kus käib väga palju välisturiste nimelt on turistide tiheda liikluse tõttu isegi mõned kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteoriidikraater KURADIHAUD PÕRGUHAUD · Tsõõrikmäe meteoriidikraater Sõjatare müürid · Suur-Sõjatare müür · Uku-müür · Väike.Sõjatare müür Ridali lennuväli Marjamäe talu Ning ka majutus on rikkalik... · Minna võid nii hotelli, mis asub Põlva kesklinnas kui ka looduskaunitesse turismitaludesse, mida on Põlvamaal
Gangese jõgi Võhandu jõgi Pikkus (km) 2510 162 Jõgikond (km²) 935000 1420 Vooluhulk (m³/s) 12037 10-11 Lang (m) 3000 102 Gangese ja Võhandu jõe võrdlus Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Alguse saab Saverna küla lähistelt ja suubub Lämmijärve. Võhandu jõge kasutatakse laevatamiseks. Võhandu jõele on tehtud paisjärvi. Samuti on Võhandu jõel ka väga palju lisajõgesid. Kallastel asuvad liivakivipaljandid, mis muudavad kaldad omapärasemaks. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Ganges http://et.wikipedia.org/wiki/Ganges http://www.britannica.com/EBchecked/topic/225359/Ganges-River http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5handu_j%C3%B5gi
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 ...
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 ...
seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus vga tihti vru murret ja rgib seda ka esmase knekeelena. Contra on srav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga. Seetttu on Contra nutud esineja kikvimalikel ritustel, sealhulgas vga palju koolides. TARTU-URVASTE 8.40 (29.12.1997) buss hetkega distantsi suutis katta vis Kambja olla ldse olemata vaid aimdus Maaritsa i duumaju naverna buss hku mda letas Saverna ma olin alles Kanepis kuid seni buss tegelikult judis Urvasteni kui lpuni ji vaid ksainus peatus buss pidurdas ja kogunisti peatus Vtsin luuletuse raamatust Tahaksin olla autobuss. Vtsin selle luuletuse, sest see rgib Contra kodupaika sidust ja see on lbusalt vljendatud. Doris Kareva Doris Kareva sndis Tallinnas 28. novembril 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta ppis 1966-1977 aastatel Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977. aastal Tartu likooli filoloogiateaduskonda. 1979
1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.
Võhandu jõgi pikkus on 162 km. Võhandu jõe nimetatakse ka Pühajõeks, Väike-Võhandu jõeks, Suur-Võhandu ja Voo jõeks. Vahel kandis ta Vahejõe nime. Võhandu jõgi paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning selle allikas asub Otepää kõrgustikul, Ilmjärve külas. Suubub jõgi Peipsi nõos Lämmijärve, läbides vahepeal Võru orundi ja Kagu-eesti lavamaa ning jõuab lõpuks Läänemerre. Suuri linne ega asulaid Võhandus jõe ääres ei ole, vaid asub jõe lähedal Saverna küla. Jõgi ei voola kunagi üksinda. Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemad lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Võhandu jõel on palju lisajõgesid. Tähtsamatest lisajõgedest on: Mügra oja (pikkus on 10 km), Kokle jõgi (7 km), Sillaots jõgi (8 km), Pähtpää jõgi (14 km), Mädajõgi (27 km) ja Varesmäe oja (9 km). Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on
Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähteosas voolab jõgi sügavas soises Himma nõos sirges kunstlikus sängis algul ja möödub Sirvaste külast ida poolt
ristuv tänavavõrk. 5 Arheoloogilised leiud Roosisaarelt, Villakülast ja Kääpalt tõendavad, et asustuse juured lähiümbruses ulatuvad sajandite ja aastatuhandete sügavusse. Ajalooline Võrumaa (saksa k Kreis Werro) keskusega Võru linnas oli kaasaegsest Võrumaast palju suurem. Ta hõlmas enamiku kaasaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad. Ajaloolise Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbrusi, mis kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu. Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda. Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna -- Urvaste, Rõuge ja Vastseliina -- keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele. Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik
Põlvamaa jõed on kohati kiire vooluga ja kärestikulised, kohati rahulikud, pakkudes kõrgete kallastega ürgorgudes matkajatele ennastunustavaid vaateid. Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis läbivad Põlvamaad. Lisaks veel Lutsu-, Ora-, Leevi-, Hilba- ja Mädajõgi 4 ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40 vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke
nathusii). (Masing, 2004). Vagula järv on neile liikidele tähtsaks toitumisalaks. Poolveelistest imetajatest on Vagula järv toitumisalaks ja elupaigaks saarmale, mingile, ja koprale. Natura standardandmebaasi järgi (Keskkonnameti Põlva-Valga-Võru regioon) on Vagulas rohkem kui 5 saarmast. (Joonis 3. Vagula järv. Allikas: maa-ameti geoportaal) 5 Võhandu jõgi Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. See algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond on 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Ahja, Amme ja Elva jõed. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi (joonis 4). Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Võhandu jõe valgala paikneb tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil. See moodustab ligikaudu 3% Vabariigi pindalast
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaal...
