Sotsiaaltöö õppetool VAATLUSPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Mõdriku 2012 Sisukord I osa Sissejuhatus MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskus AS Aarike Hooldekeskus II osa AS Hoolekandeteenused Tartu Kaunase Kodu Analüüs I osa Minu eesmärgiks oli lähemalt tutvuda MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuse ja AS Aarike Hooldekeskuse tööga. Nende asutuste eesmärkidega ja nende poolt pakutavate teenustega. Olin eelnevalt teadlik nende asutuse olemasolust, kuid mul puudus ülevaade 2 nende asutuste struktuuris ja eesmärkidest. Millega täpsemalt tegelevad MTÜ Õnnemaa ja SA Aarike Hooldekeskus. Kes on nende asutuste kliendid? Kas Ülenurme vald ja MTÜ Õnnemaa teevad ka koostööd? Milline suhe on SA Aarike Hooldekeskusel Kambja vallaga ja
Justkui väejuht sammumas noorte ees Katre Pohlak 11.klass Kõik kohalikud elanikud teavad Taimi Talpas-Taltseppa, kes on olnud Rakke Noortekeskuse juhataja alates selle avamisest ehk juba pea seiste aastat. Tegu on inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku kohalike noorte, nende murede ja rõõmudega ning oskab alati abiks olla. Noortekeskuse avamine Rakke Noortekeskus avati 2.mail 2005.aastal. Taimil on sellest kevadest ainult positiivsed mälestused. ,,Noortekeskuse avamisel oli kohal väga suur hulk noori ja tänu neile ma mõistsin, kui väga on Rakkesse sellist kohta vaja," meenutab ta, ,,lauatenniselaud oli meie peolauaks ja tort ei olnud veel otsaski, kui me pidime laua vabastama, sest poisid kibelesid mängima." Noortekeskus muutus koheselt noorte seas väga populaarseks. Huvi pakkusid nii
noori otsutusprotsessides osaleda ja oma vaba aega aktiivselt veeta. Rahastamine. Kohtla-Järves on väga mitmesugune noorsootöö toetamine, seda näitab see, kui erinevad summad on erinevatel aastatel suunatud erinevatele valdkonnadele. Kurtna Noortelaagri toetamine kasvas tunduvalt, 2012. aastal oli see toetamine 260 286 eurot, siis 2013. aastal kasvas toetamine juba 283 244 euroni. Veel kasvas noorte spordi, Kohtla-järve Noortekeskuse ja üldharidusürituste toetamine. 2012. aastal anti 256 540 eurot noorte spordi jaoks, 113 365 eurot Noortekeskuse jaoks ning 15 491 eurot üldharidusürituste jaoks, 2013. aastal anti juba 266 670 erurot noorte spordi jaoks, 131 041 eurot Noortekeskuse jaoks ja 17 000 eurot üldharidusürituste jaoks. Peaaegu ei muutunud linna spordiürituste finanseerinine eelmisel aastal see oli 20 731 eurot, aga sellel aastal on see 20 290 eurot. Tõsiselt vähenes maakondlike noorte ürituste
mai 2012 · Sissepääs: nõiakostüüm ja luud · Toimumise koht: määramata · Sündmuse eesmärk: 1. Arendada loovust ja käsitöö oskust 2. Arendada esinemisjulgust 3. Arendada koostööoskust 4. Arendada füüsilisi võimeid 5. Anda teadmisi eesti rahvakultuurist ja volbripäeva traditsioonidest · Vastutajad ja läbiviijad: sündmust korraldavad organiseerivad huvijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, noortekeskuse juhataja ja näiteringi juht, lisaks abistavad korraldajaid kasvatajad. · Teadustajaks on näiteringi juht ja huvijuht 1.1 Päevaplaan 8.00 Äratus 9.00 10.00 Hommikusöök 10.00 - 11.15 Jalutuskäik metsas 11.30 12.45 Võistlused maikrahvi väljaselgitamiseks 13.00 13.30 Lõunasöök 13.30 15.00 Siesta 15.15 16.30 Võistlused maikrahvinna väljaselgitamiseks 16.45 18
