,,Misantroop" Sõna misantroop tuleneb kreeka keelest, mis tähendab inimeste vihkajat, inimpõlgurit. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel ning näidendi peategelane pole erand. Alceste suhtub põlglikult silmakirjatsemisse ega suuda taluda kahelpalgelisust ja kahemõttelist viisakust. Tema ainus soov on olla aus ning ta nõuab seda ka teistelt. Vahest Alceste'i agressiivsus on liiga järsk või inimesed lihtsalt ei julge oma tegelikke mõtteid avaldada, kaasmõtlejad ta igatahes ei leia. Oma aususega suudab Alceste teenida endale vaid vaenlasi, kes on kohutatud ta otsekohesusega. Alceste'i armastatu, Célimène, on aga just sellise iseloomuga naine, keda Alceste peaks vihkama. Célimène aga meelitades ja võrgutades, üritab teda oma põhimõtteid unustama panna. Tegevus toimub kogu aeg ühes kohas, Célimène majas. KUMU Auditooriumi prostseeniumlava sobib etenduse ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti
Keemia KT KT kordamisküsimuste vastused 1) Aatom on neutraalne aineosake. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 2) Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 3) Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 4) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas. Elektronide laeng on negatiivne ja elektronid asuvad elektronkihtidel aatomituuma ümber. 5) Elektronkiht on ümber tuuma asuv kiht, millel asuvad elektronid. Väliseks elektronkihiks nimetatakse kihti, mis on aatomi kõige välimisem kiht, kus võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Elektronkatteks nimetatakse aatomi tuuma ümbritsevaid
.....................................18 Lisa 4. Astmelise tulumaksumäärad Maltal..............................................................19 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on tööjõu maksustamine Eestis ja Euroopa Liidus. Uuritakse, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla, mida loetakse tööjõumaksudeks ja –kuludeks, millised on maksukoormuse kujundajad ja kuidas maksukoormus jaotub ning millised on maksukoormuse suuruse näitajad. Lisaks uuritakse, kuidas maksustatakse tööjõudu Eestis ning seejärel Euroopa Liidus, kus vaadeldakse tööjõu maksustamise alandamist, kui Euroopa Liidu liikmesriikide peamist ülesannet. Euroopa Liidu tasandil keskendutakse täpsemalt kõige kõrgema maksukoormusega riigile ning seejärel kõige madalama maksukoormusega riigile.
Retsensioon- Maailmale nähtamatud pisarad „Maailmale nähtamatud pisarad” on komöödia Anton Tsehhovi poolt nooruses Antosa Tsehhonte nime all avaldatud humoristlike lugude põhjal. Arstiks õppides kirjutas Tsehhov ajakirjadele lühijutte lisaraha teenimiseks, varsti saavutas teatud kuulsuse, et teda hakati avaldama regulaarselt. Antoni kirjutatud lood on täis kergemeelsust, enesekesksust ja silmakirjalikkust, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Ind...
LINNAGEOGRAAFIA - Tauri Tuvikene linnad inimestele - jan gehl Kes on linnade peamised kujundajad - riigiasutused, firmad, maaomanikud. Kuidas erinevad protsessid mojutavad ebavordsust - kus kinnisvara hinnad kasvavad ja langevad, kus on lasteaiad jne. Millised on head linnavormid - jalakäija ja autojuhtide huvid. Mis on erinevad linnu kujundavad poliitikad ja millised on head - kas aidatakse joukate piirkondade tekkimist. Kuidas linnade füüsiline keskkond mojutab elamisviise ja vastupidi - parkide ja roheluse moju inimeste tervisele. Tihedus
Meie iseloomu alus Saksa filosoof Artur Schopenhauer on oma ''Elutarkuses'' toonud välja inimese olemuse olulisi aspekte, mis teevad inimesest selle, kes ta on. Kõige tähtsamaks peab ta, et inimene saab oma iseloomu minevikust. Ka minu arvates on inimeste iseloomu oluliseks mõjutajaks erinevad ajaloosündmused. Eestlaste ajalugu on üsna lühike, kuid sündmusterohke, mis paneb omakorda mõtlema, et mis on eestlaste iseloomu kujundajad ajaloos ning milliseks me seetõttu sirgunud oleme ? Eesti on olnud läbi sajandite võõrvõimude valitseda. 13. sajandi esimesel poolel kuulusime Taanile, 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla ning peale Põhjasõda oleme olnud aastasadu Vene võimu all, mis ohustab meid isegi tänapäevani. Mina arvan, et eestlaste iseloomu ei ole kujundanud vaid üks ajaloosündmus. Venestusaeg, massirepressioonid ning eelkõige 1949. aasta Märtsiküüditamine mõjus eestla...
