Aineklassid Oksiidid: Nimetused: Metallioksiidid kasutatakse o.a.-sid. Kui metall asud1A 2A 3A rühmas siis o.a.-d ei öelda Mittemetalli oksiiditel kasutatakse eesliiteid. 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Hapetega reageerivad Veega reageerivad Happeliste oksiididega reageerivad Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Alustega reageerib Veega reageerib Aluseliste oksiididega reageerib. Amfoteersed oksiidid - On oksiidid, mis võivad reageerida nii hapeet kui ka alustega( kuid reaalselt astuvad
Gregoriuse koraal on ühehäälne,ladinakeelne, saateta liturgiline ehk vaimulik laul. Rõhk on tekstil ja rütmil. Missa Kristlik laul on seotud 2 liturgiaga:tunnipavlus (kindel kellaaeg ja kuni 8 korda päevas) ning missa (päeva keskne jumalateenistus, mis oli pisut keerukam ning seotud erinevate rituaalidega) Päevateenistuste loetelu 1)Matutinum (enne koitu) 6)Sexta ( kuues päevatund) 2)Laudes (päikesetõusu ajal) 7)Nona (üheksandal) 3)Prima (esimesel päevatunnil) 8)Verper ( päikeseloojangul) 4)Tertia (kolmandal päevatunnil) 9)Completorium (öö tulekul) 5)Missa (päeva keskne) Missa ülesehitus: 1) Sõna liturgia õpetussõnad 2) armulaua liturgia- seotud altari rituaalidega Liturgilised laulud jagunevad: 1)Missa ordinarium (korduvad muutumatud) 2)Missa proprium (muutuvate tähtpäevadega seotud , erinevad laulud) Ordinariumi osad
Hepatiidi liigid "Kollatõbi", maksapõletik ehk hepatiit, on tuntud aastakümneid. Praeguseks on teada viite liiki hepatiiti: 1. Ahepatiit (epideemiline hepatiit) 2. Bhepatiit (inokulatsioonihepatiit) 3. Chepatiit 4. Ehepatiit 5. nona, nonB, nonC, nonEhepatiidid Dhepatiit lisandub alati Bhepatiidile ja vaktsineerides Bhepatiidi vastu on olema skaitse ka dheptiidi vastu. Kõikide haiguspilt varjeerub asümptomaatilisest (sümptomid puuduvad) eluohtlikuni, kuigi Bhepatiidi korral on surmaoht tunduvalt suurem kui näiteks Ahepatiidi korral. Oluline erinevus A, B, Chepatiidi vahel on see, et Ahepatiit ei muutu krooniliseks. Ahepatiit Ahepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub
Happed Vesinik + happe -hape lõpp HCl - anioon vesinikkloriidhape Hüdroksiidid Metall + hüdroksiid -hüdroksiid lõpp NaOH - (OH) naatriumhüdroksiid 1 mono 2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Kui metall on nii aktiivne, et reageerib veega, siis ei ole saaduseks mitte sool ega metalli lihtaine, vaid vesinikhüdroksiid ja sool
Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta
4 Tetra C4H10 butaan C4H9- butüül- C4H8 tsüklobutaan 5 Penta C5H12 pentaan C5H11- pentüül- C5H10 tsüklopentaan 6 Heksa C6H14 heksaan C6H13- heksüül- C6H12 tsükloheksaan 7 Hepta C7H16 heptaan C7H15- heptüül- C7H14 tsükloheptaan 8 Okta C8H18 oktaan C8H17- oktüül- C8H16 tsüklooktaan 9 Nona C9H20 nonaan C9H19- nonüül- C9H18 tsüklononaan 10 Deka C10H22 dekaan C10H21- detsüül- C10H20 tsüklodekaan CH3 isopropüül- CH3 CH- CH3 isobutüül- CH3 CH- CH2- CH3
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on alati hapnik. Metalli oksiidid Mittemetalli oksiidid (aluseline oksiid) (happeline oksiid) ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e
nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim arvsõna oksiid NT: P4O10 tetrafosfordekaoksiid Arvsõnad 1 mono- 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta.- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- Hapete ja happejääkide nimetused Happe Happe nimetus Happejäägi Happejäägi valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat
ANORGAANILISE AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE NIMETUSED Kreekakeelsed arvsõnad 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-oktav 9-nona 10-deka (ainult mittemetalli oksiidides) OKSIID ALUSELINE HAPE SOOL HÜDROKSIID Kaks elementi , üks neist Metall ja hüdr.ioon Vesinikuioon (H) ja happejääk Enamus ainetest met hapnik (O) (OH) happejääk Mittemetalli oksiidid ·NaOH ·HCl -vesinikkloriidhape ehk ·NaCl-naatriumklorii