Põlva Plva 81 25 94 283 803 4306 3734 Põlva Rahu 81 22 81 189 860 3814 3478 Põlva Ranna 81 16 69 192 847 2813 3301 Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim. 81 15 92 174 931 3248 4426 Põlva Saverna 81 18 78 169 695 3916 2728 Põlva Sprus 81 19 119 191 584 2374 1852 Põlva Taevaskoja 81 20 77 167 707 2529 3641 Põlva Veriora 81 17 92 220 1087 3646 5276 Põlva Vhandu 81 16 79 257 671 3478 3143 Põlva Värska 81 14 125 225 451 5107 1775 Põlva Ahja 82 23 127 216 709 3410 2200
6. juulil sai avatud Orava A ja O kauplus, kus viidi läbi remont ja vahetati välja kaupluse sisustus. 13. novembril paigaldasime nurgakivi uue kaubanduskeskuse jaoks. Hoone üldpind on 3500 m2 ( kahekorruseline ). Ärihoone valmib 2008. a. suvel. Ärihoonesse on planeeritud toidukauplus, kohvik, bowling ning teenindus- ja äripinnad. Üüripinda kokku ca 800 m2, millest suurim üüritava pinna suurus ca 450 m2. Ärihoone juurde on planeeritud 130- kohaline parkla. 5. detsembril toimus Saverna Konsumi avamine, mis on üks meie ühistu ilusamaid maapoode. Ülevaade Põlva Tarbijate Ühistu ajaloost 1902 - loodi Eestis tarbijate- ja majandusühistud Antslas ja Sindis. 1917 - tulid kokku seitsmeteistkümne rahvusliku kaubandusühistu esindajad ning panid aluse oma kaubanduskeskusele Eesti Tarvitajate Ühistute Keskühistule (ETK), mis asutati ühiskaubanduse korraldamiseks. 1932 - alustas tegevust Põlva Majandusühing, mis jäi halduslikult Võru maakonda. Põlva
Põlva Pōlva 81 25 94 283 803 4306 3734 Põlva Rahu 81 22 81 189 860 3814 3478 Põlva Ranna 81 16 69 192 847 2813 3301 Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim. 81 15 92 174 931 3248 4426 Põlva Saverna 81 18 78 169 695 3916 2728 Põlva Sōprus 81 19 119 191 584 2374 1852 Põlva Taevaskoja 81 20 77 167 707 2529 3641 Põlva Veriora 81 17 92 220 1087 3646 5276 Põlva Vōhandu 81 16 79 257 671 3478 3143 Põlva Värska 81 14 125 225 451 5107 1775 Põlva Ahja 82 23 127 216 709 3410 2200
vallas. Samas on positiivne soodsam hind, kui konkurentidel, mida saan madalama hoida rendi arvelt juba. Linnas on rendikulud mitu korda suuremad, kui Roosisalongis. Hotell Murakaga on ka rent kokkuleppel. Hotellis käib igapäevaselt Eesti peresid ja turiste, kellest just naised tunnevad puudust enda eest hoolitsemisel. Samas käivad välismaalt sportlased gruppidena, kes ka peale trenni sooviks jalgade ja näo-kehahooldust. Tahan pakkuda pediküüri teenust ka Saverna hooldekodusse ja Piigaste pansionaati. Muidugi ka kodustele vanuritele, kes ise välja ei saa ja neile on mugavam kui teenindaja koju tuleb. 7.2 Kliendid Valgjärvele ja selle ümbrusse on pidama jäänud palju noori ja järjest rohkem noori peresid tuleb siiakanti elama. Elanikkonnast, kus 51% on naised ja 49% mehed, minu potentsiaalsed kliendid on umbes 30% inimesi. Püsiklientuur, kes kuus korra käib on kuskil 15%. Iluteenuste