Veekogud e. Hüdrosfäär FÄÄR Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht. Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal. Mullas elavad peamiselt ussid, kuid ka mõned pisiimetajad. Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad. Hüdrosfäär Mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Kõige rikkam elustik on kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis. Taimed saavad elada ainult seal, kus on valgust. Loomi on leitud aga isegi 11000 km sügavuselt ookeanist. Atmosfääri alumine osa Õhkkond ulatub kuni 20 km kõrgusele. Seda kasutatakse nii passiivselt kui ka aktiivselt. Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu ja viljade, seentel eoste levitamiseks.
Õnn ja rõõm Õnn ja rõõm need on nii päikeselised sõnad. Nooremana arvasin, et õnn on pisike heledapäine patsidega tüdruk ja rõõm tema tumedapäine sõber. Mingil määral tahaksin siiani uskuda, et nii see on. Olen alati nõustunud väitega, mis ütleb, et meie ise oleme omaenese õnne sepad ja rõõmu kujundajad. Siiski kujundab seda paratamatult saatus. Aga mis need õnn ja rõõm siis tegelikult on? Need sõltuvad suuresti sinu väärtushinnangutest, valikutest, mida sa teed, maailmapildist ning kasvukeskkonnast. Nende kaalutluste põhjal võin ja peangi end väga õnnelikuks inimeseks. Minu jaoks peitub õnn üpriski pisikstes asjades. Tahan rõõmu tunda igast positiivsest juhtumist või juhusest. Pean oma suurimateks õnneallikateks perekonda, head tervist, sõpru, häid tulemusi haridusmaastikul, sporti, ühtekuuluvustunnet, s...
Järvekoolkond Järvekoolkond: Leikistid Järvederikas piirkond Loode Inglismaal Romantismi kujundajad Inglismaal William Wordsworth Samuel Taylor Coleridge Robert Southey Dorothy Wordsworth, Charles Lloyd, Hartley Coleridge, John Wilson, Thomas De Quincey Samuel Taylor Coleridge (21. 10. 1772 25.07. 1834) Ottery St. Mary 1781 suri isa Oopiumisõltlane Ärevus ja depressioonihood Astus armeesse Silas Tomkyn Comberbache' i nime all Ebaõnnelik abielu Sara Frickeriga 1804 reisis Sitsiiliasse ja Maltale Rahalised raskused
Bioloogia KT loomarakk 1. Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. Seoses mikroskoobi leiutamisega sai võimalikuks raku avastamine 3. Rakuteooria 3 põhiteesi: 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 4. Rakuõpetuse kujundajad Hans ja Zacharias Janssen – esimese liitmikroskoobi leiutajad; 1590.a Robert Hook – valgusmikskooi leiutaja; 17. saj keskel Anton van Leeuwnhoek – uuris ainaeid, avastassbakrid; 17. saj II pool Karl Ernst von Baer – avastas imetaja munaraku, järeldas, et areng saab alguse sellest; 1826.a Matthias Schleiden – uuris taimerakke, leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega; 1838.a
Pilet nr 4 1.Kreeka kunst Kreeka vanaaega nim.antiigiks. Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. EHITUSKUNST e. ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid.Ehitusmaterjalidena hakati kasutama kollast lubjakivi ja valget marmorit.Pool pimedas templi sisemuses käisid vaid preestrid,rahvas võis templit näha ainult väljast poolt.Sel põhjusel pühendatigi pea tähelepani templi kaunile välimusele. Kreeka ehituskunsti valitses kolm eri stiili:dooria,joonia ja korintose stiil
muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad. Aldehüüdid on nõrkade aluseliste omadustega. Aldehüüdidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. On narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad. Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi
Egiptus ja Mesopotaamia Mesopotaamias ja Egiptuses kujunesid välja ligi 3000 aastat eKr. Need olid esimesed tsivilisatsioonid, mis tekkisid ning need rajati suurte jõgede äärde. Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse kallastele ning Mesopotaamia tsivilisatsioon Eufrati ja Tigrise alamjooksule. Niiluse orgu piiravad kõrbed ja seal ei saja vihma, selle tõttu sõltusid sealsed elanikud kõige rohkem korrapärastest üleujutustest, mis Niiluse jõel toimusid. Ka Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes välja jõgede lähedal, kuid Eufrat ja Tigris ei ole korrapäraste üleujutustega jõed, vaid üleujutused on ettearvamatud. Selle pärast tegeleti mõlemas piirkonnas niisutuspõllundusega. Egiptuses polnud orjadel mingeid õigusi- nad olid täielikult oma omaniku käsutada, kuid Mesopotaamias olid sõltumatud talupojad, kellel olid ka omad õigused ning nad moodustasid sõjaväes koos kästitöölistega jalaväe. Egiptuse perekonnas oli...
