Limaskestad on põletikulised ning köhimisel valusad. 2.faas on kinnine/lahtine köha. Limaskest hakkab tootma sitket lima. Köhimine võib olla valuline. 3.faas on märg köha. Köhides eraldub sekreet ehk röga, mis võib olla limane, mädane, või verine. Märga köha nimetatakse ka produktiivseks köhaks. 7 5.2.5. Hingamissageduse mõõtmise metoodika ja hindamine Terje Arula Hingamissagedus on hingamisliigutuste arv ühes minutis. Hingamissagedusel loetakse kas ainult väljahingamised või ainult sissehingamised. Mida noorem on laps, seda kiirem, ebaregulaarsem ja pinnalisem hingamine on. Hingamissagedust tuleb lugeda terve ühe minuti vältel. Hinnata tuleb lisaks hingamissagedusele ka hingamise rütmi, sügavust ja tüüpi. Hingamissageduse lugemine peab olema lapsele nö ”nähtamatu-salajane”, sest teadmine võib muuta hingamissagedust
Ühelt poolt ta justkui oleks juba täiskasvanud, kuid pole ka. Paljud teismelised sel ajal mahvivad pidevalt suitsu, tarvitavad alkoholi selleks, et nende arvates teeb see neid täiskasvanumaks, aitab üle saada probleemidest. Siit võivad tuleneda ka mitmesugused käitumishäired, vastuolud sisemises maailmas. Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus. Seetõttu on tähtis see, mis temaga ja tema organismis toimuma hakkab või juba toimub. (Arula jt 2005.) Teismeea sotsiaalne areng Erik Eriksoni teooria järgi Erikson kirjeldas seda eluringi etappi kui identiteedi arengu perioodi. Individuaalselt kogetakse psühholoogilisi ,,kriise", kui vaadatakse üle oma lapsepõlve tunnused ja hakatakse mõtestama oma rolli laiemas ühiskonnas. Selles perioodis noored arendavad võimet mõelda abstrakselt - oskus, mis annab aluse oma olemuse teooriate loomiseks ja üldse mõista ennast, kui osa ühiskonnast. (Davis jt 2008.)
Dima Bilan Hanna-Stina Arula Elulugu: Sündinud 24. detsembril 1981 Venemaa Laulja Muusikastiilid: Popmuusika ja R&B Esimene debüüt aastal 2002 Esimene debüütalbum aastal 2003 Esines Eestis ,,Head ööd mudilased" Eurovisioon: ,,Never Let You Go" aastal 2006 ,,Belive" aastal 2008 ,,Back To Her Future" aastal 2012 Albumid: 2004 ,,Na Beregu NEBA" 2006 ,, Vremja reka" 2008 ,,Belive" 2011 ,,Mechtatel" Tunnustused: Muz-TV auhinna: Glamour Magazine: 2007 - "Aasta laul", "Aasta album" 2006 Aasta inimene 2008 - "Parim esineja" 2009 Aasta inimene 2009 - "Parim video", "Parim laul" 2010 - "Parim esineja" 2011 - "Parim esineja" 2012 - "Parim esineja" http://www.youtube.com/watch? Tänan kuulamast!