organiseerimine ning huviringide ja muu vabaaja veetmise võimaluste pakkumine 7-26-aastastele. Maja on avatud tasuta kõigile, ka vaesetest ja probleemsetes peredest lastele. Töötajad, kelle käitumisest lähtusime, kaotasid kolme kuu jooksul kontrolli oma töö üle, arendavad lisakohustused ja motivatsiooni ning tagajärjena lahkusid töölt. Mis viis nad nii kaugele? Probleemid algasid, kui vahetus noortekeskuse juhtkond ja eelmine ülemus, kes oli sõbralik, abivalmis ja toetav, taandati oma positsioonilt. Meeldiv atmosfäär ja usaldav töökeskkond, mille lõid head suhted endise juhatajaga, hakkasid muutuma. Kui enne võis tõdeda, et Maslow vajaduste hierarhias olid kõik tasemed täidetud, siis uus juhtkond tõi kaasa regressiooni. Kommunikatsiooni tekkis infosulg. Keskuse personalil puudus ülevaade uuest töökorraldusest ja
Selline nimi nagu Rännaku puiestee tekitab küsimuse, et miks on tänava nimeks valitud just "rännaku". Võib nimel olla seos raudteejaamaga? Inimesed läksid rongi peale ja seda seostati rändamisega mille tõttu pandi ka tänavale selline nimi. See kõik võis tõesti nii olla, kuid me ei pruugi kunagi teada saada, kust sai Rännaku puiestee omale nimetuse... 2 Pildil on näha raudteejaama, mis asub otse ees ning paremal pool puude taga on noortekeskuse asukoht. Veel asuvad tänaval postkontor, bensiinijaam nimega Lukoil ning noortekeskus, kus varem asus kino "Koit". Pääsküla noortekeskus, mis oli kunagi kino "Koit". Noortekeskuse ees asub ka mälestusmärk küüditatutele mälestamaks ühe suure kurva rännaku algust, mis muutis paljude inimeste elusid. 3 Mälestusmärk küüditatutele. Kivi peal on kirjas: "Siin algas 14.06.1941 nõmmelaste tee Siberisse".
Kodanikuühiskond aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsete ning majanduslike probleemide lahendamisele. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmed mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsid. Need on moodustatud kodanike enda tahtel ja pealehakkamisel. Keegi ei ole sundinud kodanikke ühte või teist seltsi looma ja see tähendab, et nende tegevus on vabatahtlik. Kodanikuorganisatsioonide eesmärgiks on parandada elu-olu enda ümber. Näiteks võin tuua Tapal tegutseva mittetulundusühingu Noortekeskuse. Seal on lastel võimalik mängida, joonistada, meisterdada ja lihtsalt sõpradega koos aega veeta. Noortekeskuse tegevus on täiesti vabatahtlik ja mingit tulu nad sellest ei saa. Koha peal on alati olemas ka üks täiskasvanu, kes jälgib laste tegevust ja hoiab seal korda. Kolmas sektor on tegeleb keskkonna-ja loomakaitsega. Eestis tegutseb väga palju loomade varjupaiku ja keskkonnakaitse organisatsioone, mis ei saa
Tõrva Gümnaasium Indrek Kadak 10 b klass Nevil Blumberg Retsentsioon muusikast Juhendaja õpetaja Imbi Umbleja Tõrva 2011 Sissejuhatus Kontsert toimus 20. oktoober. Kontsert pidi toimuma kammersaalis, kuid sinna sisenedes teatati meile uut informatsiooni. Nimelt oli antud hetkel käimas seal küttesüsteemide renoveerimine. Seega liikusime kõrvale noortekeskuse hoonesse. Muusikaline ettekanne toimus kolmandal korrusel. Saalis oli pisut rohkem kui 30 kuulajat. Oleks võinud olla palju rohkem, sest väga põnev oli. Mõni minut pärast kella seitset õhtul sisenes meie õhtu peategelane Nevil Blumberg aplausiga ruumi. Sõnagi lausumata istus Nevil toolile võttis kitarri ning hakkas mängima. See oli siis tema poolne tervitus meile. Kontserti käik
organisatsioon. - Noorteühingute liidud MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 63 Eestis tegutsevat noorteühendust. - Noorteühingud MTÜ Noorteühing T.O.R.E. Eesti Skautide Ühing Noorsootöö praktiline korraldus kohaliku omavalitsuse tasandil on delegeeritud kolmandale sektorile. Näiteks osutavad MTÜ kohalikus omavalitsuses avatud noortekeskuse , teavitamise- ja nõustamise teenust jne. Sageli tegutsetakse lepingute alusel ja KOV rahastusel. Näiteks: MTÜ Võru Noortekeskus Noorsootöö valdkonnad Oma ulatuse, tegevuste ja meetodite mitmekesisuse tõttu on noorsootöö jaotatud tinglikult kümnesse valdkonda, mis omakorda osaliselt määravad vastavate teemadega tegelevate noorsootöötajate ja noorsootööasutuste nimetused.