kui ka sõnavabadus. Elaksime teistsuguses ühiskonnas, kaasneksid sellega ka teised tunnused. 3) Millistele sõnavabadusega seotud eetilistele probleemidele autor osundab? Sõnavabadusega on seotud mitmed probleemid. Esiteks toob autor välja läbi mõtlemata arvamuste avaldamise, mis on vastutustundetu. Näiteks viitab ta poliitilistele figuuridele, kelle arvamustel ja üleskutsetel on ühiskonnale reaalne mõju. Samuti on eetiliseks probleemiks see, kui arvamuse kujundajad hakkavad põhjendama oma üleskutseid või loosungeid murega rahva ja kultuuri säilitamise vastu. Nimetavad seda ligimesearmastuseks, mis on isegi meie ühiskonnas irooniline, sest kõik hoolivad ikka ainult enda heaolust. 4) Kas sõnavabadust võib olla liiga palju? Kas see võib käia üle jõu? Põhjenda. Mina ei ole nõus sellega, et inimestel on sõnavabadust liiga palju, sest elame ju demokraatlikus ühiskonnas. Loomulikult tuleb
KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9
7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha 8. Sest, et seened koosnevad 90% veest. 9. PARASIITSEENED Toituvad- teiste organismide arvelt Näit. taimedel: jahukasteseen, torikseened loomadel: nahaseened inimestel: nahaseen, küüneseen, kõõmaseen KAHJU? 10. LOODUSES: Kasu: lagundamine, sümbioos taimede ja loomadega, toiduks ja elupaigaks loomadele, mulla kujundajad. Kahju: haigused taimedel ja loomadel, metsa häving 11. TAIMED >> orgaanilised ained >> SEENED SEENED>> vett ja mineraale >> TAIMED 12. INIMESELE: Kasu: toiduks, toiduainete tööstus, meditsiinis, looma söödaks, paber. Kahju: mürgitused, allergiad, haigused, toidu riknemine, puidu jm ehitusmaterjali riknemine, kultuurtaimede kahjustamine
vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust) · puhastavad seedetrakti · tasakaalustavad suhkrusisaldust (Kombu) · vitamiin B12, mida organism kasutab punaste vereliblede tootmiseks Bakterite tähtsus Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine
Raha ega esemed ei anna armastust, hoolivust, tuge ja kõike seda, mida on võimalik saada oma perelt ja sõpradelt. Vaatamata sellele, et me elame tehnoloogia ajastul hinnatakse endiselt perekonda, sõpru, haridust ja head töökohta. Elu kujundab väärtushinnanguid nii nagu merelained kujundavad rannaäärt, sest elu igat tahku nähes mõistatakse alles, mis on tegelikult tähtis. Erinevates eluetappides on väärtushinnangute kujundajad erinevad. Näiteks noorukieas on suurteks mõjutajateks vanemad, sõbrad ning kool. Kui vanemad ja kool räägivad sellest, kui tähtis on haridus ning miks peab õppima, siis sõbrad mõjutavad jätma kooliasju unarusse selleks, et osaleda mõnes huviringis või teha midagi kuritegelikku. Just sõbrad võivadki olla elutee kujundajaks, nii positiivselt kui ka negatiivselt. Vaevalt, et see 16-aastane poiss, keda politsei novembri
Järvamaa Kutsehariduskeskus Põllumajandustöötaja PM-16 Tauri Ruubel Kliimavööde KOOSTAJA:Tauri Ruubel JUHENDAJA:Reet Meerits SÄREVERE 2017 SISUKORD Sissejuhatus.................................................3 Põhikliimavöötmed...............................................4 Kliimavöötme mõju maale.....................................5 Kasutatud kirjandus....................................................6 Sissejuhatus Minu teema räägib kliimavöötmetest ja mõjust loodusele. PõhikliimavöötmedMaakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja ...
