· Töölised ja eakad hindavad noortest oluliselt kõrgemalt oma rahvuskultuuri, traditsioone, erialatööd, kohuse- ja vastutustunnet, esivanemate austamist, identiteediga seonduvaid väärtusi. · Noored hindavad kõrgemalt edukust, julgust, võimu, globaliseerumisvalmidust maailmakodanikuks saamise soovi, sõpru, isikuvabadust, uuendusmeelsust, madalamalt rahvuskultuuri, sugulasi, traditsioone, erialatööd ja kohusetunnet. · Osaletakse omakultuuri rühmades, kuna peetakse oluliseks folklooritegevust võimalust tantsida, laulda ja musitseerida, ühist vaimsust tunda. Kultuuritraditsioonide säilitamine · Omakultuuri hoidmise alusena märgitakse emakeele rolli. Kui väiksemad rahvusgrupid rõhutasid vajadust kõneleda emakeelt kodus ja arendada pühapäevakoole, siis venelased läksid radikaalselt kuni poliitiliste nõudmisteni: vene keel teiseks riigikeeleks.
Zetod Triinu Arula Karl-Kristjan Küppas Anett Pook Bändist 2003. aasta Värska Idee panna noored seto poisid nende omakultuuri võtmes pop-rocki tegema oli toona põnevust tekitav Suur menu Inspireerinud Tähelepanu tõmbajad pärimusmuusikale Albumid Zetod on tänaseks üllitanud kolm albumit: ,,Lätsi vällä kaema" (2005), ,,Lätsi tarrõ tagasi" (2008), ,,Lätsi sanna" (2010). Jalmar Vabarna Sõbralik, abivalmis Valdab suurepäraselt oma pilli ning teeb seda südamega, mitte sundusest lihtsalt mängida Piisavalt kriitikameelt
Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi, mis on ilmunud lasteraamatus "Miä hummõn tulõ? Illos päiv. Iks tulõ illos päiv. Puhka vällä, et tedä jo varra teretämä joudaq.
lausetena, samuti jääb see ka paremini meelde. Minule jäid kõnest meelde ainult üksikud huvitavamad kohad, ümber ma seda jutustada ei suudaks, kuna väga palju teksti läks lihtsalt kaduma eelkõige ebahuvitavuse tõttu. Aga antud kõne peakski huvitama eelkõige selle valdkonnaga tegelevaid inimesi. Teine miinus, mis minule silma jäi oli segane lauseehitus, mida esines vaid paaril- kolmel korral. Näiteks tooksin sellise lause: ,,Seadustega antud õigustest viljelda omakultuuri jääb väheseks, kui hävitatakse või muudetakse kiiresti tundmatuseni keskkonda, millest see kultuur on elujõudu ammutanud ja milles juurdunud." Või: ,,Ilmselt võib igaüks meist tuua siin ühe selge ja suure näite selle kohta, kuidas meie nelja aasta tagustel unistustel pole keeruliste aegade tõttu läinud korda täituda." Lisasin ka omapoolse nägemuse, sõnade järjekorrast. Presidendi kõnest tõin välja 4 erinevat klassikalist retoorilist vahendit koos näidetega.
Ma pole päris kindel, kas antud töö eest palka makstakse, kuid usun, et tänulikkus, mis lugejaid valdab, on isegi paremaks tasuks. Hea on teada, et leidub neid aktiivseid, kes viitsivad sellega tegeleda ning oma tööga ajalukku väikese märgi jätavad. Andes regulaarselt välja kohalikku lehte, väärtustatakse oma kodukohta, ajalugu, kultuuriväärtusi, kohalikke looduslikke kultuuriväärtusi, kodukoha eripära (näiteks keelt, kombestikku, omakultuuri) ja traditsioone (näiteks käsitööd, rahvarõivaid, külakultuuri, kohalikke laulu- ja tantsupidusid). See kõik aitab välja kujuneda ja säilida kohalikul identiteedil, mis on samuti väikese koha jaoks väga oluline. Igal piirkonnal võivad välja kujuneda kohaliku päritoluga vanasõnad, kõnekäänud, rahvalaulud või muistendid; kohalikud kirjanikud, muusikud, näitlejad ning nende looming võib tähelepanu alla sattuda.