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02
marjade ja seente korjamine ning kalapüük. Siinsed vaatamisväärsed paigad on enamasti seotud looduslike objektidega. Hea vaade piirkonna maastikele avaneb Harimäe ning Kuutsemäe vaatetornidest. Samuti tasub tõusta Otepää linnamäele, kus asuvad Eesti vanima telliskivilinnuse varemed ning avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Loodusvaatamisväärsused Loodusobjektidest väärivad suuremat tähelepanu Pühajärv ning Pühajärve park, Elva jõgi ning selle org, Päidla järvestik, Arula Perajärv ning selle läänekaldal maapinnale avanev Emaläte. Loomastik Linnud Pooled Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest leiavad toidu ning eluaseme metsast. Kõige sagedamini võib siinsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja
Tallinna Tehnikakõrgkool EI 12 Madis Arula Introduction Laiuse Castle of Order Laiuse Drumlin Laiuse Blue Spring Põltsamaa Castle Põltsamaa Church Põltsamaa Rose garden Endla Nature Reserve Laiuse Castle of Order ·Rebuilt in the 15th century ·Destroyed 1700-1701, during the North war ·Swedish king Carl XII stayed there during the North war Laiuse drumlin ·10 kilometrs long
Meditsiiniline elavhõbedavaba termomeeter on täpseim termomeeter. Tulemused on usaldusväärsed. Termomeetrid on kolmes suuruses (L, S ja mini). Alajahtunute kraadimiseks kasutatakse pikemaid termomeetrid, mille skaala algab 25 °C. Puudus — kukkumisel võib puruneda, mille tagajärjel pudenevad laiali ohtlikud klaasikillud. (Epstein 2002) 8 Foto 1. Meditsiiniline termomeeter (Arula 2011). Digitaalne (elektrooniline) termomeeter Turvaline, kiire ja ohutu. Töötab patareidega. Tulemus saadakse 10–60 sekundi pärast. Mõõtmise lõppemisest antakse teada (piiksuga). Tulemused fikseeritakse mällu. Täpsus 0,01 °C. Puudus — hinnalt kallis, ei soovitata rektaalseks mõõtmiseks, esineb ebatäpsusi mõõtmistulemustes. (Epstein 2002, Wilson ja Hockenberry 2008) Foto 2. Digitaalne veekindel termomeeter, painduva otsaga (Medical24 i.a.). Foto 3
Zetod Triinu Arula Karl-Kristjan Küppas Anett Pook Bändist 2003. aasta Värska Idee panna noored seto poisid nende omakultuuri võtmes pop-rocki tegema oli toona põnevust tekitav Suur menu Inspireerinud Tähelepanu tõmbajad pärimusmuusikale Albumid Zetod on tänaseks üllitanud kolm albumit: ,,Lätsi vällä kaema" (2005), ,,Lätsi tarrõ tagasi" (2008), ,,Lätsi sanna" (2010). Jalmar Vabarna Sõbralik, abivalmis Valdab suurepäraselt oma pilli ning teeb seda südamega, mitte sundusest lihtsalt mängida Piisavalt kriitikameelt Mängib järgmiste muusikariistadega: Taylor 314ce akustiline kitarr, PRS Starla elektrikitarr, Tsaika karmoska, Cry Baby Vau, Fender Deluxe elektrikitarri võimendi Artur Linnus Väga hea isiksus nii sõbrana kui ka bändikaaslasena. Vahel on temast raske aru saada, aga muidu...
Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas
mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ·harilik kukehari, ·valge kukehari,
4.11.2013 Eva Tasso Tootmismaht kuupmeetrites 450000 400000 350000 300000 250000 Toftan saeveski Paikuse saeveski 200000 Imavere saeveski 150000 100000 50000 0 2004 2005 2006 4.11.2013 Eva Tasso Head küljed 4.11.2013 Eva Tasso Meeskond Tegevjuht Martin Arula Turundus-ja müügijuht Merli Randoja Müügiassistent Kerli Mustrik Tootmisjuht Marko Pärn Pearaamatupidaja Annely Uibo IT juht Madis Haug 4.11.2013 Eva Tasso Fakte Võtab vastu 10 000 autokoormat puitu aastas 70% mänd, 30% kuusk Iga palgi mõõtmistäpsus on 1mm 24 kuivatuskambrit, mille tööd juhivad arvutid Soojusenergia tuleb biokatlamajast Tänaseks on tootmismaht 200 000 kuupmeetrit 4.11.2013 Eva Tasso Artikleid
Reovee ärajuhtimine ja -puhastamine Koostasid: Maria Roosimägi Madis Arula Reovesi Reovesi (inglise wastewater) on vesi, mida on kasutatud olmes(olmereovesi), tööstuses või põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi) ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Olmereovett iseloomustab kõrgenenud orgaanilise aine ja bakterite sisaldus. Tootmisreovee omadused on väga varieeruvad, sõltudes tööstusharust, kasutatud tehnoloogiast jne.