LOODUSLIKUD EELDUSED Minu riigiks on Etioopia. Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2
ühine jututeema, mille kohta oleks hea vestelda. ehk tulemus oleks see, et kaob ära inimeste omavaheline sotsiaalsus ja kui tulevikus tahetakse minna tööle ja puudub inimestel suhtlemisoskus, siis see saab olema inimese juures väga suur miinus. Kui nüüd spekuleerida, siis ma arvan, et mitte keegi ei oska öelda, mis mõju tulevikus see inimsuhetele võib tuua arvestades sotsiaalmeedia viimaste aastate kiirelt kasvavat mõju. Kuna meie oleme sotsiaalmeedia kujundajad, siis sotsiaalmeedia tulevik on meie kätes ja vaid meie saame mingitmoodi kujundada millal sotsiaalmeedia kasv seisma jääb ja siis vaikselt langema hakkab. Seda on muidugi raske öelda millal ja millisel viisil see juhtub, aga eks tulevik näitab seda meile ise.
-Trubaduur Bernart de Ventador -Truväärid Richard lõvisüda -Minnesinger Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: -portatiivorel -positiivorel Keelpillid: -fiidel -rebelk -psalteerium -lauto -harf -nurdy-gurdy -dulcimer Puhkpillid: -torupill Mitmehäälne muusika Organum: -mitmehäälsuse vorm -saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis -regulaarne tantsuline rütm -õitseng oli 12-13.saj Meistrid: -Esimesed keda hakati nim. heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas: -Leoninus- lõi 2 häälse organumi -Perotinus- lõi 3-4 häälse organumi Motett: -13.saj -Alumine hääl -laenati gregoriuse koraalist -Ülemine hääl-erinecad tekstid, kõrgus ja keel -Keelati kirikus kuna peeti liiga raskeks Kultuuriajaloo perioodid tekivad: 1.Mõttemaailma muutumisest 2.Kirjandusest 3.Kunstist 4.Muusikast
emasorganismi sees ning hiljem väljuvad emabakteri piludest, põhimõtteliselt on tegu "sünnitajabakteriga". 5 Siret Püi Bakterid Kokkuvõte bakteritest: Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas votive bacteria ova seedimisest · peremeesorganism trite meningitis bakelite elutegevuses reckoned vitamin
Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem Aatomituum on aatomiga võrreldes ligi 100 000 korda väiksem ja koosneb neutronitest ja prootonitest. 5) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 6) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? Prootonitel on positiivne laeng ja neutronitel laeng puudub, seega aatomi tuuma laeng on alati positiivne ja määratud prootonite arvuga. Prootonite arvu aatomi tuumas nimetatakse tuumajõuks. 7) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas.
(ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad. Aldehüüdid on nõrkade aluseliste omadustega. Aldehüüdidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. On narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad. Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi
laguneb. b) Autotroofid on bakterid, kes kasutavad energia saamiseks väliskeskkonnast orgaanilisi aineid ja energiat. a. Fotosünteesijad--kasutavad päikeseenergiat (nt. ,,sinivetikad") b. Teised kasutavad anorgaaniliste ainete lagundamisel vabanevat energiat. 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · loomade seedekulglas seedimisest · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut 22. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. o Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt, hapupiim. o Kütused--taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani. o Biotõrje--bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu.