ioone. Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine, mille üks koostiselement on hapnik. ( CO2, CO, SO2, Fe2O3, MgO, H2O, CaO jne) Oksüdeerija on aine või element, mis seob elektrone. Redutseerija on aine või element, mis loovutab elektrone. !!!! O.-A I : H, Na, K, Ag O.-A –II: O O.-A III : Al O.-A II : Ca, Ba, Pb, Zn, Mg, Cd, Sr… Enamikul metallilistel on elementidest on o.-a II! 2- di 3- tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka 1 cm3= 1 ml 1dm3= 1 l = 1000 cm3= 1000 ml 1 m3= 1000 dm3= 1000 l
Õhk on gaaside segu, mis koosneb N 2 (78%), O2 (21%), Ar, H2O, CO2 jt. (1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine ...
4. Kui ühendis on · 1C aatom, siis eesliide on meta · 2C aatom, siis eesliide on eta · 3C aatom, siis eesliide on propa · 4C aatom, siis eesliide on buta · 5C aatom, siis eesliide on penta · 6C aatom, siis eesliide on heksa · 7C aatom, siis eesliide on hekta · 8C aatom, siis eesliide on okta · 9C aatom, siis eesliide on nona 5. Süsivesiniku radikaal, sest ta koosneb alati süsinikust ja vesinikust ainult indeksid on erinevad. 6. n- üldvalemist, süsiniku aatomite arv. 7. Homoloogilised read on suured orgaaniliste ainete rühmad e. põhiklassid, kus samas rühmas olevate ainetel on sarnased keemilised omadused, erinevad füüsikalised omadused seeepärast antakse keemilised omadused, rühma põhiesindaja järgi. Füüsikalised omadused muutuvad ülevalt alla liikudes korrapäraselt.
Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid ehk soolhape SO3-2 sulfit H2SO3 väävlishape SO4-2 sulfaat H2SO4 väävelhape S-2 sulfiid H2S divesiniksulfiidhape CO3-2 H2CO3 süsihape karbonaat H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16. lihtaine + hapnik oksiid 17. C + O2 CO2 18. 19
/ tootmisel. Neid vaike kasutatakse liimide (epoliimid) jm. külmalt kõvenevate materjalide O valmistamiseks. Metüül-tert-butüüleeter (CH3OC(CH3)3) on kõige suuremas koguses toodetav eeter, sest teda kasutatakse antidetoneeriva (oktaaniarvu tõstva) lisandina ökoloogilise, s.t. pliivaba bensiini valmistamisel. Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)
Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- Kui ahelas on 10 süsinik(C) > Deka- Paneme tähele, et tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik ja seda tuleb arvestada nii tüviühendi nime määramisel kui ka ahela süsinike nummerdamisel. 4 3 2 1 CH3CHCH2CHO > 3-klorobutanaal | Cl Ketooni tunnuseks on liide -oon. Ketoonil on nimetamiseks veel teine võimalus. Ketooni võib ka lugeda funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesikurühmad ja lisades liite -ketoon. Näited
· Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3. B-alarühma ja IVA, VA rühma metallioksiididele nimetuse andmisel kasutan oksüdatsiooniastet V -II Mn205 - mangaan(V)oksiid · Happelised oksiidid. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad enamus mittemetallioksiide ja need metallioksiidid, kus metalli oksüdatsiooniaste on IV või sellest suurem.
uuris muusikat. Gregorius 1 (540 – 604) – Sai paavstiks 590. Püha Benitktus – Koostas kloostri reeglid, 529 asutab benediktlaste ordu. Missa Eeelmissa – palved. Peamissa – armulaud, altar. Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul. Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges. Credo in unum Deum – mina usun ainsasse jumalasse. Sanctus – püha olgu. Benedictus – kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis speccata mundi – jumala lammas, kes sa maalima patud halastad.
