Plaadileping firmadega Casablanca Records ja Universal Music . LAPSEPÕLV Sündis Beirutis, Liibanonis. Isa ameeriklane ja ema liibanonlanna Tema perekond oli sunnitud kolima sõja tõttu pariisi ja sealt edasi Suurbritannia ,kui ta oli 9 aastane. Koolis teda kiusati tema eksootilise välimuse pärast ja sai 11 aastasena närvivapustuse .Ta lahkus koolist ja sai eraõpetaja. Tema sisutühje päevi hakkas sisustama vene lauluõpetaja, kes avastas Mika ande 7 kuud hiljem leidis uue kooli. HARIDUS Londonis käis järgmistes koolides: Lycée Français Charles de Gaulle Westminster School Royal College of Music Viimasest koolist visati ta välja, sest lindistas oma esimest albumit. MUUSIKUKS Micat´t õpetas karm vene muusikaõpetaja Mika hääleulatus on 5 oktaavi Kuidas sai Mica´st Mika? Ta valis artistinimeks MIKA seetõttu, et oli pettunud, et tema nime pea alati valesti hääldati. SINGLID
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi
SINUHE Mika Waltari Referaat Sisukord Lapsepõlv.................................................................................................3 Noorukiiga. Arstiks õppimine..................................................................3 Elu välismaal ja reisimine...................................................................3-4 Esimest korda tagasi Teebaisse..............................................................4
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' (lk 17). Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam,...
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Mika Waltari ,,Sinuhe, egiptlane" Viisteist raamatut arst Sinuhe elust u. 1390 1335 e. Kr. Referaat Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus Mika Waltari (1908-1979) oli kuulus Soome novelist, kes huvitus väga Egiptuse ajaloost ning kasutades oma laialdasi teadmisi kirjutas ta teose, mis on pälvinud palju rahvusvahelist tähelepanu. Raamatu põhjal on ka tehtus samanimeline film (1954). Kuid filmis on jäätud ära
,,Küttepuuvargad" Autor: Mika Keränen Keilika Meos Olulisemad tegelased ja nende iseloomustused · Mari- nutikas, ei jäta pooleli oma alustatud tööd, peab · Anton- Olavi noorem vend, reeglitest kinni kardab teha midagi oma mugavustsoonist väljaspool · Olav- julge, oskab ennast kehtestada, talle ei meeldi · Sadu- tagasihoidlik, ent peale suruvad inimesed, heade ideedega, positiivse Antoni vend iseloomuga · Veiko Suur- valetaja ja kriminaal, ei mõtle enne kui ta midagi juba teinud on · Reilika-pöörab moele suurt tähelepanu, loominguline Kavapunktid Vargus ja manseti...
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus
Nimeteaduse põhimõisted Nimed on kõikjal maailmas. Pärisnimed on inimestel, loomadel, riikidel, linnadel, jõgedel, mägedel jne. Uus teadusharu onomastika tekkis huvist nimede vastu, mis annab ülevaate keeleteadusest, ajaloost.. Teadus pärisnimedest jaguneb paljudeks alarühmadeks, kuid on siiski kaks põhilist. 1.Toponüümika - teadus kohanimedest 2.Antroponüümika - teadus isikunimedest Kohanimed jagunevad ka eri rühmadeks. Nii uurib toponüümika mäenimesid ja vetenimesid. Veenimed ehk hüdronüümid jagunevad veel omakorda neljaks : merenimed, jõenimed, soodenimed ja järvenimed. Oikonüümid ehk asulanimed jagunevad ka omakorda külanimedeks ning linnanimedeks. Antroponüümide hulka kuuluvad ka veel perekonna- ja hüüdnimed ning isanimed. On olemas ka varjunimed ehk pseudononüümid. Suurt tähelepanu pööratakse ka etnonüümidele ehk rahvanimedele, sest nende uurimine aitab mõista nende rahvuste ajalugu. Onomastika uurib veel zoonüüme ehk loomanimesi...
Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik. Peale tema surma kolis ta emaga Tallinnasse, kaua paati juhtunud ja poja surmast. Pakid visatakse merre, kuid Andrus kus ema hakkas pangas tööle. Ta abiellus kunstniku Kalle Leediga, elas Sipria ei lasnud oma portfelli minema visata. Mika laip jäetakse alles. ateljees koos oma ema, mehe ja poja Peebuga. Ta hakkas käima palvelas. Kurba arvab, et kohvis on kallis viin, sest Sipria ütles, et see on Tallinna pommitamisel oli ta seal ja ainuke, kes sealt eluga pääses. Ta väärtuslikum, kui raha ja kuld. Mootor lakkab töötamast, kuna ühes pere sai surma. Andrus Sipria tähtsaim varandus oli tema portfell. Ta tuli bensiinikanistris on vesi. Kurba, kelle bensiin see oli, võttis oma sohvri,
Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik. Peale tema surma kolis ta emaga Tallinnasse, kaua paati juhtunud ja poja surmast. Pakid visatakse merre, kuid Andrus kus ema hakkas pangas tööle. Ta abiellus kunstniku Kalle Leediga, elas Sipria ei lasnud oma portfelli minema visata. Mika laip jäetakse alles. ateljees koos oma ema, mehe ja poja Peebuga. Ta hakkas käima palvelas. Kurba arvab, et kohvis on kallis viin, sest Sipria ütles, et see on Tallinna pommitamisel oli ta seal ja ainuke, kes sealt eluga pääses. Ta väärtuslikum, kui raha ja kuld. Mootor lakkab töötamast, kuna ühes pere sai surma. Andrus Sipria tähtsaim varandus oli tema portfell. Ta tuli bensiinikanistris on vesi. Kurba, kelle bensiin see oli, võttis oma sohvri,
................................................................................ 11 7. Seostamine tänapäevaga ja mõne teise autoriga.............................................................. 12 Kokkuvõte............................................................................................................................. 13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 14 Sissejuhatus "Sinuhe" on Mika Waltari kirjutatud ajalooline novell, mida peetakse auroti kõige tuntumaks ja edukamaks teoseks novellide seas. Raamatu põhjal tehti Ameerikas 1954. aastal film, kus näitlesid nimekad tähed. Teos on saanud palju kuulsust ning pälvinud tähelepanu. Valisin raamatu, sest selles kajastub väga palju ajaloolist informatsiooni Egiptuse kohta. Samuti mainitakse paljusid teisi maid, sealhulgas Kreetat ja Babülooniat. Ootasin "Sinuhe"
· Tuuri tunnetaan Pohjanmaata kuvaavista kirjoistaan. · Hän on myös kirjoittanut useita Äitini suku- sarjaan kuuluvia kirjoja, joissa kerrotaan Yhdysvaltoihin muuttaneiden suomalaisten kertomuksia. · Hän sai Finlandia-palkinnon 1997 teoksestaan Lakeuden kutsu ja Pohjanmaa-sarjan ensimmäisestä teoksesta "Pohjanmaa" Pohjoismaisen Neuvoston kirjallisuuspalkinnon vuonna 1985. Tuuri on myös suomentanut islantilaisia saagoja. Mika Waltari · Mika Toimi Waltari oli suomalainen kirjailija. · Tavattoman tuotteliaana tunnetun Waltarin julkaisuluettelo käsittää niin romaaneja, runoja, novelleja, satuja, näytelmiä, kuunnelmia, propagandamateriaalia, arvosteluja, elokuvakäsikirjoituksia, matkakertomuksia kuin sarjakuvariimejäkin. · Hänen tunnetuin teoksensa on kansainvälisille bestseller-listoille noussut Sinuhe egyptiläinen (1945). Kari Hotakainen
ära surnud. Lese pojad Peetrus, Paulus ja Joonatan olid tema surma oodanud. Nad olid viilinud talutöödest ja olid seepärast ema käest nahutada saanud. Toomas läks nende juurde ja tutvustas end nende tädipojana. Ta soovitas vendadel raha saamise eesmärgil hakata kino tegema. Ise lubas talu eest hoolt kanda. Tõi naabertalust Janka õe karjatüdruku Milla endale perenaiseks. Valetas Millale, et on kingsepp. Lätist toodi pärdik Mika. Linnast osteti vajaminev masin ja vennad läksid laatadele kino tegema. Ühel laadal olid vennad purjus ja neil tekkis tüli. Nad naasid koju tagasi haavu parandama ja puhkama. Pärdik lipsas uksest välja ja teda asuti taga ajama. Pärdik ronis Puusliku talu puu otsa. Et Mika edasi ei hüppaks, soovitas Nipernaadi ümberoleva salu maha võtta. Mika hüppas puu otsast alla ja jooksis läbi Tõramaa rukkipõllu Sirkli talu rukkipõllule. Selle tallas pärdikut tagaajev rahvas maha
aastast. Lavastused Eesti Draamateatris: 2008 Uku Uusberg Head ööd, vend 2011 Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2012 Andrus Kivirähk Kevadine Luts 2.4 Ingomar Vihmar Ingomar Vihmar eesti lavastaja ja näitleja. Sündis 31. märtsil 1970. aastal, Tallinnas. Töötab Eesti Draamateatris 2006. aastast. Lavastused Eesti Draamateatris: 2005 Andrus Kivirähk Adolf Rühka lühikene elu 2009 Juan Rulfo Pedro Páramo 2010 Mika Keränen Varastatud oranz jalgratas 2012 Mika Keränen Vana roosa maja 2013 Lyle Kessler Orvud jt. 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.draamateater.ee/teatri-ajalugu 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Draamateater
Eesti ajaloo periodiseerimine (§1) 1198-1290 Pulli Kroonika Pronks Raud Liivimaa 9000 1800 500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%) AJALOOLINE AEG e kirjutatud ajalugu (7%) ...