Parkides on kahte tüüpi avatud alasid: esindusväljakud (esi- ja tagaväljak) ja pargiaasad. Nii avatud kui suletud alasid katab rohttaimestik (muru- või niidutaimed), mis on erinevate kasvutingimuste tõttu erineva koosseisuga ja vajab seetõttu ka vastavat hooldust. Pargi rohttaimede liigiline koosseis on välja kujunenud aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest. Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus. Levinumad pargipuud ja -põõsad Eestis: pärn, tamm, vaher, kastan, harilik pöök, mänd, lehis, sarapuu, kask, kadakas, sirel, toomingas. Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares, käblik, kuldnokk, hallrästas, porr, ööbik, punarind, tuvi jpt. Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid,
elukoha leidmisel. Mississippi seadused ei kajasta orientatsiooni põhiseid vihakuritegusid. Selline sotsiaalne keskkond ei vasta paljude ameeriklaste ootustele kõiki hõlmavast ühiskonnast ning see ebakõla Mississippi ja ülejäänud riigi vahel on näha ka osariigi rahavstiku- ja majandusprobleemidest. Mõlemad eelmainitud piirkondlike probleemide tekitajad tulenevalt mingil määral piirkondade inimestest enesest. Inimesed ise ongi oma keskkonna kõige suuremad kujundajad, kuid tihti määrab üles kasvamise keskkond milliseks kujunevad inimese hoiakud. Nagu nii poliitiliste kui majanduslike piirkondlike erinevuste puhul on ka kultuuriliste erinevuste problemaatilisteks tagajärgedeks just sotsiaalsed probleemid. Utah Ülikooli geograafide tehtud uurigu kohaselt, kus võrreldi vihkagruppide esinemist kõikides USA maakondades. Uuringu tulemusena leiti, et kõike rohkem vihagruppe on konsetreeritud piirkondadesse, kus on kõige
ja saab vastutasuks töötaja eluks ajaks ei kehti enam, siis otsitakse uusi võimalusi töötajate motiveerimiseks ja sidumiseks firmaga. Teiselt poolt ei püüa töötajad kiires ja pidevalt muutuvad keskkonnas mõista, mis nende ootused tegelikult on, veel vähem võtta aega oma ootuste tööandjale teadvustamiseks. Sõltumata sellest, kas töötajate ootused töö suhtes on välja öeldud või mitte, on nad nende mõtete, tunnete ja käitumise olulised mõjutajad ning hoiakute kujundajad. Uurimused (Inscape Publishing 2000) näitavad, et inimesed, kes oma ootused on selgelt sõnastanud ja väljendanud, leiavad oma töös rohkem rahuldust kui need, kes seda teinud ei ole. Ja firmad, kes annavad sellistele rahulolevatele ja edukatele töötajatele tööd, võidavad tulemuslikkuses ja vähenenud tööjõu voolavuses. LÄBIRÄÄKIMISPROTSESSI ETAPID ERIOLUKORDADES
1. PILET RENESSANSS Renessanss ehk taassünd on antiikkultuuri näidetel põhinev kunsti-ja arhitektuuristiil, mis sündis 14.saj. Itaalias ja nihkus kuni 16. sajandini Euroopas tasapisi põhja poole. Renessanss avaldus kõige täiuslikumalt maalikunstis ja skulptuuris. Renessanssi nimetati tihti humanismi sajandiks, Kuna moodi oli tulnud inimene (humanus lad.keeles) ühes tema inimlike, humaansete soovidega: süüa, juua, armastada, end üles lüüa ja varandust koguda. Neid, kes segasid soovitu teostamisel, hävitati ilma vähimagi kõhkluse ja kahetsuseta. Tapmine oli tol ajastul raha-ja võimutülides kaalukas argument. Manerism-nii nimetatakse renessansi allakäiku 16. sajandil. Manerismis pole harmooniat, pole ihumöllu, proportsioonid on käes ära, figuurid ebaplastilised ja ärevad. Maneristid kuulutasid esimestena, et nemad näevad asju nii ning loobusid looduse pimedast kopeerimisest, mille poolest nad olid lähedased impressionistidele. ...