Our school Põltsamaa Co-education Gymnasium was founded on 17. December of 1917. Põltsamaa Co-education Gymnasium celebrate school anniversary festively every year. That schoolhouse, where we study now, was built on 1967 and it was renovated on 2009. Head of school is Aimar Arula. There are studying 841 students in 37 classes. We have 4 terms September 1. until October 24., November 2. until December 24., January 11. until March 20. and March 29. until June 5. We get reports every end of the terms. We don't have school uniform, we're allowed to wear, what we want. School lunches are 20 minutes long. Food isn't and don't taste very well. That, when you can go to eat, depends on which number of class you are.
● Sündinud 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. ● 1964a lõpetas Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. ● Aastatel 1965-1968 töötas toimetajana Tallinnfilmis. ● Töötab siiamaani kirjanikuna. Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal
Arvo Pärt Keit Arula & Kadri Talvik Elu 11. september 1935 Paide Tuntud isikupärase kompositsioonitehnika ja nn tintinnabuli- tehnika poolest Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklass 1963 Tallinna Riiklik Konsevratoorium(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri õpilasena 1958- 1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina, hiljem jäi vabakutseliseks Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja 2005-... 1980 emigreerus NKL'ist Elas aasta Viinis, hiljem Lääne- Berliinis Alates 2005. aastast tagasi Eestis Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staat...
Bruno Mars Triinu Arula 8.d Sünninimi Peter Gene Hernandez Sündinud 8. oktoober 1985 Havail Honolulus (28) Stiil(id) pop, alternatiivne hiphop, soul, R&B Amet(id)laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent Pill(id) vokaal, trummid, kitarr, klaver, basskitarr Alustas tegevust 2007. aastal Olles läbi lapsepõlve esinenud oma kodulinna kontserdipaikades, kolis ta pärast keskkooli lõpetamist Los Angelesse. Siis võttis ta endale esinejanimeks Bruno Mars nime Bruno oli talle andnud isa ja mõnedki Los Angelese tüdrukud olid talle öelnud, et Bruno ei ole sellest maailmast pärit, ju siis Marsilt, arvas Bruno. Pärast edutut koostööd Motown Recordsiga alustas Mars 2009 koostööd Atlantic Recordsiga. Soololauljana kogus ta tuntust B.o.Bi looga "Nothin' On You" ja Travie McCoy looga "Billionaire", kuhu Mars oli panustanud laulmise ja viiside kirjutamisega. Samuti oli ta hittide "Right Round" (esitaja Flo Rida koos Keshaga...
Jaapan Koostasid ja esitavad: Maia Pruuli Triinu Arula Pühad Ka Jaapani rahvakalendris on kuude nimetused seotud loodusega. N: juuli heinakuu, september mihklikuu Sarnane püha on O-Bon (juulis) e. Surnute püha,mis on sarnane meie hindegepäevale. Sellel pühal pannakse vee peale laternad. Kõige tähtsam on uusaasta püha: o-shogatsu Juba jõulupühade algusel lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ja pidu kestab 3. jaanuarini. Jaapanis on ka palju
"National Geographic" Keit Arula, Kristi Heinaste, Helen Parik, Kadri Talvik Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13aastasest Afgaani tüdrukust Ajalugu 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise ka...
odavat sokolaadi ja ükskõik millist jäätist, siis pole ime, kui 35-aastane mees sureb äkki infarkti. Transrasvad ei tapa paugupealt ja vähesel hulgal peaks meie organism nendega toime tulema, kuid saades aastast aastasse iga päev üha suurema koguse, kahjustame oma tervist tugevalt Kasutatud kirjandus: 1. Google.ee 2. Neti.ee 3. Tarbija24.ee 4. Postimees.ee 5. et.wikipedia.org Martin Arula 11d
Giuseppe Verdi (18131901) Keit Arula Kristi Heinaste 12c Click icon to add picture Click icon to add picture Lapsepõlv & haridus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoobril 1813 aastal
Protistid Rohevetikad Keit Arula ja Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Üldist: · Rohevetikaid võib lugeda nii protistideks kui taimedeks. · Kõige liigirikkam vetikate hõimkond. · Rohevetikaid on u 6000 liiki. · Rohevetiktaimedel esinevad kõik sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid. Miina Härma Gümnaasium 2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest
Advantages and disadvantages of fast food Nowadays, fast food industry has greatly developed in many countries all over the world. Speedy tempo of life change people's habits of eating. People do not like to waste time on their breakfast, lunch etc. With this kind of new custom, fast food is gathering popularity. Sure there are some disadvantages as well advantages of eating fast food. Despite all that, the industry is flourishing. But really, is fast food good or bad? People choose fast food for many reasons. The most obvious advantage of fast food is that it saves time. In today's fast-paced life, there is nothing better than getting a ready meal. Also fast food is very convenient - people can go to the restaurant or store and buy and eat right away what ever they want. And after eating, they do not have to clean any dishes. Besides time, it saves money too, because you do not have to buy all the extra ingredients ...