-a. väärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta, 6 – heksa, 7 – hepta, 8 – okta, 9 – nona, 10 – deka CO2 - süsinikdioksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid Anna nimetus oksiididele: CaO P2O5 Al2O3 N2O CuO CO Cu O SeO3 2 Fe2O3 SO2 K2O SO3 PbO2 Cl2O7 Cr2O3 P2O3 PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid
Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.a. väärtus III Fe2O3 raud(III) oksiid I Cu2O vask(I)oksiid metalli nimetus + (o.a. väärtus) + oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 (mono), 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta, 6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 nona, 10 deka CO2 süsinikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid VALEMITE KOOSTAMINE I Märgi: koostiselementide sümbolid kõrvuti Fe O III II sümbolite kohale nende o.a. väärtused Fe O kasuta nn. "risti reeglit" ja kirjuta indeksid III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks VI II S2 O6 /:2 = S O3
kõrvetamisel ja on väga mürgine. Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH CH3CH(OH)OCH3 Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)
OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOL...
kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 di 3 tri 4 tetra 5 pentra 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka HAPPED Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli. VESINIKIOON ! Põhjustab iseloomulikke tunnuseid. Nt: Hapu maitse, söövitava toimega HAPPE ANIOON Ühendil on üks o.a! Alati negatiivse laenguga. Laengu saad korrutades vesiniku laengu (+I) selle alaindeksiga (kui on) ja teed selle negatiivseks. LIIGITAMINE 1
2.Nimetuses märgitakse elemendi aste *Fe2O3 – Raud(III)oksiid *II -II FeO – Raud(II)Oksiid *II -II CuO – Vask(II)oksiid *VI -II CrO3 – kroom(IV)oksiid +6 -6 3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid Fe2O3 – diraudtrioksiid Mittemetallioksiidide nimepanemisel kasutatakse alati eesliiteid. Kus juures eesliide öeldakse selle elemendi ette, mille järel ta on öeldud. 1 – mono 2 – di 3 – tri 4 – tetra 5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid
2) Happelised oksiidid: mittemetall + O Nimetamine: Happelised: Aluselised: 2 di Kui metall on 1., 2. või 3. A rühmas, siis 3 tri metalli nimi + ,,oksiid" 4 tetra 5 penta Kui metall asub mujal, siis 6 heksa metalli nimi(metalli oksüdatsiooniaste) + ,,oksiid" 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Reaktsioonivõrandid: 1) Happeline oksiid + vesi hape PO + HO HPO 2) Aluseline oksiid + vesi alus NaO + HO NaOH 3) Aluseline oksiid + happeline oksiid sool + vesi Na + CO NaCO 4) Aluseline oksiid + hape sool + vesi NaO + HSO NaSO + HO 5) Happeline oksiid + alus sool + vesi CO + NaOH NaCO + HO Alused Alused koosnevad metallist ja hüdroksiidioonist (OH). Need jagunevad kaheks: 1) Tugevad alused e
Nimetustes kasutatvad kreekakeelsed arvsõnad Tähtsamad o.-a. lihtainete oksüdatsiooni aste on null 2 - di 5 - penta 8 - okta liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null 3 - tri 6 -heksa 9 - nona IA ja IIA ja rühm metallid võrdne rühma numbriga 4 - tetra 7- hepta 10-deka B-rühma metallidel on tavaliselt muutuvad oksüdatsiooniastmed kindel O -II muutuv Fe II ja III H I Cu I ja II
Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Ande Andekas-Lammutaja
Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed 2) Mittemetallioksiidid: happelised Oksiidide eesliited: di-2, tri-3, tetra-4, penta-5, heksa-6, hepta-7, okta-8, nona-9, deka-10. HAPPED SOOLADE ANIOONID HF vesinikfluoriidha F− fluoriid pe HCl vesinikkloriidhap Cl − kloriid e
Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele: Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud arvsõnu: mono, di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforpentaoksiid; I,II,III A metallide oksiidide nimetustes ei kasutata eesliiteid ega metalli laengut Teiste metallide oksiidide nimetamisel määra kõigepealt metalli laeng, siis märgi see nimetusse rooma nr-ga, näiteks Fe2O3 raud(III)oksiid Happed koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4 o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3...
Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; IIA ja Al, tavaliselt ka Zn (OA II); Ag (OA I), 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka I -II VII -II Na2O naatriumoksiid Cl2O7 dikloorheptaoksiid II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II V -II Al2O3 alumiiniumoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Aga: II -II
Orgaaniliste ühendite omadused 1Sisaldavad süsinikku ja vesinikku C arvsõna Alkaani valem arv 1 Meta CH4 2 Eta C2H6 3 Propa C3H8 4 Buta C4H10 5 Penta C5H12 6 Heksa C6H14 7 Hepta C7H16 8 Okta C8H18 9 Nona C9H20 10 deka C10H22 2Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga 3Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumise tõttu) 4Vesilahused ei juhi elektrit 5Keemilised reaktsioonid kulgevad üldiselt aeglaselt 6Lagunevad juba 400 0C juures 7Põlevad (saadustena on alati CO2 ja H2O) alkaanide füüs. omadused
oma viit. Ja 15.16. sajandil lisandus sinna veel palju hääli, mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades). Missa · Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa palved, sõnaliturgia. · Peamissa armulaud, altarirituaal. Matutinum enne koitu. Laudes päikesetõus. Priima esimesel päevatunnil. Tertia 3. tund. Missa keskpäevane. Sexta 6. tund. Nona 9. tund. Vesper päikeseloojang. Completorium öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges. Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse. Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis peccata mundi Jumala tall, kes sa maailma patud kannatad.
ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Uued ordud erinesid üksteisest, kuid munkade elustiil palju ei muutunud. Suur osa päevast kulus munkadel tunnipalvete lugemisele või laulmisele. Tunnipalveid on 8: Matutinum, Laudes, Prima, Tertia, Sexta, Nona, Vesper ja Completorium, kuid kõik ordud palvete igapäevast lugemist siiski ei nõudnud. Igapäevaselt pühitsetakse ka armulauda. Enne mungavande andmist pidi ilmikvend läbima katseaja, mille vältel selgub, kas Jumal tahab, et inimene ordu liikmeks saaks. Ilmikvennad tegid ära ka raske töö. Kõik mungad tõotasid loobuda ilmalikust elust ja astuda vabatahtlikku vaesusesse. Kuna kloostrid olid rikkad, elasid vaesuses vaid kerjusmungad.
· Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO · Cu2O SeO3 · Fe2O3 SO2 · K2O SO3 · PbO2 Cl2O7 · Cr2O3 P2O3 · PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid
a) Kui metallil erinevad oksüdatsiooniastmed Fe2O3 Alumiinium (3) Oksiid, MgO b) Kui elemendi ühendites on vaid 1 oksüdatsiooniaste (1,2,3A rühm), Siis oksüdatsiooniastet ei märgita. Li2O- Liitiumoksiid. c) Mittemetallokiidide korral kasutame eesliidet. 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- CO2- Süsinikdioksiid 14. Vesinik Saamine- elektrolüüsiga Redutseerub - lahutab elektrone - Oksüdeeruja Oksüdeerub - Liidab elektrone - Redutseeruja 15. Happed HCl- Soolhape/Vesinikkloriidhape HNO- Lämmastikhape H2SO4- Väävelhape H3PO4- Fosforhape H2SO3- Väävlishape H2S- divesiniksulfiidhape 16. Alused. NAOH- Naatriumhüdroksiid KOH- Kaaliumhüdroksiid MG(OH)2- Magneesiumhüdroksiid
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3
siis märgitakse oksüdatsiooniaste sulgudesse elemendi nimetuse järel FeO raud(II)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid 3. Mittemetallioksiidide puhul kasutatakse aatomite arvu näitavaid eesliiteid elemedi nimetuse ja ,,oksiid" ees 1 - mono (tavaliselt jäetakse ära) 6 -heksa 2 -di 7 -hepta 3 -tri 8 -okta 4 -tetra 9 -nona 5 -penta 10 -deka 4 CO2 süsinikdioksiid SO3 vääveltrioksiid SO2 vääveldioksiid N2O5 dilämastikpentaoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Ülesanne 2. Koosta oksiidide nimetused: SiO2 NO2 NO Cr2O3 Kirjuta oksiidide valemid: süsinikoksiid dilämmastiktrioksiid mangaan(VII)oksiid baariumoksiid OKSIIDIDE JAOTAMINE Aluselised oksiidid (metallioksiidid)