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal).
kaasmaalaste südames.” Kokkuvõtteks: Uudis George Washingtoni surmast raputas tervet Euroopat. Kaastunnet avaldas nii Inglise kanali laevastik kui ka Napoleoni sõjavägi. Ameerika Ühendriikide pealinn sai oma nime väga sobival kombel mehelt, kes oli teinud rohkem kui ükski teine, et luua USA- mitte ainult suveräänne, vaid ka föderaalse keskvõimuga riik. Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamatud : „Ajaloo kujundajad. Antiikajast tänapäevani. 100 suurkuju.” Autor: Brian Mooney „21 maailmakuulsat väejuhti” – Tallinn : Odamees, 2003 ([Venemaa]) „Inimesed, kes muutsid maailma” – Autor Rodney Castleden Wikipedia: Foto : https://en.wikipedia.org/wiki/George_Washington 5
vabaorganum) - Saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis - Gregoriuse laulule lisati saatehääled - 12. sajandil muutus saatehääl põhihäälest olulisemaks - kaunistatud organum - Regulaarne tantsuline rütm - Õitseng Pariisis oli 12-13.saj - Notre Dame'i koolkond - kujunes eriti kunstipärane organum Meistrid: Esimesed keda hakati nim heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas: 1) Leoninus - lõi 2 häälse organumi 2) Perotinus- lõi 3-4 häälse organumi 13. Saj motett: - Küige tähtsam mitmehäälsuse vorm - Tavaliselt 3. häälne - Alumine hääl - laenati gregoriuse koraalist ( + mitme parralleelselt kõrvalhäälega laulmine) - Keelati kirikus kuna peeti liiga keeruline ja ilmalikuk ja sellest sai haritlaste laul Kultuuriajaloo perioodid tekivad: 1.Mõttemaailma muutumisest 2.Kirjandusest 3.Kunstist 4.Muusikast
lähialadel vabakujuliseks pargiks paviljonid, raidkujud, koopad- lehtedega dekoratiivtaimed. kaugemal). Palee (villa) pargi keskel grotid, purukattega teed eri Lilled hiljem. kujundatud üle loodustunnetus värvitoonides. puudub. Kujundajad olid kunstnikud, nt Itaalia aiakunsti levik mujale L. da Vinci, Raffael, Michelangelo jt. Euroopasse. 16. saj: rõhu Maastik avaram ja tasasem. Iluaedade Parterite suurem osatähtsus, Kontuurhekid pukspuu. Lilli Intensiivne taimekasvatus. Uued kandumine ja parkide suuremad mastaabid. Vanade kõverjoonelised kompositsioonid, vähe. Parterid värvilised sordid. Loodusteadused
3 Loodusgeograafia Maret Vihman pööripäevad polaaröö polaarpäev *miks poolustel ei sula lumi ka pika polaarpäeva ajal, kuigi päike paistab mitu kuud järjest 6.ILM ,ILMASTIK ja KLIIMA ILM ILMASTIK KLIIMA KLIIMA KUJUNDAJAD (tegurid, põhjused) Kaugus ekvaatorist MERI TUULED RELJEEF (päikese intensiivsus) Parasvöötmes, Briisid Sademed Palavvöötmes, Parasv. läänetuuled Õhutemperatuur
Suur osa magevett on talletunud liustikes, näiteks on mäeliustikud peamised mageda vee allikad kolmandikule maailma rahvastikust. Liustikest saavad alguse paljud jõed, eriti oluline on liustike sulamisvesi kuumadel põuaperioodidel, mil see on sageli jõe ainuke veeallikas. 9) selgita liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning too näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta. Liustikud on võimsad pinnamoe kujundajad. Need kulutavad ületatavat aluspinda ja nii tekivad kulutuspinnavormid, nt jääkündenõod ja silekaljud. Aluspinnast lahti rebitud kivimimaterjal liigub liustiku sees kaugele eemale, kus see lõpuks sorteerimata kujul välja sulab, tekib liustikusete ehk moreen. Sõltuvalt sellest, kuidas liustik moreeni maastikule laotab, tekivad erinevad kuhjepinnavormid, nt oosid ja mõhnad. Ka Eesti pinnakatte ja pinnamoe on peamiselt kujundanud viimase jääaja mandriliustik. Põhimõisted:
