Tervisesport Tervisesport on inimese elus väga tähtsal kohal. Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme vähem haiged, tervemad ning energilisemad. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Iga aastaga muutub tervisesport järjest populaarsemaks ja kasutatakse isegi taastusraviks. Tervise spordiga alustades ei tohiks alguses üle pingutada, muidu ei ole sellest kasu. Üle treenides tekib hoopis väsimus ja jõuetustunne ning lihastesse koguneb piimhape. Eriti ettevaatlikud peaksid olema ülekaalulised, kes peaksid alustama sportimist ettevaatlikult ja väiksemate koormustega, soovitav isegi konsulteerida asjatundjatega. Ülekaalulistel on suur
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ester Poolak TERVISESPORT juhendaja: Reet Parind Pärnu 2010 Sissejuhatus ,,Sport" on algupäralt inglise termin, mis on evinud koos vastavate egevustega teistesse maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Spordil on väga erinevaid definitsioone :
Nõo Reaalgümnaasium Sonja Gross 10.c TERVISESPORT Referaat Nõo 2017 Tervisesport on rahulik treening, mida saad enda tunde järgi teha täpselt nii palju kui ise jaksad. Tervisespordi eesmärk on hoida või parandada oma tervist ning tõsta füüsilist võimekust - nii suudab meie keha vastu panna igasugustele haigustele, tuju on parem ning energiat palju rohkem. Hea kehaline ja vaimne enesetunne ning töövõime aitavad igapäevaelus paremini toime tulla. Mida tervemana, jõulisemana ning enesekindlamana ennast inimene
Tervislikud eluviisid. Austatud õpetajad ja klassikaaslased. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Tervislik eluviis ei seisne kapsalehe närimises, vaid selliselt elamises, et tervis oleks korras nii praegu tsitaatides tulevikus. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Alandab vähki haigestumise riski. Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel mää...
Elustiil, keskkond,sotsiaalne ümbrus, isikuomadused, Liigeste funktsioon halveneb. 8.Millised on erinevad tasemed spordi Luud muutuvvad hõredamaks. kirjeldamisel? Sport – mänguline, kehaline või vaimne võistluslik Kopsude elastsus väheneb. tegevus. Hingeldus tekib kergemini. Tasemed: Võistlussport, tervisesport. (tippsport, Millised on meeste ja naiste erinevused nendes harrastussport, saavutussport, rahvasport, tervisesport) võimetes? 9.Mis on vananemise erinevad faasid? Naiste lihasjõu langus vanades väiksem. Kasvufaas, tasakaalu faas, taandumise faas. Luude hõrenemine naistel sagedasem. 10.Millised muutused esinevad vananedes
Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Inimesele kasulik on tervisesport. Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu, alandab depressiooni, aeglustab vananemisprotsessi, säilitab kehakaalu, tugevdab südant ja kopse, tugevdab lihaseid ja luid, ergutab mõttetegevust, tõstab kõrge tihedusega lipiidide ehk niinimetatud hea kolesterooli taset, alandab vähki haigestumise riski. Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu. Sööge palju juur- ja puuvilju, enam grillitud kala ja nahata kana fritreeritud liha asemel.
Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Spordi profülaktiline väärtus on organismi üldtugevdav. Tema eriline efektiivsus on ilmnenud aga südame-veresoonkonna haiguste, külmetushaiguste ja psüühikahäirete vältimisel. Märkimisväärselt kasvab spordi osa vaimse tervise, psüühilise tasakaalu säilitamisel. Iga aastaga muutub tervisesport järjest populaarsemaks ja kasutatakse isegi taastusraviks. Tema mitmesugused vormid on jõukohased ja kättesaadavad kõigile. 5 Kehaliste võimete arendamine ja liigutusoskuste diapasooni laiendamine tuleb kasuks peaaegu igal töö- ja elualal. Ühtlasi aitavad nad täiustada ka kehakuju, mõjutades sellega oluliselt inimese mina-kujutlust, eneseväärikust. Hea kehaline
Tartu Ülikool TREENING JA TOITUMINE Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Tippsportlased ja toitumisprobleemid.......................................3 Tervisesportlased ja toitumisprobleemid...................................5 Valed arusaamad õigest toitumisest...........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA ...
Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Ma sooviksin teile täna rääkida liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame. Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte - naabrile kõrvalmajja külla minna pole vaja, helistame või saadame e maili - kodus nõusid ja pesu pesema ei pea, selleks on vastavad pesumasinad - lapsed kõrvaltänavas asuvasse kooli ...
Barcelona s Andrus 2002 Salt Kuld 15 km Veerpalu Lake Citys klassika 2006 Kuld 15 km Torinos klassika Kristina 2006 Kuld 7,5 +7,5 Smigun Torinos km 2006 Kuld 10 km Torinos klassika Tervisesport. Liikumine aitab igas eas südame tervena hoida. Süda on lihas. See tähendab, et teda peab treenima, et ta tugev oleks. Sellest sõltub kogu organismi tervis. Tugev süda ja treenitud südameveresoonestik annavad võimaluse elada täisväärtuslikku elu. Vähetreenitud süda seab elutempole aga piirid. Kõige paremini mõjub südamele ja südameveresoonkonnale kestvustreening. Oluline on liikuda järjest vähemalt 30 minutit ja anda tööd suurtele lihasgruppidele. See annab südamele
Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Sander ja räägin täna teile tervisespordist. Mis on tervisesport?? Tervise sport on liikumine mida sa teed enda tervise jaoks, et ennast vormis ja tervena hoida, sest on ammu teada see tõsi asi, et liikumine hoiab sind tervena. Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene: vaid ligikaudu 10% naistest ja 15% meestest tegelevad regulaarselt aktiivse liikumisega. Tervisesport on kasulik kuna see aitab hoida südant korras, vähendab ohtu jääda haigustesse alustades gripist kuni kasvajateni välja. Liikumisega me treenime südame- veresoonkonna vastupidavust, lihasjõudu, painduvust ja tasakaalu. Aga kas tervisesport võib olla ka kahjulik?? Tervisesport võib olla kahjulik kui seda valesti teha. Nt. kui sul on kõrge vererõhk ja sa jooksed väga kõrgel pulsi sagedusel siis võid sa kokku kukkuda. Või siis kui sul on suur ülekaal ja oled
selleks kahjuks aega, aga kui nad tahavad tervislikumat eluviisi, siis peaksid nad sellest alustama. Ära tuleks jätta ka rämpstoit ning õhtused söömised. Oluline on ka regulaarne söömine: hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök ning vaheeined. Minu vanune noor, 15-aastane, peaks magama päevas 7-8 tundi. KUIDAS MUUDAN END? Jrk nr Mida tahan muuta Kuidas muudan 1 Välimus Tervisesport, tervislikum toit, uni, puhkus 2 Parem enesetunne Tervisesport, tervislikum toit, uni, puhkus
03.2007-04.2007 Esku Lasteaed- Algkool kokk Peamised tööülesanded: Õpilastele toidu valmistamine, laua katmine, teenindamine. MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel algtase Soome keel algtase Arvutioskus: Windows 2000, XP (MS Word, Excel, PowerPoint, Postipoiss) Autojuhiload: B-kategooria alates 2011, isikliku auto kasutamise võimalus Huvialad: tervisesport, aeroobika Muu: Positiivse ellusuhtumisega, kõige olulisemaks iseloomuomaduseks pean sihikindlust ja head suhtlemisoskust. 25.03.2014
põlemiseni", migreenivaludeni (peavaludeni), üldiste keha valudeni või mingi muu probleemini, olgu see siis vaimne või füüsiline. Lk 4 Trenn ja selle seos südamega Südame töö on pumbata verd üle kogu keha. Selle lihased tõmbuvad kokku ja seejärel veri surutakse välja. Mida rohkem pingutatakse, seda kiiremini pumpab süda, kuna lihased vajavad toiteaineid ja hapniku. On olemas ka tervisesport. Tervisesport on kasulik kuna see aitab hoida südant korras, vähendab ohtu jääda haigustesse alustades gripist kuni kasvajateni välja. Liikumisega me treenime südame-veresoonkonna vastupidavust, lihasjõudu, painduvust ja tasakaalu. Isegi tervisesport võib olla kahjulik kui seda valesti teha. Näiteid on kõrge vererõhuga inimesest kes jookseb suure pulsi sagedusel, mõnel inimesel võib hea tulemuse asemel olla väga halb tulemus. Või ülekaaluline inimene kes loodab tulemust
Kordaminekud, edu või ka teatud tasemel püsimine parandab enesetunnet, tõstab eneseusku ja tiivustab, aitab kaasa hea maine kujunemisele ümbritsevate silmis, aitab leida sõpru. Psühholoogid peavad eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu tähtsaks eelduseks. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe, distsiplineeritus ja suur töövõime on omadused, mis aitavad igal elualal, eriti siis, kui vaimu harimist pole unarusse jäetud. Liikumisvaegus kujundab inimeses välja selliseid iseloomujooni, mille üldnimetus on mugavus. See väljendub nii töössesuhtumises, isikliku elu korraldamises kui ka suhtlemises.
