Vastus leiad õppematerjalist: HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

MIS ON HOLOKAUST?
Mida kujutas endast antisemitism?

Tallinna Laagna Gümnaasium
HOLOKAUST -JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE
Uurimistöö
Tallinn 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS...............................................................................................................3

MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4

Holokausti mõiste............................................................................................4

Kronoloogia.....................................................................................................5

Antisemitism ....................................................................................................6

Holokausti tekkimise põhjused........................................................................7

Nürnbergi seadused.........................................................................................8

„Juudiküsimuse lõpplahendus“........................................................................9

JUUTIDE ELU AASTATEL 1933-1945............................................................10

Juutide elu enne sõda................................................................................10-11

Kristalliöö......................................................................................................11

Elu getodes...............................................................................................12-13

NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID .................................14

Genotsiid algab.........................................................................................14-15

Operatsioon Reinhardt ...................................................................................15

Surm töö läbi.................................................................................................16

Ülestõus Vasrssavi getos ...............................................................................16

Ülestõusud surmalaagrites.............................................................................17

Kodanike vastupanu Saksamaal...............................................................17-18

HOLOKAUST JA EESTI...................................................................................19

Kas tõesti ka eestlased?............................................................................19-20

Vaivara süsteem.............................................................................................20

Klooga surmalaager..................................................................................20-21

Tänapäeva eestlaste arvamused.....................................................................21
KOKKUVÕTE................................................................................................................22
KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................23
LISAD........................................................................................................................24-28

SISSEJUHATUS

Valisin teemaks holokaust-juutide tagakiusamine ja hävitamine, sest tahan kindlaks teha, miks II maailmasõja ajal toimus juutide massiline hävitamine. Sellist suhtumist juutidesse on nimetatud genotsiidiks .
Oma uurimistöö kaudu püüan seletada, kui tõsised olid holokausti tagajärjed ning kuidas see mõjutas juudi rahvast aastatel 1933-1945. See teema on jätnud suure jälje kogu maailma ajalukku ja mina püüan uurida seda teemat põhjalikumalt, et mõista miks on kõik juhtunud just nii.
Tekst on liigendatud erinevatesse peatükkidesse, mille eesmärgiks on kokku võtta kogu probleemi ulatus, holokausti põhjused ja mõju kogu juudi kultruurile. Keskendusin peamiselt sellele, kuidas holokaust käima lükati ning kuidas see arenes.
Holokausti põhjalik uurimine aitab mõista, mis inimõiguste rikkumise korral võib tuleneda võimu kasutamisest ja kuritarvitamisest, indiviidide, organisatsioonide ja rahvaste osast ning vastutusest. See võib tõsta teadlikkust genotsiidi võimalikkusest tänapäeva maailmas.
Uurimuse oletatavaks hüpoteesiks on see, et juutide tagakiusamised algasid juba enne natside võimuletulekut Saksamaal.
Töös kasutan raamatuid „Jutustage sellest oma lastele“, „Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale“ ning erinevaid internetiallikad.

1. MIS ON HOLOKAUST?

1.1 Holokausti mõiste

Sõna holokaust pärineb vanakreeka keelest, kus sõna holo tähendab „täiesti“ ja kaustos „põlenud“. Keskajal märgiti selle sõnaga kas „tuleohvrit“ või „täielikku hävingut“ palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral.

Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolamas- sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige rohkem represseeriti juute , tähendab holokaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945 aaastatel. Natsid püüdsid „uue korra“ kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid ja homoseksuaale.
Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites.
Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil . Sel päeval 1943. aastal algas Varssavi getos ülestõus- kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik vastuhakk repressioonidele. Hukkunute mälestamise kõrval on see kujunenud ka hoiatuspäevaks, et taolised õudused ei korduks. 1

1.2 Juudi rahva sündmuste kronoloogia

70- Juutide Teise Templi purustamine Jeruusalemmas roomlaste poolt. Kristlased, sel ajal väike juudi sekt, võtsid seda kui jumala märguannet teistele juutidele ja kõigile juutidele osaks saavaid kannatusi kui jumala tahet.

1096 - Algas Esimene ristisõda. Teel Pühale Maale tapsid ristisõdijad kolmandiku Saksa- ja Põhja-Prantsusmaa juutidest.

1215 - Toimus neljas Lateraani kirikukogu , kus paavst Innocentius III tutvustas märki, mida juudid pidid teistest eraldumiseks kandma hakkama. See oli tavaliselt ümmargune kollane märk, mille värv sümboliseerib reeturlikkust ja argust.

1348- Katkuepideemia Must Surm Euroopas. Katku levitamises süüdistati juute, kes olevat kaevud ära mürgitanud. Selle tulemusena tapeti üle Euroopa kümneid tuhandeid juute.

1492- Likvideeriti suurim juutide kogukond Hispaanias. Juute sunniti valima ristiusku astumise ja väljarändamise vahel.

1516 - Veneetsias loodi linnaosa, mida kutsuti getoks. Varsti loodi need juba enamikes Saksa ja Itaalia linnades. Nii sunniti juute elama müüridega eraldatud linnaosades mitmeid sajandeid.

1918–1921- Juudivastased meeleavaldused ja rünnakud Ukrainas, Poolas, Lääne-Preisimaal, Ungaris, Slovakkias ning Rumeenias. Nendes pogrommides tapeti vähemalt 60 000 juuti.

1924- Hitler kirjutas vanglas teose „ Mein Kampf“ ja selles: „Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest.“

1933 – Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott – sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest . Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja pressist.2

1.3 Antisemitism

Mõiste antisemitism võeti kasutusele 19. sajandi lõpul. Sõna semiit on Euroopa päritolu ja seda kasutatakse semiidi, nt heebrea või araabia keelt kõneleva inimese kohta. Ennekõike tähendab antisemitism juudivastast hoiakut.

