Sagadi mõis · Sagadi mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. · Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock.
- - , ; - ; () , ; ; ... , , , , , . , , , . , . . , . · 1469. · 1469 . · 1630 . · 1684 . ·1740-1861 . ·1861-1872 . . · 1939 . ·o 1974 . 18 , . 1793 1795 , . . 19 . 1977 . , 1980 , , , , .
Mirell Vanaaseme MJ112 SAGADI MÕIS Kaunist Sagadi mõisakompleksi peetakse sageli kõige mõisalikumaks mõisaks Eestis! Seal on korrapärased valgete kaaristutega hooned suure keskväljaku ümber, uhke 18. sajandi mõisahäärber ja tiik. Asub vaid tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast, Lahemaa rahvuspargis. Loodusrajad, mererand, maalilised külad ja mõisad on kõik käeulatuses. KONVERENTSI- JA SEMINARIRUUMIDE KIRJELDUS Seminaride ja konverentside korraldamiseks sobivad Sagadis
Tamm Manzuuria Harilik Vaher pähklipuu Näsinpuu Verev Kontpuu Harilik Türnpuu SAGADI MÕISA PARK LOOMASTIK LINNUD imetajad muud putukad paigalinnud rändlinnud puu otsas maa peal maa all kasulikud kahjulikud Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk
Tallinna Ülikool Tervise- ja Sporditeaduste instituut Ökoturismi pakett Merlin Miido RK-31 2008 Reisipiirkond Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus
○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas ● Umbes 30 meetri kõrgune ● Eesti kui Baltimaade kõrgeim ● Ei ole looduslik, saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist Kiviõli tuhamägi ● Seikluskeskus
Karli ja liisi pulmad! Mirjam Volmre Raine Kapp Janika Liivamäe Info! v Pulmad toimuvad Sagadi mõisas v Sagadi mõis asub LääneVirumaal Lihula vallas v Pulmad algavad kell 15.00 ja lõppevad kell 22.00 v Külalisi on 106 v Naisi 58 v Mehi 48 v Paluks pulma tulla ilma lasteta v Pulma peaks mees tulema tumedas ülikonnas ja naine õhtukleidis ja kaasa võtma vahetus riided peo keskel mängude mängimiseks v Vajadusel saab jääda ööseks, sellest ennem ette teatada Sagadi mõis! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
HOTELLID 7 3 Aqva Hotel & Spa, Parkali 4, Rakvere, tel: 326 0000, [email protected], www.aqvahotels.ee. Info: majutuskohti on 150, avatud aastaringselt. 3*** Art Hotell, Lai 16/18, Rakvere, tel: 3254340, faks 3254341, [email protected]. Info: majutuskohti on 19, avatud aastaringselt. Park-hotell Palmse, Palmse küla, tel: 323 4167, 5646 4170, faks 323 4167, [email protected], www.phpalmse.ee. Info: majutuskohti on 54, avatud aastaringselt. Sagadi mõisa hotell, Sagadi küla, tel: 676 7888, sagadi[email protected], www.sagadi.ee. Info: majutuskohti on 58, avatud aastaringselt. 3*** Vihula mõisa hotell, Vihula küla, tel: 326 4100, www.vihulamanor.com, [email protected]. Info: majutuskohti on 93, avatud aastaringselt. 4**** Villa Theresa, Tammiku 9, Rakvere, tel: 322 3699, www.villatheresa.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 36, avatud aastaringselt.
Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras. Veeteed
has long-term co-operation with nature guides Urmas Rauba and Saima Gordejeva. There are some enterprises who do not have their own homepage: Sae hostel, Altmäe cottage, Männiku B&B and Võsu post office hostel. All other enterprises have their own homepage, most of them have it in several languages. Most average homepages are in two languages Estonian and English. Homepages rarely have five or more languages: Estonian, English, Deutsch, Finnish, Russian, Latvian etc. For example Sagadi Manors homepage is in five languages: Estonian, English, Latvian, German and Finnish. Conclusion The holiday guide published in 2010 gives detailed information about the Lahemaa regions accommodation and other tourism services. In Lahemaa there are represented almost all of the accommodation types allowed by Estonian tourism law. In all there are no big differences between Estonia and Great Britain. The Lahemaa region has to offer
vest, põlvpüksid, linased särgid, kingad topelttallaga. Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted, kõrgustesse soengud. Ka meestel olid pikad juuksed. Aksessuaarid: päikesevari, lehvikud. Barokki Maalikunst: toonitab liikumist, ruumi sügavust näidatakse hele-tumedusega (nn keldriluugi valgus). Tuntumad maalikunstnikud:Caravaggio ja Caracci. Barokk eestis: Kadrioru loss- õunkonna barokk •Pärnus Kuninga tn- rikaste kaupmeeste barokk •Palmse ja Sagadi mõis •Narva Raekoda- kõrged trepid, uhked uksed, tornike LÕPP Kasutatud allikad: http://kunstistiilidvoolud.blogspot.com/search/label/Barokk
4 Tage 1. Tag: 12.00 Ankunft in Tallinn, nach dem Check-In im Hotel Viru 13.00 Mittagessen im Restaurant 14.00 Ihre möglichen Fragen beantwortet und Ihnen Tipps und Hinweise zu Sehenswürdigkeiten 15.00 Tour in die alte Hansestadt Tallinn 19.00 Abendessen im Restaurant ,,Vanaema juures" (typisch estnische Küche) 2. Tag: Lahemaa ein Nationalpark am Meer 7.00 Frühstück in Hotel 8.00 Ausflug nach Lahemaa 10.00 Die deutschbaltischen Gutshöfe von Palmse (Palms) und Sagadi (Saggad) 12.00 Mittagessen im historischen Gasthaus zu Altja 14.00 Besuch den größten Wasserfall Estlands, den Jägäla juga. 16.00 Freizeit in Tallinn 19.00 Abendessen im Restaurant Olde Hansa 3. Tag: Haapsalu das Zarenbad 7.00 Frühstück in Hotel 8.00 Ausflug nach Haapsalu 10.00 Tour in Haapsalu (die Ruine der Bischofsburg, die Domkirche, ,,Weißen Dame" Legende) 12.00 Mittagessen im Kursaal 14.00 Spaziergang im Promenad, Peter Tschaikovski Bank 17
valminud koolituskeskus. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja ka pulmad. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. - Härrastemajas ootab iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid veine. Majutus Palmse mõisa valitsejamajas - külalistemaja „Külas mõisavalitsejal” asub Palmse mõisa territooriumil endises valitsejamajas. Külalistemaja mahutab kokku 44 inimest. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega)...
Lõuna-Eestis oli areng veelgi suurem. Laienesid nii talupõllud (eriti Lõuna-Eestis) kui mõisapõllud, viimased sageli küll talupõldude arvel. Põllunduse arengule mõjus soodsalt pikem rahuaeg ja impeeriumi hoogsalt kasvava pealinna Peterburi lähedus. Põlde hakati ka paremini väetama. Neist edusammudest lõikasid kasu eeskätt mõisnikud.. Eestisse kerkisid esimesed uhked kivist mõisahäärberid (nt Rägavere, Sagadi, Palmse). Talupojad Vene ajal Olulisel kohal Eesti majanduselus oli maakaubandus, mis tähendas eeskätt talupoegade saaduste jõudmist linna turule ning piiratud arvu kaubaartiklite (peamiselt raud, sool ja tubakas) regulaarset ostmist talupoegade poolt. Sageli tehti kaupa nn sõbrakaubanduse meetodil — igal talul oli linnas kindel partner kaupmehe näol, kelle kätte talupoeg oma saadused viis ja kelle juurest ise tarvismineva ostis. Sellise kauplemise juurde
Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Kobraste elutegevusega saab tutvuda Oandu ja Altja vahel maalilises orus asuval koprarajal. Lindudest on tavalised händkakk ja musträhn, sügisel kogunevad Sagadi kandi põldudele toituma sookured. AITÄH KUULAMAST!