Rohelust asub igal pool, kuhu minna-kool, lasteaed, spordihoone, spordihooneplats, kus on sügisel ja kevadel näha paljusid õpilasi kehalise kasvatuse tundides jpm. Vähe on näha prügi kusagil maas, ainult bussijaam, mis on täis soditud, aga milliseid bussijaamu tänapäeval ei sodita? Rohelust Maidlas on näha küllaga, sest küla ümbritseb loomade kodu-mets ning näha on ka inimesi, kes hoolitsevad aedade, kooliümbruse, spordihoone ning noortekeskuse eest nii väljast kui ka seest. Rohelust külla on alati vaja, sest siis saavad elada paljud loomad, rohkem on värskemat õhku, rohkem isetehtuid ja mitte saastavaid tooteid ning tänu rohelusele oskavad inimesed ka rohkem loodusest lugu pidada. Vallakeskusega on hästi ümber käidud, kuna on näha koristatud hoonete ümbruseid, iga päev töötavaid koristajaid ja aednikke, kelle abiga on saadud selline tulemus, mida osades vallakeskustes pole näha. Kohe, Maidlasse minna on aru saada, et
millest saad osa võtta koos oma sõpradega. Noortel on võimalus osaleda ka projektides, noorsoovahetustes ja laagrites. Lasnamäe noortekeskuse stuudiod: Loovusetund, aeroobika, liikumisring, klaasistuudio, savistuudio, projekti kirjutamise klubi ja trummistuudio. Noorte Noorteinfo kogumise ja levitamise Lasnamäe noored saavad infot
Soovin minna Rootsi, sest sealne haridus ja elatustase on väga kõrge ja usun, et sellise riigi koolisüsteemiga tutvumine annab mulle võimaluse tulevikus panustada Eesti haridusse. Samuti on ka ratsasport Rootsis väga hinnatud ja see on ka üks minu vahetusaasta prioriteetidest. Kuna Rootsi koolid on väga kõrge tasemega ja sealne õpikeskkond on väga sõbralik ja turvaline, siis sooviksin kindlasti sellest osa saada. Väljaspool kooli osalen aktiivselt Lagedi Noortekeskuse tegemistes, kus aitan korraldada üritusi, seminare ja veedan ka lihtsalt aega. Olen ka Eesti Õpilasesinduste Liidu õpilasõiguste töörühma juht. Lisaks koolielule kuulub minu igapäevaellu ratsasport, tegelen ratsasutamisega juba viiendat aastat ja hobustel on väga tähtis roll minu elus. Peale loomade on minu suureks kireks ka tantsimine ja teatrikunst. Olen osalenud ka paljudel etluskonkurssidel ja luulevõistlustel.
mida kajastati kõikjal meedias. Pidulikule avatseremooniale järgnes noortele õhtune kontsert ansambliga Külalised, mida tulid kuulama ligi 150 noort. 2009.a. sügisel lahkus majast noortekeskus Force Majeure. Samal ajal liitus meiega noorte kristlik klubi Oma Koht, kes hakkas majas korraldama paljudele juba tuttavat kristliku noorteüritust The Place. 2010 a. veebruaris toimus keskuse struktuuris muudatus, mille käigus suunati noortekeskuse MKE bändide ja kontsertide tegevus Pärnu Noorte Vabaajakeskuse alla. Sel hetkel loodi ka noortejuhatus, mis on Vabaajakeskuse põhikirja alusel noortest koosnev nõuandev organisatsioon, kelle pädevusse kuuluvad ka keskuse siseasjade korraldamine vastavalt noorte otsestele vajadustele.