kaasa hea maine kujunemisele ümbritsevate silmis, aitab leida sõpru. Psühholoogid peavad eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu tähtsaks eelduseks. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe, distsiplineeritus ja suur töövõime on omadused, mis aitavad igal elualal, eriti siis, kui vaimu harimist pole unarusse jäetud. Liikumisvaegus kujundab inimeses välja selliseid iseloomujooni, mille üldnimetus on mugavus. See väljendub nii töössesuhtumises, isikliku elu
päev, kus kõik huvilised saavad tasuta tutvuda Sparta rühmatreeningute ning jõusaaliga. Üritust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Tasuta sportimine kõigile Kesklinna Südamenädal toimus 17.04-21.04.2012. Tervisenädal oli kõigile tasuta. Kohale olid tulnud väga palju erinevates vanustes inimesi, kes väärtustasid tervislikku eluviisi ja oma südant. Terve nädala jooksul toimus palju erinevaid ja tervislikke üritusi. Kellele oli tervisesport tahaplaanile jäänud said osa võtta üritustest, mis olid mõeldud igale vanusele. Osavõtja sai valida endale sobiva päeva ja minna kohale. Nädalat toetas Tallinna Sotsiaal- Tervisehoiuamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus. Igal päeval toimusid erinevad aktsioonid tervisele näiteks esimesel päeval leidis aset orienteerumispäev Järve terviserajal. Osa said võtta nii kesklinna lasteaiad, koolid kui ka kõik teised kesklinna elanikud
apr. 2000 Peamised tööülesanded: väikekaupluse töö juhtimine ja müügitöö Keeleoskus: eesti keel emakeel inglise keel arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav vene keel arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav Arvutioskus: Windows 2000, XP (MS Word, Excel, PowerPoint, Postipoiss) Juhiluba: B-kategooria alates 1997. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Huvialad: aiandus, tervisesport Isikuomadused: optimistlik, hea kohanemisvõimega, sõbralik Muu informatsioon: Valmisolek välislähetusteks. Kooskõlastatud soovitajad: 1. Kalle Kukk, Viljandi Kaubahall OÜ, klienditeeninduse juht (otsene juht), tel +372 573 6550, +372 51 88 289 2. Piret Sepp, Kellukese toidukaubad OÜ, kaupluse juhataja (otsene juht), tel +372 663 6450, +372 51 23 979 2
Mina ja tervislikud eluviisid 2013 Sissejuhatus Teen ülevaate tervisespordialadest ja toitumisest. See on vajalik, sest tänu sellele saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme
Sport-kultuuri osa. Mõelgem, mis juhtuks, kui võtta inglastel ära kriket, leedulastel korvpall, uusmeremaalastel ragbi, hispaanlastel jalgpall või norralastel suusatamine? Kas pole nii, et sel juhul kaotaksid nad olulise osa rahvuslikust kultuuriidentiteedist? Ning igaüks võib ise lisada, millest ei loobuks mingi hinna eest eestlane. Me räägime tippspordist, tervisespordist, lastespordist. Tippsport pakub tunnet, tervisesport pakub tervist, lastesport pakub lootust. Või siis teisest küljest vaadatuna -- riikliku tähendusega spordist, kommertsspordist ning igamehespordist. Riikliku tähendusega sport kaunistab riiki, kommertssport kaunistab kellegi rahakotti, igamehesport kaunistab tegijat ennast. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Selles tähenduses ollakse mängijad kõik