Püha Vaimu Kadrioru loss Hahni trepp Aruselja tuulik kirik Tallinna Teletorn Palmse mõis Peetri Kindlus ehk Muulamäed Haapsalu Kuursaal Tallinna Raeapteek Aleksand Sagadi mõis Kuressaare kindlus Kärde mõis er Nevski Rahvusooper Estonia katedraal maja Vihula mõis Rätsepa tuulik Tallinna Tartu Raekoja plats Abja mõis Toomkirik Teater Vanemuine (suur Adavere mõis EELK Kärla maja) Maarja- Albu Mõis
Nicolaes Tulpi anatoomia loeng · Noore Saskia portree · Kadunud poja tagasitulek 1669a. EESTI BAROKK Narva Kadrioru loss (Niccolo Michetti) Eesti mõisad on tagasihoidlikud, ei ole itaaliahõngulist detailirikkust (ornamendid....) ja Palmse mõis (Kadrina kihelkonnas) Laupa mõis (Türi kihelkonnas) Eestisse jõuab klassitsism. Maardu mõis Kõrged katused, aknad tillukesed, Aa mõisa peahoone Ahja mõisa peahoone (1740ndad) hävis tulekahjus Õisu mõisa peahoone Maidla mõis Sagadi mõis (hilisbarokk) BAROKK VENEMAAL · 17. saj lõpul barokkstiili mõju · 1703.a asustatud Sankt-Peterburg · Domenico Trezzini (u. 1670-1734) · Francesco Bartolomeo Rastrelli (1700-1771) · Peeter I kutsus Venemaale Itaalia meistreid aga saadab ka vene kunstnikke Itaaliasse õppima · Peeter-Pauli katedraal (Domenico Trezzini) u 1670-1734 · Kollegiumide hoone (tänapäeval Peterburi Ülikooli peahoone)
barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Kõrvalhooneteks aidad, tallid jne. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad iluae d 1 mõis 3 1 2 3 värav 1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3.aidad Terves Euroopas järgnes barokile rokokoo. Stukdekoor-savivormide valamine.
Samal ajal tehti Niguliste kirikule barokk stiilis juurdeehitus. Barokk stiilis on ka Kadrioru loss. Selles on laemaal, mis on on algselt kantud lõuendile ja alles siis lakke. Eesti barokki eripära on värvilised puuskulptuurid. Nende põhiliseks valmistajaks oli Taani kunstnik Elert Thiele. Ka mujal Eestis leidus barokseid ehitisi. Pärnus on mingi barokne värav. Kuressaares vae- ja raekoda. Kõige paremad baroki näited on terviklikud mõisakompleksid. Palmse, Maardu ja Sagadi mõis. Kaunistamiseks kasutati palju stukke. Stukk-on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. Rokokoo Eestis Rokokoo jõudis Eestisse 18.sajandi lõpul. Leidis palju rakendust mõisaarhitektuuris, kus seati sisse Hiina tuba. Tuntumaks isikuks on von Lauw, kellele kuulus Põltsamaa loss, kuhu ta rajas portselaani tehase. Kassitsism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis hõlmab kõiki valdkondi
barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad. iluae d 1 mõis 3 2 3 1 värav 1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3.aidad Terves Euroopas järgnes barokile rokokoo. Stukdekoor-savivormide valamine.
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õm...
esimese Eesti vabariigi aega. Kaadrid on super head, tegelaskujud vägagi sobilikud ja ajastukohased. Eesti Vabadussõda aastatel 1917-1920, esimene Eesti Vabariik, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon. Draamaseriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Seriaal jõudis esmakordselt meie teleekraanidele esimese osaga “Tuulepealne maa: Üheks päevaks iseseisvust” 09.10.2008. Filmi võtteperiood kestis üle 6 kuu. Stseene filmiti muuhulgas Sagadi, Maardu, Voore ja Pirgu mõisas. Roo talu kujutamiseks kasutati paiku Eesti Vabaõhumuuseumis ja Altja külas. Palju stseene filmiti ka Tallinna vanalinnas. Vapside koosolekute stseenid filmiti Pirita kloostris. Seriaalis näitles palju Eesti tuntud näitlejaid nagu näiteks Rasmus Kaljujärv, Mirtel Pohla, Evelin Pang ja Märt Avandi.
raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust, tuletorn 1936. 5. Võsu suvituskoht al 19saj lõpust, 1,5km pikk liivarand, männimets. Ida-Viru maakond 1
Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu. Sakslaste tulekuga asi muutus:talupojad, kes mõisnike juures aiatöödel käisid, viisid oma sakste juures õpitud iluaiandusnippe ka kodutaludesse ja nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt tähelepanu iluaiandusele. Vist mitte keegi ei kujutaks Eestimaad ette ilma suursuguste Kalvi, Sagadi, palmse ja teiste mõisadeta. Need ja paljud teised mõisad on siia ehitanud saksa soost mõisnikud, kes on andnud meile vapustavad arhitektuurimälestised ja turismimagnetid. Peale ajandus- ja mõisakultuuri on sakslased Eestisse toonud ristiusu. Varemalt olid muistsed eestlased taatausulised ja ristiusustamisega pöörati nad sunniviisiliselt teise usku. Ristiusustamine on kindlasti muutunud eestlasi vähe kinnisemaks, sest sunniviisiliselt teise
Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel 1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maardu, Sagadi ja Palmse mõisahooned Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss
Mitmel pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi- lobeelia, raudtarn, hall käpp). Lahemaa rahvuspark oli ka euroopa naaritsale soodsaks elukohaks, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht. Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitstavaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed; Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla Altjal. Looduse, kultuuri ja ajalooga saab Lahemaal tutvuda õpperadadel (Viru raba, Viitna suur ja väike ring, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse). Maastik Lahemaarahvuspark paikneb kahe maakonna (Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning nelja maastikulise rajooni (Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa) territootriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. Sajandi
telliselöövid, lubjaahjud ja hakati kasvatama kartulit. Märkimisväärselt tõusis mõisnike elustandard. Põhjasõja järel olid veel tavalised puust, õlgkatusega mõisahooned, lihtne maavillane riietus ja liiklemiseks kõlbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku jõudsid ka Eestisse Versailles´ maitsed ja euroopalikud eluviisid. Kerkisid uhked härrastemajad, mida rahvas lossideks kutsuma hakkas Palmse, Sagadi jt. 7. Katariina II kuus asehalduskorraldust- Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. Euroopast tulnuna ei tundnud ta mingit aukartust Balti parunite kommete, keele ega hariduse ees. Kuid ta ei olnud ka Baltimaade vaenlane. Kui Venemaal teostas kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati,
Bartolomeo Francesco Rastrelli luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku, Carlo Rossi rajades Aleksandri teater, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamus klassitsitlikud), linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning peterburi tsentrum. Eestis Niccolo Michetti kavandatud Kadrioru lossile lisaks olid paljud mõisahooned barokilikud (Palmse, Maardu, Sagadi, Põltsamaa). Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast, keerulised poosid. Kuulsaim oli L. Bernini, kelle loomingusse kuuluvad Püha tereesa ekstaasis, Apollon ja Daphne kujutatud muutumise käigus, Vatikani Püha Peetri kiriku baldahhiinalar ja kiriku esine väljak. Etienne Maurice Falconet loodud on tagajalgadele tõusnud ja saba abil tasakaalustatud hobusega Peeter I Ratsamonument
Pikk tänav oli Rakvere peatänavaks 19. saj. lõpuni. Seal tegutsesid erinevad käsitöömeistrid (sepad, rätsepad, kingsepad, kellassepad jne.), kõrtsid, võõrastemajad, apteek, kauplused, koolid jm. Kui linn keskajal linnamäelt allapoole laienes, oli Pikk tänav Rakvere peatänavaks läbi viie sajandi. Mitmel erineval ajastul ümberehitatud majade hulgas võib leida omapäraseid hooneid. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid, võõrastemajad. Rakvere Pikk tänav on tähtis kogu Eesti ärkamisajale. Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätka...