Antisemitism ilmnes keskajal, kui katoliku kirik toetas eraldatud juudi kvartalite rajamist . Samal ajal tugevnesid elanikkonna seas juudivastased eelarvamused. Sellest alates, kui juudid hakkasid omaette elama ega segunenud teiste rahvastega, võisid niisugused teadmatusest tingitud eelarvamused põhjustada nende vastu põlgust ja viha.
Mida kujutas endast antisemitism?

Oli vaja leida keegi, kes on rahva hädades süüdi. Keskajal arvati näiteks, et juudid levitavad katku, mürgitades allikaid.

Levitati Jumala tapja müüti, sest usuti , et juudid tapsid juut Jeesuse ja keeldusid kristlasteks saamast.

Levitati müüti juutide üleilmsest vandenõust, mille kaudu juudid kontrollivad ülemaailmset poliitikute ja rahandustegelaste salajast koostööd, mis eeldatavasti kontrollivat kogu maailma majandust. Müüti põhjendati tõsiasjaga, et juudi kaupmehed , kellega lihtinimesed kokku puutusid, olid jõukad ja seega mõjukad.

Mõnel perioodil muutus Euroopas antisemitism nii tugevaks , et jõuti vägivallani. Juute kiusati taga: nende kodud, sünagoogid ja poed purustati, nende endi kallal tarvitati vägivalda ja neid isegi mõrvati. Niisugust spontaanset vägivalda nimetati pogrommiks. Mõiste pogromm on pärit Venemaalt, kus tsaarirežiim kasutas mõnikord salapolitseid. (Bruchfeld ja Levine 2003:8)

1.4 Holokausti tekkimise põhjused

Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid . Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid vaesuses. Inflatsioon kasvas ning raha oli oma väärtuse peaaegu kaotanud. Üks väike marurahvuseline partei- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler tõotas lahendada kõik probleemid.

1929. tabas Saksamaad suur majanduskriis. Kriisi tõttu hakkasid sakslased pooldama äärmuslikke ebademokraatlike parteisid. Nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid lubasid lahendada kõik probleemid. Poliitilisi eriarvamusi lahendati tavaliselt kaklustega.
1932. aastal sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei suurimaks parteiks parlamendis. Uued võimukandjad võtsid vastu esimesed juudivastased seadused ning Saksamaal algas juutide tagakiusamine. Demokraatia oli täiesti hävitatud.
Natsid andsid sakslastele tagasi kindlustunde ja lootuse paremale tulevikule. Tööpuudus oli langenud tunduvalt. Kogu meedia oli natsipartei käsutuses, oli võimas tunda end jälle sakslasena ja näha, kuidas isamaa kosub.
1930. aastal ligikaudu 1% saksa elanikkonnast olid juudid. Natside propaganda näitas juute alaväärsetena, neid süüdistati igasugustes pattudes ja nimetati saksa rahvuse suurimaks vaenlaseks. Levitati seisukohta, et juutidel on võim kogu maailmas ja et nad soovivad aaria rassi hävitada. 1. aprillil 1933 alustati boikotti juutidest advokaatide, arstide ja juudi kaupluste suhtes. Paari päeva pärast algas juutide massiline töölt vallandamine- nii vabanesid töökohad sakslaste endi tarvis. 1933. aasta mais hakati avalikult põletama juudi teadlaste ja kirjanike raamatuid ning käsikirju. 3

1.5 Nürnbergi seadused

1935. aasta septembris toimus Saksamaal Nürnbergis natside aastakoosolek, kus võeti vastu kaks põhilist juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludes sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kuid ka mitte aarialasteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45aastasi teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest. Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat ) tõrjus Saksa juudid välja enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada normaalset elu. Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute Saksamaalt lahkuma. Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma igasugusest varast.4

1.6 „Juudiküsimuse lõpplahendus“

20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja „juudiküsimuse lõpplahenduse“, mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagriteisse.

1942 algasid küüditamised koondus - ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz , Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka . Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäetutele tätoveeriti käevarrele numbri, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilisi katseid. Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele.
1940.-1945. aastal hukati Saksa koonduslaagrites kuni 11 miljonit inimest, neist umbes 5-6 miljonit juuti. Natsid püüdsid miljonite inimeste tapmist läbi viia võimalikult salaja ja see neil ka õnnestus - kõige suuremate julmuste võimalikke tunnistajaid ei jäänud palju järele. Kõik tõendid püüti hävitada, eriti agaralt sõja viimastel kuudel, kui Saksamaa kaotus oli päevaselge. 5

2. JUUTIDE ELU AASTATEL 1933-1945

2.1 Juutide elu enne sõda

Enne natside võimuletulekut elas juute igas Euroopa riigis. Antisemitism ei lakkanud küll olemast, kuid üldjuhul tundsid juudi perekonnad ennast turvaliselt, olles kindlad, et nende lastel on hea tulevik. 20. sajandi alguses pidas enamik juute Ida-Euroopas samu ameteid ja elas samade traditsioonide järgi nagu minevikuski. Juudid olid Ida-Euroopasse emigreerunud 14. ja 15. sajandil. Nad elasid Baltimaades, Poolas, Ukrainas, Venemaal ja Rumeenias.Antisemitismi juured olid sügaval Ida-Euroopa kultuuris. Jõudu andis neile valitsuste juudivastane propaganda ja poliitika. Raskete elamistingimuste tõttu emigreerusid miljonid juudid teistesse maadesse, peamiselt Ameerika Ühendriikidesse.