Maailm Esimese maailmasõja järel – 1920. aastad – õp lk 74 - 79 1. Too välja kolm riiki, keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ning kolm riiki, keda võib pidada kaotajateks. Põhjenda! 2. Milles seisnes 1922. aastal sõlmitud Rapollo lepingu tähtsus? 3. Too välja kolm põhjust, mika tekkis Esimese maailmasõja järgne majanduskriis. 4. Milles väljendus Saksamaa raske majanduslik olukord pärast Esimest maailmasõda ning kuidas see mõjutas teisi Euroopa riike? 5. Too näiteid äärmusliikumisest Itaalias, Saksamaal ning Venemaal ning miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema katseid teostada maailmarevolutsiooni Euroopa riikides? 7
Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS Varjupaigataotlejad Eestis-kui palju? Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves • Ilon Wikland • Albert Einstein • Mika • Freddie Mercury • Sigmund Freud • Bob Marley • Friedrich Nietzche Varjupaigataotleja teekond sihtriiki • http://www.humanrights.ee/pagulane/ Kasutatud kirjandus • http://www.pagulasabi.ee/kes-on-pagulane • http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kuhu-suunduvad-pagu lased-vaata-pagulaste-teekonda-interaktiivselt-kaardilt?id= 72797269 • http://www.delfi.ee/news/paevauudised/pagulased/ • http://www.maailmakool
I. MEHAANI KA I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus s Ühtlane sirgjooneline liikumine x x 0 vt s vt v a0 t ...
Third level Fourth level Fifth level Giacomo Balla, Koera ja keti dünaa- mika (1911) Vassily Kandinsky Impressioon 1911. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piet Mondrian- Kompo-
vanade kommete järgi elama. Ja kui pidevalt kutsuti poegi kodust ära sõjaväkke, siis otsustas ema, et kodumaal ei saa neid kunagi õigesti kasvatada ja võttis pojad ning läks Martin Vaide paadile. Sealgi pani ta enda sõna maksma ning teistel inimestel, kes tema arvates laisklesid ja olid ebaviisakad kuna ei andud ta väiksematele lastele juua, käskis ta enda poegade järgi valvata ja aidata neid. Martin Vaide väike poeg Mika, kes oli enne põgenemist just tervenenud kopsupõletikust, haigestus paadil kiirelt ning suri teistele märkamatult. Tema surnukeha avastas Inge. Vaidele teatas sõduripoiss Roodus. Martin Vaide ei näidanud mingeid emotsioone, kui nägi surnud poega. Pani ta vaid tema emale sülle ja käskis teda hellalt hoida. Ema oli ka selleks ajaks juba üsna haige ning ei saanud hästi aru, mis toimub. Nänu Vare polnud siiani hukkumist kartnud aga nüüd leidis ta, et on põhjust karta
Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aleksandr ZAVYALOV USSR Sarajevo 1984 Kuld: Thomas WASSBERG Rootsi Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aki KARVONEN Soome Calgary 1988 Kuld: Gunde Anders SVAN Rootsi Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Andi GRÜNENFELDER Sveits Albertville 1992 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Giorgio VANZETTA Itaalia Lillehammer 1994 Kuld: Vladimir SMIRNOV Kasahstan Hõbe: Mika MYLLYLAE Soome Pronks: Sture SIVERTSEN Norra Nagano 1998 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Niklas JONSSON Rootsi Pronks: Christian HOFFMANN Austria Salt Lake City 2002 Kuld: Mikhail IVANOV Venemaa Hõbe: Andrus VEERPALU EESTI Pronks: Odd-Bjoern HJELMESET Norra Torino 2006 Kuld: Giorgio di CENTA Itaalia Hõbe: Eugeni DEMENTIEV Venemaa Pronks: Mikhail BOTWINOV Austria Vancouver 2010 Kuld: Petter NORTHUG Norra Hõbe: Axel TEICHMANN Saksamaa