tõetera. ,,Rehepapis" (2000) käsitletaval ajal oli eestlane mõisniku ori ning tema elu seisnes pidevas enda eksistentsi eest võitlemises, mistõttu eelnevalt mainitud omadused olid vägagi ajakohased. Praegused põlvkonnad mäletavad veel liigagi hästi ,,raudse eesriide" aegu ning üritavad toime tulla vabariigis, mis praegusel hetkel pistab rind ülemaailmse majanduslangusega. Ühiskonnad, milles oleme aegapidi elanud, on olnud meie kujundajad. Eestlaste alalehoidlikke ja ennastkaistvaid iseloomuomadusi on tähele pannud ka siinmail mingil põhjusel pikemalt viibivad välismaalased. Eestis pikemat või lühemat aega viibinud/viibivate teiste rahvuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal A. Valgu ja A. Realo poolt koosataud raamatus ,,Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis" (2004) on muuhulgas lood ka kahest
Või äkki saab? Kas pole mõlemad tingitud vajdusest luua midagi uut ja kaunist? Picasso, kui "päris kunstnik", on oma loominguga jätnud jälje miljonitesse inimestesse, kes tema töid näinud on. Ta on tahtnud midagi öelda ja loodetavasti maalide vaatajad saavad sellest sõnumist aru. Kuid kas pole äkki MS Freedomi loojad ka tahtnud oma laevaga inimestele midagi öelda. Näiteks, et selline laev ON võimalik. Või on insenerid ja kujundajad tahtnud maailmale anda mugava võimaluse kaunite kohtade avastamiseks. Ja kui vaadata inimeste hulka, keda selline ,,laevteos" mõjutab, ulatub ka see arv miljonitesse. On ju palju neid kes sellega aegade jooksul reisivad, palju neid, kes laeva sadamas näevad või temast tehtud fotosid imetlevad. See on lähenemise küsimus. Üks kunstnikuks olemise piire murdev ala on fotograafia. Tänapäeval saab pea iga inimene teha sama kvaliteetseid pilte, kui fotostuudio fotograaf. Küsimus
4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUHATUS Eesti heliloojaist on Mart Saar kõige enam suutnud süveneda rahvamuusika olemusse, mõjutanud ja suunanud eesti rahvusliku muusika arengut. Samuti oli ka Cyrillus Kreek üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Nad mõlemad on mõjukamad rahvusliku helikeele kujundajad. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstliku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. Cyrillus Kreegi muusika koosneb aga peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest. -3- 1. MART SAARE ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Saare
Paljude sajandite jooksul oli valitsevaks üldine arvamus, nagu oleksid vanad kreeklased eelistanud dekoratiivses viimistluses valget, on väärarvamus, mis põhines kreeka valgeksluitunud templivaremete vaatlusel. Tegelikult olid paljud kreeka ehitised mitmevärvilised ja kaunistatud muistsele Egiptusele sarnase pigmentide värviskaalaga kuid paljude lisanditega, millest enimkasutatavad olid pliipunane ja pliivalge. Samuti olid esindatud kirkad kollased, sinised ja rohelised ja kuld. Kujundajad andsid meelsasti pindadele toonivarjundeid, kasutades mitmesuguseid määrduvvalgeid ja kahvatuid, kividele omaseid värvitoone. Viisteis tuhat aastat pärast seds kui koopamaalide loojad töötasid lihtsate , ilma eelneva kogemuseta saadud värvidega, on nüüdisajal meie käsutuses tohutu hulk nii looduslikke ning sünteetilisi pigmente ja värve ja arvutult keerulisi kujundustehnikaid. Samuti on meil juurdepääs tuhandete aastate arhitektuurilistele ja kujunduslikele
36.Arenenud tööstusriigid ehk Põhi: Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus-,tervishoiu-, sotsiaalabi-,ja ettevõtlussüsteem. Arengumaad ehk Lõuna: Arengumaade majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole. 1940.aastate teisest poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine-kolooniate massiline iseseisvumine. 39.Rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses: Maailmamajanduse peamised kujundajad on rahvusvahelised ettevõtted(RVE). Need tegutsevad enam kui ühes riigis ja kasutavad ära eri piirkondade loodusvaradest. tööjõu hinnast ja teistest majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid. Kõrgtehnoloogia(biotehnoloogia, IT, elektroonika) Suuremahulised tarbekaubad(autod, telerid, külmikud) Brändi-tarbekaupade massitoodang(karastusjoogid, pesupulber ,hambapasta) 40.Peamised majandusoranisatsioonid: WTO-maailma kaubandusorganisatsioon
