- 12 Finantsaruanne JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI LASTE LAAGRI- TOETUSE ARV PÄEVAD SUURUS 73. Nõmme Spordiklubi 20 120 2 160.- 74. MTÜ Noor Suvi Narva-Jõesuu laager 246 2 665 47 970.- 75. Tallinna Kurtide Selts Tankur 15 180 3 240.- 76. MTÜ Sirtsucamp 85 700 12 600.- 77. Merivälja Aedlinna Selts 30 360 6 480.- KOKKU: 13 404 124 200 2 235 600
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega suhteliselt regulaarselt ning varem pole seda teemat põhjalikult uuritud. Töö eesmärgiks on anda ülevaade jooksmise mõju erinevatest aspektidest, jooksmise liikidest ja toitumise alustest ning välja uurida jooksmise populaarsus ja teadlikkus toitumisest ja venitusharjutustest ning kõige sage
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY...................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD............................................................................................................. 19 L
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
Kehras puudusid staadionid ja võimlad kohad kus sportida. Kehra elanike abiga valmis spordiväljak Kehra mõisa kõrval, kergejõustikustaadion, lasketiir ja maadlussaal. Reieri algatusel rajati ka nüüd Kehra Gümnaasiumi ees olev spordiplats (korvpalliplats). Käsipalli õpetamist alustas Elmar Reier 1960. aastal, siis kui spordiala üle Eesti populaarseks sai. Tema juhendamisel on poiste parimaks saavutuseks 1965. aastal Eesti koolinoorte spartakiaadi 2. koht. Elmar Reier lahkus käsipallitreeneri ametist 1967. aastal, kui Harju Laste ja Noorte Spordikoolis avati maadluse osakond. 1999. aastal lõppes Elmari Leieri 52 aastane töö Kehra koolis. Elmar Reier suri 30. aprillil 1999. aastal. 2.2 Heino Ojasoo Heino Ojasoo sündis 16. aprillil 1934. aastal Tallinnas.18 Spordipisiku sai Heino Aruküla kooli kehalise kasvatuse õpetajalt Erika Nõmmikult. 1950.-1957. aastani õppis Heino Ojasoo
Saku Gümnaasium SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMINE Uurimistöö Uurimistöö koostamise alused Autor: Sandra Järv Juhendaja: Talvi Järv Õpetaja Saku Gümnaasiumis 2 Saku 2012 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TASKURAHA MÕISTE............................................................................
LIHULA GÜMNAASIUM 9.klass Kristin Kunz LIHULA GÜMNAASIUMI SLÄNGISÕNADE VOLDIK Praktiline töö Juhendaja: Eda Aavik Lihula 2019 SISSEJUHATUS Noorte sõnavara on üpris mitmekesine. Põhjus on selles, et pidevalt tekib noortel oma sõpruskonnas sõnu, millest saavad ainult nemad aru. Slängid pole omased ainult noortele, ka õpetajad, meremehed, sõdurid ja vangid ning kõik teised inimesed võivad omavahel suheldes kasutada sõnu, mida mõistavad ainult nemad. Sedasi tekivadki slängid. Sõna släng ise on sajandeid vana ja seda kasutasid röövlid ja vargad oma salajase keele kohta. 19.sajandil ei olnud släng tavainimestele kasutamiseks, kuid tänapäeva maailmas on släng saanud uue tähenduse. Esimene slängisõnaraamat anti välja Inglismaal aastal 1785. Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suheld
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis............................................
Kõik kommentaarid