Aleksander Tõnissoni, kes saatis 1918. aasta 21. novembril kolonel Aleksander Seimani taastama 4. eesti polku asukohaga Narvas. 2.Osalus vabadus sõjas 28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku. Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt tõrjunud vastaste kallaletungid Valkla juures, andis 1. diviisi ülem direktiivi vastupealetungiks. Eduka vastupealetungiga vabastati 19. jaanuaril 1919 Narva. Sõja lõpuks oli 4. jalaväerügement kasvanud täiskoosseisuliseks, loendades oma ridades 53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit. 3. Tegevus ja paiknemine kuni 1940 Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. rügement Narva-Jõesuusse ja viidi sealt Kadrinasse. Rügement tõmmati kokku kaadripataljoniks, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12.07
Above all my mom loves drawing and doing herself manicure. If she has some free time/time off , she draws beautiful pictures of nature and animals. Every evening she spends almost 10- 15 minutes to make her manicure. And she doesn't like to play computer games. My dad's hobbies are computers (for they're his job), driving with a jet and techincs. When he returns home from work he goes straight to the computer. Most of the summer we are in Valkla, where we drive with a jet. He doen'st like to rollerskate/skating , because that takes a lot of energy. My brother has two hobbies: football and skateboarding. He has his football training three times a week and he has been going there already 3 years. He collects football cards and his favourite player is ... . My brother has many posters and pictures of him. Skateboarding is one of his newest hobbies. He 'discovered' it last summer when we saw a boy doing tricks with his skateboard
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsu...
kommunistlikud organisatsioonid, millega nende tegevus suruti põranda alla. Uute meeste rindele jõudes olid meie sõjalised jõud rindel 3.jaanuaril 1919 tõusnud 4 800 püssimehele 147 kuulipildujale, 21 suurtükile ja 4 soomusrongile. Samal ajal oli vaenlasel rindel ja selle lähemal ümbruses meie vastu ümmarguselt 6 200- 6 500 püssimeest 79 kuulipildujatja 34 suurtükki. Seega ei olnud vastase arvuline ülekaal enam väga suur.3. ja 4. Jaanuaril ründasid Eesti väed vaenlase omasid Valkla mõisa juures, mis oli kõigest 30 km kaugusel Tallinnast veel alustati ka mujalt Eestist vastu rünnakut vaenlasele sealt kus vaenlase väed olid juba jõudnud.Ning 7. Jaanuaril 1919 sündis kogu kogu sõjategevuses Soome lahest kuni Pärnu laheni välja suur murrang. Vastase väed olid seisma pandud ja lahingu algatus oli läinud vastase vägedelt meie vägedele. Nähes et vaenlase väed on saanud meie löökidest tõsiseid purustusi siis andis ülemjuhatus korralduse meie
Sammast ümbritev sepisaed on hiljem paigaldatud. Valkla lahing Avati 23. 06. 1934 Valkla lahing toimus 3. jaanuaril 1919. aastal samanimelise mõisa juures. Eesti vägede edukalt lõppenud lahing oli üheks pöördepunktiks Vabadussõja ajaloos : sellelt lahingutandrilt kaugelame Tallinna suunas punaväed enam ei tunginud. Algas Eesti vägede vastupealetung. Võiduka lahingu auks püstitati 23. juunil 1934. aastal Narva maantee lähedale Valkla jõe kaldale mälestusmärk suur kivirahn sellesse raiutud ajalooliste sõnadega ''Siia maani ja mitte kaugemale. 3 I 1919''. Kivi kõrvale istutati 23. mail 1937. aastal tamm, mille juures oli tahvel selgitustega: ''Siit astus vaenlasele vastu 2. jaan. 1919 Kalevlaste Maleva.'' 1941. aasta juunil lasti kivi õhku ja mälestustamm raiuti maha. Kuid nii nagu ei suudetud murda eesti rahvast, ei murdunud lõplikult ka Kalevlaste Maleva tamm. Kännust hakkas kasvama uus
laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel Sõja kulg 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar PõhjaEesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile.