.................................... Cr2O3 -......................................................... Cl2O5 - .............................................. FeO - .......................................................... Reegel: muutuva oa-ga elementide oksiidide nimetus =.......................nimetus + (oa) + sõna.......... b)2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 0kta 9 nona 10 deka N2O5 dilämmastikpentaoksiidid Cl2O diklooroksiid N2O3 - ............................................ SO3 - .................................................... Põhiliselt nimetatakse sel moel mittemetallioksiide! Valemi koostamine 1.Kirjuta nimetusest väljaloetavad aine koostisosad kõrvuti. 2. Kirjuta koostisosadele peale laengud (oa). 3. Kui aine kogulaeng ei ole null (laengud on absoluutväärtuselt erinevad), siis too
Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH CH3CH(OH)OCH3 Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne.
Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID
keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia. Seda peetakse 1 kord päevas. Missa jaguneb kaheks: eelmissa ja peamissa. Keskajal tegemist katoliku kirkuga. Keskajal loetakse helilaade alt üles. Kreekas loeti ülevalt alla. Päeva teenistuste loetelu: 1. MATUTINUM enne koitu 2. LAUDES päikesetõusul 3. PRIMA 1.päevatunnil 4. TERTIA 3.päevatunnil 5. MISSA päeva keskne jumalateenistus 6. SEXTA 6.päevatunnil 7. NONA 9.päevatunnil 8. VESPER päikeseloojangul 9. COMPLETORIUM öö tulekul Igapäevane missa koosneb kahest osast: 1. Eelmissa sinna kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2. Peamissa keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Peamissa jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium muutumatute tekstidega osa. Meloodia või muutuda. 2. Proprium igal päeval muutuvad osad. Ordinaariumi laulud: 1. Kyrie Issand halasta 2. Gloria Au olgu jumalale kõrges
1) elemendi nimetuse järel märgitakse sulgudes tema oksüdatsiooniaste oksiidis: Fe2O3 raud(III)oksiid (loeme: raud-kolm-oksiid) 2) elemendi ja hapniku indeksid oksiidid valemis märgitakse eesliidetega: N2O3 dilämmastikoksiid Nimetamine eesliidete abil See nimetamisviis on kasutusel eelkõige mittemetallioksiidide korral. Nimetustes märgitakse oksiidid valemis olevad indeksid ladinakeelsete eesliidete abil: 2- di, 3- tri, 4- tetra, 5- penta, 6- heksa, 7- hepta, 8- okta, 9- nona, 10- deka. Näiteks: Co2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid N2O dilämmastikoksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid
M hape H*SO,- vãhvelhape Mono—, di-, tri-, tetra-, penta-, .metalli nimetus (O.a.) + hüdroksiid nim. (0.2.) + happejugi nim. .Maksimaalsest vãiksema O.a. korral Cutiso, - vask(ll)sulfaat heksa-, hepta-, Okta-, nona-, deka• elcmendi nimetus "s" CulOH — vask(l)h(idroksiid jne. N20s — dilümmastikpentaoksiid H2SOJ- viivlishape .Metalli nim. + vesinik + hap FeJ04 - triraudtetraoksiid .Hapet moodustava aine nimctus 4- hape nim. KHP04 —