1. Noorteklubi Norrasse 2. Töö eesmärk: Kahest kokku keevitatud merekonteinerist noortekeskuse loomine Norra. Seinte konstruktsioonide uudsete lahenduste välja pakkumine. 3. Teoreetilised alused: Läbiti analüüsi staadium, kus eesmärgiks on võimalikult avar erinevate lahenduste hulk. Lahenduste väljapakkumiste aluseks olid tellija vajadused. Antud staadiumis võetakse kõik arvesse, isegi kui ideed vastanduvad. Projekteerija ülesanne on suurendada oma ebakindlust ja jälgida tellija reaktsiooni. Mingeid piiranguid ei ole ning hinnang lükatakse edasi. 4
töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte. JÄRVE NOORTEKESKUS Õppe- ja tegevuskeskkond 1) Milline on asutuse asukoht, hoone ümbrus, mängu-või tegevusväljak(ud), üldine mulje? Järve noortekeskus asub just mitte väga hea ligipääsetavusega. Noortekeskuse kõrval asub vaid rongijaam, bussipeatused jäävad umbes 300 meetri kaugusele. Koolid ja suuremad kaubanduskeskused jäävad paari kilomeetri kaugusele. Hoone ise on väike, ilus ja väga hubane. Noortekeskusel on väike aiaga piiratud õueala, mida saab kasutada erinevate tegevuste läbiviimiseks. 2) Milline on asutuse eripära? Noortekeskuse pärliks on teisel korrusel asuv meediaruum, kus on vahendeid erinevate
peale paari eestikeelse sõna midagi. Nendega tuleb rääkida vene keeles ja eesti noored natuke tõrjusid neid alguses, kuid nüüd juba mängivad koos piljardit ja pingpongi. LGBTQ inimestega on väiksem kokkupuude, samas tean üht noort neiut, kes on vabatahtlik noortekeskuses ja kes näeb välja täpselt nagu poiss, ta teeb kõiki poiste töid koos kahe teise 3 vabatahtlikuga, kuigi samas on ta naissoost. Ta ehitab noortekeskuse üleval spordisaalis olevat jõusaali ning teeb selliseid töid, mida pigem poisid teeksid. Enda tutvusringkonnas on üks neiu, kes on lesbi. Otseselt temaga suur kontakti pole olnud. Suhtleme, kuid sellest me rääkinud siiani sügavalt ei ole. Vaimse häirega noortega on suur kokkupuude. Noortekeskust külastavad tihti just nimelt noored, kellel on depressioon. Suur kokkupuude on ka noortega, kes ennast lõiguvad. Õigusrikkujatega on ka kokkupuude
tegevusi ka koolis näiteks tudengite abil viiakse läbi kooliraadiot ja kooli ajalehte, mis on osa reaalsest õppetööst. Samuti õpilasesinduses osalemine on võrdsustatud õppeprotsessis osalemisega ehk siis harjutused ja koolitused, mida nad läbi viivad on osa õppetööst. Hele Riit- Vällik, kes on Tartu Lille Maja direktor, rääkis sellisest programmist nagu „Tartu innustavad teod“, kus kooliõpetajad ja noortekeskuse noorsootöötajad panustasid tihedamale koostööle, sest mõlemad püüdlevad siiski ühise eesmärgi nimel. Et aga töö oleks efektiivsem kaasasid nad tegevustesse ka noored ise, sest kes teavad paremini, mida oleks vaja teha kui noored. Läbi selle paranes aga õpetajate ja noorsootöötajate, kui ka õpetajate ja noorte vaheline suhtlus ja läbisaamine. Kristel Kallau, kes on Pärnu Kunstikooli direktor, räägib Pärnus toimunud rahvusvahelisest noortefestivalist C.A.M
1.3 Äriidee OÜ 4-Youth on Pärnus tegutsev toitlustus ja noorte vabaaja keskus, kus noored saavad veeta oma aega mängides mänge, süües snäkke, teha trenni, kuulata muusikat jne. Meie põhiline eesmärk on pakkuda noortele võimalusi veeta oma aega mugavas ja uues keskuses, meeldivas õhkkonnas ja meeldivate inimestega. 2.Turusituatsioon ja selle arengu väljavaated. 2.1 Tegevusala Tegevusalaks on noorte vabaaja sisustamine.. Ettevõte rajab Pärnusse veel ühe noortekeskuse, mis tegeleb noorte vaba aja sisustamise ja meelelahutusega. Pärnu piirkonnas ei ole palju selle valdkonnaga tegelevaid ettevõtteid. Pärnus on konkurente kaks. 2.3 Kliendid Peamisteks klientideks oleksid noored vanuses 15-25. Klientuur põhineb noortele, kuna see on neile ka suunatud. Klientideks võivad olla kõik noored, kui neil ei ole muud oma vaba ajaga peale hakata. Noortel on võimalus tegeleda seal nii muusika, spordi, mängimise, söömise ja muuga. 2.3 Konkurents