Tallinna Pedagoogiline Seminar Tervisesport noorsootöö osana Mäesuusatamine Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Mäesuusatamine · Sissejuhatus · Ajalugu · Võistlused · Spordiala tublimad (mehed, naised) · Eesti mäesuusatajad · Mäesuusakeskused · Suusavarustus Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Erinevad võistlused · Slaalom · Suurslaalom · Älisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõislus · Mäesuusatamine maailmakarikavõistlused · Olümpiamängud SPORTLAN RIIK K H P KOKK E ...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Essee LIIKUMISHARRASTUS – TREND VÕI TEADLIK TERVISEKÄITUMINE? Tervisesport välitingimustes II Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 Liikumisharrastus on igale inimesele kasulik. Aktiivne elu aitab püsida terve ja tugevana. Mul on hea meel, et viimaste aastatega on sportlikud tegevused populaarsemaks muutunud. Kuigi seda võib pidada mõlemaks, siis mina ei pea liikumisharrastust trendiks vaid pigem teadlikuks tervisekäitumiseks
Geograafia kontrolltöö TS Rahvastik 1) Maailma rahvaarv, rahvaarvult 3 suuremat riiki 6,88 miljardit , Hiina India USA 2) Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid · Pinnamood- mägedes tihedus hõre · Kliima(temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood)- troopiline kliimavööde(kuiv), lähispolaarne, ekvatorjaalne(sajab palju)- hõre asustus · Taimestik- kõrbe alal taimi kasvatada ei saa, metsaaladel hõre asustus · Mullad- vulkaani jalamitel viljakad mullad, rohtlates asustatud · Veestik- jõgede ääres tihedam asustus nt Tigris, Eufrat · Maavarad- kaevandamine annab tööd(tihe asustus) · Ajaloolised- Hiina, Ees-Aasia · Majanduslikud- infrastruktuur, teenindusasutused, kultuuriasutused, väl...
Nõustun väitega, et ei teegi aga see ei tohi muutuda igapäevaseks. Õhtul sööme õhtusööki, kuid kui päevaplaani pole mahtunud tervislik lõunasöök, siis inimeste ajus olevas isukeskuses on häire ja jääbki pidev näljatunne. Ülekaalu saab vältida kahel viisil: jälgime toitumist ja teeme sporti vähemalt 3 korda nädalas. Paljude inimeste põhiliseks vabanduseks liikumisest kõrvalehiilimiseks on väsimus. Diivanil televiisori vaatamine ei ole puhkus ja tervisesport ei ole töö. Kõige pikem distants jooksmisel ja kõndimisel on vahemaa kamina ees olevast diivanist välisukseni. Pärast seda on keha ja vaim meile tänulikud, et sundisime end värskendama. Eeltoodud tegurid tekitavad inimestes stressi. Oleme väsinud, närvilised, tigedad, tõmbume endasse ja inimesed hoiavad meist eemale. Keegi ei taha suhelda inimesega, kelle energialained on negatiivsed. See kõik viib omakorda depressioonini. On juhtumeid, kus
Seepärast külastab kauplusi massöör, kes pakub kassapidajatele selja- ja õlavöötmele suunatud teraapiat. Ma arvan, et idee varustada puhkeruume lõõgastavate instrumentidega on väga hea ja Rimi peab seda ideed rakendama. See on ka tähtis, et töötajatel on kadunud kartus tervisekontrolli ees. SEB kasvatab tööpanust spordi kaudu. Põhimõte on väga lihtne, mida tervislikum on töötaja eluviis, seda suurema panuse suudab ta anda tööl. SEB spordiklubi eesmärgiks on tervisesport, tervislik eluviis. „Klubi tegevus edastab sõnumit, et sport on teadlik valik ja eeldab sihikindlust, nagu ka kogu tegevus tööelus.” Väga huvitav on ja kindlasti ka kasulik, et SEB korraldab oma töötajatele sportinädalat ja ka lastenädalat. Ma olen täiesti nõus Häli Keba’ga, et parimad lahendused sünnivad töö käigus ja, et rahulolu uuringu tõlgendamisel leitakse sobiv lähenemine suheldes ja arutades.