Peale selle, paljud esindajad arvasid, et kunst on sotsiaalse tegelikkuse ümberkujunemise ja uue inimese kasvatamise oluliseks vahendiks. Nende esteetilise süsteemi olulisem positsioon: kunst ei ole ainult võimalus reaalse maailma ja tegelikkuse peegeldamiseks, aga ka vahend arendamiseks ja ümberkujundamiseks. See oli Nõukogude Liidu üks põhieesmärke. Kuid eksisteerisid ka alternatiivsed teooriad, et ainult vaimse omakultuuri tõus võib kindlustada iseseisvuse kunstis. Selleks oli vaja rahvuslikku ülestõusu, mis tagab maksimaalset omakultuuri loomist. Nende teooriate sõnul, peab iseseisvus oma majanduspoliitika ning sotsiaalandlusega valmistama kõige soodsama majandusliku pinna, millest võiks tärgata kultuur, vaimne looming. Propaganda on võimas instrument, selle õiget kasutust võib nimetada tõeliseks kunstiks. Kuid kas propaganda on siht või vahend
Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Huizinga vaatleb ka mängu rolli inimkonna ajaloo eri ajastutel, selle osakaalu ja tähtsust erinevates kultuurides. Mõistes ajastu olemust, suudame paremini mõista ka mängu osatähtsust ja mõju meie kultuuri ja ühiskonna kujunemisele ning omakultuuri arengule. Mäng on omane igale ajastule. Mängu allikaks on imitatsioon ja kogemused. Mäng oli lahutamatu osa rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu
Teise maailmasõja tagajärjel jäi Eesti enam, kui 50 aastaks taas Venemaa võimu alla. Mõlema sõja tagajärjel kandis Eesti suuri majanduslikke ja kultuurilisi kahjusid. See nõudis suuri kapitalimahutusid, et taastada sõjaeelsed majandussüsteemid ning tööjõudlus. Sõdade käigus hävisid paljud kultuuriehitised ning mälestised, mistõttu hävis suur osa eesti pärimusest ning arhidektuurist. Esimese maailmasõja ning sellele järgnenud Vabadussõja järel asusid eestlased omakultuuri jälle jõudsalt üles ehitama. 1919. aastal avati Tartu Ülikool, tänu millele oli võimalik iseseisvusaastatel hariduse, samuti teaduse areng. Hariduselus etendasid rolli ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. Kui Eesti iseseisvus, lõi stabiilne poliitiline kord soodsad tingimused loomeinimestele kultuuri arendamiseks. Arenes teater, levisid moodsad kunstivoolud ning ühtlasi ka uudsed muusikazanrid. Samuti arenes ka spordielu- loodi mitmeid spordiseltse ning ringe, mis
õppe- ja kasvatustöös. Mäng on suhtlemisoskuse, eneseteadvuse, õpimotivatsiooni ja aktiivsuse arendamise vahend. Luues lapsele mängu korraldamiseks vajalikud tingimused, saab ta kujutluses rahuldada tegelikkuses teostamatud soovid. Huizinga vaatleb ka mängu rolli inimkonna ajaloo eri ajastutel, selle osakaalu ja tähtsust erinevates kultuurides. Mõistes ajastu olemust, suudame paremini mõista ka mängu osatähtsust ja mõju meie kultuuri ja ühiskonna kujunemisele ning omakultuuri arengule. Mäng on omane igale ajastule. Mängu allikaks on imitatsioon ja kogemused. Mäng oli lahutamatu osa rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on
Härjad möödusid Rapla mõisast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala jõe äärde rajada. KULTUURILOOLINE TAUST Rapla maakond on oma kultuuritaustalt väga mitmekesine – siin on segunenud maa- ja linnakultuur, pärimus- ja massikultuur, erinevate kihelkondade ja maakondade traditsioonid. Raplamaale on iseloomulik, lähtuvalt tema kirjust ajaloost, keskmisest suurem kultuuriline mitmekesisus. Puudub omakultuuri kese – traditsioonidega maakonnalinn, kogu maakonna osas ei ole ajaloolist kokkukuuluvust. Raplamaa ei ole üks kultuuripiirkond vaid erinevate kultuurikantide – Kullamaa, Nissi, Märjamaa, Vigala, Hageri, Rapla, Juuru, Türi ja Vändra kihelkonnad – kogumik, kus on igast kandist midagi. Viimaste aastakümnete koos tegemised on tekitanud kultuurikeskkonnas siiski omalaadse väärtusliku ühisosa ja Raplamaa eristub selgelt oma naabritest.