Kuigi juudid moodustasid alla ühe protsendi elanikkonnast, süüdistasid natsid neid selles, et nad olevat saanud Saksamaa peremeesteks. Oma eesmärkide saavutamiseks tuli natsidel juudid ühiskondlikust elust täielikult ära lõigata. Protsess algas 1933. aasta aprillikuus, mil partei ja valitsus algatas boikoti juudi poodide ja äride vastu. Boikott kukkus läbi, sest rahvas ei läinud sellega kaasa. Natside liidrid mõistsid, et juutide vastu tuleb tegutseda ettevaatlikumalt. Seega üritasid nad saavutada raha aktiivset või vähemalt passiivset nõusolekut juudivastase tegevusega.
Perioodil 1933-1939 võtsid natsid vastu üle 400 seaduse, jättes juudid vähehaaval ilma majanduslikest õigustest ja kodanikuõigustest. 1938. aasta märtsis Saksamaal ja Austrias jäid juudi soost arstid, õpetajad, advokaadid, professorid ja ettevõtjad ilma tööst, kaotades võimaluse peret ülal pidada. Koolides aeti juudi lapsed tundidest välja, juudi soost üliõpilastel ei lubatud loenguid külastada. Juudi õpetajatel keelati õpetamine. Tuhanded üritasid emigreeruda. Neid, kes endale varjupaiga leidsid , sunniti reeglina loobuma kogu varast ja omandist.
Selleks ajaks, kui Saksa ja Austria juute 1940. aastal hakati deporteerima, olid juutide ja mittejuutide vahelised ühiskondlikud ja majanduslikud sidemed peaaegu täielikult läbi lõigatud. 1941. aasta septembris jõustus viimane, sümboolne segregatsiooni akt: kodust väljudes pidid juudid üleriietel kandma kollast Taaveti tähte.
„Täna kohtasin oma endist sekretäri. Ta vaatas mulle lühinägelike silmadega teravalt otsa ja pöördus kohe eemale. Mul hakkas nii paha, et sülitasin taskurätikusse. Kord oli ta minu patsient. Hiljem kohtasin teda tänaval. Noormees oli ta maha jätnud, tööd tal ei olnud, raha samuti mitte. Võtsin ta enda juurde, õpetasin aastate jooksul välja ning võtsin oma kliinikusse tööle. Tõmbasin ta rentslist välja, aga nüüd ta isegi ei tereta mind!“ Juudi soost doktori Herthna Nathorffi päevikust, 9. oktoober 1935. (Bruchfeld ja Levine 2003:14)

2.2 Kristalliöö

7. novembril 1938 tulistas 17- aastane Poola juut Herschel Grynszpan Ernst von Rathi, Saksa saatkonna diplomaati Pariisis. Grynszpani vanemad olid eelmisel nädalal Saksamaalt välja aetud , nagu seda oli tehtud ligi 17 tuhande Poola päritolu juudiga. Grynszpan, kes oma vanemate olukorrast teada oli saanud, tulistas vihahoos protesti märgiks diplomaati. Kui von Rath veidi hiljem haavadesse suri, andis Saksa propagandaminister Joseph Goebbels ajakirjandusele juhtnöörid süüdistada mõrvas Saksa Juute. Sellega vallandas ta Euroopa ajaloo suurima organiseeritud pogrommi.

9. novembri õhtul ja ööl vastu 10. novembrit hävitati tuhandeid sünagooge ning rüüstati ja rikuti tuhandeid juudi kauplusi. Juudi surnuaiad rüvetati, umbes sada juuti tapeti ja kümned tuhanded juudi mehed arreteeriti ning saadeti koonduslaagritesse. Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Natslik valitsus süüdistas isegi nendes sündmustes juute ning Saksamaa juudiorganisatsioonidel tuli maksta riigile hiiglaslik, ühe miljoni marga suurune „kompensatsioon“. Juutide kindlustusrahad konfiskeeriti ning juudi ettevõtjatele anti korraldus rusud ära koristada ja „tänavapilt taastada“.
1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele.6

2.3 Elu Getodes

Keskajal elasid Euroopa linnade juudid tavaliselt omaette kvartalites. Getodeks hakati neid linnaosi nimetama alates 16. sajandist. Saksamaal likvideeriti getod Napoleoni sõdade ajal 19. sajandi alguses. Pärast Poola okupeerimist 1939. aasta septembris käskisid natsid juutidel kiiremas korras kodust lahkuda ja kolida linnades selleks ette nähtud rajoonidesse. Esimesed getod loodi 1940. aasta alguses. Suure hulga juutide kogumine väikestele maa- aladele tehi holokausti järgmised sammud tunduvalt lihtsamaks.

Saksa võimud olid otsustanud, et tavalised ühiskondliku elu normid getode puhul ei kehti. Varsti muutusid elutingimused väljakannatamatuks. Getodest said surmalõksud. Tahtlikult tekitati ränk ülerahvastus. Sageli elas ühes toas 15 või isegi enam inimest. Kütte hankimine oli tavel nii vaevarikas, et tavaliselt sütt nimetati „mustadeks pärliteks“. Piisavalt toitu hankida oli väga raske, selle pärast tuli getos iga päev võidelda. Varssavi getos andsid sakslased elanikele toiduks 200 kalorit inimese kohta päevas. Sellised tingimused tõid paratamatult kaasa haigusi ja tõsiseid epideemiaid, eriti tüüfust.
„Loomulik“ suremus tõusis kurjakuulutavalt. 1941. aastal suri Varssavi getos nälja või haiguste kätte iga kümnes elanik. Arstiabi oli võimatu saada, sest juudi arstidel ja meditsiiniõdedel polnud ravimeid, toitu ega vajalikke ruume. Üks arst kirjutas: „Aktiivsetest ja ettevõtlikest inimestest jäävad järele jõuetud kuutõbised. Nad on voodis pikali ja suudavad vaevu üles tulla, et süüa või tualetis käia. Nad surevad toitu otsides , sest juba see on nende jaoks liiga suur pingutus . Juhtub isegi seda, et inimene sureb, leivatükk käes.“ Tänavatel hulkuvate tuhandete kõhnunud orbude aitamiseks ei olnud mingeid vahendeid. Sillutisel vedelevad surnukehad kaeti kuni ühishaudadesse viimiseni ajalehtedega.
Selliste tingimuste kiuste üritasid juudid siiski normaalset elu elada. Koolihariduse andmine jätkus, kuigi see oli keelatud. Noored üritasid kõigele vaatamata haridust omandada.
Vaatamata selle, et sakslased pärast Poola okupeerimist sadu sünagooge maha põletasid, pidasid paljud juudid ikkagi kinni religioossetest traditsioonidest. Tihti oli see keelatud. Kui SS religioossest tegevusest teada sai, häbistati palvetamiselt tabatud juute mitmeti. Kui neid just maha ei lastud, lõikasid sakslased ära nende habemed või sundisid palveraamatute peale urineerima.
Sadade aastate vanused juudi ajaloo arhiivid Ida-Euroopas konfiskeeriti ja hävitati. Kui juute 1942. aastal getodest välja hakati saatma, kasutati mahajäänud raamatuid ja käsikirju küttematerjalina.
Et moraalil mitte langeda lasta, jätkati muusika , kunsti ja teatri viljelemist. Näiteks tegutses laste nukuteater, Varssavis aga käis mõnda aega koos lastekoor. Kontserte ja etendusi korraldati getodes seni, kuni muusikud ja näitlejad surmalaagritesse saadeti. Ajaloolased on sellist kultuurilist tegevust vaadelnud kui teatavat liiki vastupanuliikumist. (Bruchfeld ja Levine 2003:26-32)

3. NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID

3.1 Genotsiid algab

Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohuvabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager . Dauchasse koondati isikuid, keda uued Saksamaa võimud pidasid „parandamatuteks“, kelleks esmajoones olid kommunistid.

Režiimi järgi jagunesid laagrid kolme kategooriasse, kuid esmalt sõltusid elu- ja töötingimused laagreis nende juhtkonnast. Näiteks Buchenwald kuulus teise kategooriasse, kuid tänu laagrivõimude liberaalsusele pärast metsikusi korraldanud komandadi avalikku hukkamist, olid seal kinnipidamise tingimused sõja kahel viimasel aastal üsna leebed. Auschwitzis ja Mauthausenis valitsesid „ kriminaalid “, seetõttu valitses laagris korruptsioon , vange peteti toidu, rõivastuse ja normipäevadega. Austrias asuvat kolmandasse kategooriasse kuuluvat Mauthausenit peeti tõeliseks põrguks, kus kriminaalvangid kiusasid taga nii poliitvange kui ka juute. Selles laagris sunniti vange töötama kivimurdudes, kus nad massiliselt kurnatuse ja tööõnnetuste tõttu surid. Vangide karistamine kuulus siiski SS-lasest laagriülema kompetentsi , kes võis erinevate üleastumiste eest langetada vastava karistuse: kirjavahetuse äravõtmine, töölesaatmine pühapäeviti, toiduportsu vähendamine, kartser, kepilöökidega karistus (võis anda 25 hoopi, sedagi vaid Berliini nõusolekul).
Kuna koonduslaagrites viibis koos kümneid tuhandeid inimesi, tihti ka antisanitaarsetes tingimustes, levisid vangide hulgas mitmesugused nakkushaigused, millest kõige surmatoovamaks oli plekiline tüüfus. Tüüfusepideemiad viisid vange surma massiliselt, selle tõttu sai tihti kannatada ja koonduslaagrite SS-personal. ( Madisson 2006:53-57)
1941. aata sügisest hakkasid sakslased otsima tõhusaid meetodeid , et tappa tuhandeid inimesi päevas. Ausschwitzis sooritati eksperimente putukamürgiga Zyklon B. Selgus, et gaas tapab hästi ka inimesi. Peatselt algasid Auschwitzis regulaarsed ja massilised Zykoln B-ga gaasitamised. Selliseid tööstuslikke meetodeid rakendades õnnestus suhteliselt väikesel SS-laste grupil ja nende abilistel 1941. aasta detsembrist 1944. aasta novembrini mõrvata gaasikambrites ligikaudu kolm miljonit inimest. (Bruchfeld ja Levine 2003:55)
„Kogu talve pidid väikesed lapsed ihualasti ja paljajalu tundide kaupa väljas seisma. Gaasikambrid olid üle koormatud ja neil tuli oodata oma järjekorda. Nende külmunud jalad jäätusid maa külge kinni. Nad seisid seal ja nutsid, mõned külmusid surnuks. Samal ajal kõndisid sakslased ja ukrainlased ridade vahel edasi-tagasi ning tagusid ohvreid käte ja jalgadega . Üks sakslastest nimega Sepp oli kohutav, sadistlik elajas, kes laste piinamisest erilist naudingut tundis. Ta kohtles naisi väga jõhkralt. Kui need tal oma lastele viidates lõpetada palusid, haaras ta sageli lapse ema käte vahelt ja rebis ta pooleks või haaras tal jalust, lõi pea vastu seina puruks ning viskas keha minema.“ (Yankel Wiernik, Treblinkas ellujäänu)

3.2 Operatsioon Reinhardt

1942. aasta märtsist kuni 1943. aasta oktoobrini mõrvati Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites umes 1,7 miljonit inimest. Need laagrid olid osa operatsioonist Reinhardt, mille eesmärk oli tühjendada Poola juutidest ning röövida ohvritelt viimanegi vara. Vähe sellest, et neilt riided, raha ja isiklikud asjad ära võeti, surnukehadelt eemaldati isegi juuksed ja kuldhambad. Miski ei tohtinud raisku minna. Selle tööga, samuti laipade koristamisega, pidid tegelema juutidest vangid –ligikaudu 1000 inimest.