JÕED Keit Arula, Maarja Lutsar, Kadri Talvik 2012 Click to edit Master text styles Jõe lähe on koht, Second level Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala, millelt vesi sellesse jõkke voolab. · Jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust. Mõõdetakse m/s või km/t, mõnikord dm/s. · Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. · Jõe langus on jõe lähte ja ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium MM-võistlused Dageus 2011 Naised Triinu Arula 7.d 2.10.11 Sisukord Anna Iljustsenko kõrgushüpe............................lk 3 Grit Sadeiko seitsmevõistlus.............................lk 4 Maris Mägi 400 m jooks....................................lk 5 · Kasutatud kirjandus.........................................
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
Madis Arula EI-22 Mis on Õnn? Õnn on mitmeti defineeritav ja seega võib see olla igale indiviidile erineva tähendusega. Näiteks, alustades kõige noorematest, lastest, neil on õnn, kui vanemad ostavad maiustusi, või kingitusi, või kui ei pea kooli minema. Mida vanemaks inimesed saavad, tema väärtushinnangud muutuvad, loetakse õnneks head tervist, suurepärast figuuri, jõukust, et on olemas perekond, kes hoolib ja katus peakohal, sõbrad, keda saab usaldada. Õnn on abstraktne mõiste, mis muudab aja jooksul oma tähendust, jäädes samas täpselt samaks. Näiteks võib kuulda pensionieas inimestelt et nad on õnnelikud, kui näevad lapselapsi ja et kui tervis peab vastu ja söök laual. Sellegi poolest, mis on õnn? See on nagu üks tunnete kogum, mis teeb tuju heaks ja tekitab mõnusa enesetunde. Minu arust võib õnneks pidada kõike meie ümber, et meil on valged talved, et meie ümber on inimesed, kes panevad ...
tulevikus vajadusel ka enda järglaste eest hoolt kanda. Olulist rolli mängib lapse motoorne- ehk liigutuslik- ja füüsiline areng, sest need loovad aluse edasiseks kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. Nimelt omandab laps oskusi alustades kergematest. Laps enne suuremaid lihaseid liigutama ning seejärel väiksemaid, näiteks alguses oskab laps vaid kätega niisama vehkida, kuid arenedes suudab ta süveneda väiksematele lihastele, kasutades vastavalt sõrmelihaseid (Arula, 2011). Väike laps, kes rääkida ei oska, suhtleb maailmaga käte abil. Nii tajub ja tunnetab ta ümbrust, katsudes ja haarates asju. Pikkamööda õpib laps kätega tegutsedes määrama esemete asukohta ruumis ning arvestama esemete suurust ja kuju. Kätega katsumine aitab kaasa nägemis- ja liigutamiskoordinatsiooni ning ka taju arengule. Vanemaks saades aitab liikumine kaasa tähelepanu, mälu, mõtlemise, kõne ja lugemisoskuse arengule ning annab ka oskuse teha mitut asja korraga
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused:
Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liikmena 19651968. Alates 1970 kutseline kirjanik. On
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna,
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970
Väga tähtis jälgida, et laps sooritas kõik elamistoimingud õigesti. Lapsel kujunevad huvid, kalduvused, avalduvad võimed. Areneb loogiline mõtlemine. Last hakkavad huvitama nähtuste põhjused. Ta esitab pidevalt küsimusi. Seda iga nimetatakse seetõttu ka ,, MIKS" perioodiks. Enamus lapsi oskab eelkooliea lõpuks lugeda. Eelkoolie lõpuks peab laps olema saavutanud nii füüsiline, vaimse, kui ka sotsiaalse kooliküpsuse. 1.13 KASUTATUD KIRJANDUS Arula, T., Liin, E., Paal, K. (2005) Lapseea iseärasused. Tartu: Härmametsa Talu Logan, W., Roper, N., Tierney, A. (1999) Õenduse alused.Tartu Ormisson, A., Schmidt, E. (2002) Sünnist puberteedini lapsed ja nende tervisehäired.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Kivikatused Referaat Õppeaine: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 32 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: Alt Aivars Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 2 KUIDAS KATUS TOIMIB?.................................................................................................................... 3 KATUSETRENDID........................................................................................................................