vajadustele; 2) tagada õppe kvaliteet, muutes haridussüsteem avatumaks ja soodustades konkurentsi; 3) tõsta haridussüsteemi tõhusust; 4) tagada sotsiaalne õiglus, luues tingimused kvaliteetse õppe kättesaadavuseks kõigile õppuritele, vaatamata soolistele, piirkondlikele ja majanduslikele erinevustele; 5) tagada eesti kultuuri ning keele säilimine ja luua eeldused nende arenguks, samas soodustada rahvusvähemuste omakultuuri ning keele säilimist ja arengut; 6) detsentraliseerida haridussüsteemi juhtimine ning suurendada õppeasutuste iseseisvust ja vastutust, suurendades Haridusministeeriumi strateegilist rolli; 7) luua tingimused pidevateks haridusuuendusteks, tuginedes hariduspoliitilistes otsustes haridussüsteemi seisundi regulaarsele hindamisele ja professionaalsele analüüsile. Eesti peab välja töötama omad strateegiad haridussüsteemi arendamisel. Eesti
Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu. Konverentsi viimane päev kulus tervenisti etnofuturismialaste plaanide arutamisele ja ühistegevuse kavandamisele. Küsimus on keeruline seepärast, et eriti Venemaa territooriumil elavaid soome-ugri rahvaid on püütud viimastel aastakümnetel eriti aktiivselt ümber rahvustada, üritades kaotada nende identiteeti. Konverents teadvustas omakultuuri kui identiteedi aluse ja põhiväärtuse ning otsustas igakülgselt toetada ja propageerida tegevust, mis kindlustab "etnole futu" s.o. rahvuste ellujäämise tulevikus rahvustena. Otsustati ühiselt ellu jääda. Läbirääkimistel leiti, et parim viis selleks on loovalt ühendada soomeugri iidne mõtteviis infoühiskonna uusimate võimalustega. Käesolev kokkuvõte on konverentsi initsiaatorite ja korraldajate ülevaade soome-ugri etnofuturismi kui mõtteviisi alustest ja kujunemisloost.
1978 võeti vastu määrus vene keele õpetamise parandamisest liiduvabariikides, millega algas kakskeelsuse kampaania. Venestamise ja rahvusliku identiteedi hävitamise poliitika kutsus eestlastes esile laialdase rahulolematuse. Rahvusliku kultuuri areng oli kogu nõukogude perioodil ideoloogilise surve all: kultuur pidi olema sisult sotsialistlik ja vormilt võis olla rahvuslik. 1960.aastatel saavutati märkimisväärne loominguvabadus. Tsensuur nõrgenes, rohkem järgiti omakultuuri traditsioone, jälgiti lääne moevoole. Kerkis esile uus põlvkond kirjanikke, kunstnikke, kes püüdsid laveerida lubatu ja keelatu vahel: Paul-Erik Rummo, Jaan Kaplinski, Mati Unt, Hando Runnel, Viivi Luik jt. Tallinnas toimus I dzässifestival NSV Liidus, levis rock-ja beatmuusika. Arenesid kino, raadio, televisioon, endiselt toimusid üldlaulupeod. Rahvuslikku identiteeti aitas alal hoida emakeelne õpetus haridussüsteemi kõikides lülides, sh. kõrgkoolis.