17. sajandil, kuid need ehitati hiljem ümber. Mõisaid hävitas Põhjasõda. Põhjasõja järel kerkinud mõisad olid esialgu tagasihoidlikud. Selline on näiteks 18. sajandi keskel rajatud Keskvere mõis Läänemaal (ühekorruseline, puust, kõrge kelpkatusega). Barokne mõis oli enamasti terve hoonete ansambel. Peahoone ees paiknes paraadõu, taga park. Barokse ilme on säilitanud ja tänaseks kenasti restaureeritud ja eksponeeritud Palmse, Sagadi ja Maardu mõisad. Baroki viimane aste oli rokokoo, mis valitses 18. sajandi keskel (u. 1730- 1780) See rohkem peene õukonnaelu ja aadlikega seotud kunstistiil kodunes Eestis vähe. Rohkem avaldus rokokoo interjööris ja tarbekunstis. Eesti parim rokokoo interjöör oli Põltsamaa lossis (mis ehitati ümber keskaegsest linnusest). Interjöör hävis Teises maailmasõjas. III Skulptuur Tähtsal kohal oli nii kivi- kui puuskulptuur. Tähelepanuväärsem on 17. sajand,
Ojakivi. Liivarandu leidub Lahemaa rahvuspargis vähe. http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/viru-raba Ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjektid Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsemad neist on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse, Kolga, Sagadi ja Vihula. http://www.palmse.ee/meelelahutuslikud-programmid http://www.estonica.org/et/pildid/Muuksi_Hundikangrud/ Veekogud Lahemaa rahvuspargis on mitu lahte, need on Kolga, Hara, Eru ja Käsmu. Pangalt laskuvatel jõgedel on neli juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Rahvuspargis on 14 järve. Tuntumad neist on Kahala, Viitna, Käsmu ja Lohja. Kõige suurem on Kahala
Lisaks kuntsinäitustele saab seal vaadata erinevaid teatrietendusi ja kontserte. Mohni on saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes. Saarele saab sõita Viinistu Kunstimuuseumi kaatriga või kohaliku paadimehe Hartviguga. Lääne-Virumaa 1. OANDU LOODUSMETSA RADA on üks põnevamaid (4,7 km 2 tundi). Raja algus ja lõpp Oandul; Koljaku, Sagadi ja Altja teede ristumiskohal, kuhu võib ka auto parkida. Õpperada annab ainulaadse võimaluse tutvuda vana loodusliku metsaga, kus on säilinud tõelisi põlismetsasaarekesi. Rada on astangualuses niiskes metsas peaaegu tervenisti kaetud laudteega. Laudteed, küngastele ja voortele tõusvad trepid ja hästi tähistatud rajad teevad põlismetsas liikumise hõlpsaks ja turvaliseks ka väikestele lastele.
Jubilar on naissoost. Rahvuselt eestlased, nii külalised kui ka jubilar ise. Ametialaselt on nad tavatöötajad, kes kõrgemal kes madalamal ametikohal. Antud momendil aga pole see vastuvõtu planeerimisel oluline, kuna jubilar ise ütles, et nende peamiseks jutu teemaks pole mitte töö vaid mineviku aeg ning tuleviku plaanid. Pidu söögi aeg on alates 17.00-21.00, vastavalt vajadusele, orienteeruvalt on alguseks märgitud 17.00 ja lõpp 21.00 Koht: kohaks on Sagadi mõis, härrastemaja(peamaja), kust näeb ilusat mõisa vaadet tiigile, kus ujuvad luigedl, samuti on mõisa park ka kaunistatud vastavalt jubilari soovile. Laua asukoht: rõdu lilled saal kask Peremees jubilar
Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga.
m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud.