Kreeka mütoloogiast kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Arhitektuur Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Funktsionalism ja Konstruktivismi ajajärk on mööda saanud ning üha rohkem kõnetab arhitektuuris inimesi ka esteetiline ilu. Ehitis ei pea olema üksnes praktiline, vaid ka silmaga nauditav. Üha populaarsemaks on muutunud ja muutumas vanade majade restaureerimine. Ilu Hesiodos jutustab, et Teebas Kadomose ja Harmonia pulmas olevat muusad laulnud noorpaari
ja laevaehitamise, kõrgtehnoloogia valdkonnas ning metsanduse (puidutooted) ja põllumajandustoodete alal. Eesti on huvitatud ka turismialasest koostööst, eelkõige Kreeka turistide toomisest Eestisse. 5 Kreeka kunst Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid-jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 e. K. r olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid.
Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel.
Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel.
kontroll (sugu, vanus, aadlitiitlid). 2). Omandatud staatused. Neid saame oma valikute ja pingutuste tulemusena (näit. ema-staatus, üliõpilase staatus, töökoha valik, eriala staatus). 3). Peremees-staatus, see on meie staatustest kõige tähtsam ja selle järgi meid sageli ka identifitseeritakse. Staatused võivad olla kooskõlas, võivad sattuda ka konflikti, see tekitab ängistust või depressiooni. 17. Roll ja rolli kujundajad ning selle leevendamine. Sotsioloogias kasut. mõiseid "roll" ja "staatus" alati koos. Roll on staatusele vastav, sobiliku käitumise eeskuju, mis määrab ära suhted teiste inimestega. Kuna staatusi on meil palju, on tegemist ka rolli koguga. Ka suhtlemisel teiste inimestega hindame kiiresti teise staatust ja vastavalt sellele käitumisrolli. Rolli kogumi posit. ja negat. küljed: + 1. Ühe rolli ressursid aitavad täita teist rolli. 2. Rollide paljusus vähendab rolli kaotuse mõju. 3
Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinesid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- Inimühiskonna areng 2.Nimeta tähtsamad evolutsioonitreooriate kujundajad ja nende teooriate põhiseisukohad. Teadlaste arvamused: Georges Cuvier: · Kõik liigid on algselt loodid ja muutumatud. · Mida sügavama kihid, seda erinevamad on kivistised võrreldes elavate organismidega. Oli seisukohal, et varem elanud organismid on hukkunud üleilmsete katastroofide tõttu. Babtiste de Lamarck: "Zooloogia filosoofia" 1809 · Elu tekib korduvate iseärkamiste teel ja on pidevas aeglases arengus.
vaid ka kodumajapidamistes. Pidades silmas eelkõige väiketarbijat, on võimalusi alternatiivseks energiatootmiseks laialdaselt. Tuuleenergia kasutuselevõtt Eestis on seni takerdunud mitmel põhjusel. Eestis ületab paigaldatud energiaseadmete võimsus märgatavalt riigi sisemist tarbimisvõimsust. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on vananenud seadmete uuendamine ning soojuselektrijaamade ja energiasüsteemi tõhususe suurendamine. Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. 4 Tuuleenergia ressursid Eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Näiteks asub suurem osa Saksa Liitvabariigi
rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Kokkuvõte Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. 6 Kreeka kunst on maailmale avaldanud väga suurt mõju. Oma rahuliku, suursuguse kauniduse, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikaks. 7 Kasutatud kirjandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