Luuletaja jõuab siiski lepitava tõdemuseni : ,,Tühine / on, mis surmana sul näis: / eluallikaid täis" (,,Lahendus"). Luuletus ,,Vabaduse deemon" kuulutab inimsusele ja tõetunnetusele võõraid ootusi. See tähendas tol ajal vastuhakku autoritaarseks pürgiva võimu ideoloogiale, mida otseselt või kaudselt toetasid mõned tookordsed kirjanduslikud suundumusedki. Kodumaise ainestikuga piirdumist, ahtameelset rahvuslikkusetaotlust ja omakultuuri saavutustega kehklemist pilkas Alver vaimukas luuletuses ,,Kool". Põliseid maailmakultuure sümboliseerivate Sokratese, Goethe ja teistega samasse klassi on paigutatud tõsieestiline Vanapagan, kuid laisa-poisi-paigale: Ent viimases pingi, otse vastu ust, Laup kipras, kulmudes veel mõni agan, Veab lehele, mis tindist täitsa must, poolunisena tähti Vanapagan.
esitab nõudmisi nii turismiettevõtjale kui ka turistile Millised on ökoturismi eelised? · Ökoturism loob töökohti ja elatist säästes loodus- ja kultuuriväärtusi. See on justkui viis süüa kooki nii, et see ikkagi alles jääb. · Ökoturism on tänasel päeval üks efektiivsemaid vahendeid, mis aitab toetada looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja integreerida neid omakultuuri säilitamise ning majandusliku arenguga nii väiksemas kui ka suuremas skaalas, nii kodumaal kui ka kaugetes sihtkohtades. · Ökoturism annab loodushoiutegevusele majandusliku väärtuse, mida ei suuda ükski teine majandusharu. 5 · Ökoturism püüdleb looduskaitse edendamise ja keskkonnariskide minimeerimise suunas.
progressi, vaid hoopis regressi ehkki Leemeti sõprade, viimaste inimahvide Pirre ja Räägu pajatused toovad tsiviliseerumisprotsessi kriitikasse ka elutervet kõrvalpilku. Sest nende väitel "Ei alanud meie rahva allakäik mitte külasse kolimise ja leiva söömisega, vaid sellega, et aeti selga võõraste loomade nahad ja võeti kasutusele laevadelt röövitud rauast riistad". Kummatigi jääb "Ussisõnades" tervikuna valitsema kaotusvalu ja ihalus algupärase omakultuuri järele ning murega selle kadumise ja võõra kultuuri pealetungi pärast ehk mäletamise iha ja unustamise hirmuga. Oma ja võõra, vana ja uue vahekorra vaagimine seostub aga veel teisegi suure küsimusega: kas lootusetus võitluses tuleb kohaneda ja alla anda või mitte? Nagu nii paljud armastatud kangelased, peab ka Leemet valima vana ja uue maailma vahel. Alles üsna romaani lõpus jõuab ta selles
Ometi on ta osanud õnnelikult ühendada oma taotlusi usuelu uuendamise alal rahvakunsti harrastustega, püüdes luua sünteesi luterluse ja muinas-põhjamaise paganluse vahel. Grundtvig on rohkem kasvataja ja tegelike ülesannete mees kui ükski romantikuist. 1832. aastal andis ta välja oma suure ,,Põhjamaade mütoloogia", lõi rohkesti kirikulaule ja peaaegu rahvalauludeks saanud kodumaalaule. Tema peateened kuuluvad rahvaliku omakultuuri rajamise (rahvaülikoolid ja taanikeelne üldharidus) ning usuelu uuendamise alale (grundtvigism nn. ,,rõõmus ristikusk"). Ta nõudis eesõigusi emakeelsele haridusele, tema õhutusel võttis Taanis hoogu üldhariduslike maa-rahvaülikoolide asutamise liikumine (1844), kust see levis teistessegi Skandinaavia maadesse. 1826. Aastal paneb ta vaimulikuameti maha, olles tülli läinud ametliku kirikuga. Seejärel viibis ta Inglismaal vanu anglosaksi käsikirju