Michael Schumacher Rahvus: sakslane Sündis: 3.jaanuaril 1969 Saksamaa F-3 sarjas karjääri teinud Michaeli F-1 debüüt toimus 1991 Jordani koosseisus. Ta sai kvalifikatsioonis seitsmenda koha, olles tunduvalt paremal kohal kui meeskonnakaaslane Andrea de Cesaris. Tulise kohtuvaidluse järel siirdus Michael juba järgmisel etapil Benettoni, saades 1992 meeskonna esisõitjaks. Benettoni auto jäi sel hooajal küll Williamsile alla, ent sakslane näitas nii head kiirust kui stabiilsust, jõudes poodiumile kaheksal korral. Hispaania GP-l oli ta Nigel Manselli järel teine ja sai Belgias esimese võidu. Saavutused jätkusid 1993. Williams oli ka sel hooajal Alain Prosti eest- vedamisel parim kindlalt parim, kuid Prost jäi ajuti alla Sennale, mehele, kelle McLarenil oli sama Fordi mootor mis Schumacheri Benettonil. Sakslase hooaega kroonis Portugalis saadud esikoht. 1994. aasta alguses üllatasid Schumacher ja Benetton kõik...
koha. Esineti ka mitmete lätikeelsete lugudega. Kuna järgmine päev oli naistepäev, soovit kõigile naisoost kontserdikülastajatele ilusat naistepäeva ja tervitati looga ,,Can't take my eyes off of you". Kõlas ka minu absoluutne lemmik ,,VINDO", kus noormehed laulavad nii eesti keeles, nagu nad seda ise kuulevad. See on aga üpris naljakas, sest mina näiteks ei saa nendest sõnadest mõhkugi aru. Suur show kaasnes ka Micheal Jacksoni ,,Billie Jean"-iga ning Mika ,,Grace Kelly"-ga. Kontsert lõppes nii nagu arvata võis, ansamblit kutsuti lavale mitu korda tagasi ja nende esituses kõlas lisapalana lõbus ,,Don't worry, be happy". Cosmose Tallinna esinemisel kogesin mina, et ansambel oskab igast laulust kujundada kordumatu stseeni. Kuigi kava keskmes on muusika, aitavad kõik teised elemendid, nagu valgus-show, riietus, huumor jne luua kordumatut atmosfääri. Tahan kindlasti kunagi
1Millisesse klaasi on kõige parem vett kallata? TÜHJA 2Milline lind võib lennata kõrgemale kui maailma kõrgeim mägi? KÕIK LINNUD SEST MÄED JU EI LENDA 3Miks vasikas nutab? SEST TAL ON AINULT ÜKS EMA JA SEE ON KA LEHM 4Mitu sammu teeb varblane aastas? MITTE ÜHTEGI, SEST TA JU HÜPPAB 5Mis juhtub siis, kui inimene läheb vett täis vanni? TELEFON HELISEB 6Miks ei saja kunagi 2 päeva järjest?SEST ÖÖ ON VAHEL 7Miks on panga akna ees trellid?ET PANGA DIREKTOR KIIREMINI ÄRA HARJUKS 8Miks jääkarud ei söö pingviine? SEST NA ELAVAD ERINEVATEL POOLUSTEL 9Kes oskab maailma kõiki keeli? KAJA(INIMESE KAJA) 10Mitu suutäit saab tervest leivast?1, SEST KUI SA ÜHE OLED ÄRA HAMMUSTANUD SIIS EI OLE SUL JU ENAM TERVE LEIB 11Mida ühist on surnuaial ja WC-l?KUI TULEB MINNA SIIS TULEB 12Kunas on tagajärg ees ja põhjus taga?KUI ARST KÕNNIB OMA PATSIENDI SURNUKIRSTU TAGA 13Millal saab sõelaga vett kanda? SIIS KUI VESI ON JÄÄTUNUD 14Kumb on tähtsam - kas päike või ...