Hinnale lisaks räägib kodumajutuse kasuks ka vahetu suhtlemise võimalus: pererahva käest saad abistavaid vihjeid ja informatsiooni ümberkaudse piirkonna kohta, olgu selleks siis kõige ilusamad rannad, parimad seene- või kalapüügikohad või põnevad vaatamisväärsused. 9. Majutus mõisahoonetes Paljud Eesti mõisad on tuntud suurepäraste restoranide järgi. Nende hulka kuuluvad Pädaste mõis Muhus, Ammende Villa Pärnus, Sagadi ja Palmse mõisad Lahemaa Rahvuspargis. Mõisahooned on täiuslikuks peatuskohaks luksusearmastajatele ning kõrgest kvaliteedist lugupidavatele külastajatele. 4 Toitlustus Toitlustusvaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid iseloomustab väga erinevate teenuste valik, kvaliteedi- ja hinnaskaala. Toitlustusvaldkonda võib jagada teenusepõhiselt: · Restoranideks, mis on spetsialiseerunud inimeste toitlustamisele
mille põldude ning neid ümbritsevate karja-ja heinamaade paigutus on aastasadu püsinud peaagu muutumatuna. Rahvuspargi territooriumi lõunaosa asustamisele aitas kaasa Vana-Narva maantee, mis kulges läbi Kahala, Valgejõe, Loobu ja Viitna. Lahemaa teelõigul tegutses omal ajal 15 kõrtsi, praeguseks on neist taastatud vaid üks - Viitnal. Praeguse rahvuspargi alal oli XV sajandil arvatavasti 7 mõisat. XVIII sajandiks olid kujunenud terviklikeks barokkansambliteks Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisad. XIX sajandi ümberehituse käigus said hooned klassitsistliku ilme ning senine barokkhaljastus asendati vabaplaneeringuga. Kõigil mõisatel on oma kindel koht Lahemaa maastikupildis ja kultuuris. Rannaküladest on vanimad XIII sajandi ürikuis mainitud Pärispea ja Juminda. Vanapärase ilme on säilitanud ka Altja, Pedassaare, Natturi, Pärispea, Virve ja Pedaspea. Rannarahvas pidas
U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu 19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam. Piimakari, peenvillalambad, härjad. Põllumaa väetamine. Kartulikasvatus piirituse toorainena Mõisnike seltside teke, näituste korraldamine, tõuaretus.
Mina peaksin selle äriidee elluviima, kuna olen elanud ja kasvanud põhiliselt Räitsvere külas. Ma ei saa küll öelda, et ma tunnen seda kohta nagu oma viit sõrme, kuid siiski arvan, et suudan paremini seal puhkekodu rajada kui keegi teine. Lisaks on minu üheks suuremaks eeliseks see, et saan ise seal giidina töödata, kuna olen lõpetanud OÜ Norax koolituskeskuses turismikorralduse eriala. Samuti aitab kaasa Sagadi mõisas saadud kogemused, kus ma olin praktikal. Lisaks on meil perekonnas mitmeid omaala nö spetsialiste, näiteks isa, kes hakkaks läbiviima jahiekskursioone ehk foto jahti, kuna ta on jahimees. Teistele töölistel on ka olemas oskused ning kuna enamik töölistest on pereliikmed, siis tolle äriidee elluviimine on palju lihtsam. Muidugi on meie turul, kus sihtturuks on inimesed peredega ja ka lapsed, keskmise palgaga ning enamjaolt suurtematest linnadest palju taolisi ärisi