on Lõntsu oja ja Koigu oja. Visula jõgi voolab kogu pikkuses Otepää kõrgustiku edelaserval, Urvaste-Lõõdla ürgorus. Alamjooksul ja keskjooksu ülemises osas on jõgi süvendatud ja sirgendatud (Järvekülg 2001: 269). Võhandu jõe pikkus on 165,2 km ja valgala pindala 1401,7 km 2 (Keskkonnaregister. Võhandu jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi, Suur-Võhandu ja Voo. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna küla lähedalt ja suubub Lämmijärve. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas. Jõe langus on 102,4 m (Järvekülg 2001: 244-245). Elva jõgi on 81,6 km pikk ja valgala 451,4 km2 suur (Keskkonnaregister. Elva jõgi, 2015). Elva jõe nimed on ka Elbe jõgi ja Hellenurme jõgi. Jõe lähe asub Põlvamaal Valgjärves ja suubub Emajõkke parempoolse lisajõena 70,2 km kaugusel suudmest. Elva jõe ülemjooks paikneb Otepää kõrgustikul
säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht. · Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ning jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ning alamjooksul Voo jõgi. Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi-Pihkva järvelt Võõpsu sadamani. Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja
Põlva Valla Hooldekodu Kohalik 479,36 - 543,27 Uus tn 2 omavalitsus Saatse Pansionaat Saatse, Värska al 441 vald Ristipalo Pansionaat Ristipalo, Räpina Eesti eraõiguslik 459 - 516 vald isik Saverna Hooldekodu Kohalik 440 - 479 Valgjärve vald omavalitsus TARTUMAA Virulase, Kambja Eesti eraõiguslik SA Aarike Hooldekeskus 499 vald isik Kastre, Mäksa Kohalik
17 Tegevusloaga noortelaagrid, mis töötasid 2005. a laagrisuvel TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID, MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL JRK TEGEVUS- NOORTELAAGRI TEGEVUS- ASUKOHT VÄLJAANDMISE LOA NR NIMI LOA KESTUS KUUPÄEV 1. 92 Relvo Sport Noortelaager 3a Põlvamaa, Saverna vald 02.12.2002. a 2. 107 Noortelaager Oravake 3a Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 18.03.2004. a 3. 81 Karepa Noortelaager 3a Lääne-Virumaa, Vihula vald 02.12.2002. a 4. 113 Rutja Noortelaager 1a Lääne-Virumaa, Vihula vald 26.11.2004. a 5
Järgmise suurusega valgla on Suurel Emajõel, mis saab alguse Võrtsjärve kirdenurgas ja suubub Peipsi järve. Emajõe tosinast lisajõest suurim on Ahja, suuruselt järgmised Pedja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav. Eriti tähtis kaubatee oli see keskajal. Eesti pikim ja mitme nimega jõgi on Võhandu. Vagula järvest ülesvoolu kannab ta Pühajõe, alamjooksul Voo jõe nime. --- 81 Jõgi algab Põlva maakonnas Saverna lähistel ja suubub Lämmijärve. Lühikeses alamjooksu lõigus on Võhandu laevatatav. Enamikul kõrgustikelt algavatel jõgedel on suur lang. Selline on näiteks Piusa, mille langus kogu jõe ulatuses on 212 m. Piusa saab alguse Haanja kõrgustikult, voolab käänulises ja looduskaunis Piusa ürgorus ning suubub Pihkva järve. Jõe alamjooks asub 14 km ulatuses Venemaa territooriumil. Piusa jõe orus on näha Eesti kõrgemad liivakivipaljandid (müürid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