26. Nimetage 20. sajandi keskel mõjukaks saanud Skandinaavia (Rootsi, Taani, Islandi, Fääri saared) ja Soome kirjanikke. Sven Delblanc, Eyvind Johnson, Pär Lagerkvist, Selma Lagerlöf, Harry Martinson, Vilhelm Moberg, Thomas Tranströmer (Rootsi); Isak Dinesen/Karen Blixen (Taani); William Heinesen, Jørgen-Frantz Jacobsen, Heðin Brú (Fääri saared); Halldór Kiljan Laxness (Island); Tove Jansson (kirjutas küll rootsi keeles), Frans Eemil Sillanpää, Eva-Liisa Manner, Pentti Saarikosko, Mika Waltari (Soome); Knut Hamsun, Jøstein Gaarder, Sigrid Undset (Norra) 27. Nimetage kaks 20. sajandi jaapani proosakirjanikku. Natsume Soseki, Yasunari Kawabata, Kenzaburo Oe, Ryunosuke Akutagawa, Yukio Mishima, Kobo Abe 28. Nimetage üks 20. sajandi hiina kirjanik. Lu Xun, Gao Xingjian 29. Nimetage 20. sajandi lõpus mõjukaks saanud Põhjamaade kirjanikke. Selma Lagerlöf, August Strindberg, Hjalmar Söderberg, Eyvind Johnson, Vilhelm Moberg, Harry
Külastasin 28. oktoobril kell 19.00 Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti "Luikede järv", mis esietendus Moskva Suures Teatris 20. veebruaril 1877. Teos on tuntud üle maailma ja väga palju lavastatud. Teos on neljas vaatuses. Antud etenduse lavastaja oli Toomas Edur, tema redaktsioon põhines Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Skatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama. Alena Skatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses ,,Manon". Olles ise kunagi õppinud balleti ja käinud vaatamas ka teisi balletietendusi, oli huvitav leida paralleele ja võrdlusi
Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingtoni Balletis. J. Davidsson õppis Rootsi Kuninglikus
DOPAMIIN us Kasutamine: o Hinfamisr o Ägeda askused süstoolse o Bronhosp südamepuud asm ulikkusega o Hingamis seotud seiskus hemodünaa o Krambid mika häired. (füsostig o Müokardiinfa miini kiirel rkt manusta o Trauma misel). o Septiline o Lihastõm šokk bus o Kardiogeenn Kasutamine: e šokk o Antikoline rgiliste
Zooey" 69. George Bernard Shaw ,,Caesar ja Kleopatra. Major Barbara. Doktori dilemma. Pygmalion" 70. Aleksandr Solzenitsõn ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus" 71. Vladimir Sorokin ,,Sinine pekk" 72. John Steinbeck ,,Me tusameele talv" 73. Graham Swift ,,Vete maa" 74. J. R. R. Tolkien ,,Kääbik", ,,Sõrmuste isand" 75. Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" 76. Boris Vian ,,Päevade vaht" 77. Kurt Vonnegut ,,Tsempionide eine", ,,Tapamaja, korpus viis" 78. Mika Waltari ,,Sinuhe" 79. Herbjørg Wassmo ,,Dina raamat" 80. Evelyn Waugh ,,Tagasi Bridesheadi" 81. Peter Weiss ,,Juurdlus" 82. Irvine Welsh ,,Trainspotting" 83. Edith Wharton ,,Süütuse aeg" 84. Jeanette Winterson ,,Kirg" 85. Virginia Woolf ,,Tuletorni juurde", ,,Mrs Dalloway"
·"Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) ·"Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) ·"Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) ·"Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) ..... ·"Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) ·"Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) ·"Vargamäe vanad ja noored" (2003) ·"Limpa ja mereröövlid" (2004) ·"Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") ·"Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) ·"Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) ·"Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) ·"Jutud" (kogumik; 2005) ·"Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) ·"Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) ·"Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus)
1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" eestindamist. Soomes vahendati nendesamade aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost. See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" ning Erkki Reijose tõlgitud "Tõe ja õiguse" I ja V osa
valimised on iga nelja aasta järel. Riigi majandus on kaasaegne ja konkurentsivõimeline telekommunikatsiooniseadmete tootmisel ollakse maailmas juhtrollis. Peamised ekspordiartiklid on telekommunikatsiooni- ja masinaehitusseadmed, paber, tselluloos, puit, klaas, roostevaba teras ja keraamika. Soome karge põhjamaine ilu on inspireerinud paljusid kunstnikke, sh heliloojat Jan Sibeliust ja arhitekt Alvar Aaltot. Soomest on pärit ka mitmed kuulsad sportlased, sealhulgas vormel 1 piloodid Mika Häkkinen ja Kimi Räikkönen. Soome köök on saanud mõjutusi Mandri-Euroopast, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