90 aastat Eesti Vabariiki". Lisaks toimuvad lossis ajutised näitused, korraldatakse kontserte, loenguid, pidulikke vastuvõtte jmt. lapsevanker 1930ndatel Vene vorm.II maailmasõda. Saksa vorm.II maailmasõda. 2. Vihula Mõis Vihula Mõis Vihula, Lääne-Virumaa 45402 Estonia Asukohakirjeldus: Vastrenoveeritud ajalooline Vihula mõis asub Lahemaa Rahvuspargis, vaid 90 km autosõidu kaugusel Tallinnast. Viitnalt 20 km, Rakverest 30 km, Palmse mõisast 15 km, Sagadi mõisast 6 km, mere randa 4 km. Majutus: Mõisakompleksis kokku 47 tuba ja sviiti. Elegantne 16. sajandist pärit Vihula mõis pakub täiuslikku vaheldust linnaelu askeldustest ning luksuslikku peatuskohta - nii puhkuseks, loominguliseks tööalaseks väljasõiduks kui kõige erinevamate seltskondlike pidustuse läbiviimiseks. Vihula mõisa öko-SPA on boutique-spa, mis kombineerib mõisalikku ajaloolist hõngu ja
pargis) · 18. sajand o enamus mõisaid kivist o barokk Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi · 19. sajand o klassitsism Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism
Junsi Puhkekeskus 2009-2010 Kalev SPA 2009-2010 Karupesa Hotell 2008-2010 Kilplane OÜ 2006-2008 Klaara-Manni Puhkemaja 2008-2010 Kopra talu 2006-2008 Laulasmaa Resort 2006-2008 Loodusravi- ja puhkekeskus 2009-2011 Meresuu SPA ja Hotel 2009-2010 Männiku metsatalu 2006-2008 Narva Muuseum 2009-2011 OÜ Servitris 2006-2007 Oxforell Puhkekeskus 2009-2010 Pesa Hotell 2008-2009 Pesa Hotell 2009-2011 Pilguse mõis 2005-2008 Pivarootsi Tuulik ja Puhkeküla 2008-2010 RED Group OÜ 2008-2010 RMK Sagadi mõisa hotell 2009-2011 Roosta Puhkeküla 2009-2011 Rähni Külalistemaja 2008-2009 Sanatoorium Tervis 2009-2010 Setomaa Turismitalo 2008-2010 SPA Hotell Laine 2008-2009 Strand SPA ja Konverentsihotell 2008-2009 Taastusravikeskus Sõprus 2009-2010 Tartu Mänguasjamuuseum 2008-2010 Tervise Paradiis 2009-2010 Tervisereisid OÜ 2009-2011 Tori Hobusekasvandus 2008-2009 TRK Estonia 2007-2008 Vaba Aja Ekspert 2008-2009 Valge Villa 2006-2008 Vanaõue Puhkekeskus 2007-2009 Vihula Mõis 2007-2009
pargis) 18. sajand o enamus mõisaid kivist o barokk – Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi 19. sajand o klassitsism – Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism
m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Lahemaa Rahvuspargi lõunapoolne osa ulatub Kõrvemaa metsade ja soodeni.Tegu on jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud.Lisaks soodele ilmestavad maastiku ka veel mõhnastikud ja oosid.
hotellid, toitlustusasutused, spad, vallamajad, vanadekodud ning muud avalikud asutused. Mõisaportaali haldaja andmetel pakuvad avalikke, turistile ja külalisele mõeldud teenuseid järgmised mõisad (tähestikulises järjekorras): Albu, Edise, Essu, Hüüru, Illuka, Jäneda, Kadrina, Kalvi, Kiiu, Kohala, Kolga, Laitse, Loona, Maardu, Maidla, Mustamäe, Mäetaguse, Nabala, Oidremaa, Olustvere, Oti, Palivere, Palmse, Pikajärve, Pilguse, Pirgu, Pädaste, Pühajärve, Rogosi, Sagadi, Saka, Saku, Sangaste, Saue, Sauste, Suure-Lähtru, Taagepera, Tohisoo, Türi-Alliku, Vihterpalu, Vihula, Virtsu, Väätsa. (Teenused...2010) Eesti Mõisaportaali andmetel tegeleb hetkel pidulike ürituste korraldamisega (Pidulike...2010) Eestis 39 mõisat. Majutusteenuseid pakub 31 mõisat (Majutus... 2010). Antud portaali andemetel pakub toitlustust (Toitlustamine...2010) 23 mõisat. Muuseumid ( Muuseumid...2010) tegutsevad 29 mõisas. Suurem osa mõisaid, mis
Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi(ERKI)- nimelist õppeasutust kutsuti juhtima venestunud eestlane Friedrich Leht.ERKi-s kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja nõuti nende täitmist. Pilet 12 2.Näiteid rahvusvaheliste stiilide kajastumisest Eesti arhitektuuris. Barokk ja Rokokoo(1630-1870)- Pärnus on säilnud mitmeid 17 saj fassaade ilusate portaalidega ja linnakindluseosi,näiteks maaliline Tallinna värav .Maardu ja Palmse barokilikud mõisahooned .Sagadi mõisahoone. Kadrioru loss(arhitekt Niccolo Micetti). Tallinna Mustpeade vennaskona hoone fassaad ja portaal(Arent Passeri kavandi järgi) .Tartu Ülikooli peahoone(arhitekt Johann Wilhelm Krause). Klassitsism,Romantism,Realism(18 saj lõpust-19 saj lõpuni)- Riisipere mõisahoone, (aadli)Elamu Tallinnas,kohtu tn8(arhitekt Carl Ludwig Engel,neorenessanss), Rüütelkonna hoone Toompeal(neorenessanss) Inglise keskaegset arhitektuuri jäljendavad 2 lossi-Alatskivi ja Sangaste,
Rannikumadalikul asub väga palju ning erinevaid pärandkultuuri objekte, mis aitavad ilmestada erinevate ajalooetappide mõjutusi ala kujunemisel ning arengul. Leidub nii tööstuslikke objekte (nt Jägala puupapivabrik, Mustoja tellisevabrik), ühiskondlikke hooneid (Kiiu vallamaja, Saka rahvamaja) kui muinasaegseid linnamägesid (Eru linnamägi). Pärandkultuuri kontekstis on oluline välja tuua ka rannikumadalikule jäävad mõisad (sh Saka, Sagadi, Vihula, Kalvi jt), mis on sageli kasutust leidnud populaarsete puhke- või 9 konverentsikeskustena ning mängivad piirkonna turismi elavdamisel olulist rolli. Viimaste aastatega on üha enam hakanud levima ka nn elamusmajandus, mille headeks näideteks on rannarestoranid, mis pakuvad kohalikust toorainest valmistatud kvaliteetseid maitseelamusi looduskaunites paikades. Inimestele pakutakse terviklikku elamust, mis hõlmab kvaliteetset
Rannakülad asuvad mere ääres, järgnevad üksteisele ridamisi. Poolsaarte siseosad on valdavalt tühjad metsamaad. Põllupidamisega seotud asulad on paekalda läheduses. Küla maad jäid nii paelavale kui ka rannikumadalikule. Küla ise asub harillikult nõlvakul, jõe või oja ääres või allikate ligiduses. Paljud sellised asulad on väga vanad. Rannikumadaliku külad on olnud peamiselt haja-, ahel- või sumbkülad. Piki panga joont leidub ridamisi mõisaid: Palmse, Sagadi, Vihula, Kolga, Viimsi. Puhkeasulad on Kloogaranna, Laulasmaa, Keila-Joa, Vääna-Jõesuu, Rannamõisa, Muuga, Käsmu, Võsu, Toila, Narva-Jõesuu. Rannaäärse asustuse kujunemise jälgimisel on kasulik teada, et hiljemalt 9. sajandil kulges lääne-ida kaubatee piki Soome lahte. Meresõit toimus päeval, öösel peatuti saarte poolsaarte, neemede varjus või jõesuudmeis. Et kaubandusretkede kõrval tuli ette ka röövretki, tekkis vajadus rannaalade kaitse järele
Osa harusid on kuivanud. 9. Halliste hiietamm kasvab Viljandimaal Halliste lähedal Kulla külas, Tamme (Kuksi) talu juures. Ümbermõõt on 652 cm, kõrgus 15 m ja ligikaudne vanus 550 aastat. 16 10. Vana-Antsla tamm kasvab Võrumaal Vana-Antsla mõisa pargis. Ümbermõõt on 643 cm, kõrgus 22 m. Tüve õõnsus on täidetud ning suuri kahjustusi puul ei ole. Eesti kõrgeim teadaolev tamm asub Lääne-Virumaal Sagadi mõisapargis. Puu kõrgus on 32,5 m. Eesti vanim tamm arvatakse kasvavat Läänemaal Puhtulaiul. Kuigi mitte eriti jäme (4,75 m), on ta kasvanud juba 800 aastat. 700-aastasi tammi on (olnud) mitmeid, huvitaval kombel enamus neist Viljandimaal. Euroopa jämedaim tamm kasvab Taanis, selle tüve ümbermõõt on 13,9 m, vanuseks on hinnatud 1000-2000 aastat. 17 6.4. Tamme-Lauri tamm Puu kasvab Urvaste vallas Tamme-Lauri talu maal
annaabi.ee 