Euroopaliku kultuuri ja olme juurutamine väljendus just visuaalselt. Hakati kandma euroopalikke riideid, aeti ära habemed, hakati elama moodsates hoonetes ja sööma teist toitu. Need välised muudatused muutsid ka mõtlemist, mentaliteeti. Vene ühiskond muutus dünaamilisemaks ja muudatustele vastuvõtlikumaks. Euroopa kultuuri ja väärtushinnangutega tutvumine viis ühiskonna eneseteadvuse tekkimiseni. Tekkis mingil määral omakultuuri eitamine, mis polnud pikemas perspektiivis hea. Oluliseks modernisieerimise kitsamaks valdkonnaks on ka territooriumi unifitseerimine, mis hakkab peale just Peeter I ajast. Vene riigi territooriumi hakati valitsema ühtede põhimõtete alusel. Toimus haldusreform, millega jagati riik kubermangudeks. 1721. aasta oktoobris vormistatakse juriidiliselt impeerium. Peetrile omistati imperaator/keisri tiitel, millega tähitsati ka impeeriumi lõpliku loomist
mus naljakate mängude MM ja viktoriin. Külas Krista Dreger 51 37685 käis spordijuttu ajamas rallisõitja, kes näitas oma Nona Viro 56 675542 MTÜ LOOVKESKUS PärimusKoja suvelaagrid Selline pärimuslaager on vajalik lastele, kes on Ülesanded: parandada noorte teadmisi looduslikust huvitatud omakultuuri õppimisest, hoidmisest, keskkonnast ja õpetada loodustsäästvalt elama; arendamisest ja edasikandmisest, kes tahavad arendada nende tööharjumusi ja -vilumusi; luua lisaks kuivale klassitunnile kogeda raamatust olukord, kus laps ise esitab endale küsimusi: kes loetut, näha ja praktiseerida terviklikku tööprot- ma olen, kus on minu juured, miks on just selline sessi
tegevusalade (koorilaul, karskus jm) seas oli ka omakultuur: taarausk, kodukaunistamine, rahvatants jm. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anna Raudkats. Anna Raudkats asus Eestis rahvatantse taaselustama, et need ei jääks ainult kirjeldusteks arhiiviriiulitel. Tema käsitluse kohaselt saab eestlane ennast väljendada just omi tantse tantsides. Anna Raudkatsi seades on saanud väga tuntuks "Tuljak". Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus korraldas 1926. aastal eesti omakultuuri õhtu, mille toimet (harrastus)rahvatantsu arengule saab võrrelda esimese laulupeo mõjuga eesti koorikultuurile. Omakultuuri õhtul taheti lisaks tantsule tutvustada rahvamuusikat, -laulu, -kombeid ja rahvarõivaste kandmist. See oli mõeldud vastulöögina pealetungivale linnakultuurile, mis selleks ajaks oli juba "alla neelanud" suure osa rahvatraditsioonist. Tantsupidude traditsioonile pani aluse rahvatantsujuht Ullo Toomi (19021983). Esimene rahvatantsupidu peeti 1947. aastal koos XII
peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: müüdiliseks maagilisteks ja šamaanilisteks seikluslauludeks fantastilisteks lauludeks kiristlikeke legendideks ballaadideks narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori “esimesele” ja “teisele elule”. (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris
Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: · müüdiliseks · maagilisteks ja samaanilisteks · seikluslauludeks · fantastilisteks lauludeks · kiristlikeke legendideks · ballaadideks · narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks · ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori "esimesele" ja "teisele elule". (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris
sajandi esimestel kümnenditel tegi Baltikumi saksakeelne kirjandus Põhjasõja-järgse saksa haritlaste sisserännu tõttu läbi mõningase muutuse. Eelnevatel sajanditel oli baltisaksa kirjandus olnud provintsikirjanduseks saksa ja Hansa kultuuri äärealal, mida Rootsi aeg ega Tartu-Pärnu ülikooli tegevus polnud muutnud, kuigi ehk mõnevõrra mõjustas. Tähtsamateks kirjanduslikeks saavutusteks olid olnud siinsed kroonikad. Sajandite vahetusel on tahetud näha teatava ,,balti omakultuuri" tekkimist. Selle tõukejõuks olid 18. sajandi teisel poolel Saksast Riiga saabunud ja seal tegutsenud literaadid Johann Georg Hamann ning Johann Gottfried von Herder. Riias töötas aastast 1767 Hartknochi kirjastus, mis avaldas nende (ja Immanuel Kanti) töid. See oli saksa esiromantika periood. Lisajoone sellele andis Herderi huvi rahvaluule vastu, mis mõjutas ka Eesti alal tegutsenud kirjamehi. Tartus (ja selle ümbruses) elunevatest
kedagi tööle võetakse. See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti keele säilimisele aitab kaasa, kui kõik ajakirjanikud oleksid ajakirjandusharidusega, mitte vaid pelgalt kirjutada oskavad mis tahes eriala inimesed. See innustaks laia üldsust, kes ajalehele kirjutada soovib. Omakultuur peaks igaühele esmatähtis olema ja sellele aitab olulisel määral kaasa hea keelekasutus. Ingrid Rüütel, meie rahvaluuleteadlane, arvab: ,,Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda. Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise, vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel." Peame kaitsma oma emakeelt, sest Eesti on ainus koht, kus seda teha saab ja me ise oleme selle oskajatena parim reklaam oma maale ja rahvale. Pealegi on hea emakeeleoskus kasulik mis tahes võõra keele õppimisel. 2009. aasta 31. detsembri
Samuti valdkonnad, kus noored tunnevad, et saavad oma panust maksimaalselt rakendada. Loodushoiuga seotud teemad: Projekt ,, Oma puu, oma mets" ( Millest kõneleb puu, mets) Uurimus sobib koolidele, kus on miljööväärtuslik õueala. Uurimuseks võib leida ka maakonnast näiteks mõne vanema puu, taime, millel eelnevalt on oma ajalugu. Teema ümber võib põimida uurimuse, muusika, muistendi või muinasjutu. Eesmärgiks kodukandi loodusloo uurimine, omakultuuri väärtustamine, looduskaitse ning suhtumise kujundamine meid ümbritsevasse keskkonda lugupidamise ja austusega. Samasuguseid projekte võib korraldada näiteks tutvumaks oma maakonna rabade, metsade loodusega. Näiteks võivad loovtöö tegijad koostada uurimustöö tulemustena erinevatest taime,- loomaliikidest töid, pildimaterjali, voldikuid ja muud, mida saab hiljem edukalt kasutada õppevahenditena algklassides, eesmärgiga tutvustada oma kandi loodusvara
Üldreeglina jäädi siiski Põhjamaadest eemale. 1930.a-te esimesel poolel hakati otsima nn oma teed ja seda, kelle eeskujul oma orientiirid seada. Loomingu vastavale ankeedile vastas 27 tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelast, kes valdavalt arvasid, et orienteeruda tuleb enam kui ühele kultuurile. Üldiselt olid haritlased allergilised diktatuurireziimide ja maade vastu. Tammsaare kutsus Euroopa-maaniale vastukaaluks rohkem väärtustama omakultuuri. Tammsaare kartis, et inimene võib muutuda masina osaks, viidates Ameerika või Venemaa kogemusele. Kutsealane organiseerumine Eellugu Eesti Vabariigi ajal kõneldi ligikaudu sajast toimetuse liikmest, kes ajakirjanduses üheaegselt leiba teenisid. Ametialane organiseerumine hakkas esimesi võrseid ajama aga juba sajandi alguses. Rolli mängisid teiste rahvuste ajakirjanike kogunemised: 1902 teatati ajakirjanike aukohtu kokkukutsumisest Moskvas, 1905 toimus Peterburis
annaabi.ee 