äkksurmaga. Anaboolsete steroidide kasutamisel on täheldatud naistel karvakasvu näopiirkonnas, madalamat hääletooni ja üldist välimuse muutumist mehelikumaks. Meestel on esinenud rindade suurenemist, hääle peenenemist ja eesnäärme probleeme. Dopingu kasutajatel on esinenud tugevaid psüühikahäireid ja on ka mitmeid juhtumeid, kus sportlane on langenud alkoholismi küüsi ja endalt elu võtnud. Eriti kurb on Soome ühe andekaima murdmaasuusataja Mika Myllylä näide, kes pärast 2001. aasta Lahti MM-i põrus dopingukontrollis ja hiljem oli alkohoolik, kes sooritas enesetapu. Berliini ülikooli uurimus tõestas, et dopingu tarbimise kahjuliku mõju all ei kannata mitte ainult sportlased, vaid ka nende lapsed (Ilta-Sanomat, 2007). Dopinguga põrunemine pole ainult sportlaste suunas näpuga näitamine, vaid see on kogu süsteemi ja riigi suur skandaal ning katastoof. Spotlase põrumine dopinguga heidab musta
2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja Julia 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased Wabadusrist saavad jalad alla Rollid mujal • 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor • 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio • 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions
2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2012 Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal 2012 staabikapten; Peep; Eller – Andrus Kivirähk Kevadine Luts 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Rollid mujal 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Muu Mänginud filmides Must veri (Venemaa 2002), Head käed 2001, Kohtumine tundmatuga
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993.
· "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja ?okolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus)
Lõpp Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, Columbus avastas Ameerika, algas Saksa reformatsioon. 3. Kuidas jaguneb keskaeg?Varakeskaeg kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta, vabade talupoegade maavaldus säilis. Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased
TOOMAS NIPERNAADI Toomas Nipernaadi oli 40. aastane ning elukutseline kingsepp. Ööd veetis ta metsades, järvede ääres või jõekäärudes, päikese tõustes aga sõtkus tuleaseme ning kõndis jälle edasi. Tal polnud kiiret ega sihti ning ta oli veidi iseäralik. Ta oli pikk ning lahja, ta suured silmad olid täis rõõmu. Uudishimulike pärimistele vastates naeris ta laia suuga ning rääkis, et rändavat niisama veidi ringi, et vaadata, kustpoolt maa õige lahti on. Väsides istus teeäärele, mängis kannelt ja laulis, kuid hääl oli tal kriiskav ja inetu. Krootuse talu perenaine oli Liis Nõgikikas. Ta pojad olid Peetrus, Paulus ja Joonatan. Krootuse karjuseks oli aga Janka. Mika pärdik (maksis 50 kuldrubla). Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga, ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma ...
hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja
koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei
selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid
vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja
esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile äriidee: et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan Nipernaadile, et talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku kraami kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli Mika. Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla kingsepp. Nipernaadi rääkis, et ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja
Andres Kivirähk on lavastanud ka mitmeid näidendeid. Mõned tema teosed: · ,,Ivan Orava mälestused" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; 2001 Varrak (täiendatud trükk) · "Kalevipoeg" (1997; BNS) · ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · ,,Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) Mõned tema lavastatud näidendid: · ,,Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · ,,Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · ,,Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas) · ,,Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik)
kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas Hinnamõju on liikumine mööda olemasolevat toota ja kellele toota? nõud luskõverat. Nõudluse muutust näitab kogu Majandusteadus jaguneb kaheks haruks: makroja nõudluskõvera nihe paremale või vasakule. mikroökonoomikaks. Makroökonoomika te ge - leb ma janduse kui tervikuga, mikroökonoo mika pakkumine uurib üksikisikute ja ettevõtete tegutsemist majanduses. Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu, Turumajandus mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakogustes,
· "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) 6 · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005)
· "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; Soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag,Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Käränen) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Romeo ja Julia" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