Sotsiaalministeeriumiga, ning tõenduse puudumisel keelduda trükiste vastuvõtmisest. KUS TOHIB JA KUS EI TOHI TUBAKATOOTEID TARBIDA ? • TubS § 29 sätestab kohad, kus suitsetamine on keelatud. • Suitsetamine on keelatud: laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal; koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse või noorte- ja projektlaagri ruumides ning nende piiratud maa-alal; apteegi ruumides; ettevõtte tootmis- ja laoruumis; kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis; toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis; ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid või muid teenuseid, klientidele avatud ruumis (välja arvatud majutusettevõttes); sportimiseks ettenähtud ruumis; )
laulupeol. Viienda teemana räägin ka natuke sellest, mis toimub meie linnas, Sauel. Nimelt avati 1.juuni.2011 uus Saue noortekeskus. Seal saab veeta oma vaba aega ja on rohkem võimalusi tegeleda oma lemmikhuvidega. See on kindlasti hea koht, kus sõpradega koos käia. Kindlasti on see sündmus Saue linnale palju head teinud, näiteks ei jõlgu noored enam linna peal, vaid nüüd on neil kuskil olla ja midagi, millega tegeleda. Ma isiklikult käisin noortekeskuse avamisel ja mulle jättis see küll väga hea mulje, julgelt võin öelda, et see ehitis oli väga hea idee ja tasus end ära. Negatiivne on võibolla ainult see, et lapsevanemad õhtuti noortekeskusest oma lapsi koju ei saa, sest seal on tõesti nii palju teha, et aeg lendab kiiresti. Minu arvates on väga hea, et linnavalitsus võttis vastu otsuse ehitada Saue linnale uus noortekeskus, sest nagu eespool mainitud, mõjutab see meie ühiskonda positiivselt. Kirjutan ka sündmusest oma pere elus
10 Reklaamiseadus sätestab reklaamimõiste, kehtestab reklaami üldnõuded, reklaami, sealhulgas alkoholireklaami, piirangud ning nende ulatuse, reklaami eritingimused ning reguleerib reklaamialase tegevuse järelvalvet ja kehtestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Näited kange alkoholi reklaamipiirangutest: reklaam on keelatud TV-s ja raadios kell 7-21; lasteaia, kooli või mõne teise haridusasutuse, laste- või noortekeskuse hoones, hoonel või nende vahetus läheduses; välireklaamina, välja arvatud hoonel, milles asub kange alkohoolse joogi müügikoht; (ibid) Näited lahja alkoholi reklaamipiirangutest: reklaam on keelatud TV-s ja raadios kell 7-20 lasteaia, kooli või mõne teise haridusasutuse, laste- või noortekeskuse hoones, hoonel või nende vahetus läheduses (kusjuures vahetu läheduse määratlemise õigus on kohaliku omavalitsuse volikogul);
organisatsioon ürituse teostamisele. Koostööpartnerid Politsei, linnapea, Politsei tagab turvalisuse. Linn aitab koos maavanem, kiirabi, maavanemaga rahastamisel ja projekti Põlva kultuurikeskus kirjutamisel. Kiirabi aitab hädakorral. Kultuurikeskus varustab meid tehnika ja ruumiga. Ühiskondlik Noortekeskuse Aitavad üritust korraldada ja infot laiali tasand liikmed, rannavalve jagada. Esinejad Ansambel, E-stuudio Lõbustada rahvast ja pakkuda head lastekoor ja meeleolu. tantsutüdrukud 3.5. Milline ajakava tabel oleks Teie sündmuse seisukohast kõige praktilisem. Võite koostada ka täiesti uue, oma sündmusest lähtuva ajakava! Ajakava näide 1.