Sellega tegeledes ei oma tähtsust inimese vanus, sugu ega miski muu. Mõistena tähendab liikumisharrastus strateegilises arengukavas kehalist koormust andvat ja seeläbi kehalist vormisolekut taotlevat või meelelahutuslikku liikumist ning sportlike kehaliste harjutuste sooritamist. Kuigi tervisespordiga võiksid tegeleda kõik inimesed, on see tähtsaimaks vanuritele ning lastele. Terveks ning kiireks arenguks on lastele vaja liikumist. Kõigile ei meeldi võistlemine ning seega on tervisesport sobivam viis inimeste liikuma saamiseks. Liikumisharrastusega peaks algust tegema juba üsna noores eas. Väikestel lastel on tavaliselt väga palju energiat ning kui neile tutvustada mingit spordiala, mis ei pea olema võistlusspordiala, juba varakult siis on suurem võimalus, et nad leiavad endale meeldiva ala ning jätkavad sellega tegelemist ka hilisemas eas. Seega liikumisharrastuse roll laste elus on väga oluline. Koolid peaksid näiteks kehalise kasvatuse tunde teistmoodi üles ehitama
amfetamiin toimivad sedakaudu. Kes on konksu otsa juba jäänud, neile piisab vaid ahvatluse nägemisest, et seda haarama hakata." Kuna protsess on ühesugune, on arstid hakanud proovima ühe sõltuvuse ravi puhul aidanud naltreksoni kasutamist ka teiste puhul. Soomes on selle kasutamine märgatavalt tõusnud ning seda müüakse rohkem kui miljoni marga eest aastas. Joodikust maratonijooksijaks Endorfiine vallandab kehas ka tervisesport, käimine-jooksmine. Uurija Pekka Heinälä sõnul on tippspordist loobuja sarnase olukorra ees kui narkomaan: elu vajab uut sisu. Sõltuvusele aldis inimene suudab end ümber suunata. Pole harv juhus, kui näiteks joodikust saab ambitsioonikas maratoonar. Alkohoolikud on rääkinud, et viinahimu korral võetud naltrekson pärssis ka muud himu. Üks märkas, et purjuspäi ei tekkinud enam tahtmist kogu raha maha mängida, teine taltus pisut seksirindel. Kirg püsib surmani
olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid; 3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid; 4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus; 5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis. 1
Väga hea Hea Keskmine Halb Väga halb Mehed 3700+ m 3400 - 3700 m 3100 - 3399 m 2800 - 3099 m 2800- m Naised 3000+ m 2700 - 3000 m 2400 - 2699 m 2100 - 2399 m 2100- m Kasutatud kirjandus: 1. R.Jalak, Enesetestimise käsiraamat. Tallinn, 2006 2. Y. Gilmour, Jookse terviseks. Tallinn, 1971 3. V. Kalam, A. Viru, Kehaliste võimete testid. Tallinn, 1973 4. M. Arvisto, Sport igaühele. Tallinn, 1983 5. Koost. P. Lasting, Tervisesport arsti pilguga. Tallinn, 1981 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Cooper_test 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Kenneth_H._Cooper
Ülekaalulisus, eriti rasvumine, nõrgendab keha kaitsevõimet. Oluline on täisväärtusliku valgu piisav sisaldus toidus. Rasvarikaste roogade söömist soovitatakse piirata. · Eriti tähtsad organismi kaitsevoime tõstmisel on sellised MIKROELEMENDID nagu tsink, seleen, vask ja raud. · Immuunsüsteemi talitluses on erilisel kohal VITAMIINID - A-vitamiin ja selle eelvitamiin beetakaroteen; E-, D- ja C-vitamiin. · Organismi Kaitsevõimet tugevdavad TERVISESPORT ja KARASTAMINE. Halba ei tee ka kerge päevitus, kuid päikesepõletus häirib tõsiselt immuunsüsteemi talitlust, soodustades autoimmuunhaiguste ja nahavahi teket. · Saastunud õhuga piirkonna elanike immuunsus paraneb nädalalõppude ja puhkuse veetmisel PUHTAS KESKKONNAS. · Tähtis on igapäevane küllaldane PUHKUS, sest vaimse ja kehalise kumatusega kaasneb paratamatult organismi kaitsevõime nõrgenemine.
