TAEVASKOJA Taevaskoda asub Lõuna-Eestis Põlvamaal Ahja jõe ürgorus, kus on esindatud kõik looduse suurteosed - värske õhk, vulisev vesi, ürgne mets. Taevaskoja on looduslikult kaunis koht, kus paljastuvad kõrged liivakivikaljud, mida ürgveed kunagi selliseks uhtunud on. Sellest ongi paik oma nime saanud kõrgeid liivaseinu on taevaskodadeks kutsuma hakatud. Kõrgeim paljanditest on Suur-Taevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. Suur -Taevaskoda Väike-Taevaskoda on madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Väike- Taevaskoda Devoni aegsetest liivakivist kaljuseintest
Taevaskodade matkarada Luua Metsanduskool LRJ-II KOHALEJÕUDMINE ÜLDINFO I · Taevaskodade matkarada asub Põlvamaal Põlva vallas, on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Rada algab Taevaskoja asula ja Kiidjärve vahelisel teel asuva Saesaare asula ligiduses paiknevalt RMK Saesaare parklast. · Kogu rada kulgeb Ahja jõe maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus. · Raja kavandasid Kiidjärve-Kooraste puhkeala töötajad. ÜLDINFO II · Raja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga, rajale suunavad viidad. · Rajal on 10 huvipunkti selgitavate tahvlitega inglise, vene ja eesti keeles.
vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldusel, et nad näevad äriidees võimalust edendada kohalikku sportlikku aktiivsust. Seepärast on ka vajalik äriidee kirja panna, et spordiliit kui ka kohalik omavalitsus näeksid, kuhu toetusesumma läheks ning mis eesmärgil. Äriideeks on looduskaunis, rahulikus Lõuna Eestis, Taevaskoja piirkonnas tõukerattamatkade korraldamine. Arvestame ka kliendi soovidega ise marsruudi teekonnale kaasa rääkida kui tahetakse mingeid kindlaid kohti sealkandis läbida. Muidu on võimalik valida kas kergema või natukene ekstreemsema raja vahel. Pakutavat teenust on võimalik kasutada alates aprillist kuni septembrini. Tegemist on väikeettevõttega ning sellega ei tegeleta aasta läbi, sest eesti kliima ja ilmastikuga ei ole see lihtsalt võimalik
· Põlva ilus maastik ja veel ilusama loodus on ära võlunud turistid, kes seda tihti külastavad. Külalisi on nii Eestist, kui ka välismaalt. Vaatamisväärsused ja kohad kus on mõtet käia.. · Põlval on väga palju ilusaid kohti, kus pole käinud isegi kõik põlvamaalasedgi, kuid kus käib väga palju välisturiste nimelt on turistide tiheda liikluse tõttu isegi mõned kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteoriidikraater KURADIHAUD PÕRGUHAUD
vaatamisväärsusena kõrgub iidne Erastvere ristimänd. 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on puu ümbermõõt 3,6 meetrit ja poolteise meetri kõrgusel haruneb tüvi seitsmeks võimsaks haruks. Vanasti läks siit tee, mida mööda veeti lahkunuid. Puu sisse lõigati rist, et surnu ikka kindlasti aru saaks, et ta surnud on ega püüaks "kodukäima" tulla. 3. Taevaskoda 3.1. Suur Taevaskoda Suure Taevaskoja kalju juures on Ahja jõe ürgoru sügavus 32 meetrit. Jõelookes asuva kaarja kujuga kalju pikkus 150 meetrit, kõrgus 24 meetrit. See on Ahja jõe ürgoru kõige kõrgem liivakivipaljand. Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Suure Taevaskoja koopaid on mainitud ka vanades ürikutes. Kroonika teab pajatada, et 17.- 18. sajandil olnud Suure Taevaskoja kaljus mitme jala kõrgusel lõhe, millest inimene