hüpetele ja rohkem rahvale show jaoks, mis aga loob riski faktori enda vigastamiseks. Kallim aga seepärast, et kõik tuleb soetada ise ja keegi ei hakka sind lihtsalt niisama rahaliselt ega ka varustusega toetama, kui võistleja pole just tipptegija. Lõpus juhendaja tänamine ( juhendist vaata veel mis olema peab) 13 Kasutatud Materjal ALMAVÜ talimotokross Raplas. (1952). Ühistöö. Arula, A. (2001). Eesti auto-mootorispordi ajalooline kronoloogia. Arula, A. (2013). Eesti motosportlased. Kaldmaa, E. (1992). Krossirajal. Kuimetsa krossid ei kao. (1995). Nädaline. TSK, A. R. (1971). Järvakandi. Mati Tagapere. Suulised mälestused. Elmet Varblane. Suulised mälestused. Juss Laansoo. Suulised mälestused. 14 Lisad Lisa 1 Küsitlus Lp. Olen Rapla Ühisgümnaasiumi 11.R klassi õpilane Tanel Turro ja teen uurimistööd teemal
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969. aastatel toimetajana Tallinnfilmis. Mats Traat on oma loominuga pälvinud palju tähelepanu ning auhindu: võitis
9626058.71 ormsi vald 6539442.0456497.55 ormsi vald 6539436.6456487.92 6588166.5539302.18Harju1 6588203.5539244.18Harju1 arku vald 6581142.0523161.00Harju3 arku vald 6581115.0523157.00Harju3 ummuli vald 6419998.0621756.99 ummuli vald 6420030.0621768.08 ummuli vald 6420113.5621782.68 ummuli vald 6420128.0621789.31 ummuli vald 6420230.5622055.18 arula vald 6406421.9643727.97 adrina vald 6587350.1617280.87 arula vald 6406429.0643747.62 adrina vald 6587311.6617280.75 6589438.5545783.93Harju1 6589487.5545842.06Harju1 6582968.0547130.00Harju2 6582974.0547178.00Harju2 iljandi linn 6469210.0592665.00ViljandiLinn iljandi linn 6469295.9592698.95ViljandiLinn iljandi linn 6469207.0592460
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil
Põltsamaa Ühisgümnaasium Leonardo da Vinci Referaat Koostaja: Triinu Arula 7.d Põltsamaa 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................lk3 2. Vinci ja Firenze.......................................................................................lk4 3. Varajased õppetunnid..........................................
