oli juukseid kammida vähemalt seitse korda ja neid ka veidi pügada. Vastlaõhtul lõikasid tüdrukud juukseid ja läksid nendega metsa. Mets pidi kõrgete puudega olema, siis kasvavat tüdrukute juuksed ilusad pikad
ka tsitaatidega) Direktori, luuletaja ja komejandi vestluses ning mitmesugustes arutlustes selle üle, mida laval tuleks näidata, ei ole lepitamatuid vastuolusid. Kõik kolm nagu täiendaksid üksteist. Direktor on arvamusel, et kunst ei mängi olulist rolli. Kunst on kõigest sõna. „… ei kunsti pärast teatrisse teele asuta.“ Publikut tuleks rabada ja nende kõigi ootustele vastata. Seda kõike saab teha ainult laia sündmustikuga, sügavusele aga puudub mõte. Sügavus ei paelu kedagi. „Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske“. Poeet omistab kunstile üleva funktsiooni. Kunstiloomingu ülesandeks ei tohi olla kassikuld, mis lühiajaliselt petab vilumatuid silmi, vaid täiusliku ning tõelise ilu loomine, mis kehastab kunstniku kauaaegseid mõtteid. Alles siis muutub kunstniku teos sajandite omandiks, järeltulijate imetlusobjektiks. Komejant vaidleb poeedi arvamusele vastu: „Päh! Tulev põlv! See vana, tuttav jama!“ ja
süzeed ,,Miraakel Theophile'st", kus on kasutatud hinge kuradile müümise stseeni. Esimene osa valmis 1806. aastal ja see ilmus 1808. Teine osa valmis samuti 1806, aga seda Goethe veel lihvis ja see ilmus 1832. ,,Faust" Pühendus Nostalgiline tagasivaade minevikku. Eelmäng teatris Direktor: Rahvast tuleb rabada, kõigi ootustele tuleb vastata. Seda saab saavutada ainult laia sündmustikuga, sügavus ei paelu kedagi. ,,... ei kunsti pärast teatrisse teele asuta" ,,Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske" Luuletaja: Tema arvamuse järgi võtab näidendi tegemine kaua aega ning selles peab olema mõte ja sügavus kuna inimesi ei huvita ainult pealiskaudne sündmustik. ,,Seks sageli on palju aastaid vaja, Et valmida saaks vili vaimupuul" ,,Ei petlik hulk ju hetkest kauem huuma. Meis tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma." Komödiant: Näidendil peab olema kõike parajalt
moemaja Gianni Versace SpA asutaja, mis toodab tarvikud, lõhnaained, meiki ja sisustusesemeid, samuti riided. Gianni Versace sündis Reggio di Calabrias Itaalias, kus ta kasvas üles koos oma vanema venna Santo ja noorema õe Donatellaga, koos oma isa ja õmblejast emaga . Vanem õde, Tina, suri 12-aastaselt valesti ravitud teetanuse nakkuse tõttu. Versace alustas oma väljaõpet noores eas, et aidata emal leida vääriskivide ja kullaga punutud paelu, mille abil tikkis ta kleidid. Ta õppis arhitektuuri enne Milanosse kolimist 26-aastasena töötas ta moedisainerina. Ta projekteeris ka kostüümie teatri ja filmide jaoks. Ta oli avalikult gei. Versace ja tema kaaslase Antonio D'Amico olid regulaarselt rahvusvahelistel areenidel. Versace mõrvati väljaspool oma Miami kodu 50-aastaste Spree tapja Andrew Cunanani poolt. Versace oli tuntud ahviarmastuse poolest tema kenade nõode vastu: Santol on kaks last,
Pastlad on vanad Ida-, Kesk- ja Põhja- Euroopa talurahvajalatsid, mida Ida-Euroopas kasutati laialdaselt kuni 20.sajandi alguseni. Eestis kanti neid hiljemalt II aastatuhande algusest alates. Pastlad tehti pargitud, tööpastlad parkimata veisenahast, Kihnus ka hülgenahast ja loibadest. Vormsi ja Pakri rootslaste alal, Muhus ning paiguti mujalgi kanti kroogitud pastlaid( nt. Kuusalu kerikingad). Pastlapaelad keerutati linadest, Kihnus punasest villasest lõngast; kohati kasutati nahkrihmu. Paelu seoti mitmel viisil ümber sääre kuni põlveni või kinnitati pahkluu kohal. Veel 20.sajandi algupoolel olid pastlad Mandri-Eesti tööjalatsitena üldised. Saaremaal olid need juba kasutuselt kadunud 18.sajandi lõpul. Kirde- Eestis ja Hiiumaal lõpetati kandmine 19.sajandi jooksul. Kuivõrd hinnalised ja lugupeetud jalanõud pastlad meie esivanematel on olnud, tõendab ilmekalt P.Johannsoni kirjapanek Suure-Jaanist: Kirikupastlad olid parknahast, mida kõige