laudtee aitab rabas rändajal jalad kuivad hoida. Retke jooksul saame tutvuda omapärase loodusega, kuulatada rabahääli. Raja lõpus asub Päikeseloojangu matkamaja, mille juures on meil võimalik teha lõket ja pikemalt peatuda. · Ilumetsa Ilumetsa meteoriidikraatrid on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi mis avastati aastal 1938.Kokku on meteoriidi kaatrid kokku kolm. Suurim on neist põrguhaua,mille läbimõõt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. · Taevaskoda Suure Taevaskoja kõige suurem kalju , millel kaaarjas kuju on 150 m pikk ja 24m kõrge ja see on ka Ahja jõe ürgoru kõige kõrgem liivakivipaljand. Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Lähemalt saab näha ka Väikese Taevaskoja punakat kaljut,mis pole küll väga suur,kuid väga huvitav on vaadelda kaldapääsukeste pesaauke,mis on uuristatud kaljusse. On võimalus läbida ka matk mille kestvus 1,5 t. Teekonnal näeb Suurt- ja Väikest
Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2. Akste LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused 3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4. Mooste mõisakompleks üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool,
Lindude kaitseks on algatatud Euroopa Liidu LIFE-Nature projekt "Natura 2000 biotoopide kaitse Räpina poldril", mille eesmärk on tagada kaitset vajavate lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsustingimuste pikaajaline säilimine Räpina poldril.5 4 http://www.rapinapolder.envir.ee/ 5 http://www.rapinapolder.envir.ee/tegevus.html Projekti eesmärk 6 Looduslikud vaatamisväärsused Suur ja Väike Taevaskoda Taevaskoja ehk pae all mõistetakse liivakivipaljandeid. Tuntumad neist on Ahja jõe ürgorus paiknevad Suur ja Väike Taevaskoda. Taevaskoja paljandites avanevad Kesk-Devoni Burtnieki lademe alumise osa punaka, kollaka ja hallika värvusega põimkihilised kvartsliivakivid. Ahja paljandid on väga fossiilivaesed, Suurest Taevaskojast on leitud vaid üksik vihtuimse kala soomus6. Taevaskodadel on ka ajalooline tähendus nimelt peetakse neid
Viljandi lossimäed Endisest linnusest ei ole kuigi palju säilinud, aga see-eest avaneb mägedest kaunis vaade Viljandi järvele ja ehk ka paadimehele. Lossimäed on suviti mitmete ürituste toimumispaigaks neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 7 Kokkuvõte Kõik need 5 kohta on väga kaunid ja huvitavad Jägala juga on mõnus vaatamas käia Pühajärves ujumine Viljandi lossmäel varemete uurimine Taevaskoja eestimaist loodust nautida Altskivi lossi imetlemine neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 8 Küsimusi? neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 9 Tänan tähelepanu eest!
tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21. Peamised fosforiidivarud asuvad Lääne 22. Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste Virumaal. pank, Tamme pank, Kalmistu paljand 22. Paleontoloogid on pinnavormide uurijad. Tartus, taevaskoja paljandid, Piusa koopad ja Võhandu paljandid.
mäenõlvakult alla lasta või soojal suvepäeval purdelt vette sulpsata. Kuigi vahel tekib ka tahtmine lennukiga lõunamaale kõrvetava päikse alla sõita, uudistada lõunamaade vaatamisväärsusi (Egiptuse vägevaid püramiide, Rooma kolosseumi) või põigata Itaaliasse spagette maitsma. Ega meil siin Eestimaalgi vaatamisväärsustest puudu jää. Kuigi Eestimaa on pindalalt väike, on Eestis veel palju kohti mida avastada. Mina avastasin näiteks hiljuti Alatskivi lossi, Jägala joa ja Taevaskoja Põlvamaal. Eestimaal on palju tublisid inimesi. Aga on ka palju alkoholi joojaid ja suitsetajaid. Minu sugulaskonnas pole õnneks eriti suitsetajaid ega napsisõpru. Aga eesti rahva tervis paneb muretsema küll. Eestis on palju perekondi, kus on probleeme alkoholi sõltuvusega ja selle pärast kannatavad ka nende perede lapsed. Alkohol põhjustab pere vägivalda, raha puudust ja passiivne suitsetamine on mittesuitsetajatele mitmekordselt kahjulikum kui suitsetajatele.