Oo, sport, sa oled raha Sport on tänapäeval väga laiaulatuslik teema. Suurem osa inimesi teeb sporti, olgu selleks siis tippsport, tervisesport või tugitoolisport. Mõned inimesed tegelevad korvapalliga, mõned jalgpalliga, teised aga jällegi suusatamise ja kergejõustikuga. Spordi liike on tohutult palju ja ma usun, et igaüks leiab endale sobiva ala. Samuti on spordi tegemiseks palju erinevaid põhjuseid. Kas sporti tehakse siis pigem raha pärast või on selleks mingeid muid põhjuseid ? Ma usun, et suurem osa inimesi teeb sporti selleks, et ennast vormis hoida, samuti kaalu jälgimiseks. Ka mina teen sporti nendel põhjustel
Tippsport- võlu või valu? Tippsport on võistlusspordi kõrgeim aste, millele pürgib iga suurte unistustega sportlane. Tippspordis on osalejal eesmärk jõuda peamiselt rahvusvahelisele tiitlivõistlusele ning võita medal ja tuua au ja kuulsus oma kodumaale. Kristina Šmigun on 1 inimene 2%-st elanikkonnast, kes tegi selle ära. Kristina võitis oma sportlaskarjääri jooksul Eestile ja iseendale mitmeid medaleid, millest kõige tähtsamad on 2 olümpiakulda ja üks hõbe. Tal olid kindlad eesmärgid, enesedistsipliin, õiged eeskujud ning unistused, mille ta raske töö ja vaevaga ellu viis. Tänapäeval võib tunduda, et mis see jooksmine, palli viskamine või suusatamine nüüd ikka on, et see on lihtsalt sport, kuid tegelikult on tippsport hoopis midagi muud, kui paljud inimesed arvavad. Kristina Šmigun on oma elululooraamatus jutustanud Jaan Martinsonile oma elust loo, kuidas üks väike tütarlaps otsustas saada tasemel...
vähendab südameveresoonkonna haigustesse haigestumise ohtu, muutes südame ja veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks; vähendab luuhõrenemise ohtu; vähendab suhkurtõve riski, kuna suhkruainevahetus paraneb; reguleerib kehakaalu, kuna energiakulu suureneb ja rasvade ainevahetus paraneb; langetab vererõhku; parandab enesetunnet; maandab stressi. Kui palju on vaja liikuda? Liikuma peab iga päev vähemalt 30 minutit. Siia hulka kuuluvad nii jalgsi käimine ja jalutamine kui ka tervisesport. Sobiva koormuse südamele ja vereringele annab näiteks kiire käimine vähemalt 30 minutit iga päev või 23 korda nädalas 1 tund korraga. Et liikumine oleks tõhus ja nauditav: Vali endale kõige meelepärasem liikumise vorm. Alusta väikeste koormustega. Liigu regulaarselt samadel nädalapäevadel või kellaaegadel see aitab järjepidevusele kaasa. Kanna mugavaid riideid ja jalanõusid. Vali jõukohane koormus. Kui liigesed valutavad, võib sobida ujumine ja vesivõimlemine.
ja aktiivne naishääl teatas, et algamas on virgutusvõimlemine. Kümneks minutiks katkes töö paljudes vabrikutes, tehastes ja kontorites selleks, et teha juhendatult harjutusi. Õnneks on tänaseks vana hea virgutus- ehk tootmisvõimlemine taasavastatud. Kehakultuur Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Kehakultuur http://astraz.mine.nu/wordpress/index.php?s=t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imlemine http://www.tthk
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju b) arenenud riikides haridustase inimesed planeerivad lapsi, teevad karjääri traditsioonid enne tehakse karjääri, siis mõeldakse la...
võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5).