Need laagrid olid väikesed, 600 meetrit pikad ja 400 meetrit laiad. Igas laagris töötas keskeltläbi 30 saksa sõdurit, keda abistas sadakond Ukraina ja Balti vabatahtlikku. Ohvrid saabusid rongidega, tavaliselt pungil täis kaubavagunites. Laagrites ei olnud ohvrite selekteerimiseks arste nagu Auschwitzis ja Majdanekis. Neile teatati, et nad olid tulnud tööle. Kõigepealt tuli „desinfitseerimise“ jaoks lahti riietuda ja „duši“ all käia. Mehed saadeti ühele, naised-lapsed teisele poole. Nad pidid lahti riietuma , kõik oma asjad maha jätma ning gaasikambritesse astuma .
Masinad pandi käima, heitgaasid suunati puupüstitäis kambritesse. Kogu protseduur ei kestnud kauem kui tund või kaks. Treblinkas mõrvati kuni 15 000 inimest päevas. „Sellisel juhul töötasime aga poole ööni,“ ütles selle kohta seesama SS-lane. Alguses maeti surnud tohututesse haudadesse, kuid 1942. aasta sügisest hakkasid sakslased neid põletama. Operatsioon Reinhardti laagrites jäid ellu väga vähesed. Treblinka elas üle kõige rohkem sada juuti. Sobiboris oli ellujäänute arv alla viiekümne, Belzecis kaks. (Bruchfeld ja Levine 2003:56)

3.3 Surm töö läbi

Üks meetod mida sakslased juutide tapmiseks kasutasid, oli „surm töö läbi“. Vange sunniti ülirasketes tingimustes mõttetut füüsilist tööd tegema. Koos suure toidupuuduse, äärmiselt viletsate hügieenitingimuste, valvurite vägivallatsemise ja omavolilise karistamisega ka kõige pisemate „üleastumiste“ eest põhjustas see juutide ja teiste vangide hulgas väga kõrge suremuse. Koonduslaagrites kaotasid sellisel viisil elu kümned ja kümned tuhanded inimesed.

Joseph Schupack, Majdaneki surma- ja töölagri vang, kirjeldab alandavat „töötegemist“ laagris järgnevalt:“ Siis läksime tööle. Puukingad jalas , aeti meid nuiahoopidega põllu äärde. Seal pidime täitma oma mütsid või kuued kivide, märja liiva ja mudaga. Seejärel jooksime hoopiderahe all, kandam käte vahel, põllu teise äärde. Seal valasime kõik välja, täitsime mütsid uuesti ja viisime jälle tagasi jne. Röökivate, nuiade ja piitsadega varustatud SS-laste ja privileegitud vangide kadalipp külvas meid üle hoopiderahega. See oli põrgu.“ (Bruchfeld ja Levine 2003:65)

3.4 Ülestõus Varssavi getos

Rohkem kui 260 000 juudi deporteerimise järel Varssavi getost Treblinkasse 1942. aasta hilissuvel otsustasid allesjäänud juudi vastupanugruppide liikmed korraldada relvastatud ülestõusu. Kui Saksa väesalgad 1943. aasta 18. jaanuaril getosse sisenesid, tervitasid neid püssilasud. Mõned sakslased said surma. Kuigi umbes 6000 näljast nõrkenud juuti kinni püüti, põgenesid sakslased getost kabuhirmust ja hoidsid sealt mitu kuud eemale. Seda aega kasutasid juudi võitlejad eelseisva lahingu jaoks relvade kogumiseks. Rünnakut oodates tegeles umbes 800 meest ja naist võitluspaikade, punkrite ja peidikute ettevalmistamisega. Otsustav lahing algas 19. aprillil.

Tankide toetusele vaatamata tõrjuti sakslased ja nende abilised tagasi. Intensiivne vastupanu sundis neid taktikat muutma. Edaspidi kasutati suurtükiväge ja õhurünnakuid. Sakslaste ülekaal oli aga suur. Kvartal kvartali järel süüdati põlema. Ennast seal varjanud inimesed pidid välja tulema , mispeale nad kas maha lasti või kinni võeti. Sellele vaatamata kestis ülestõus neli nädalat. Üks ellujäänud võitlejatest kirjutas: „Sõdisime vastu, nii oli kergem surra ja lihtsam oma saatusele alistuda.“ (Bruchfeld ja Levine 2003:69)

3.5 Ülestõusud surmalaagrites

Kõige vapramad, samas kõige lootusematud vastuhakukatsetest olid ülestõusud kolmes surmalaagris. Juudist vangid teadsid, et olid surmale määratud. Surm võis tulla iga hetk. Iga eduka põgenemiskatse tagajärjeks oli halastamatu inimjaht. Sellele vaatamata toimusid ülestõusud Treblinkas, Sobiboris ja Auschwitz-Birkenaus.

Treblinka ülestõus algas 2. augusti pärastlõunal. Kui mõnedel vangidest oli õnnestunud relvi hankida, ründasid teised valvureid kirveste, labidate ja paljaste kätega. Mõned laagrihooned süüdati põlema. Keset üldist segadust pääsesid paljud seitsmesajast vangist põgenema. Enamik võeti kohe uuesti kinni ja tapeti. Nii ülestõusu kui sõja elas üle vähem kui sada inimest, Gaasikambrid tegutsesid veel kaks nädalat pärast ülestõusu.
Kõige paremini oli valmistatud ülestõus Sobiboris, mis toimus 14. oktoobril. Tapeti palju SS-lasi ja nende ukrainlastest abilisi. 550-st sel päeval laagriviibinust suutis põgeneda umbes 320, kellest 170 peatselt kinni võeti ja tapeti. Sõja lõpuks jäi ellu 50 juuti. Pärast ülestõusu laagrit enam ei kasutatud.
1944. aasta sügiseks olid massimõrvad Birkenaus praktiliselt lakanud. Sonderkommando liikmed teadsid, et nende päevad olid loetud. 7. oktoobril lasid nad naisvangide sissetoodud lõhkeainetega õhku krematooriumi IV. Teadaolevatel andmetel ei tulnud sellest ülestõusust keegi elusana välja. Varsti pärast seda andis SS-i juht Himmler käsu allesjäänud gaasikambrid lahti monteerida ja hävitada. (Bruchfeld ja Levine 2003:70)

3.6 Kodanike vastupanu Saksamaal

Kuigi natslik Saksamaa oli totalitaarne riik, oli saksa kodanikel palju võimalusi vastupanu osutamiseks. Passiivsed vastupanijad-neid, kes ostustasid režiimi ja selle kuritegusid mitte toetada- ei karistatud. Gestaapo karmi kätt said tunda ainult aktiivsed vastupanijad. Tõhus terrori külvamine sai teoks kümnete tuhandete sakslaste aktiivse toetuse tõttu. Abiliste ja pealekaebajateta oleks gestaapo olnud hambutu.

