Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Kaunite käte nimel Referaat Juhendaja: Marella Kakkum Kuressaare 2017
Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 10C Klass Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mihnevits Aleksandr Prigorovski Camacho Vitali Nikolajev
tt t v v t t t t v v v t t t v t v v t t t v v v v t t v t t v v t t v t v v t v v v v t v v t t v v v v v t v see tulp näitabki valemi tõeväärtust Lisad. Tabelid. Tabel nr 1. Formaalse loogika põhilised sümbolid (allikas: Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 18). Sümbol Nimetus A, B, C,... p, q, r, s... lausemuutujad, atomaarsed valemid ( ); ¬, &, , , sulud; loogiliste tehete sümbolid prioriteedijärjestuses alates kõrgemast: eitus, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents
Inglismaa läänerannikul. Svetlana ei soovi enam kellegagi kohtuda. Jossif Stalini perekond: · Esimene abikaasa Kato Svanidze (Jekaterina Dzugasvili; 18851907) o Poeg Jakov Dzugasvili (19071943) Esimene abikaasa (Zoja Dzugasvili) (neiuna Gunina; 1908 1957) Teine abikaasa Julija Dzugasvili (neiuna Judif Meltzer; surnud 1967 või 1968) Tütar Galina Jakovlevna Dzugasvili (sündis 1939) · Teine abikaasa Nadezda Allilujeva-Dzugasvili 19011932) o Poeg Vassili Stalin (19211962) Esimene abikaasa Galina Stalina (neiuna Burdonovskaja; surnud 1990) Poeg Aleksandr Stalin (sündis 1941) Tütar Nadezda Stalina (sündis 1943) Teine abikaasa Jekaterina Stalina (neiuna Timosenko; surnud 1983)
Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti. ...
TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest
Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? 3. Ehitusettevõte Riverito- Finantsinveteeringute haldamine, koostööleping ettevõttega „AS Merko ehitusega“. Firma on laienenud ka Lätti ja Leetu. Kes on Eesti TOP 3 rikkamat naist aastal 2015? • Tatjana Liksutova: • Vanus: 36 • Vara väärtus: 85 700 000 • Ettevõte: Transgroup Invest • Evelyn Tihemets • Vanus: 32 • Vara Väärtus: 56 000 000 • Ettevõte: Pro Kapital • Galina Ignatenko • Vanus: 57 • Vara väärtus: 31 300 000 • Ettevõte: Eesti mereagentuur Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Transgroup Invest- Ehitab äri-, büroo- ja administratiivhooneid ning pakub rentida peamajas büroopindu. • Arhitekt: Urmas Lõoke. • Pro Kapital- Ehitab suuremahulisei äri- ja elamispindu Eestis, Lätis, leedus ja Saksamaal. • Ettevõte alustas aastal 1994 ja on siiamaani viinud läbi 20 arendusprojekti, ca. 180 000
Brandy Galina Latkina Kp43 Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Reeglina serveeritakse konjakit ja brändit aroomiklaasist serveerimismaht 4 8 cl brändidel on klassifikatsioon ja vanemaid brändisi juuakse pigem puhtalt kui segatakse. Klassifikatsioon: V.S noorim destillaat ei tohi olla alla kahe ja poole aasta vana; V.S.O.P noorim destillaat ei tohi olla alla viie aasta vana; EXTRA noorim destillaat ei tohi olla alla kuue aasta vana. Klassifikatsioon: Fine küpsenud tammev...
Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime Andrese rist. 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] Tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge
Esimese rekordi kaugushüppes püstitas Sparta atleet Chionis OM aastal 656 eKr. Naiste kaugushüpe võeti OM kavasse alates 1948.a.Kaasaegsetel OM- del on kaugushüpe olnud kavas alates 1896-st aastast. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09 Kasutatud kirjandus: https://sites.google.com/site/kergejoustik/kasutatud-kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kaugush%C3%BCpe
Kaugushüpe Erik Ott-Jõõgre 9.Klass Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade
Maavarad Galina Latkina Kp43 Maavara ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e. kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas ...
Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes räägib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta õie ning loa tulla tagasi, kui see on närtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut õnnelikku elu
koht üldtabelis 63. 48aastane, koht üldtabelis Pala valla pearaamatupidaja 80. Tema ettevõte Riverside OÜ NG Investeeringute teeb Ukrainas koostööd Eesti suuromanik Jüri Käo, Enn rikkaima ettevõtja Hillar Kunila ja Andres Järvingu Tederiga. kõrval, päris osaluse lahkunud abikaasalt Indrek Vanaseljalt. Eesti rikkaimad naised (2) 3. Galina Ignatenko Vara väärtus 25,7 mln eurot, 54aastane, koht üldtabelis 84. Pärast abikaasa surma sai temast Eesti Mereagentuuri omanik. Ettevõtet juhib Eestis poeg Danil Ignatenko ja Venemaal poeg Aleksei. Danil oli 2005. aastal juhtimist üle võttes kahekümnendate alguses, ema on talle ja Alekseile alati nõu andnud. Eesti rikkaimad mehed (1) 1. Hillar Teder vara 2. Oleg Ossinovski vara väärtus 350 mln eurot. 50 väärtus 223,7 mln eurot. 46
draamasid, hümne ja motette, franko-flaami koolkonna muusikat, Itaalia Trecento-meistreid, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šansoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.–18. sajandist ning 20. sajandi heliloojate muusikat. ● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid Riho Ridbeck – bass, löökpillid
Eesti Ajaloomuuseum Stepanova Galina 12r2 Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu · Maarjamäe lossis · Pirita tee 56, Tallinn · Avatud K-P kl 10-17 ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu EKSKURSIOONIDE TELLIMINE Näitusele ,,Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki" on võimalik tellida ekskursioone telefonil 6228 633 või triin.siiner(at)ajaloomuuseum.ee vähemalt 1 nädal ette Ekskursioone saab tellida ka vastavalt teemade...
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama
Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris “muud kulud” või “muud tulud” ja kirjeldage seda selle järel veerus “Seletus”. 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on “xxxx,xx” näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Galina Matrikli nr. 155288 Perekonnanimi: Stepanova Eriala: Ärindus Seletus Ühes kuus (kui Te tahate Kulu või tulu liik (22. oktoober – 22. Aastas alakulusid või
Muusikaretsensioon ,,Aeg. Teine Sümfoonia" Ballett 7. Oktoobril 2011 külastasin ma Rahvusooperit Estonia, et nautida ballettiõhtut. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu tund ja pool, koos ühe vaheajaga. Esitlusele tulid 2 suurepärast lavastust. ,,Aeg" on lavastatud Tiit Helimetsa poolt ja muusika on Paula Mattheuse looming. Antud lavastus kanti maailmas esmalt ette 1. oktoobril 2011 Rahvusooperis Estonia. Peategelasteks olid Galina Laus, William Moor, Olga Rjabikova ja Anatoli Arhangelski neid saatsid veel paljud tuntud baleriinid. Teiseks lavastuseks oli koregraaf Uwe Scholzi poolt seatud,,Teine Sümfoonia", mille saateks oli Robert Schumanni Teise Sümfoonia Cduur. Maailmaesietendus oli 10.märtsil 1990 Zürich Ooperimajas. Solistideks olid Alena Shkatula, Maksim Tsukarjov, Marika Musite ja Anatoli Arhangelski. Lavastus ,,Aeg" oli modeniseeritud muusika, kus olid vahelepõimitud vaikus hetked ja luule
Hrustsov ja Breznev N. Hrustsov, wikipedia(01.05.2017) L. Breznev, wikipedia(01.05.2017) Elulugu Nikita Hrustsov Leonid Breznev Sündinud 1894. a. Kurski kubermangus, Sündinud 1906. a. Katerõnolavi Venemaa keisririigis kubermangus(Ukrainas), Venemaa keisririigis Sündis talupojaperekonnas. Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi, Asus 12aastaselt tööle hiljem õppis ta töökoolis. kivisöekaevanduses ja tehestes. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis- Osales kodusõjas, peale seda oli Maaparandustehnikumi majandus- ja parteitööline. Lõpetas ta Dneprodzerzinski Saadeti M...
Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad Variatsioon ,,L'aurore" Heidi Kopti, Marika Muiste, Tiina Ojanen Variatsioon ,,La priere" Svetlana Danilova, Galina Laus, Nanae Maruyama ,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatris. Seepärast on sobiv tähistada Eesti Rahvusballeti sümdi just selle romantilise, rõõmsa ja populaarse balletiga. Leo Delibes'i ballett on kolmes vaatuses: I vaatus Linnaväljaks Galiitsias. Linnapea tütar Swanilda on kihlatud noore ja nägusa Franziga.
Stalini ja Lenini eriarvamustest vaikiti ja Lenini kiri kongressile avaldati alles pärast 1956. aastat. Jossif Stalini perekond: * Esimene abikaasa Kato Svanidze (Jekaterina Dzugasvili; 18851907) o Poeg Jakov Dzugasvili (19071943) + Esimene abikaasa (Zoja Dzugasvili) (neiuna Gunina; 1908 1957) + Teine abikaasa Julija Dzugasvili (neiuna Judif Meltzer; surnud 1967 või 1968) # Tütar Galina Jakovlevna Dzugasvili (19392007) * Teine abikaasa Nadezda Allilujeva-Dzugasvili 19011932) o Poeg Vassili Stalin (19211962) + Esimene abikaasa Galina Stalina (neiuna Burdonovskaja; surnud 1990) # Poeg Aleksandr Stalin (sündis 1941) # Tütar Nadezda Stalina (sündis 1943) + Teine abikaasa Jekaterina Stalina (neiuna Timosenko; surnud 1983) # Poeg Vassili Stalin (19491972)
Kuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984
Latõninale, kes olümpiatelt võitis kokku 18 medalit Riistvõimlemise liidrid 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtsinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiina. Kasutatud kirjandus:
Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; Napoli- Marika Muiste ; Poola- Olga Rjabikova ,,Luikede järv" on maailmalavade populaarseim klassikaliste ballettide tippteos, mille lõi 19. sajandi lõpul Vene päriolu helilooja Tsaikovski. Tiit Härma versioon jutustab
Muusikaretsensioon Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde.
Galina Rohumaa, 141059TSRKB 7. september 2014 Mis on majandusteadus? Artikli taust http://www.postimees.ee/teema/piim Artikkel Postimehes 2.september 2014 - "Piima hind kukkus järsku korraga kümne aasta taha". Artiklis räägitakse, et Eesi piimatööstuse suurfarmid saavad otseselt mõjutatud, kui piimatoodete hinnad turgudel langevad. Kui märtsini 2014 oli piima hind tõusnud kümne aasta kõrgeimale tasemele, siis tana on 40% odavam (andmed Valio ja Estover piimatööstus). Aga on oodata, et kui turg pöördub tõusele, siis kohe tõusevad piima kokkuostu hinnad. Venemaa toiduainete embargo kiirendas Balti riikide piimaturul protsesse - moodsad suurfarmid kasvavad tänu efektiivsusele üha suuremaks ning väiketalud langevad mängust välja. Seetõttu kõigub piima hind Eesti turul, erinevus väiketootja ning suurtootja kokkuostu hinnas on ligi 11 senti. Vastupidiselt suurel turul toimuvale kavatseb Prato talus nelja lehma pidav omanik oma piima hinda...