.................12 14 1. SISSEJUHATUS Algust võiks tehagi sellest, et öelda, tuur toimus igal lubatud päeval. Kellaaegadega oli probleeme, kuna esialgne tuuri algus koht muutus. Kui ennem pidi tuur algama Turu silla otsast, mis jääb Annelinna poole, siis tuur sai alguse Anne Noortekeskuse eest. Kuna reklaam oli juba välja pandud siis esimesel kahel päeval ootasime 20 min enne kella 16:00 Turu silla juures. (Kuna sellest ajast algas tuurile registreerimine.) Kolmandal päeval panime üles plakatid ja suunavad sildid, et inimesed teaks kuhu tulla ja nii jääks meile rohkem aega ettevalmistusi teha. Kui tuuri algus oli kell 16:00 siis nihkus algus kella 16:10 peale. Üritust reklaamima hakkasime 2 nädalat enne. Esimese asjana sai valmis tehtud facebooki jaoks banner
jaemüüki kohapeal tarvitamiseks. Sellistes kohtades, kus müüakse alkohoolseid jooke kohapeal tarvitamiseks, võib tarvitada vaid samast müügikohast ostetud alkohoolseid jooke. TUBAKATOOTED (1): Suitsetamine on keelatud: 1. laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa alal; 2. Koolieelse lasteasutuse, lasteaed algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse või noorte ja projektilaagri ruumides ning nendega piiratud maa alal; TUBAKATOOTED (2) 3. Apteegi ruumides; 4. Ettevõtte tootmis ja laoruumis; 5. Kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis; 6. Toitlusettevõttes, välja arvatud suitsetamiseks ettenähtud kohas; 7. Sportimiseks ettenähtud ruumis; 8. Riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses; TUBAKATOOTED (3) 9. Ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis; 10
6 OTSESED Hospidali 4 ruumides Tulemuste Linna noortel EESMÄRGID Käivitada noortekeskus Pärnu linnas luuakse võimalus peale aruanded käia. kooli aega veeta ja tegeleda loomingulise tegevusega. VÄLJUNDID Ruumid remonditud ja sisustatud. Noortekeskuse ruumide Tulemuste Vabaaja veetm renoveerimine. aruanded kallid(trennid Noortele vaba aja veetmise ning muusikakool) enesearendusvõimalusi pakkuv abikeskus. TEGEVUSE Ruumide renoveerimine 5- 12 nädal Tööde Taoteltakse e
4 3. Empiirilised alused 3.1.Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas Meie töö üheks osaks oli intervjuu spetsialistiga, alljärgnevad järeldused on tehtud Erika Kruubiga tehtud intervjuu põhjal. Tartu ülikooli arstiteaduskonna terviseteaduse magister, 25 aastat ämmaemandana töötanud ja aastaid noori seksuaalelu valdkonnas nõustanud Erika Kruup on üks Ida-Virumaa noortekeskuse rajajaid. Noortekeskuse idee on nõustada noori seksuaaltervise valdkonnas. 1999. aastal valiti Erika Kruup Eesti aasta ämmaemandaks. Seega on Erika Kruup hinnatud spetsialist, kes vastas meie küsimustele abordi teema kohta. Kruubi sõnul on Kohtla-Järve ainuke koht Eestis, kus nõutakse enne teismelise abordi tegemist lapsevanema allkirja. Kruup on vahendas meile ka noortekabinetis kogetud mitmesuguseid emotsioone.