Kui palju keskmine saksa kodanik juutide massilisest hukkamisest teadis, jääb ebaselgeks. Üldiselt oli informatsioon lihtsate inimeste hulgas küllalt levinud. Protesteerisid aga väga vähesed.
Avalikult olid režiimi vastu jehoovatunnistajad, kes tõmbasid endale sellega kaela ränga karistuse. Nad keeldusid vandumast truudust Hitlerile ja natslikule Saksamaale. Nende otsusekindlus oli tähelepanuväärne. Truudusevandele allakirjutamine oleks tagakiusu otsekohe peatanud. Seda tegid aga väga vähesed. Tuhanded 2000-st jehoovatunnistajast saadeti koonduslaagritesse. Arvatakse, et natsid mõrvasid 25 protsenti nende liikmetest.
Režiimi vastu protesteerisid ka mõned saksa noored, kes olid kohustusliku Hitlerjugend’isse astumise vastu. Alguses ei teadnud natsid, mida nende noortega peale hakata. Alles 1944. aasta sügisel andis valitsus löögi. Mitmed protestiliikumise juhid arreteeriti ning poodi üles.
1942. aasta juunist 1943. aasta veebruarini tegutses Münchenis aktiivselt Valge Roosi liikumine. Seda väikest protestigruppi juhatasid õde-venda Sophie ja Hans Scholl, keda abistas professor Kurt Huber. Nad levitasid lendlehti, mis kutsusid kaasüliõpilasi üles natse hukka mõistma ja juutide mõrvamise vastu protesteerima. Gestaapo arreteeris nad ja mõistis surma. Oma viimases kirjas ütleb grupi liige Alexander Schmorell: „Võitlesime koos Hansuga Saksa režiimi vastu. Meid reedeti ja mõisteti surma.“ (Bruchfeld ja Levine 2003:71)

4. HOLOKAUST JA EESTI

4.1 Kas tõesti ka eestlased?

Enne Teist maailmasõda elas Eestis u 4400 juuti. Juunis 1941 küüditasid Nõukogude võimud u 400 juuti Venemaale. Pärast Saksa – NSV Liidu sõja puhkemist lahkus Eestist koos Punaarmeega ligikaudu 3000 juuti. Umbes 1000 kodumaale jäänud juuti arreteeriti Saksa okupatsioonivõimude korraldusel 1941. aasta lõpuks. Nendest enamiku suhtes korraldasid eestlastest politseinikud formaalse juurdluse, mis pidi nende hävitamisele andma seadusliku ilme. 1942. a alguseks olid nad kõik salaja hukatud ning Eesti kuulutati Wannsee konverentsil juudivabaks. Saksa okupatsiooni elasid Eestis üle vaid üksikud juudid.

Tunnistajate kinnituste kohaselt oli 1941. aasta juulis puhkenud Tartu tänavalahingute ajal linna süütajate hulgas juudi rahvusest noorukeid. Ka juudi lapsi nähti linnas Molotovi kokteilidega. Omakaitset organiseerinud Lõuna-Eesti metsavendade ülem major Friedrich Kurg andis 12. juulil pärast konsulteerimist Saksa välikomandandi kolonelleitnant Hans Gosebruchiga korralduse vangistada Tartu juudid ja paigutada nad kommunistlike kurjategijate kinnipidamiseks rajatud Tartu koonduslaagrisse. Osa neist hukati Tartu tankitõrjekraavis.
Esimesed Pärnu juudid hukati juba 13. juulil 1941 – viis päeva pärast sakslaste tulekut. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha Rae metsas 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal sünagoogis. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. "Hukkamisi korraldas Eesti Poliitiline Politsei," on ajaloolase Meelis Maripuu seisukoht. Maripuu osales Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni töös. "Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten Villem Raidi ja Arkadi Valdini juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega," teeb Maripuu kokkuvõtte. Päris esimene hukkamisteade pärineb aga 26. juunist.
11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis , koolis". Eestlastest tsiviilelanikkond ei aidanud peamiselt kaasa juutide represseerimisele. Eesti Riigiarhiivis on mitmeid dokumente, kus arreteeritud juutide eest astuvad välja nende eestlastest töökaaslased või tuttavad.7

4.2 Vaivara süsteem

Eesti ei jäänud kauaks juudivabaks. 16. märtsil 1943 tegi Hermann Göring korralduse taastada Saksa sõjamasin huvides Eesti põlevkivitööstus. Ta andis käsu rajada Eestisse laagrid, kuhu tuua ja paigutada vajaminev tööjõud. Keskne koonduslaager loodi Vaivarasse, kuhu Vilniuse ja Kaunase getode juute hakati tooma juba 1943. aasta septembris. Vaivara oli omamoodi jagamispunkt, kust vangid saadeti edasi välilaagritesse, mis paiknesid paljudes kohtades Virumaal. Koonduslaager oli Lagedil ning süsteemi osa oli ka Tallinna vangla. Aastatel 1942-1943 oli Eestis kaks surmalaagrit: Klooga ja Jägala laagri hukkamispaik Kalevi-Liiva. Ühtekokku toodi mitmelt poolt Euroopast Eestisse sunnitööle umbes kümme tuhat juuti. Pea kõik jätsid siia oma elu.