Sinine esindas Kreekas peajumal Zeusi ning Roomas Jupiteri. Ametnikud, kes olid riigi teenistuses riietusid sinisesse. Roomlased suhtusid sinisesse halvustavalt, eriti sinistesse silmadesse, mis olid omased barbaritele, kõigil korralikel Rooma kodanikel olid pruunid silmad. Paracelluse järgi oli sinine kahjulik hingele ja tervisele. 400- aastate Euroopas kandsid lapseootel naised sinist salli ümber kaela, et vältida haigusi. Vana inglise kombe kohaselt oli mõrsja riietuse juures siniseid paelu ning sõrmuses sinine safiir. Piktid, kes elasid Shotimaal kuni 800-aastani maalisid enne lahingusse minekut oma kehad siniseks, et hirmuäratavamad välja näha, ka tegid nad omale siniseid tatoveeringuid. Piktid on ilmselt selle põhjuseks, et Rooma keisririigis peeti sinist barbarite värviks. Heebrealastele on sinine Jehoova värviks. Sinine domineerib ka paljudes mosaiikides. Kristlikus roomas tuli sinine taas ausse, kui värv, mis sümboliseeris ristiusu võitu paganate üle
naine, tuntud või mitte, ukrainlane või Alaskalt. Ning loomulikult selgus üsna ruttu, et mul oli jäänud täiesti vale mulje autorist, tegelastest, situatsioonidest, süzeest. Kui nüüd päris aus olla, lugesin raamatu läbi inglise keeles just selle kaane pärast. Piinlik küll tõsisena näida üritava kirjandusinimesena seda tunnistada, aga pakend loeb. Ta LOEB. Raamatu kaanel on vanaaegne noor kaunis perenaine talus tanu peas, valge pluus, tume pihikseelik, seob parajasti põlle paelu ette lipsu. Laual ta ees on hele taigen ning õunad (tunned juba sooja õunakoogi lõhna... kaneeli selles). Ta vaatab raamatust välja nagu oleks ta just mingit häält kuulnud (me ei näe ta silmi). Sisupaber on pehme ja kolletunud ja kerge, pisut erineva laiusega lehekülgedega just nagu vanasti köidetud, kui polnud mingit masinat, mis vormi järgi raamatu ideaalselt uniformseks hammustas. Eestikeelse versiooni
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 ...
mileedi juurde, esitledes end krahvina. Lady Clarick avaldas südame põhjast talle armastust. Ja mälestusest endast andis ka sõrmuse. D'Artagnani südametunnistus ei pidnud sellele vastu ning ei läinud enam mitu päeva leedi juurde. Alles siis kui mileedi isiklikult kirjas palus teda külla. Mileedi andestas noormehele ning veetsid mõnusalt aega, d'Artagnan otsustas kõik südamelt ära rääkida. Mileedi hakkas minestama, noorhärra hakkas kleidi paelu lahti kiskuma ja nägi õlal liiliat(häbimärk). Sellest piisas, et mileedi kargas püsti ja vandus kättemaksu. D'Artagnan rääkis sellest kõigest Athosele. Nii sai ka gaskoonlane teada Athose saladuse ta oli selle sõrmuse mileedile kinkinud armastusest ning Athose pärisnimi oli (krahv) de La Fere. Enne kui mindi La Rochelle'I piirama nägi d'Artagan proua Bonaciexist nägumust. Mileedi kättemaksu kaks plaani: palgata sõdurid ja mürgitatu vein ebaõnnestusid
Emma kinkis ka Hippolyteile 2 puujalga, mille Charles pidi kinni maksma. Emma avaldas Rodolphele armastust ning nõudis seda ka vastu. Vanaproua B põgenes poja juurde vahepeal. Ämma ja minia läbisaamised polnud just kiita ning Emmal viskas see üle. Õhtul Rodolphega kokku saades otsustasid nad põgeneda. Järgnevad poolteist kuud tegid nad selleks ettevalmistusi. Mees osapool lükkas seda aega paar korda edasigi. Peagi aga tunneb vaevatud Rodolphe, et teda ei paelu enam Emma nõudvad kiindumused. Rodolphe hakkas aga Emmast tüdinema ning päev enne minekut kirjutas ta Emmale kirja, kus räägib lahkuminekust ja, et nende koosolemisest ei tuleks midagi välja. (Enne kirja kirjutamist vaatas kõigi naiste kirju, kes tal olid olnud armukeseks.) Järgmisel päeval lasi ta kirja künnipoiss Girardil Emmale toimetada. Käskis lisada, et teda pole mõtet otsida, sõitis ära.
