Spordiorganisatsioonid: 1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine; 2) maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid; 3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid;
a) jah võib, kui tulu läheb põhikirjaliste tegevuste alla b) Jah, majandustegevusega võib tegeleda ja tulu võib teenida, kuid teenitud tulu võib kasutada üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete ega asutajate vahel. 18. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt? Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus. 19. Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit? spordiühendus Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) on vabatahtlikkuse alusel avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud spordi, eelkõige üliõpilasspordi arendamisele ja korraldamisele Eestis. 20.Kes on Spordiseaduse kohaselt treener? Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
a) jah võib, kui tulu läheb põhikirjaliste tegevuste alla b) Jah, majandustegevusega võib tegeleda ja tulu võib teenida, kuid teenitud tulu võib kasutada üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete ega asutajate vahel. 18. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt? Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus. 19. Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit? spordiühendus Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) on vabatahtlikkuse alusel avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud spordi, eelkõige üliõpilasspordi arendamisele ja korraldamisele Eestis. 20.Kes on Spordiseaduse kohaselt treener? Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
EESTI SPORT VABARIIGI AJAL 1920-1940 POPULAARSED SPORDIALAD Kergejõustik Jalgpall Korvpall Maadlus Võrkpall „KALEV“ SPORDISELTS Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt
okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja esimene number ilmus juba sama aasta 20. aprillil. 30.
Kuna kindralid leidsid, et sõdurid võiksid võitluse kõrvalt ka sporti teha, siis hakati sõjaväebaasides võrkpalli mängima. Taoline tava sõjaväes levis kiiresti ning jõudis koos Vene vägedega Vabadussõja ajal Eestisse. 20. sajandi esimestel aastakümnetel oli võrkpall pelgalt ajaviide. Kuna korvpall oli tollal juba tõeline spordiala, siis hakati ka võrkpalliga järjest rohkem tegelema. Võrkpallile loodi 1916. aastal ülemaailmne spordiliit, mis pani paika kindlad reeglid. 1930. aastatel hakati võrkpalliga ka professionaalsel tasemel tegelema ja sellest ajast korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. Vaevalt oskas 19. sajandi lõpus Egiptuse rusikamängust võrkpalli arendanud William Morgan arvatagi, et tema leiutist naudivad tänapäeval miljonid inimesed. Talle soovitud kuulsuse toonud mäng levis tänu noortele kristlastele kiiresti. Korvpalliga konkureerides muutusid mõlemad
EOK esimeheks valiti Johan Laidoner 1935 Peeti Eesti I Talimängud. Peeti Eesti I Raskejõustikumängud. Toimus Eesti Spordi Keskliidu teine reorganiseerimine 1936 Berliini olümpiamängudel sai maadleja Kristjan Palusalust esimese eestlasena kahekordne olümpiavõitja. Joakim Puhk sai ROK-i liikmeks. Ilmus A. Antsoni kirjutatud "Berliini olümpiamängud" - esimene olümpiaraamat Eestis. Rakendati tööle ESK-i erialaõpetajad ja maakonnainstruktorid. ESK-i juurde asutati Noorte Spordiliit. ESK hakkas saama toetust riigieelarvest 1937 Tartus Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis alustas õpinguid teine lend. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti vabapüssimatshis igavesti rändava Argentiina karika. Ilmus "Spordibiograafiline Leksikon". Kutsuti ellu sihtasutus "Kehakultuurihoone" 1938 Eestis peeti EM-võistlused jääpurjetamises ja kreeka-rooma maadluses. Korraldati Eesti Talipäevad. Kadrioru staadion sai betoontribüünid 1939 Peeti II Eesti Mängud
Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja esimene number ilmus juba sama aasta 20. aprillil. 30. juunil tuli kokku ESL esimene esindajatekogu, kus valiti liidu
Kergejõustikukool Spordiklubile Elite Sport. Koolil ja klubil on pikaaegsed tihedad koostöösidemed. Juba aastaid esindavad kõik võistlustel osalevad Erki Noole Kergejõustikukooli kasvandikud Spordiklubi Elite Sporti. Spordiklubi on toetanud kergejõustikukooli treenerite koolitust, kaasanud tippsportlasi kooli lastele organiseeritud näidistreeningute juhendamisse, korraldanud laste ja noorte võistlusi, abistanud kooli perepäevade korraldamisel. Selliselt lõimununa tunnistas Tallinna Spordiliit 2008.aastal Erki Noole Kergejõustikukooli ja Spordiklubi Elite Sport ühiselt aasta spordiklubiks. Erki Noole Fan Club Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. Igal aastal
ENSV Laste ja Noorte Spordikool liideti ja nende baasil loodi Eesti Spordigümnaasium. 20. ESKL ja EOK esimesed ja praegused juhid/presidendid ESKL esimene esimees Gustav Laanekõrb; 1997 valiti esimeheks Andres Lipstok EOK esimene esimees Friedrich Akel; praegu president Mart Siimann 2001 Koos korraldatud üldkoosolekul otsustati EOK ja ESK ühinemine. Ühendorganisatsiooni nimeks jääb Eesti Olümpiakomitee. 21. tähtsamad sündmused Eesti spordis enne II MS 1920 - kutsuti kokku Eesti Spordiliit. Pääs OM-le, esimesed medalid. 1936 OM Berliin, Palusalu, kokku 7 medalit. Loodi oma rahvusvaheline olümpiakomitee 22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879 23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto Eesti NSV kehakultuuri ja spordikommitee "Valmis tööks ja kaitseks". 24. eesti sportlased, kellel OM-lt 2 kulda, kuld ja hõbe, kuld ja pronks Kuldx2: E.Salumäe, K.Palusalu, P.Keres, A. Veerpalu, K. Smigun Kuld+hõbe: J
4. Nikolai Gratsov /61kg/ SK Edu 161kg 234,7 (R 71kg; T 90kg) 5. Martin Lind /76kg/ SK Jõud 162kg 204,5 (R 71kg; T 91kg) Osavõtjad käisid ka Valga Muuseumis, kus tutvuti Alfred Neulandile pühandatud väljapanekuga. VII Alfred Neulandi mälestusvõistluse korraldasid Valgamaa Spordiliit ja Eesti Tõstespordi Liit. Rein Leppik võistluse korraldaja 8 Kasutatud kirjandus: http://www.tosteliit.ee/ http://www.valgamaa.ee Alfred Neuland (1995). Saarmann, Henn. Tallinn : Ilo, 1995 (Tallinn : Ilo Print). 39, [1] lk. : ill. ; 21 cm. 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldusel, et nad näevad äriidees võimalust edendada kohalikku sportlikku aktiivsust. Seepärast on ka vajalik äriidee kirja panna, et spordiliit kui ka kohalik omavalitsus näeksid, kuhu toetusesumma läheks ning mis eesmärgil. Äriideeks on looduskaunis, rahulikus Lõuna Eestis, Taevaskoja piirkonnas tõukerattamatkade korraldamine. Arvestame ka kliendi soovidega ise marsruudi teekonnale kaasa rääkida kui tahetakse mingeid kindlaid kohti sealkandis läbida. Muidu on võimalik valida kas kergema või natukene ekstreemsema raja vahel. Pakutavat teenust on võimalik kasutada alates aprillist kuni septembrini
Medalivõitjaid olid oma kohaolekuga austamas nii president Toomas Hendrik Ilves kui peaminister Andrus Ansip. Londoni Paraolümpiamängud algasid 29.augustil ja lõppesid 9.septembril Eestit esindasid Londoni Paraolümpiamängudel ujuja Kardo Ploomipuu treener Õnne Pollisinski saatel (Eesti Invaspordi Liit), kergejõustiklane Sirly Tiik treener Liivi Rünk saatel ja kergejõustiklane Jüri Bergmann Mallika Koeli saatel (Eesti Vaimupuudega Inimeste Spordiliit). Paraolümpiamängudel Eesti sportlastel medalit napsata ei õnnestunud. Eestlaste parimaks tulemuseks Londoni paraolümpail jäi seega Kardo Ploomipuu 4.koht 100m seliliujumises, olles ühtlasi ka parim eurooplane. KASUTATUD ALLIKAD http://www.samsung.com/ee/london2012/ http://et.wikipedia.org/wiki/2012._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud http://london.postimees.ee/937620/loputseremoonial-kannab-eesti-lippu-heiki-nabi/ http://london.postimees