· Tüpologiseerimine-koondamine ühesuguse tüübi alla N: olümpiamängud · Perjodiseerimine-perjooditi liigitamine · Intuitiivne interpreteerimine-vaistlik tõlgendamine, seletamine, loovalt esitamine. KEHAKULTUUR Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. · Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht · Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused GÜMNASTIKA(alasti) a. jooksud, hüpped,heited,visked, b. maadlus, rusikavõitlus, pankration, c. viievõitlus:stadiotromos, kaugushüpe, kettaheide, ujumine, sõudmine d
veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks; · vähendab luuhõrenemise ohtu; · vähendab suhkurtõve riski, kuna suhkruainevahetus paraneb; · reguleerib kehakaalu, kuna energiakulu suureneb ja rasvade ainevahetus paraneb; · langetab vererõhku; · parandab enesetunnet; · maandab stressi. Kui palju on vaja liikuda? (www.terviseinfo.ee lk 15) Liikuma peab iga päev vähemalt 30 minutit. Siia hulka kuuluvad nii jalgsi käimine ja jalutamine kui ka tervisesport. Sobiva koormuse südamele ja vereringele annab näiteks kiire käimine vähemalt 30 minutit iga päev või 23 korda nädalas 1 tund korraga. Millist liikumist eelistada? (www.terviseinfo.ee lk 16) Südametervise seisukohast on vastupidavusharjutused tähtsamad kui jõuharjutused. Oluline on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus käimine, jooksmine, suusatamine, sõudmine, ujumine, aeroobika, tantsimine, jalgrattasõit.
``Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.`` Iga inimene kujundab oma elu tehtud valikute järgi. Maailm on suur ja lai oma liigirikaste merede, ookeanide ja maismaaga. Tihtipeale kipume unustama oma kiire eluviisi kõrval meie kõige suurema rikkuse, milleks on loodus Maakera kopsud ehk vihmametsad toodavad päevast päeva suurtes kogustes hapniku. Kurb tõsiasi on see, et igapäev tapetakse seda suurt ``kopsu``, raidudes maha ohtralt puid, mida kasutatakse nii mööbli valmistamisel, elumajade ja hoonete kütmisel kui ka meile väga vajaliku paberi tootmisel. Salaraided ja tootmisjääkide taaskasutamisele mitte võtmine risustab ning hävitab loodust meie ümber. Tänapäeva urbaniseerunud maailmas tahavad kõik kiiresti rikastuda ja saada heale elujärjele, mis pole paha, aga selleks kasutada alatuid ja loodust laastavaid võtteid näib minu jaoks ebainimlikuna. Loodusest saab kõik eluks vajaliku, aga seda tuleb ka...