heita pilgu ka laia maailma. Möödakäijate pilkude eest olid nad täielikult varjatud. Seal nad siis passisid võre taga ning jälgisid maailma elu. Euroopa kaupmehed abiellusid vahel kohalike kristlastega, et siis naise kaudu oma kaupu haaremisse sokutada. Niisuguseid kaubanaisi käis tihit haaremi uste taga. Nähtavale võis tulla veidraid asju: räigetes värvides ja maitsetute baroksete mustritega voodikatteid, läbipaistvad öösärgid ning ohtrasti pitse ja paelu. Surm Surnu pesti, mähiti surilinasse ja maeti niipea kui võimalik. Kirste ei tunnistatud, kuna muhameeldased usuvad, et keha tuleb põrmule vahetult tagasi anda. Rahvarohkeid usutalitusi ei peetud, kuid maja uksed hoiti nelikümmend päeva lahti, et kõik, kes seda vajalikuks pidasid, saaksid sisse astuda ja kaastunnet avaldada. Külastajaid kostitati. Neljakümnendal päeval tuli elukutseline itkeja ja hakkas leelutama salme Koraanist, naised katsid pea, palvetasid ja saatsid
Üle Eesti oli populaarne ka sülepoisi komme tüdrukule anti sülle 2-3aastane poiss. Tüdruk hüpitas teda ja andis lapse ka peigmehele sülle. Poiss sai pruudilt kingituseks väikesed sokid või kindad. Rituaal oli tähtis lasteõnne seisukohalt ning pidi tagama esmasündinu poiss olemise. Sülepoisi andmisel öeldi: ,,Üheksa poja emaks, ühe tütre emaks." Seejärel viidi pruut oma uue koduga tutvuma. Tee peal poetas ta igale poole maha väikeseid kingitusi üldiselt vöid ja paelu. Kui siis loomad need paelad sarvede otsa tõstsid või kuidagi muudmoodi need enda külge aheldasid, olid nad aheldatud ka uue perenaise külge. Nad olid oma uuele perenaisele lojaalsed. Siis toodi välja ka pruutkirst jälle sai rahvas hinnata pruudi jõukust ja töökust. Seekord siis kirstu raskuse järgi. Tanutamine oli märk, mis tähendas uue pere loomist. Kui pruut sai endale pähe abielunaise tanu, olid nad peigmehega ametlikult abielus selleks polnud kirikus jah-sõna ütlemine.
KUNSTNIKUD: Kazimir Severinovits Malevits (18781935) oli suprematismi rajaja ja suurim esindaja. 8. DADA TAUST: Dadaistlik liikumine asutati Zürichis 8. veebruaril 1916. Hääbus 1924. aastal. Ei miski ja ühteaegu kõik, läbi huumori, vägivalla, naeruvääristuse ,,must ruut" ,,valge ruut" toonide vahe, ei miski TUNNUSJOONED: 1. ühendati juhuslikke seosetuid esemeid (puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, villa, fotosid, ajalehti) 2. õlimaali peeti ajutiseks ja hävinevaks kunstiteoseks. 3. hajutati piirid erinevate kunstiliikide vahel. 4. võeti kasutusele uudseid tehnikaid: merz tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad) ühendamine ja kokkukleepimine fotomontaaz kombineeriti ajakirjast väljalõigatud fotosid tasapinnalisel alusel
Pealistamiseks kasutatakse metallidest kiude kulda, plaatinat, koobaltit, kasutatakse telefoni ja palladiumi, kaabeltelevisiooni kroomi, vanaadiumi jms liinides. asbest AS põlematus, valge asbest kõige kasutatakse keemiatehases pehmema pinnaga ja saab kaitserõivastes, filtrites, kedrata lõngaks. Raske, jäik ja toodetakse riiet, paelu, habras kiud. Suurepärane köisi, paberit, lausmatte kemikaalikindlus. Kahjustab tervist. TOOTJAD Kesk-Aasia riigid, Hiina, USA, India, Brasiilia, Türgi, Pakistan, Egiptus, Mehhiko ei toodeta väga, ainult kohaliku tähtsusega kiud Venemaa, Poola, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Egiptus Venemaa,Hiina, Briti saared, Hispaania, Holland, India, Austria,Jaapan, Kanada, Poola, Rumeenia, Saksamaa,Soome, Sloveenia, Taani Ungari
Ükski teine kultuuripiirkond Eestis sellist tunnustust tervikuna saanud ei ole 36. Mulgid Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas seal tervitab külalisi uhke mulgi mees, kes kannab rahvariideid. Kuju kannab mulgi kuube kuube kannavad Mulgimaal nii mehed kui ka naised. Mulgi kuub on musta värvi pikk villane mantli moodi rõivaese, mis on kaunistatud punase paelaga. Paelad näitavad kandja jõukust mida rohkem paelu, seda jõukam. Rahvariides targa, haritud ja nutika Mulgi mehe puidust kuju, toidukoht Mulgi kõrts. (tuntuimad rahvustoidud on pärit mulkidelt mulgi kapsad, mulgi puder ja kama) Mulgimaa kaart 37. Setod Pekot kujutab puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. setodel on kahetähenduslik Peko: Tähendus 1 Peko on seto mütoloogiline viljakusjumal, keda peeti aitajaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