iseloomuga õpilastele hea ja õppimist soodustava keskkonna. Teistele vahele rääkivad lapsed aeglustavad õppetööd, neid ei huvita kaaslaste arvamus ning neile on olulisem enda teatavaks tegemine, neil on suur tähelepanu vajadus. Noorsootöötajad puutuvad tihti kokku ropendamisega. Kuna noortekeskuses on sageli ühes ruumis koos erinevas vanuses lapsi ja noori, peab noorsootöötaja reguleerima noorte sõnakasutust. Noortele peab meelde tuletama, et nad on eeskujuks väiksematele noortekeskuse külastajatele, ning nende ebatsensuursed väljendid võivad ülekanduda noorematele. On noori, kelle sõnavara hulka kuulub nii palju subimatuid sõnu, et ta ise peab neid normaalseks ega märkagi nende kasutamist. Lapsed võtavad kiiresti üle täiskasvanute sõnavara ning kodune sõnavara tuuakse lasteaeda, kooli ja noortekeskusesse. Tänapäeva laste ja noorte asutustes on sagedaseks probleemiks suitsetamine, alkoholi joomine ja mõnuainete tarbimine
Noortel on võimalus suur spordisaali ning võimla kasutada. Spordisaali Rakvere noortekeskus jagavad Rakvere maadlusklubiga. 13 Noortekeskuses käivad noored, kes on riskigruppis. Päevas käivad 20+ noori, talvel käivad rohkem 40+ noori. Noortekeskuses töötavad 3 noorustöötajaid. Tulevikus avab Riinu stuudio, kus noored saavad ise riided teha ja hakkavad korraldama moeshowd. Rakvere noortekeskuse finantseerib linnavalitsus. Mõnikord saavad raha projektide kaudu. Toetab ka hasartmängu nõukogu. Vinni perekodu Vinni perekodu sai 6 aastaseks. Perekoju kolisid lapsed Rakvere lastekodust. Vinni perekodus töötab 5 kasvatajat, 3 kasvatajat päeval ja 2 kasvatajat öösel. On olemas ka 3 puhkuseandjat, 2 päevakasvatajat ja 1 öökasvataja. Öökasvataja ülesandeks teha kodutööd. Vinni perekodus lapsed võivad elada sünni ajast kuni magistri kraadi saamiseni. Perekodus
Kutsestandardi kohaselt on: 4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; sageli toimub töö õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, erinevate sihtrühmadega suhtlemist, esineb töötamist nii ruumis kui ka välitingimustes. Töö iseloomust tulenevalt võib esineda töölähetusi. 6. Keda teavitan, kui plaanin korraldada noorteüritust? Noortekeskuse juhendaja, omavalitsust, päästeamet ja politsei-piirivalveamet teavitama. Samas oleneb ka kohast, kus seda korraldatakse ja nende õigusaktidest, eeskirjadest (KOV määrus). 7. Millistele nõuetele peab vastama laagrikasvataja? Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/802055 Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised:
võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide Spordihallis, Paide Avatud Noortekeskuse, Paide Ühisgümnaasiumi, Paide Ujula ja Paide Võimla ruumides. Välialadega tegelemiseks on olemas Paides kaks täismõõtmetega jalgpalliväljak Paide Ühisgümnaasiumi staadioni ja selle kõrval oleva kunstmuruga jalgpalliväljaku näol, kõikidele spordihuvilistele. Kõik eelnimetatud sportimisehitisi on näha järgneval kaardil (Joonis 2). Joonis 2. Sportimiseks loodud rajatised Paides 9 4