Muusikaretsensioon Pjotr Tsaikovski balett ,,Luikede järv" Käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski baletti ,,Luikede järv". Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Laus, Maksim Tsukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nii nimetatud psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu
võimlemiselemente. 1961. aastal ühineti Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) 1963.aastal korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad. 1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad. 1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad. Eesti parimad iluvõimlejad · Viktoria Bodganova(treener Galina Kedrina). · Carmel Kallemaa(treener Janika Mölder). · Irina Kikas Yevgeniya Olegovna Kanayeva · Yevgeniya Olegovna Kanayeva sündinud 2. aprill 1990 Omsk , Nõukogude Liit ) on vene rütmiline võimelja . Ta on 2008 Olympic üksikute kullavõitja ja Euroopa meister kõik ringi Rütmiline võimlemine. Ta on üks parimaid Iluvõimlejad ajaloos. · Kanayeva on 1.70m (5'7 ") pikk ja kaalub 49 kg (108 lbs). Pildid Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia
Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta.
Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtsinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] 3.Sportvõimlemine tänapäeval
luuletaja peas ja kehal olid haavad, samuti oli tal suur koljukahjustus otsmiku piirkonnas. Oli tõenäolinem, et Jesseninit oli rünnatud ja ta oli saanud ennast kaitstes surmavalt haavata. Alles seejärel oli lavastatud enesetapp. Kes oli Jessenini surma/mõrva korraldaja, kas on tegemist tõeste materjalidega, selle uurimine alles käib.Jesseninil oli elus veel mitmeid olulisi naisi, kes kõik on temast mälestusi kirjutanud. Inimlikult lähim oli talle Galina Benislavskaja, kes luuletajat toetas alates 1920. aastast. Aasta pärast Jessenini surma Laskis G. Benislavskaja ennast maha Vagankovo kalmistul Jessenini haual, jättes maha kirja: ,,Kõige kallim, mis mul oli, on siin hauas" Ta maeti Jessenini kõrvale.
Juri Gagarin Juri Gagarin oli vene rahvusest Nõukogude kosmonaut, kes 1961. aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Lapsepõlv Gagarin sündis 9. Märts 1934 Lääne oblastis, Gžaski piirkonnas, Klušino külas, mille nimi muudeti pärast tema surma Gagariniks. Gagarini vanemad pärinesid talurahva seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin oli oli kolhoosi puusepp, ema Anna Timofejevna Matvejeva töötas piima-kaubafarmis. Gagarin oli kolmas neljast lapsest. Tema 2 vanemat õde ja venda Valentin ja Zoja küüditati okupeeritud Saksamaale ja Venemaale orjatööle. Kooliaastad 1941 aastal läks Gagarin kooli, kuid samal aastal õpingud katkesid, kuna küla hõivasid sakslased. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 1943 vabastas Punaarmee aga Klušino küla ja õpingud jätkasid. 1945 kolis Gagarini pere Gdanskisse, kus ta lõpetas ka keskkooli ja asus õppima Ljubertsõ 10. Kutsekooli. Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, l...
V: Jah on, näiteks Krista Laosi ,,Minu Eestimaa", Anu Paal-rinnanõelad. Mis on autoritiraaz? V: Autoritiraaz on teise sõnaga autorilooming. Tekstiil. Nimeta erinevaid tooteid ja nende autoreid. V: Oskar Kallis ,,Siurulindu Kalevipojast", kavand 1915, teostatud 1997. Günther Reindorff ,,Ülesehitus", 1944 Kunstitoodete kombinaat: Leesi Erm ja Mall Tomberg-zakaarkangad, 1950.aastad Lea Walter, ,,Villased linikud", 1960.aastad Galina Leskina, ,,Nõukogude rahvaste sõprus", 1951. aasta. SEE TÖÖ OLI KÕIGE MEELDEJÄÄVAM, NII VÄRVILINE JA ILUS! Anita Laigo ,,Kangad" Ellen Hansen ,,Lõõsk", 1962.aasta Krista Leesi ,,Kleidiriie" Nahk. Mida on nahast tehtud? V: Nahast on tehtud kaarditasku ja peenrahakott, köited(,,Eesti arhitektuuri ajalugu"- Ivi Laas), päevikud, albumid(Aino Lehis), külalisraamatud ,,Kündja" (Naima Suude), Karbid ,,Ülespoole" ja ,,Kolm triipu", käsitöökarp jne.
olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Visnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt. Lauljakarjääri kõrval töötab ta ka laulupedagoogi ja koolmeistrina ning on meistersportlase kandidaat sambos. Jassi Zahharov, kes mängis Tomski osa, on eesti ooperilaulja (bariton). Ta on alates 1997 aastast "Rahvusooper Estonia" solist. Enne seda oli ta solist "Vanemuises" teatris. Lõpetas Tartu kaugõppekeskkooli ning on veel õppinud Ida Urbeli balletistuudios ja tartu 2. Keskkoolis
Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Valitud kataloogiosa: ÜLIÕPILASTÖÖD Otsingusõnad: kultuuridevaheline JA psühholoogia Ilmumisaasta: 2001 kuni 2001 Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused : magistritöö / Svetlana Kadõkova ; juhendaja : Galina Mikkin ; Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001 4) Leidke noot, milles on popmuusika lugude seaded viiulile. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Teaviku laad: noot Otsingusõnad: popmuusika JA viiul Tulemus: Laule ansamblile Ruja [Noot] / Rein Rannap 5) Mitu murrete teemalist perioodikaväljaannet on ESTER kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing
paljudel rahvusvahelistel ga-lakontsertidel ning tantsinud teatrilavadel kogu maailmas. On saanud erinevaid nimekaid auhindu, sealjuures Rudolf Nurejevi nimelise tantsuauhinna 1993. aastal, Philip Morrise nimelise parima tehhi tantsija auhinna 1999. aas-tal, Pukini fondi balletiauhinna Onegini rolli suurepärase interpreteeringu eest 2000. aastal ja kuldmedali 7. Maailma Balleti Festivalil Ukrainas 2001. aastal. On olnud muu-hulgas selliste kuulsate baleriinide partner nagu Galina Mezentseva, Ljubov Kunakova, anna Ajupova, Natalia Sologub, Anastasia Volotkova, Daria Klimentova, Barbora Kohoutkova, Larissa Lenina, Hana Vlacilova jpt. On töötanud koreograa. assistendina järgnevate lavas-tuste juures: ,,Kameeliadaam", ,,Salome", ,,Onegin", ,,Asjatu ettevaatus", ,,Pähklipureja", ,,Korsaar", ,,Luikede järv". ,,Giselle" Vanemuise teatris on tema esimene iseseisev bal-letilavastus. Kunstnik CHARLES CUSICK-SMITH
Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005....
Eestimaa sümboliks. 1970. aastad toovad areenile heliloojate uue põlvkonna, kellest täna on muusikapildis kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949- 2001, 8 ooperi autor), nendega liitusid veidi hiljem René Eespere (*1953), Erkki-Sven Tüür (*1959, peamiselt instrumentaalmuusika) ja Urmas Sisask (*1960, koori- ja klaveriteosed). 1990ndad tõid eesti muusikasse taas uue põlvkonna: Mari Vihmand (*1967), Toivo Tulev (*1958), Helena Tulve (*1972), Galina Grigorjeva (*1962), Mart Siimer (*1967), Rauno Remme (*1969), Tõnu Kõrvits (*1969), Tõnis Kaumann (*1971), Jüri Reinvere (*1971). Mõnigi helilooja on olnud väga edukas. Näiteks valis 1995 Londoni Academy of St. Martin in the Fields Tõnis Kaumanni Euroopa nooreks heliloojaks. Edukad on olnud eesti heliloojad ka ROSTRUMi heliloomingukonkursil. Soovitatud heliteoste hulka on seal jõudnud Erkki-Sven Tüüri Reekviem (1994), Lepo Sumera 5. sümfoonia (1996), Helena