(nt. lehtpuud), ning endine kooslus ei pruugi taastuda KOOSLUSE OSAKAAL EESTI LOODUSES Palumetsad moodustavad umbes 22% Eesti metsadest Vanemad palumetsad on head puhkemetsad. Nad on parajalt kuivad ja valgusrikkad ning sügisel seenerikkad. KOOSLUSE KAITSE Antud kooslus ei ole eraldi kaitse all, sest palumets on massiivsuselt teisel kohal laanemetsa järel. Kaitse all võivad olla palumetsad, mis asuvad looduskaitsealadel (nt. Taevaskoja ümbrus) TOIDUVÕRGUSTIK PRUUNKARU REBANE RÄHN ORAV SIIL MÄNNIKÄRSAKAS MÄNNIVAABLANE TIGU MÄND KUKESEEN POHL KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets.htm http:// loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/forests/F 1171904677/F1172150753 http://lemill.net/content/webpages/palumetsliigid http://www.scribd.com/doc/38173426/Nomme japalumets TÄNAME TÄHELEPANU
Taevaskoda Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Kõrgeim paljanditest on SuurTaevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. VäikeTaevaskoda on suurest madalam, ta kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Allikaveed on uuristanud kaljuseina kaks koobast. Esimesest voolab välja Emaläte, teist nimetatakse. Taevaskoja piirkonnas saavutab Ahja jõe ürgorg oma suurima sügavuse 32 meetrit, laius ulatub kuni 200 meetrini. Kuni 24 meetrit kõrge ja ja 150 meetrit pikk Taevaskoda on üks Eesti imposantsemaid liivakivipaljandeid. Taevaskoda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Sellises vormikõnes lõi Vahtra õnnestunud maastikke, natürmoorte ja portreid ("Vana talumees", õli, 1930). Õieti oli see suundumine natuuritruuduse poole üleeuroopaline nähtus ja tähistas üldist avangardismi vaibumist ning neokonservatismi võidukäiku. 1930. aastate teisel poolel viljeles J. Vahtra taas innukalt raamatugraafikat ja mitmesuguseid graafilisi tehnikaid. Elu lõpuaastail domineeris monotüüpia ja õlimaal, motiivideks enamasti Ahja, Taevaskoja ja Võrumaa looduskaunid kohad, mida ta nüüd andis edasi üsna realistlikult ja detailirohkelt. Teosed · Räpina veski, õli, 1913, Tartu Kunstimuuseum · Autoportree, õli, 1923, Eesti Kunstimuuseum · Ateljees, õli, 1926, Tartu Kunstimuuseum
5) Elundkond e organsüsteem 6) Organismi tasand (Sisekeskkonna stabiilsus e homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist) 7) Populatsiooni tasand 8) Liigi tasand 9) Ökosüsteemi tasand 10) Biosfääri tasand Populatsioon Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid. SEEN: Kuuseriisikas kuusikus, männiriisikas männikus LOOM: Jäälinnud Taevaskoja koopas, hundid Saaremaal TAIM: Kanarbik Nõmme metsas, sinililled Tabasalu pangal Ökosüsteem Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Rakkude koostises on orgaanilisi aineid 18% (suhkur) ja anorgaanilisi 82% (Vesi ja sool). Bioelemendid jagunevad: 1) Põhielemendid e makroelemendid C, H, O, P, N, S 2) Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Ce 3) Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F
Merehaiged oksendavad, nähakse miraaze, sureb poisike. Följetonid ,, Sinises tualetis daam" Kogud: ,, Klounid ja faunid" ,,Aja grimassid" ,, Klounid ja faunid" Novelle ,, Viimne romantik"(1925) ,, Laatsarus" (1923) ,, Nurjatum roim" (1925) ,, Punased hobused" (1926) ,, Üksindus" (1924) ,, Vastu hommikut" (1926) ,, Meri" (1926) ,, Tema Kuninglik Kõrgus" (1926) ,, Põhjaneitsi" (1927) ,, Taevaskoja asunik" (1927) Romaanid ,, Muinasmaa" (1918) ,, Purpurne surm" (1924) ,, Toomas Nipernaadi" (1928) ,, Isade maa" (1935) ,, Karge meri" (1938) ,, Ekke Moor" (1941) ,, Leegitsev süda" (1945) ,, Üle rahutu vee" (1951) Toomas Nipernaadi Eesmärk: Muuta inimesed õnnelikumaks. Sõnum: Elus tuleb armastada kõike ning midagi ei tohi maha magada. · Jutukas
..Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. OMADUSED: On kihiline ja koosneb liivaterakestest mille vahesid täidab sideaine, kas lubi või savi, mis terakesi koos hoiab. VÄRVUS: Värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. KASUTAMINE: Kuna liivakivi on vastupidav ja teda on lihtne töödelda, tarvitatakse seda laialdaselt ehitusmaterjalina. Kaardil: ØEESTIS SAAB LIIVAKIVIGA KÕIGE PAREMINI TUTVUDA PÕLVAMAAL, KUS ASUVAD NII TAEVASKOJA LIIVAKIVIPALJANDID KUI PIUSA KOOPAD e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø
See raamat oli äärmiselt huvitav ja mõtlema panev. 2 Katkendeid Fred Jüssi esseedest raamatus „Mister Fred” Nägin Eestit Selleks, et vastata küsimusele, mis teeb Eestist Eesti, peab nägema Kõrvemaad. Ja mitte ainult. Veel peab mäletama kaheksateistkümne-aastase nooruki esimest muljet Pühajärve hingematvast ilust ja jälgmina sadade nahkhiirte lendu suveöös jõe kohal Suure Taevaskoja kalju all. Ja rändama Emajõe suudmeala soodes ning Alutaguse rabades ning vanades metsades. Õigupoolest oleks tore veel niita hästi teravaks käiatud vikatiga lõhnavat heina mõnel Hiiumaa või Ridala kandi puisniidul ja sõita jalgrattaga Vooremaa ning Saaremaa teid. Hea oleks ka seilata pisikese purjepaadiga Väinamere laidude vahel ja istuda mõnedki päevad Vilsandi kaljudel varjetelgis, et vahtida linde. Ei teeks halba pisut sisse hingata
· Põhjamaad Skandinaavia · programm ,,Noored kooli" · Alzheimeri tõbi riikide tähenduses on · Oskar Lutsu ,,Kevades" · suhtleb Rate'is suure algustähega · 9. mail on Euroopa päev · vaatab Youtube'ist videoid · Eesti kohanimi on · 20. augustil on · Twitteris, Facebookis Taevaskoja, mitte taasiseseisvumispäev · CV-Online on portaali Taevaskoda · Viljandi pärimusmuusika nimi · Sharm el Sheikhis festival · Tour de France'il · Riik on Venemaa · hansapäevad · Pythagorase teoreem
aastase ürgmetsa. Esimesena jõutakse Väiksesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. Võrumaa Võru linn Kauni Tamula järve kaldal asuv Võru linn on asutatud 21.augustil 1784. a Vene keisrinna Katariina II soovil ja Riia kindralkuberner krahv G. Browne käsul 57 000 rbl. eest omandatud Võrumõisa asemele. Võru vanalinna omapäraks on reeglipärase planeeringuga ning korrapärane, täisnurkselt ristuv tänavavõrk.
- 9. Rutja Noortelaager 3/3 3 / 3 024.- 10. Pärlselja Noortelaager 4/4 4 / 5 760.- 11. Vaibla Noortelaager 8/7 7/ 10 080.- 12. Pariisi Noortelaager 2/2 2 / 2 304.- 13. Taevaskoja Noortelaager 25 / 25 25 / 33 840.- 14. Veski Noortelaager 146 / 146 146 / 189 216.- 15. Pärnu SS Kalev 200 / 200 200 / 244 800.- KOKKU: 3168 / 4 063 512.- 8
· 1998 "Meil on lootust" · 1996 "Mälestusi taimedest" · 1999 "Eesti vanema kirjakeele lood" · 2000 "Üldine usundilugu" · 2002 "1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult" · 2004 "Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust" ("Akadeemias" 1989 järjejutuna) · 2004 "Polüneesia usund" · 2004 "Gudea ja Hoosea" · 2004 "Rahast ja võimust" · 2004 "Georg Müller" · 2004 "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast" Luule · 1935 "Neemed vihmade lahte" · 19591963 "Saadik Magellani pilvest" · 1956 "Dzunglilaulud" 12 · 1974 "Udu Toonela jõelt" · 1985 "Kirsipuu varjus" · 1988 "Ehatuule maa" · 2002 "Hannolaul" · 2002 "Unenägija tessaraktis" · 2004 "Lohe vari" · 2004 "Piiridele pyydes"