- 58. Pärnu Vibuklubi Meelis 123 1 371 24 678.- 59. Pärnu Linna Spordikool 120 1 090 19 620.- 60. Sõmeru Vallavalitsus 30 210 3 780.- 61. Lasteaed-Algkool Tõruke 80 480 8 640.- 62. MTÜ Nõmme Matkakeskus 69 606 10 908.- 63. OÜ Valkla Rand 230 1 378 24 804.- 64. Saaremaa NNKÜ-NMKÜ 101 854 15 372.- 65. Võru Vallavalitsus töölaager 41 481 8 658.- 66. Järvakandi Vallavalitsus töölaager 50 350 6 300.- 67. Päästeamet 210 1 260 22 680.- 68. Kose Vallavalitsus töölaager 20 240 4 320
neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10 tüüpi klindiastanguid: Ölandi, VäikePakri, Pakri, Suurupi, Kakumäe, Valkla, Kunda, Ontika, Vaivara, Neugrundi. Vaivara tüüpi astangu kujunemisel on lisaks meremurrutusele tegevad olnud ka maasisesed, st tektoonilised jõud. Seda tüüpi astangut iseloomustab ka katva paelasundi tihelõhelisus ehk kümmekond lõhet ühe meetri kohta. Nii lõhede kui astangutüübi kujunemist on mõjutanud maakoore tõusu ja vajumisliikumised (tektoonika) ning sinisavi diapiiristumine mandriliustike surve all. Vaivara tüüpi astangu tüüpalaks on enam kui 3km pikkused ja kuni
remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 11 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures ühe Nõukogude jalaväepataljoni. · 5. jaanuar Eesti väed vallutsaid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7
laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7
inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks miiniristleja "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti Soomusrongide üldjuhiks. 17 1919 · 3. jaanuar 4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures ühe Nõukogude jalaväepataljoni. · 5. jaanuar 6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldisele pealetungile. · 20. jaanuar Johan Laidoner ülendati kindralmajoriks. · 1. veebruar Andres Larka sai sõjaminstri abiks ja tagavaravägede ülemaks. · 24
Tänu välismaalt saadud kergetele automaatrelvadele paranes oluliselt jalaväe tulejõud. Vabatahtlikest spordimeestest ja üliõpilastest moodustati Kalevlaste Maleva ja Scoutspataljon, mis muutusid koos Kuperjanovi partisanide pataljoniga meie eliitüksusteks. MURRANG SÕJATEGEVUSES. 3. jaanuariks 1919 olid eesti väed niivõrd täienenud, et võisid rindel ise initsiatiivi üles näidata. Punased, kes olid Põhja-Eestis Tallinnale ohtlikult lähedale, Jägala jõe - Valkla joonele, löödi meie jalaväe ja soomusrong nr. 1 ning Soome vabatahtlike poolt Aegviidu taha. Kesk- ja Lõuna-Eesti suunal suudeti Punaarmee peatada, vastavalt Kärstna ja Paide all. 7. jaanuariks oli lahingutegevuses sündinud otsustav murrang. PÕHJA - JA LÕUNA - EESTI VABASTAMISLAHINGUD. Ümberhaaramise taktikat kasutades otsustati vaenlane kiiremas korras Tallinna lähistelt Narva jõe taha paisata. Lahingutegevust arendati kolmest suunast. Rindel tungis otse itta 1
teenetemärgi. Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee ja spordiseltsi "Kalev" auliige. Ruudi Toomsalu suri 3.augustil 2002.aastal. 15kordne Eesti meister kergejõustikus, mitme Eesti rekordi omanik , tunnustatud sporditeadlane ja kergejõustiku ajaloo uurija -- niisugune on nimeka spordiveteranMällu on sööbinud üks 1920. aasta veebruarikuu alguspäev, millal lugesin ajalehest, et 2. veebruaril sõlmiti Tartu rahu. Aasta varem, kui punased olid jõudnud juba Tallinna lähistele Valkla kanti, kardeti, et nad vallutavad peatselt ka Tallinna. Siis oli kargel talvepäeval ida suunast kuulda suurtükilaskude ähvardavat kõminat. Kui rahu sõlmiti, võisin kindel olla, et minu koolitee kulgeb rahus elades. Ema tahtis, et saaksin keskhariduse, ja nii pandigi mind 1920. aastal Jakob Westholmi poeglaste eragümnaasiumi. Sisseastumiseksamitel kontrollis Jaan Rummo kirjutamist, lugemist ja rehkendamist. Oskustega jäädi rahule ja algas 11aastane koolitee