koostöösidemed. Juba aastaid esindavad kõik võistlustel osalevad Erki Noole Kergejõustikukooli kasvandikud Spordiklubi Elite Sporti. Spordiklubi on toetanud 8 kergejõustikukooli treenerite koolitust, kaasanud tippsportlasi kooli lastele organiseeritud näidistreeningute juhendamisse, korraldanud laste ja noorte võistlusi, abistanud kooli perepäevade korraldamisel. Selliselt lõimununa tunnistas Tallinna Spordiliit 2008.aastalErki Noole Kergejõustikukooli ja Spordiklubi Elite Sport ühiselt aasta spordiklubiks. 9 Kokkuvõte Referaadis kirjutan Erki Noole elust ja tema suurimatest saavutustest. Samuti mainin ära ka tema tegevused, näiteks see, et Erki Noolel on oma kinnisvaraäri. See, et ma uurisin Erki Noole kohta nii palju infot, tegi mind palju targemaks ja arvan
maailmasõja ajal. Kuna kindralid leidsid, et sõdurid võiksid võitluse kõrvalt ka sporti teha, siis hakati sõjaväebaasides võrkpalli mängima. Taoline tava sõjaväes levias kiiresti ning jõudis koos Vene vägedega Vabadussõja ajal Eestisse. 20. sajandi esimestel aastakümnetel oli võrkpall pelgalt ajaviide. Kuna korvpall oli tollal juba tõeline spordiala, siis hakati ka võrkpalliga järjest rohkem tegelema. Võrkpallile loodi 1916. aastal ülemaailmne spordiliit, mis pani paika kindlad reeglid. 1930. aastatel hakati võrkpalliga ka professionaalsel tasemel tegelema ja sellest ajast korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. Vaevalt oskas 19. sajandi lõpus Egiptuse rusikamängust võrkpalli arendanud William Morgan arvatagi, et tema leiutist naudivad tänapäeval miljonid inimesed. Talle soovitud kuulsuse toonud mäng levis tänu noortele kristlastele kiiresti. Korvpalliga konkureerides muutusid mõlemad
· Vallandati kõik senised maavanemad, ministrid, politseiülemad ja teiste riiklike asutuste juhid. Nende asemele määrati kohalikud kommunistid või kommunismimeelsed tegelased. Eesti Kommunistlik Partei alustas taas oma tegevust. · Uue valitsuse üheks esimeseks sammuks oli Kaitsepolitsei ja Kaitseliidu likvideerimine. · Rahva käest korjati ära kõik relvad. · Kõik seni Eestis tegutsenud poliitilised ja teised organisatsioonid, nagu Isamaaliit, Haridusliit, Spordiliit, Kalanduskoda, Lauljate Liit ja paljud teised suleti. · Kõik ajalehed nimetati ümber ja neile määrati uued toimetajad. · 23. juulil võttis "riigivolikogu" vastu otsuse maa võõrandamisest riigile. Põllumehe kasutada jäeti maksimaalselt 30 ha maad. Selle seadusega algas sajanditepikkuste maaelutraditsioonide lammutamine. Otsustati ka kõigi pankade, kindlustuskompaniide, vabrikute ja tehaste, ekspordifirmade ja laevaseltside natsionaliseerimine.
- SÜGISTALVISTE LAAGRIVAHETUSTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUSED PROJEKT- LAAGRITES Need on korraldajad, kes esialgselt ei planeerinud laagrivahetuste läbiviimist. Toetuse suurus 18 krooni laagripäeva kohta. JRK PROJEKTI TEOSTAJA LASTE LAAGRIPÄEVADE TOETUSE ARV ARV SUURUS 1. Pärnumaa Spordiliit 503 3 518 63 324.- 2. MTÜ Oma Stuudio 25 150 2 700.- 3. Merivälja Aedlinna Selts 30 240 4 320.- 4. Jõgeva linna ja valla SK Forte 100 650 11 700.- 5. Tallinna SS Kalev Kergejõustikukool 60 360 6 480.- 6
kui ka äriühing aktsiaselts või osaühing, samuti sihtasutus. Oluline on tema tegevuse sisu. Kõigil neil eraõiguslikel juriidilistel isikutel on olulisi erinevusi liikmesuse, omandiõiguse, maksusoodustuste, asutamise ja juh- timise osas. 129 ÜLDTEADMISED NB! 2) maakonna spordiliit maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ai- nuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid; kommentaar: maakonna spordiliidu kui eraõigusliku juriidilise isiku tegevus- vormiks on seadusloojad näinud ette mittetulundusühingu, kuna ta on ja peab
annaabi.ee 