tervitatav. Ometigi on iga inimene ainulaadne oma oskuste, lihasjõu, painduvuse, koordinatsiooni, kehakaalu, samuti treenituse ja uute oskuste omandamiskiiruse poolest. Kuna harrastussportlaste hulka tuleb üha rohkem ka vähese spordialase ettevalmistusega inimesi passiive elustiiliga inimesed, vanurid, ülekaalulised jt on oluliselt kasvamas ülekoormusest ja valest treeningmetoodikast tingitud tervisekahjustuste hulk. Tervisesport peaks jääma siiski tervist edendavaks spordiks! Vigastuste eest pole keegi kaitstud, aga me saame nende tekkimist ennetada või toimunut leevendada. Keskendu tegevusele Sportides tuleb valida sobiv spordiala, õige treeningmaht, intensiivsus ja sagedus. Kaugeltki kõik spordialad ei sobi kõikidele huvilistele, sama kehtib üksikute harjutuste kohta. Sportides võiks unustada muud mõtted ja nautida toimuvat. Keskendu tegevusele! Viibi käesolevas hetkes
Tüpologiseerimine-koondamine ühesuguse tüübi alla N: olümpiamängud Perjodiseerimine-perjooditi liigitamine Intuitiivne interpreteerimine-vaistlik tõlgendamine, seletamine, loovalt esitamine. KEHAKULTUUR Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut . Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused GÜMNASTIKA(alasti) a. jooksud, hüpped,heited,visked, b. maadlus, rusikavõitlus, pankration, c. viievõitlus:stadiotromos, kaugushüpe, kettaheide, ujumine, sõudmine d
purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. 3 Mis on kehakultuur Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest. 4 Spordi kasu
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi
vannisminek ja väljatulek) Riietumine-teostab iseseisvalt Kehatemperatuuri kontroll kõrvalekalded normist ei tavapärane kehatemperatuur 36.6 Füüsiline aktiivsus liigub iseseisvalt liikumist mõjutavad: tasakaaluhäired rühihäired skolioos Tervisesport: jalutamine mitu korda päevas 1 kord, 3-4 korda nädalas, 30 minutit Magamine une pikkus mitu tundi järjest 4 tundi unetus uinumisraskused tavalisest lühem uneaeg katkendlik uni 3 iseärasused norskamine
Üle 50 osalejaga rahvaüritused vajavad aga ettevalmistatud kohta ning pargi valitseja nõusolekut. (määrus, Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, RT I 2006, 12, 89)..................................................8 Lisaks Tartu linna arengukava toob välja, et: „Linnaruumi ja haljasalade (Emajõe kaldapealsed, dendropark jt rohealad, koolide spordiväljakud) aktiivne kasutamine tervisespordiüritusteks“ (Tartu linna arengukava 2013-2020). Tervisesport on küll inimese tervisele kasulik, kuid liigsest dendropargi ja rohealade kasutamine võib tekitada probleeme maapinnale............................................................................................................8 Ajaloolise tähtsusega puud.................................................................................................8 Kuna Raadi mõisa ja dendropargis on palju erineva vanusega ja ajaloolise tähtsusega
aprill 2000 Peamised tööülesanded: väikekaupluse töö juhtimine ja müügitöö Keeleoskus: Eesti keel – emakeel Inglise keel – arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav Vene keel – arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav Arvutioskus: Windows 2000, XP (MS Word, Excel, PowerPoint, Postipoiss) Juhiluba: B-kategooria alates 1997. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Huvialad: aiandus, tervisesport Isikuomadused: optimistlik, hea kohanemisvõimega, sõbralik Muu informatsioon: Valmisolek välislähetusteks. Kooskõlastatud soovitajad: 1. Kalle Kukk, Viljandi Kaubahall OÜ, klienditeeninduse juht (otsene juht), tel +372 573 6550, +372 518 8289 2. Piret Sepp, Kellukese toidukaubad OÜ, kaupluse juhataja (otsene juht), tel +372 663 6450, +372 512 3979 CV näidis 2 - http://www.cv.ee/content/index.php?id=680&gr=1 1
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see m...
Spordi osatähtsus meie rahva elus kasvab. Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt. Tervisespordina ei tunne tennis aga vanusepiire, seda võib mängida alati, kusjuures pole üldse
Fair Play ehk Ausa Mängu reeglid. Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: • reeglitest lugu pidamine, • kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, • vastastest lugu pidamine, • anda igaühele võrdne võimalus osaleda, • säilitada enesevalitsemine. Sportlik vaimsus Spordivõistlustel väljendub sportlik vaimsus mitte reeglite järgimises või rikkumises vaid võistlejate suhtumises konkurentidesse mitte kui vaenlastesse vaid kui sõbralikesse rivaalidesse. Võidule pürgimine peab käima käsikäes kaasvõistlejate austamise ja sõprusega. Eestlastest Olümpiavõitjad Olümpia sümboolika Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie maailmajao ühtsust; olümpiarõnga värvid on sinine, kollane, must, roheline ja punane. Valge põhjaga plagu, mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab olümpialipu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