30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 31. detsember - Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel 1919 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee 3. Tartu kommunistliku polgu roodud . 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Martin Ekströmi juhtimisel. 6. jaanuar algab Eesti vägede ja Vene Loodearmee vastupealetung Narva ja Paide suunal. 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. 7
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
muuhulgas Püha Georgi mõõgaga. I maailmasõja lõppedes tuli H. Brede Eestisse, kus Vabadussõja raskete taganemislahingute ajal määrati 16. detsembrist 1918 1. suurtükipolgu 1. divisjoni ülemaks. Sama aasta 1. augustist edutati H. Brede Suurtükiväe Valitsuse ülemaks; kolm nädalat varem, 8. juulil, oli ta auastmes tõusnud alampolkovnikuks. Vabadussõja teenete eest sai H.Brede Vabadusristi ½ rahalise autasu 225 000 marka ja Tammiku talu Valkla asulas Harjumaal. 1918. aastast oli H. Brede abielus Sophie Neuhauseniga, kuid jäi lastetuks. Nädalajagu pärast vabadussõja lõppu, 11. veebruaril 1920, tõusis H. Brede polkovnikuks (mis 1922. aastast muudeti koloneliks).10 .juulil 1920 määrati ta uude ametisse- suurtükiväe inspektoriks; selle kõrvalt töötas H. Brede alates 2. augustist 1923 Kindralstaabi Kursuste (mis 18. augustil 1925 nimetatu ümber Kõrgemaks Sõjakooliks) suurtükiala lektorina. 1923
40897122.784417 28765 Valjala vald 28766 7400824-1Valjala 58.40906822.784677 28766 Valjala vald 123089 7400825-1Valjala kool58.40772722.794347 123089 Valjala vald 21584 7400828-1Valjala teer58.42463922.672154 21584 Pihtla vald 21585 7400827-1Valjala teer58.42485322.672882 21585 Pihtla vald 136506 8209999-1Valka buss 57.77678326.024122 136506 38053 Valka piiri 57.77005826.011984 38053 5436 28454-1 Valkla 59.45733125.352130 5436 Kuusalu vald 5437 28453-1 Valkla 59.45740625.352750 5437 Kuusalu vald 5447 28414-1 Valkla hoo 59.47901725.333277 5447 Kuusalu vald 5443 28503-1 Valkla laag59.49026725.364792 5443 Kuusalu vald 5442 28504-1 Valkla laag59.49008625.364439 5442 Kuusalu vald 5385 28456-1 Valkla tee 59.44401725.357332 5385 Kuusalu vald 5386 28455-1 Valkla tee 59.44405425
Dessandid. Midagi suurt nendega ei saavutatud, kuid see tekitas Punaarmee tagalas segadust. Paigutati hulk väeosi hoopis ranniku kaitsele, see nõrgestas Punaarmeed. 2.01.1919 Soodla jõe ääres Priske saeveski. Polkovnik Otto Heinze. Kalevlaste malev lipnik Tõnsoniga eesotsas. Võeti Priske saeveski tagasi viimane punkt, kuhu Punaarmee korraks jõudis. 44 PA ründas Valkla mõisa, kuid edutult. Eesti Rahvavägi tungis ka isegi pisut edasi. 4.01 üritas PA pealetungi piki raudteed ja sellest lõuna pool. 5.01 Tallinna kaitsel olevad rahaväe osad üritasid haarata initsiatiivi. 6.01 saavutati esimene võit. Soomusrong nr 1 - Aegviidu võeti tagasi. Ööl vastu 7ndat tõmbuti tagasi Jäneda raudteejaamani. Punaarmee kaotas 5 suurtükki 19st. Eesti RV sai need endale. Korraldus minna järgmisel hommikul üldpealetungile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
