Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi.
Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. · Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi.
alljärgnevalt: Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari; Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. 45. Mis on komplekterimise prioriteedid Omakultuur ja eestlus Teatmeteosed ja teabekirjandus Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks Laste- ja noorsookirjandus Tõlkeline ilukirjandus Tarbekirjandus Ajaviitekirjandus - kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus. Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja
päringutega ja lugejanõudlusega; tegema koostööd kirjandusringkondadega ja piirkonna teiste raamatukogudega. Komplekteerijad ja teavikute töötlejad peavad oskama kasutada kaasaegset infotehnoloogiat ja valdama erialast arvutitarkvara. Edukas raamatukoguhoidja- komplekteerija võtab osa erialasest täienduskoolitusest. 40. Mis on komplekterimise prioriteedid (vt. ERÜ veebileht: Soovitusi ...) Omakultuur ja eestlus - Eesti riiki, Eesti ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming. Rahvaraamatukogusse tuleb muretseda oma piirkonna koduloolised trükised ja teised sellealased teavikud kõigis kättesaadavates keeltes. Teatmeteosed ja teabekirjandus - võimalikult täies mahus kõik eestikeelsed teatmeteosed ja piirkonna lugejateeninduseks vajalikud teaberaamatud;
pingelisema tegevuse ja hoogsa lühilauselise dialoogi poolest. 3) Artur Adson (1889-1977) alustas samuti 1920ndatel ekspressionistlike näidentidega, kuid 1930ndatel kirjutas ta ajaloolisi ja eepilisi teoseid eesti ajaloost (,,Toomapäev"; ,,Lauluisa ja Kirjaneitsi"). Sama stiili järgisid palju teised (Visnapuu, Kallas). 23. Teater ja omadraama 1930. aastail. Proosa dramatiseerimine. 1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna omakultuur väärtustas eesti kultuuri eripära võrdluses teiste rahvaste kultuurigega. Teatris oli päevakorras saksa ja vene mõjudest vabanemine. Arutleti eesti rahvusliku tüübi, eesti vaimu erijoonte ja näitleja väljendusvahendite seose üle. Leiti, et näitleja mäng peab olema kooskõlas rahvusliku karakteriga ning eesti teater eristuma teiste maade teatritest. Sellele aitas kaasa ka algupärandite rohkus, ,,vaikiva ajastu" kultuuripoliitika ja harrastusteatrite massilisus
b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi koloniaalkultuuriprisma. Kolonialistlik ideoloogia põhines koloniseeriate arvamusel endi kultuurilisest, majanduslikust, tehnilisest, moraalsest jne. üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvad kui metsikud, alaarenenud vs. koloniseeriate kõrgelt arenenud kultuur.
antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. 9 Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi koloniaalkultuuriprisma. Kolonialistlik ideoloogia põhines koloniseeriate arvamusel endi kultuurilisest, majanduslikust, tehnilisest, moraalsest jne. üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvad kui metsikud, alaarenenud vs. koloniseeriate kõrgelt arenenud kultuur. Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kirjandusökoloogia analüüsib, kuidas esitab
b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi koloniaalkultuuriprisma. Kolonialistlik ideoloogia põhines koloniseeriate arvamusel endi kultuurilisest, majanduslikust, tehnilisest, moraalsest jne. üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvad kui metsikud, alaarenenud vs. koloniseeriate kõrgeltarenenud kultuur. Ambivalents, autentsus, hübriidsus, kolonialism, orientalism, mimikri (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri
1 eksiks oma kirjutistes emakeele reeglite vastu? Üks võimalus on viia läbi testid, enne kui kedagi tööle võetakse. See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti keele säilimisele aitab kaasa, kui kõik ajakirjanikud oleksid ajakirjandusharidusega, mitte vaid pelgalt kirjutada oskavad mis tahes eriala inimesed. See innustaks laia üldsust, kes ajalehele kirjutada soovib. Omakultuur peaks igaühele esmatähtis olema ja sellele aitab olulisel määral kaasa hea keelekasutus. Ingrid Rüütel, meie rahvaluuleteadlane, arvab: ,,Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda. Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise, vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel." Peame kaitsma oma emakeelt, sest Eesti on ainus koht, kus seda teha saab ja me ise
soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja kujutluspiltide teket ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimese staatusest ühiskonnas toetavad kirjandusteoste käsitlemisel ühiskondlike probleemide ja inimsuhete mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimede õigekirja norme, mida ajaloo- ja ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete näidete varal.
Mõiste `rahvatants' viitab külaühiskonnale, `seltskonnatants' aga peenemat sorti inimestele, kellelt uusi tantse õpiti.Vanemad seltskonnatantsud on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. 1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919. aastal asutati Ülemaaline Eesti NoorsooÜhendus, mille rohkete tegevusalade (koorilaul, karskus jm) seas oli ka omakultuur: taarausk, kodukaunistamine, rahvatants jm. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anna Raudkats. Anna Raudkats asus Eestis rahvatantse taaselustama, et need ei jääks ainult kirjeldusteks arhiiviriiulitel. Tema käsitluse kohaselt saab eestlane ennast väljendada just omi tantse tantsides. Anna Raudkatsi seades on saanud väga tuntuks "Tuljak". Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus korraldas 1926. aastal eesti omakultuuri õhtu, mille toimet (harrastus)rahvatantsu arengule saab
arendamisest ja edasikandmisest, kes tahavad arendada nende tööharjumusi ja -vilumusi; luua lisaks kuivale klassitunnile kogeda raamatust olukord, kus laps ise esitab endale küsimusi: kes loetut, näha ja praktiseerida terviklikku tööprot- ma olen, kus on minu juured, miks on just selline sessi. Selles laagris õpiti läbi mineviku olema tava, miks selline murre ja muster, miks sellised olevikus ja liikuma tulevikku, sest omakultuur on tähtpäevad jne; õpetada hoidma, arendama ja loo- protsess, mis on pidevas muutumises. Õpiti vaat- ma pärimuskultuuri. lema ja hindama loodust ning kuidas säästvalt iga- Tegevuse kirjeldus: loovad tegevused ja mängud päevaelus toime tulla. Laagris toimusid õpikojad, toas ja õues; rahvuskultuurilise sisuga diskussioo- mis õpetasid lastele töötegemise ja enesemotivee- niõhtud; ellujäämiskursus metsas (tule tegemine);
annaabi.ee 