•Noorteseire aastaraamat; •kvartaalsed poliitikaülevaated; •küsitlustel põhinevad originaaluuringud; •Eestis teostatud noorte eluolu puudutavate uuringute andmebaas. Kasearu ja Trumm NEET-noortest (Noorteseire aastaraamat 2012) •Noored ja sotsiaalne kaasatus •Mille poolest erinevad NEET-noored oma eakaaslastest? •Üldhariduskooli võimalused noorte sotsiaalse kaasatuse toetamisel •Kaasav noorsootöö kui võti sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks •Avatud noortekeskuse kogemus noorte kaasamisel Põlvkonnad, generatsioone kujundavad tegurid •Generatsiooni all peetakse silmas ka järglasi, kus vanaisa, isa ja isa poeg moodustavad kolm põlvkonda. •Eristatakse perekondlikke ja kultuurilisi generatsioone. Perekondlikku põlvkonda defineeritakse keskmise ajana ema esimese järglase ja tütre esimese järglase vahel. USAs oli see 2007 aastal 25,2 aastat ja Suurbritannias 2004 aastal 27,4 aastat. Samuti on
koolitusmeetodite abil seminaril tutvustatud uusi teadmisi ja oskusi kergemini omandada. Noorsootöötaja ei saa ning ei peagi olema terviseteemadel nõustaja. Mitteformaalne lähenemine on enamasti parim viis töötamaks noortega noortekeskustes, see eristab ka koolis läbiviidavat tervisekasvatust noortekeskuse tööst noorsootöötaja saab kasutada ära mitteformaalseid viise, misläbi noorte tervist edendada. Mitteformaalses keskkonnas sobivad hästi kasutamiseks aktiivse õppimise meetodid. Noorsootöötaja nagu ka tervisekasvataja üheks peamiseks ülesandeks on noorte kuulamine ja nõustamine, kas siis individuaalselt või grupina. Nõu andmisel tuleb aga kõigepealt selgeks teha, mida nooruk on juba enda aitamiseks teinud või kust abi otsinud
Eripeda- googika. Logopeedia ja emakeel, 43-55. Sülla, K. (2011). Käändevormide kasutamine ja mõistmine primaarse ja sekundaarse alakõne- ga lastel. Magistri töö. Tartu ülikool. Eripedagoogika osakond. Swanson, L. A., Fey, M. E., Mills, C. E., & Hood, L. S. (2005). Use of narrative-based language intervention with children who have specific language impairment. American Journal of Speech-Language Pathology, 14. Talur, P. (2010). Kvaliteedihindamine noorsootöös noortekeskuse näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond. Teiter, T., Padrik, M. (2011). 5-6-aastaste laste vahendatud ja vahendamata jutustuste mikrostruktuur. Logopeedia ja emakeel, 15-21. Traumann, J. (2009). Tekstiloome õpetamine viie- ja kuueaastastele eakohase kõne- arenguga lastele Pärasmaa lasteaia näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond. Udras, K (2009). Spetsiifiline kõnearengupuue: avaldumine eesti keeles juhtumikirjel- duse alusel. Magistritöö
Huvitav ettevõtmine Animatsiooniõpetuse raames tutvustati animat- oli ka maisilabürindi külastus, kus oli võimalik sioonifilmide ajalugu ja põhimõtteid, tutvuti erine- ekselda labürindis, "supelda" maisiväljal jne. vate animatsioonitehnikatega ning loomulikult 45 Noortelaagrite sisuline tegevus meisterdas iga laagriline ka oma animatsiooni val- saab laagri laste töid näha ka Anne Noortekeskuse mis. multimeedia laboris. Samuti on lubanud ajakiri "Hea laps" avaldada oktoobrikuu numbris laagris Foto- ja animatsioonilaagri laste töödest avati tehtud fotosid. 29. augustil näitus Y-galeriis ja see rändab hiljem ka Endla looduskaitsealale ning Tartu koolidesse Heli Erik ning noortekeskustesse
õpetus (Limmer, 1999), nii et lapsed ning noorukid saaksid aimu neid ees ootavast võimalikust lapsevanema rollist. Püüdke organiseerida oma kodukohas midagi "ühiskondliku ümarlaua" Olge uimastivaba noortekeskuse loomise idee poolt, et taolist, mille tööst võtaksid osa nii nõustamiskeskus, Otsige enda- kohalik noortel oleks oma vaba aja veetmise kõht. Motiveerige oma omavalitsus, lasteaiad, koolid, nõuandlad, kirik kui ka sarnaseid! politsei. last tegelema hobidega - muusika, sport, noorsootuletõrje,
annaabi.ee 