järjekorras: 1 2 3 4 5 CH3 CH CH CH2 CH3 CH3 CH2 CH3 3-etüül-2-metüülpentaan · Ühesuguste radikaalide puhul külgahelais tähistatakse nende arv kreekakeelsete eesliidete (1 mono, 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta, 6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 Created by Riho Rosin 1 13666326165046.doc.doc nona, 10 deka) abil. Kui aga kaks ühesugust radikaali paiknevad sama süsiniku aatomi juures, korratakse külgahela asukohta näitavat numbrit: CH3 1 2 3 4 5 CH3 C CH CH2 CH3 CH3 CH3 2,2,3-trimetüülpentaan 2. TSÜKLOALKAANID · Tsükloalkaanide nimetused tuletatakse sama süsiniku aatomite arvuga alkaanide nimetusest eesliite tsüklo- abil: CH2 CH2 CH2 CH2 /
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O
4 Tetra Butaan Butüül Tsüklobutaan 5 Penta Pentaan Pentüül Tsüklopentaan 6 Heksa Heksaan Heksüül Tsükloheksaan 7 Hepta Heptaan Heptüün Tsükloheptaan 8 Okta Oktaan Oktüün Tsüklooktaan 9 Nona Nonaan Nonüün Tsüklononaan 10 Deka Dekaan Deküün Tsüklodekaan ISOMEERIA Süsinikahel võib olla hargnemata (lineaarne) või hargnenud. Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erinevad struktuuriga ained. Erinev struktuur põhjustab ka erinevad omadused. OMADUS LINEAARNE HARGNENUD
mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=alus CaO+H2O=Ca(OH)2 Ühinemisreaktsioon Nõrgalt aluselised:
Tema arutlusel oli oluline rõhk Heinzi ja ta naise vahelistel suhetel. Erinevalt Jake'st ei näe Amy seda moraalset dilemmat kui matemaatilist ülesannet vaid kui narratiivi inimsuhetest, mis toimivad pikema aja jooksul. Gilligan (1982) väidab, et mõlemad lapsed mõistavad vajadust mingisuguse kokkuleppe järele, kuid Jake näeb seda saavutavat loogika ja seaduste süsteemide järgi, samal aja kui Amy keskendub heade inimsuhete püsimisele. Ka Gilligani toimetatud raamatus, esitleb Nona P. Lyons (1989) kahte erinevat lähenemist 6 moraalsele dilemmale. Üheks lähenemist nimetab ta 'õiglusest lähtuvat' ja teist kui 'hoolivusest lähtuvat'. Just 'hoolivustest lähtuv' lähenemine on tema uuringute kohaselt rohkem omane tüdrukutele Emma Willardi koolis. 'Hoolivusest lähtuv' lähenemine märgib moraalset dilemmat kui midagi, mis on seotud kas inimsuhetega või teiste pärast muretsemisega
Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 41.meta 42.eta Ande Andekas-Lammutaja 43. propa 44.buta 45. penta 46.heksa 47.hepta 48.okta 49.nona 50. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Keemia Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O - R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Nimetuses nimetatakse süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras. Kui ühesuguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on eeter.
1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl vesinikkloriidhape soolhape kloriid H2SO3 väävlishape sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid
B-rühma metallidel rühma nr . seda ei näita, kuna oa. on muutuv. Mittemetallide puhul on oa väga muutuv. Hapnikul on 2, vesinikul +1. Nt. 17. Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on alati hapnik. Metallioksiidid(metall+hapnik) ja mittemetallioksiidid(mittemetall+hapnik) 1) Metallioksiidid a)püsiv oa (metall+oksiid) b)muutuv oa 2) Mittemetallide puhul 1-mono 6-heksa 2-di 7-hepta 3-tri 8-okta 4-tetra 9-nona 5-penta 10-deka ( aluseline oksiid-metall) 18. Redutseerija loovutab elektrone, ise seejuures oksüdeerub ja oa suureneb. Oksüdeerija liidab elektrone, ise seejuures redutseerub ja oa väheneb. Redutseerija- aineosake, mis loovutab elektrone. Oksüdreerija- aineosake, mis liidab elektrone. Redutseerumine- aine reageerib redutseerijaga Oksüdreerumine- aine reageerib oksüdeerijaga Metallid on üldjuhul redutseerijad ja mittemetallid oksüdeerijad. Nt. 19. Vesinik
annaabi.ee 