Esimesena jõutakse Väiksesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. 6 2 JÕGEVAMAA Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline sellele viitab ta asukohtki, mis jääb nii Eesti kesk- kui ka idaosasse, olles samas Lõuna-Eesti väravaks. Jõgevamaa ulatub Mandri-Eesti
kallastel. Kaitse alla võetud paljanditest on tuntumad keskdevoni Tori paljand ehk Tori põrgu, kus on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid. Nimetada tuleks veel liivakivi järsakkallast Kallastel Peipsi järve kaldal, Tamme (Võrtsjärve idakaldal), Kalmistu (Tartus) ja Lossimägede (Viljandis) paljandit. Ülemdevoni dolomiitsete kivimite esinduslik objekt on Peetri jõe Kalkahju paljand. Mitmed esinduslikud paljandid paiknevad kaitsealadel: Suur-ja Väike-Taevaskoja kaljud ning Neitsikoobas Ahja jõe ürgoru maastikukaitselalal, devoni liivakivi kõrgeim - Härma paljand (43 m) Piusa jõe oru maastikukaitsealal ja Veski paljand Võhandu jõe oru maastikukaitse- alal. Looduslikest koobastest on esinduslikumaid Aruküla koopad Tartus. Aruküla koobastik on tuntud rikkaliku devoni ajastust pärinevate kalade leiukohana. Huviväärsed on ka Helme koopad ja Koorküla koobas. Looduslikud koopad on enamikul juhtudel
järvede poolt üle ujutadud. Muutusid maismaaks maakerke tagajärjel. 3)Miks ei leidu Eesti aladel setteid devoni ajastust kuni kvaternaarini. Selle pärast, et devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid, mis takistasid lubjakivide ja dolomiitide teket. 3)Milliseid devoni liivakivi paljandeid tead Eestis? Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerul, Taevaskoja paljandid Ahja orus, Härma müür Piusa jõe ääres. 3)Miks ei paljandu Eesti aluskorra kristalsed kivimid? Sest Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgem piki Soome lahe põhje ning seega ei ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani. 4)Mis on pinnakate ja millistest kivimitest see koosneb?
Põlva Ranna 81 16 69 192 847 2813 3301 Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim. 81 15 92 174 931 3248 4426 Põlva Saverna 81 18 78 169 695 3916 2728 Põlva Sprus 81 19 119 191 584 2374 1852 Põlva Taevaskoja 81 20 77 167 707 2529 3641 Põlva Veriora 81 17 92 220 1087 3646 5276 Põlva Vhandu 81 16 79 257 671 3478 3143 Põlva Värska 81 14 125 225 451 5107 1775 Põlva Ahja 82 23 127 216 709 3410 2200 Põlva Kalev 82 25 182 235 1120 3201 4019 Põlva Kanepi 82 22 98 231 722 3706 3283
Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik.
Põlva Ranna 81 16 69 192 847 2813 3301 Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim. 81 15 92 174 931 3248 4426 Põlva Saverna 81 18 78 169 695 3916 2728 Põlva Sōprus 81 19 119 191 584 2374 1852 Põlva Taevaskoja 81 20 77 167 707 2529 3641 Põlva Veriora 81 17 92 220 1087 3646 5276 Põlva Vōhandu 81 16 79 257 671 3478 3143 Põlva Värska 81 14 125 225 451 5107 1775 Põlva Ahja 82 23 127 216 709 3410 2200 Põlva Kalev 82 25 182 235 1120 3201 4019 Põlva Kanepi 82 22 98 231 722 3706 3283
14 koobastesse jäävad talvituma mitmed nahkhiirte liigid (näiteks põhja-nahkhiir, tiigilendlane ja veelendlane). Et vältida kiviseinte kraapimist või muul viisil rikkumist tuleks jällegi tegeleda rohkem järelvalvega ja kehtestada kindlad karistused. Samuti võib liivakivipaljandi kraapimise vastu aidata mõne alternatiivi pakkumine, nagu näiteks tehislik sein või puupalk, kuhu saab kirjutada või lõigata. Taevaskoja eeskujul võib katta paljandi võrguga, tingimusel, et see ei kahjusta paljandil kasvavaid samblaid ja samblikke. Oluline on ehitus- ja istutustegevuse keeld, kui see pole vajalik paljandi olukorra taastamiseks või parandamsieks. Eeltoodud põhjustel võiks Tori põrgu maastikukaitsealale koostada eraldi kaitsekorralduskava, et tagada suurem tähelepanu teise ja kolmanda kategooria liikide elu- ja kasvukohtadele ning liivakivipaljandi ja koobaste säilumine