ja ajutisi allikaid on väga palju. Allikaid esineb põhiliselt küngaste jalamil ning jõgede ja ojade orgudes ning suuremate mineraalsest materjalist kallastega järvede veepiiri lähedal. Seal väljuvad põhjaveed on koondunud samuti küngaste jalami lähikonda. Ajutisi allikaid esineb peamiselt suuremate küngaste jalamil ja lainjatel tasandikel, kus need on kujunenud lamedates lohkudes mille maapinnale ulatuva pinnakatte kihi moodustab moreen. Väikese Emajõe, Arula, Voki ning Marguse oja lähistel väljub põhjavett vahetult voolusängiga piirneval alal ka suhteliselt veevaesel ajal. Allikad saavad oma vee kvaternaari veekihtidest. Pinnakattes olevatest veekihtidest on olulise tähtsusega fluvioglatsiaalsetes, moreenidevahelises fluvioglatsiaalsetes ja lakustriglatsiaalsetes setetes ning ka moreenides sporaadiliselt esinevate saviliivaste ja kruusaste läätsede ja vahekihtide põhjaveed. 9 Mullastik
Elulugu Mats Traat on sündinud 23. Novembril 1936. aastal Palupera vallas tartumaal. Ta on Eesti proosakirjanik, näitekirjanik stsenarist, luuletõlkija ja luuletaja. Koolidest on ta lõpetanud Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1957. aastal ja Gorki-nimelise kirjandusinstituudi 1969. aastal Moskvas. Samuti käis ta ka veel Vana-Otepää algkoolis, kus alustas õpinguid 1945. aastal ja lõpetas need 1947. aastal. Samuti ka Arula koolis aastatel 1945-1946. On läbinud ka kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. On töötanud kolhoositöölisena, on olnud ka filmitoimetaja Tallinnas aastatel 1965-1968. Aastast 1970 sai temast kutseline kirjanik. Samuti on ta Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Tunnustused Rahvusmõtte auhind (2010) Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Eesti NSV teeneline kirjanik (1977) Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (2011)
Õmble jalalabad käsitsi säärte külge. Keha. Õmble sissevõtted ja ühenda omavahel kehapooled, ülemine serv jääb lahti. Kinnita käed ja jalad käsitsi keha külge. Ühenda käsitsi pea ja keha. Tepi jalad põlvekõrguselt ning käed küünarnukikõrguselt läbi. Tepi varvaste ja sõrmede vahed, keeruta paar ringi õmblusniiti tugevasti ümber randmet. Riidest nuku õmblemine toimus kollektiivse tööna 2011/12 õppeaastal, 3. veerandil. Kätlin Piirimaa ja Kadi Arula õmblesid nuku pea valmis. Mina, st. Stella Salu õmblesin nukule keha, käed ja jalad ning ühendasin eri kehaosad kokku. 2.2 Nukule alusriiete õmblemine. Materjalid: 1. Valget õhukest puuvillast riiet 2. Kummipaela 3. Puuvillast pitsi riiete kaunistamiseks 4. Heledat tooni peenikest õmblusniiti 5. Kinnitamiseks haaki
Aruküla Vaba Waldorfkool Loovtöö Pilvelõhkujad Top 10 kõrgeimad Robert Pappel 8.klass Juhendja: Lea Arula Aruküla 2018 Pilvelõhkuja on igapäevases kasutuses olev kõrghoone, mille korruste arv ulatub kümneisse, tänapäeval mõnel juhul ka kaugelt üle saja. Sõna "pilvelõhkuja" on loodud inglise sõna skyscraper eeskujul. Inglise sõna pärineb merendusest, kus sellega tähistati purjelaeva väikest ülemist kolmnurkset purje. Hoonete kohta hakati seda kasutama 19. sajandi lõpul. Tänapäeval on pilvelõhkujad tavalised paikades, kus maad on vähe ja see on
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Niccolo Machiavelli ,,Il Principe" Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: E. Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................3 NICCOLO MACHIAVELLI...................................................................................................... 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE....................................................................5 KOKKUVÕTE.....................................................................................
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Võrkpall algajatele Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima te...