Vangid käisid sunnitööl sõjaliste objektide ehituse üksuses O.T. ja mõnes ümbruskonna ettevõttes nagu U/Ü ja A.I.K. Klooga Puidutööstus. Raskete töötingimuste tõttu suri kuus 10 protsenti Klooga vangidest. Läheneva rinde eest taandumisel mõrvati 19. septembril 1944 laagris 2000 vangi. Väidetavalt ütles SS-juht, et Klooga vahialuseid ei hakata enam evakueerima , vaid lastakse maha. (Bruchfeld ja Levine 2003:91)

4.3 Klooga surmalaager

Klooga koonduslaager oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Klooga lähedale 1943. aasta septembris loodud Vaivara koonduslaagri välilaager. Põhjuseks, miks laager Kloogale rajati, oli tühjaks jäänud Nõukogude sõjaväebaas, mille hooneid sai ära kasutada. Laagris oli umbes 3000 juudi meest ja naist Leedu kindralkomissariaadist, Vilniuse ja Kaunase getost, Läti kindralkomissariaadist Salaspilsi koonduslaagrist ning ka mõnisada nõukogude sõjavangi.

Mees- ja naisvangide osakonnad olid teineteisest umbes 600 meetri kaugusel. Laagrit valvasid Saksa SS-üksused ja Saksa Korrapolitseile allunud Eesti Politsei Vahipataljon. Vangid töötasid kolmes vahetuses tsemendi-, tellise- ja puidutööstuses ja ka Wehrmachtile kindlustuste ehitamisel . Nädalavahetusel lasti osa vange kohalikesse taludesse, kus neid ka inimeste poolt toideti.
Nõukogude allikate järgi tapeti Saksa vägede taganedes 19. septembril 1944 Kloogal enam kui 2000 vangi. Seda on tõendusmaterjalide puudumisel mitmel korral kahtluse alla pandud. Üks kaalukaim vastuargument on küsimus, mis sai hukatute laipadest.
Sonderkommando alustas 19. septembril 1944 Klooga lähedal metsas vangide hukkamisi ja seetõttu tekkis konflikt sakslaste ja eestlaste vahel. 19. septembril 1944 teatas Klooga laagri ülem SS-Untersturmführer Wilhelm Werle ülesrivistatud laagrile, et laager evakueeritakse. Küll aga ei teatanud ta laagrit valvanud 287. Eesti Politseipataljoni 3.kompanii meestele, et kõigi laagriasukate jaoks transport puudub ja kõik juudid likvideeritakse. Kloogale saabus Julgeolekupolitsei ja SD Eestis SD erikomando, mis alustas laagri lähedal metsas kinnipeetute hukkamisi.
Klooga koonduslaagrisse jõudsid Punaarmee väeosad 28. septembril 1944. 85 vangi olevat end enne vabastamist ära peitnud ja nii pääsenud väidetavast sakslaste veresaunast, kus olevat tapetud kõik laagri vangid mõned päevad enne vabastamist.
Klooga koonduslaagris kinnipeetute mälestuseks püstitati laagri asukohale nõukogude ajal memoriaalkompleks ning pärast Eesti taasiseseisvumist samuti 2 mälestuskivi kirjetega.8

4.4 Tänapäeva eestlaste arvamused

Olen viinud läbi inimeste vahel (10 inimest) väikese uurimuse sellest, mida nad teavad holokaustist ja kuidas suhtuvad sellesse. Peaaegu kõik inimesed teadsid sõna „holokaust“ tähendust ja suhtusid juutidesse kas neutraalselt või siis positiivselt. Kahjuks mitte kõik teadsid ohvrite arvu. Minu arvates peaks iga inimene teadma sellisest ajaloo genotsiidist rahvuse suhtes ja tundma selle tagajärge. Eestis elas sajandite jooksul eri rahvusest inimesi oma keele, kommete ja usutunnistusega ning sellepärast suhtuvad eestlased juutidesse neutraalselt. Meie ühiskonnale pole iseloomulik tagakiusamine rahvuse, nahavärvi või usu põhjal.

KOKKUVÕTE

Antud uurimistöös „Holokast- juutide tagakiusamine ja hävitamine“ on püütud anda ülevaade holokaustist, kui suurest rahva genotsiidist. Iga inimene peab teadma holokausti üldmõistet ning selle tagajärge, et mõista, mis inimõiguste rikkumise korral võib tuleneda võimu kasutamisest ja kuritarvitamisest, indiviidide, organisatsioonide ja rahvaste osast ning vastutusest.

Holokaust on näide sellest, kuidas tsiviliseeritud ühiskond võib kasutada oma tehnoloogilisi teadmisi ja kogemusi ning bürokraatlikku infrastruktuuri inimesi hävitava poliitika elluviimiseks.
Kui inimesed mõistavad paljusid ajaloolisi, sotsiaalseid, religioosseid, poliitilisi ja majanduslikke tegureid, mis koos kutsusid esile holokausti, saavad nad teadlikuks ajalooprotsessi keerukusest ning neil tekib ettekujutus sellest, kuidas teatud tegurite kokkulangemine võib kaasa aidata demokraatlike väärtuste lammutamisele. Inimesed jõuavad arusaamisele, et demokraatlikus ühiskonnas on iga kodaniku kohus õppida ära tundma ohumärke ja teada, millal on vaja reageerida.
Kuna antud teema on seotud ajalooga , siis uurimismeetoditena on kasutatud internetiallikad ja raamatud.
Uurimusest võib järeldada, et

tapeti kuus miljonit juute, nende hulgas poolteist miljonit last.
natside propaganda näitas juute alaväärsetena, neid süüdistati igasugustes pattudes ja nimetati saksa rahvuse suurimaks vaenlaseks.
saksa kodanikel oli palju võimalusi vastupanu osutamiseks.