sukeldudes püstloodis kuni 20 cm sügavusele vette. Saaki pessa viies lendab lind lennuavasse otsejoones, laskumata enne mingile vahepaigale. Pesa uuristatakse-raiutakse noka abil mõlema paarilise osavõtul. Hakatuseks kraabitakse kaldaseina jalgade abil lohk ja jätkatakse siis tööd nokaga. Tavaliselt rajatakse pesaurg kõvema liivakivi ja pehmema kattekihi vahelisse seinaossa, aga ka ühtlasse liiva-, peenmoreeni-, savi- või mullaseina. Ainult Väike-Taevaskoja kaljus olen näinud kalju keskossa uuristatud pesakäike. Eestis on pesakäigu lennuava olnud veepinnast 0,59,4 meetri kõrgusel, pesajärsaku ülaservast aga keskmiselt pool meetrit (0,31,3 meetrit) allpool. Lennuava läbilõige on püstjas-pirnjas, selle alaosa kummaski servas on linnu jalgadest hõõrutud sooned. Lennuava kõrgus on 11 14,5 cm, laius 6 cm. 60125 cm pikkune käik (lennutoru) kulgeb tõusvalt, olles pesakoopa suudmes kuni 15 cm lennuavast kõrgemal.
Kakerdaja raba 1 km, rabajärv (6,7 ha) Peipsi põhjaranniku Kotka matkarada laudteed Õpetaja soos ja Rüütli puhkeala rabas; lagesoo taimestik, soosaared Seli soo matkarada 3 km laudteed; sootüübid, suured laukad, sootaimestik Kiidjärve-Taevaskoja Valgesoo õpperada 2 km, 1 km laudteed, vaatetorn; puhkeala soomaastik ja -taimestik, raba Arramäe raba matkarada 6 km; rabamaastik, rekult. Jääksoo Soomatkarada 5-8 km, orienteerumine kaardiga Räpina-Värska Meenikunno soo laudtee, vaatetorn puhkeala
niitude ning tänavakülade maastik · Eristub Ugandi lavamaast seetõttu, et suur osa moreenkattest on kaetud jääjärveliste liivakate setetega · Ligi 2/3 kaetud metsaga · Sarnasus Ugandi lavamaaga o Orustatud lavamaa Võhandu, Piusa, Mädajõgi o Paljandid jõgede ääres · Härma müür Piusa jõe ääres kalda kõrguse suhtes on see kõrgem kui Taevaskoja, ühest hetkest suure kaldega paljand · Mustoja mõhnastik, Meenikunno raba, Nohipalu järved, Ilumetsa ja Tsõõrikmäe meteoriidikraatrid · Aluspõhja moodustavad Gauja ja Amata lademe liivakivid sealt pärineb ka klaasiliiv, ei sisalda rauda Irboska lavamaa · Suurem osa Venemaal · Maastikuline eripära on Ülem-Devoni Plavinase lademe dolomiitse lubjakivi maapinnalähedus · Meremäe ümbruses Lõuna-Eesti ainuke karstiala
Mathieson, A., Wall, G. 1982. Tourism: Economic, Physical and Social Impacts. Prentice Hall, 208 p. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, 2004. Metsade rekreatiivse koormustaluvuse määramise metoodika väljatöötamine, koormustaluvuse määramine ning kaitseabinõude kavandamine mitmekülgse kasutusega rekreatiivsel maastikul. Käsikiri. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. 2002. Rekreatiivse koormustaluvuse metoodika väljatöötamine Kiidjärve-Taevaskoja puhkeala koormustaluvuse määramise näitel. Keskkonnaministeerium. Tartu. Monz, C.A. 2002. The response of two arctic tundra plant communities to human trampling disturbance. Journal of Environmental Management, 64 (2), 207-217. Paalme, G. 1987. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi Looduskaitse Laboratooriumi 1986. aasta aruanne. Käsikiri Tartu Keskkonnateabe Keskuse raamatukogu. PfAP (Paths for All Partnership) 2002: Monitoring path use. Fact sheet 6
annaabi.ee 