eripärast. Vanusele vastava keskmise energiavajaduse saab välja arvutada, lapse täpne tegelik energiavajadus on alati individuaalne. Üks võimalus lapse energiavajaduse arvutamiseks on kasutada lihtsustatud valemit: vanus aastates × 100 + 1000 kcal KASUTATUD KIRJANDUS Ormisson, A. & Schmidt, E. (I.a.). Sünnist puberteedini. Lapsed ja nende tervisehädad. Tallinn: AS Medicina. Arula, T., Linn, E., Paal, K. (2005). Lapseea iseärasused. Tartu: Härmametsa Talu kirjastus. Food Standards Agency. (I.a.). Children eat well, be well. http://www.eatwell.gov.uk/agesandstages/children/ (12.05.2008). Brosüür ,,Lapse toitumine ja kehakaal"
üha enam tunnustust ka mujal Eestis ja isegi välismaal. Ta sobib hästi nii oma turjal inimesi sõidutama, kui saani või vankrit vedama. Tema laial seljal esimest ratsasõitu tehes vabanevad suurte loomade ees hirmu tundvad algajad ratsutajad hobusehirmust. Seetõttu on ta pälvinud suure populaarsuse ka välisturistide seas ning nii mõnigi soomlane või rootslane ihkab rahulikku ja tugevat ,,eestlast" oma koju kaasa võtta. Soomaa rabade vahel aastaid Riisa Rantsot pidanud Ande Arula peab raskeveohobust eriti südamelähedaseks abiliseks, sest lisaks turistide sõidutamise sobib loom hästi just selliste soiste alade hooldamiseks, kus traktoriga töötamine on võimatu. [1] Hetkel elab Ande Läänemaal Mõisakülas ja peab seal Ranna Rantsot, sinna kolisid ka Riisal olnud raskeveohobused. Seal hooldavad nad rannaniitusid ning puiskarjamaid. Sealne keskkond on hobustele hea ja Mõisakülas olemis ajal on sündinud palju uusi varsassid ja toodud juurde uus sugutäkkegi
keskmise suurusega ja väikeste pinnavormide ala (Nõuni, Pangodi, Ilmjärve jt. ümbrus). Siin katavad küngaste lagedel ja nõlvadel killustatult esinevad metsad ligikaudu 20% pindalast. Suure metsasusega (49%) paistavad silma sanduri alad (Kooraste, Kanepi jt. ümbrus), kus metsad on levinud suuremate massiividena. Suur (40%) on metsasus ka neil aladel, kus ülekaalus on mõhnad (Karilatsi, Krüüdneri, Neeruti, Kastolatsi ümbruses jm.). Suurte pinnavormide alal (Arula ja Kääriku ümbrus, Pühajärvest itta ja kagusse jääv ala) paikneb mets samuti killustatult nagu väiksemate pinnavormide alal, kuid katab siiski tunduvalt suurema pindala (40%). Metsa on siin ka rohkem vaja, sest erosioonioht on suurem. Eelnenud käsitelust selgusid mitmedki üldist laadi maastikulised erinevused Otepää kõrgustiku eri osade vahel, mis põhiliselt on seotud kõrgustiku üksikute osade geomorfoloogiliste iseärasustega
h saab Linnamäelt teha 300 meetri pikkuse õhulennu. Kuna Otepää kõrgustikule on rajatud palju turismiasutusi, siis võib öelda, et loodusressursid on üldiselt hästi ära kasutatud, kuid Otepää looduspargis kehtivad keskkonnakaitselised piirangud seavad olulisi takistusi ettevõtluse arendamiseks. 14 9. KULTUURILUGU Otepääl loovad kultuuriloolist väärtust Otepää linnamägi, Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää spordihoone ja talvekabel, Otepää Looduspark, Vana-Otepää, Elva küla. Säilinud on ka mitmed põlise taluarhitektuuri näited nagu Poslovitsa, Saare, Kolga talu. Osaliselt on säilinud ka pärandkultuurimaastike elemendid – Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk (Keskkonnaamet, 2015).
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna
Töötas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1980-1988. aastani ning on tänini Eesti Kunstiakadeemia professor ja graafikaosakonna juhataja. Näitustel on ta esinenud alates 1964. aastast. E. Ootsingu maal Enno Ootsing Skulptuur EV ajal Ferdinand Sannamees on 11. novemberil 1895. Arulas Otepää kihelkonnas sündinud ja 25. jaanuaril 1963. aastal meie seast Tallinn lahkunud Eesti skulptor. Ta õppis 1904.–1906. Arula vallakoolis, 1906.–1907. Otepää Vene Õigeusu koolis ja 1907.–1912. Progümnaasiumis ning 1912.-13. Tartu Õpetajate Seltsi kaubanduskoolis. 1918.–1919. õppis Konrad Mäe maaliateljees ja 1919.–1924. "Pallases" maali, graafikat ja skulptuuri. 1920. aastal läks Sannamees üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja Anton Starkopf. 1923. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga Dresdenisse, samuti on ta
annaabi.ee 