Tööle püstitatud hüpotees leidis kinnitust: juutide tagakiusamised algasid juba 70.aastatel Jeruusalemmas, kui roomlased purustasid Juutide Teise Templi.

KASUTATUD KIRJANDUS

Holokaust ÕPPEMATERJAL http://www.eihr.ee/wp/wp-content/uploads/2013/05/holokaust-30.12.pdf (11.09.14)

Juutide ajalugu ja holokaust http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.ht m (11.09.14)

Madisson 2006. Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale. Lihula: Ohvrikivi

S. Bruchfeld ja P.A. Levine 2003. Jutustage sellest oma lastele. Tartu: OÜ Greif

V i k i p e e d i a Vaba entüklopeedia: Holokaust Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis (11.09.14)

V i k i p e e d i a Vaba entüklopeedia: Klooga koonduslaager http://et.wikipedia.org/wiki/Klooga_koonduslaager (11.09.14)

LISAD

Meeste barakk koonduslaagris.
Eesti juutide mälestusmärk Klooga surmalaagris.
Tallinna Juudi sünagoog.
Vang Taaveti tähega.
Lapsed getos, Taaveti täht riiete peal.
„Arbeit macht frei“ – töö teeb vabaks. Värav Auschwitzi koonduslaagrisse.
Taaveti täht, mida pidid kandma juudid. Keskel on kirjas saksa keeles “Jude”.
Vangid teevad tööd Kiviõli surmalaagris. SS- ohvitser jälgib töökäiku.
Tabel. Allikas: XII lähiajaloo õpik. Koostanud A. Adamson lk 100.
Riik
Juute enne sõda
Tapetud sõja ajal
Tapetute %
Ellujäänuid
Poola
3 300 000
3 000 000
91
300 000
Nõukogude Liit
3 020 000
1 100 000
36
1 920 000
Ungari
800 000
596 000
74
204 000
Saksamaa
566 000
200 000
84
366 000
Prantsusmaa
350 000
77 320
22
272 680
Leedu
168 000
143 000
85
25 000
Läti
95 000
80 000
84
15 000
Tšehhimaa
118 310
71 150
60
47 160
Austria
185 000
65 000
35
120 000
Kreeka
77 380
67 000
87
10 380
Jugoslaavia
78 000
63 300
81
14 700
Rumeenia
342 000
287 000
84
55 000
1http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm
2http://www.eihr.ee/wp/wp-content/uploads/2013/05/holokaust-30.12.pdf
3http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm
4http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm
5http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm
6http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm
7http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis
8http://et.wikipedia.org/wiki/Klooga_koonduslaager

.ODT Laadi alla originaalfail 31 lk · .odt · 13 allalaadimist

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #1

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #2

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #3

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #4

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #5

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #6

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #7

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #8

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #9

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #10

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #11

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #12

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #13

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #14

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #15

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #16

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #17

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #18

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #19

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #20

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #21

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #22

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #23

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #24

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #25

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #26

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #27

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #28

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #29

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #30

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE #31

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-07-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Holokaust

Holokaust Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kautos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide

Ajalugu

doc

Holokaust

Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele

Ajalugu

docx

Holokaust

Teisi aga kasutati aastaid. Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Hiljem laienes sakslaste hävitustöö Ungarisse, Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. (Facing history, 2021) 4 Holokaust 21.jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi (Auschwitzi), Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrisse. Babii Jaris Kiievi lähedal toimus üks kurikuulsamaid Teise maailmasõja massimõrvu. 29.-30.septembril 1941. aastal hukkasid Saksa eriüksused siin 30000 juuti. Holokaust on keskne sündmus arusaamast Lääne tsivilisatsioonist, rahvusriigist, kaasaegsest bürokraatlikust ühiskonnast ja inimloomusest. See oli ettekavatsetud massimõrv miljonite süütute inimeste jaoks. Juhitud rassistlikust ideoloogiast, mis pidas juute

10.klassi ajalugu

290

pdf

Holokaust

Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

doc

Juutide tagakiusamine, Holokaust

Tallinna Mustamäe Gümnaasium REFERAAT JUUTIDE TAGAKIUSAMINE Õpetaja: Kati Küngas Õpilane: Sandra Verrevmägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Selle teema ma valisin just sellel eesmärgil, et teada saada miks räägitakse juutidest, kui halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi.

Ajalugu

doc

Holokaust

nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu

Ajalugu

pptx

Holokaust

Holokaust Vanakreeka keeles Holo - täiesti Kaustos - põlenud Hitler süüdistab Saksamaa probleemides kommuniste ja juute ning kavatseb nad kõrvaldada Termin, mida kasutatakse 1933 45 Saksamaal poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks Hukkunuid 4,3 miljonit 6,2 miljonit Juutide ajalugu Esmakordselt mainitud 3. aastatuhande lõpul eKr Elanud Euroopas juba iidsetest aegadest Keskajal süüdistati juute Jeesuse tapmises Vägivaldsed tagakiusamised Esimene teadaolev juut Eestis elas 1933. aastal Tallinnas Kristalliöö 10. november 1938 Juudi soost saksa pagulane mõrvas Pariisis Saksa diplomaadi Ette valmistanud Gobells ja Reinhard Henydrych Gobells: "Juutide vastu on kõik lubatud" Sihikule võeti juutide omand eramud, kauplused ja sünagoogid Ligi 100 juuti tapeti Tagajärg määrus, millega purustuste eest trahviti juute + koristustöö maksud Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda

Ajalugu

ppt

Holokaust

ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta Nürnbergi seadused Poliitilisedja kodanikuõigused ainult aarialastele Kes oli juut? Soontes oli pool juudi verd, või oli juudi usku või abielus juudiga Juut ei tohtinud abielluda mittejuudiga, pidada alla 45-aastast teenijat

Ajalugu

Rohkem sarnaseid