- will run (habitual) 3. - comes 3. - will go, come (habitual) 4. - arrives 4. will come by transportation (process habitual) 5. - bring 5. will bring (habitual) : 1. Marina is going to her grandmother. 2. He came from the hospital. 3. Boris came (trans.) from uncle Roman. 4. Our volleyball team is going (fly) to Moscow. 5. Girls are going from the concert. 6. Galina is sick, but she came to class to take (write) the test. 1. The plane arrives at 6:00 PM. 2. When we come to our grandmother's, we bring her flowers and presents. 3. After school, every day I run home and quickly do my home work. 4. This athlete will arrive (by running) 1 st. 5. The boy is carrying a toy car. () 6. She will come to me tomorrow. 1. The plane form Moscow will arrive at 2 PM. 1. Every morning my brother arrives by running
1Sissejuhatus I kursuse toimub ajavahemikus 26.04.2010-06.06.2010 Jevnika Samofalova Tallinna Teeninduskooli õpilane,sooritan erialase praktika Mereakadeemia köök mis asub Mustakivi 25. Mereakadeemia oli lahti E-P 07-20 .Kliendid olid õpilased,kooli töötajad,külalised. Ruume oli väha palju ja erinevaid . Praktika juhendajaks oli: Inna Ridal peakokk ja veel üks oli kokk Galina Matajon ,kokkaabiline Tanja ,ja ka palju teiseid Inna nõudepesija,Ljuda,kondiiter Diana . Praktikandid : Jevnika,Maritta,Rändi,Rasmus,Ivalo.Praktika sooritamiseks valisin selle asutuse, kuna sellest ettevõttes oli olemas kõik see, mida minu eriala õppides peaks teadma ja seeoli kodu ligidal. Etteantud praktika eesmärgid ja ülesanded on järgmised:Ettevõttega tutvumine, töökaitsealane juhendamine ettevottes ja töökohal,köögi ettevalmistus ja
väljamängitud. Vahel tabas mind suur hämmastus, kuidas on võimalik nii, et orkestri ning tantsijate vahel saab olla selline side. Ilma, et nad üksteist näeksid, suudavad nii sümmeetrilist tööd teha. Vahel tundus nagu orkester mängiks tantsijatega justkui marionettidega, seda kõige paremas mõttes. Üldiselt olen ma selle elamusega väga rahul. Minu esmase balleti kogemuse tegid vapustavaks peatantsijad Galina Rohumaa ja Anatoli Arhangelski, kes esinesid suurepäraselt. Mis mulle veel sümpatiseeris oli see, et, kuna on tegu venelase sulest tulnud etendusega, siis oli parim kooslus, et ühel laval olid koos eestlased ning venelased. Arvan, et minu eakaaslased peaksid palju rohkem käima vaatamas selliseid maailmakuulsaid etendusi, kuna need on väga harivad ning emotsioonide rohked. Veel enam võiks teada, kui andekad on eestlastest lavastajad, balletitantsijad, pillimängijad ja nii edasi
Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 3 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tokyos 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. 2.4.2 Eestis Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. Praegune Eesti rekord kuulub Erki Noolele, kes hüppas 27. mai 1995 Austrias Götzis 8.10. Eesti naiste rekord kuulub Ksenija Baltale, kes hüppas 8. august 2010 Tallinnas 6.87. 2.5 Huvitavaid fakte Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis
Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Destillatsioon veeauruga Teostaja: Galina Belova Kursus: Geenitehnoloogia II kursus Töö algus: 25.09.18 kell Töö lõpp: 16.10.18 kell Juhendaja: Siim Salmar 12.15 16.00 Kasutatud kirjandus: 1) praktikumis antud eeskirjad 2) https://en.wikipedia.org/wiki/Diethyl_ether 3) https://en.wikipedia.org/wiki/Eucalyptol 4) https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%83%D0%BB%D1%8C
-Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: 2-propüülatsetaadi süntees nukleofiilse asendusreaktsiooniga Teostaja: Galina Belova Kursus: Geenitehnoloogia II kursus Töö algus: 09.10.18 Töö lõpp: 16.10.18 Juhendaja: Siim Salmar Kasutatud kirjandus: 1) praktikumis antud eeskirjad 2) https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_alcohol 3) https://en.wikipedia.org/wiki/Acetic_anhydride 4) https://en.wikipedia.org/wiki/Sulfuric_acid 5) https://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_carbonate 6) https://en.wikipedia
raja taga omaette kunstisündmuseks. [4; 2008, 03.02] Sagedasti oli Georg Ots külaliseks Moskva Suures Teatris, Leningradi ,,Marinsky" laval, Soome Rahvusooperis jm. Tema kunstile olid avatud suurlinnade parimad kontserdisaalid ning nende erudeeritud publik andis väärika emotsionaalse hinnangu eesti tipplaulja loomeandele. [4; 2008, 03.02] Tänini on paljudel meeles 1960-tel etendunud ,,Jevgeni Onegin" , milles suurepärane lauljate koosseis - Theresa Stratas ja Galina Visnevskaja /Tatjana/, Sergei Lemesev /Lenski/ ja Georg Ots /Jevgeni Onegin/ - lõi Tsaikovski-Puskini suurteoses orgaaniliselt ühtse haarava terviku. [4; 2008, 03.02] Eriliseks kujunes 1957. aasta: kinoekraanidele jõudis stuudios Lenfilm vändatud menufilm ,,Mister X". Hetkega vallutas Georg Otsa salapärane-müstiline nimikangelane miljonite kinokülastajate südamed kogu maailmas. Teda jumaldati, tema esinemisi oodati pikisilmi mitte ainult meil, vaid Moskvast Baikali kallasteni,
aprill 2003 London 100 km jooks- 6:33.11-Tomoe Abe (Jaapan), 25. juuni 2000 Tokoro 3000 m takistusjooks-8.58,81- Gulnara Samitova (Venemaa), 17. august 2008 Peking 100 m tõkkejooks- 12,21- Yordanka Donkova (Bulgaaria), 20. august 1988 Stara Zagora 400 m tõkkejooks-52,34- Julija Petsonkina (Venemaa), 8. august 2003 Tula Kõrgushüpe- 2.09- Stefka Kostadinova(Bulgaaria), 30. august 1987 Rooma Teivashüpe- 5.05- Jelena Issinbajeva (Venemaa), 18. august 2008 Peking Kaugushüpe- 7.52- Galina Tsistjakova (NSV Liit), 11. juuni 1988 Leningrad Kolmikhüpe- 15.50- Inessa Kravets (Ukraina), 10. august 1995 Göteborg Kuulitõuge- 22.63- Natalja Lissovskaja (NSV Liit), 7. juuni 1987 Moskva Kettaheide- 76.80- Gabriele Reinsch (Saksa DV), 30. august 1987 Neubrandenburg Vasaraheide- 77.06- Tatjana Lõssenko (Venemaa), 15. juuli 2005 Moskva Odavise- 71.54- Barbora Spotáková (Tsehhi), 13. september 2008 Stuttgart Seitsmevõistlus 7291 - Jackie Joyner-Kersee (USA), 24
Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tokyos 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. 2.4.2 Eestis Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. Praegune Eesti rekord kuulub Erki Noolele, kes hüppas 27. mai 1995 Austrias Götzis 8.10. Eesti naiste rekord kuulub Ksenija Baltale, kes hüppas 8. august 2010 Tallinnas 6.87. 2.5 Huvitavaid fakte Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis.
algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. 1. Ajalugu:
Painduvus Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Parimad tulemused Kõige pikaealisem kaugushüppe maailmarekord on 8.90m, mille hüppas ameeriklane Bob Beamon suveolümpiamängudel Méxicos 1968.a. See ületati alles 30.August 1991 Tokyos ameeriklase Mike Powelli poolt, kes hüppas 8.95m. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988.a. Leningradis (praegu Peterburi) 7.52m. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09m. 10 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5m. 1936
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
