Eesti Maaülkool Majandus- ja sotsiaalinstituut FIE Ilona Krobeni Äriplaan MST 1.807 Põllumajanduse ettevõtluse põhikursus Haava talu Sirgu küla Luunja vald Tartu maakond 62201 Ettevõtja: Ilona Kroben Koostas: Tarmo Põkka Juhendaja: Enn Plaan Tartu 2007 I KOKKUVÕTE II Ettevõtte üldandmed III Äriidee IV Tootmine V Turustamine VI Finantsplaan - - 2 I KOKKUVÕTE
Ülesanne 1 1. Leida RANNU valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui palju (ha) on näivleetunud muldi (LP) ja kui suur on nende osatähtsus (%) kogu valla/maa b. Kui palju (ha) on savi lõimisega muldi (tähistus s) ja kui suur on nende osatähtsus (%) kogu v 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivm vald BONITEETmulla liik lõimis pind, ha Haaslava vald 47 LP sl 210,1287 Rõngu vald 50 M3 t3 145,1387 Haaslava vald 44 LP sl 112,6342 Tartu vald 53 KIg ls1 99,76011 Mäksa vald 35 LPg- sl 94,98377 Vara vald 38 LPg- sl 91,04242 Haaslava vald 47 LP sl 82,97034 Luunja vald 38 LPg- s...
2840.24344093168 2587.04189353679 Haaslava vald 2731.41028755845 Vara vald 2177.73799618 Tartu vald 2689.41105752485 Mäksa vald 2629.05371256944 Nõo vald 2622.24764547212 Luunja vald 2460.27874777853 Alatskivi vald 2453.84370308228 Tähtvere vald 1987.84489245643 Rannu vald 2444.56335467121 Kambja vald 2486.23499691515 Rõngu vald 2158.22242325105 Puhja vald
soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole tuhande täiskasvanud laulja ja kolm pasunakoori.2. juunil päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika. Ajakirjanduse andmetel ulatus piduliste koguarv 2000-ni
XXXVI JAAN JAAGO RAHVUSVAHELISED MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA-ROOMA MAADLUSES JUHEND I VÕISTLUSTE AEG JA KOHT Võistlused toimuvad 16. Märts 2013 a. Tartumaal Luunja Keskkoolis. Võistluste mandaat ja kaalumine 16. märts kell 9.00-9.30. Võistluste algus kell 10.30. Eelkaalumine 15.märts kell 18.00 -19.00 Luunja Keskkoolis. II VÕISTLUSTEST OSAVÕTJAD Osalevad 1995.a ja hiljem sündinud maadlejad kehakaaludes: -23 kg; -26 kg; -29 kg; -32 kg; -35 kg,-38 kg,-42 kg,-46 kg,-50 kg, -54 kg, -58 kg, -63 kg, -69 kg, -76 kg, -85 kg -100 kg. Täiskasvanute kehakaal -74 kg. III VÕISTLUSTE SÜSTEEM Võistlused toimuvad individuaal-meeskondlikena ja viiakse läbi Eestis kehtivate võistlusmääruste alusel. Võistkondlikku arvestust peetakse 1. linnade, maakondade vahel.(arvesse lähevad kõik punktid). 2
on rasked.Osadele valmistavad raskust reaalained teistele aga humanitaarained ,Eesti koolisüsteem ja õppekava on küllaltki distsiplineeritud võrreldes mõne teise riigiga.Just õppekava raskuse pärast otsustavad paljud põhikooli lõpetanud õpilased kutsekooli kasuks.Kõigil koolidel on oma kodukord kus on sätestatud kohustused millest peab iga õpilane kinni pidama.Igas koolis on ka erinev õhkkond näiteks Luunja keskkool ,selles koolis teavad kõik kõiki ja õpilaste omavahelisi kui ka õpilaste ja õpetajate vahelisi lahkhelisid tuleb harva ette.Kui ka vastav õhkkond on õige ja õpetajate ja õpilaste vahelised suhted on harmoonias siis on õpilastel ka paremad õpitulemused.Erinevalt Luunja keskkoolist on ka suuremaid koole kus on ülekaalus vägivald ja õpetajate ja õpilaste tagakiusamine , see näitab et koolis puudub kindel kord , samas aga on
linnastumisele. Üheks suureks probleemiks Eestis pean turundust, nimelt on Eestis liiga suur import ning liiga väike eksport, tänu millele meie enda firmad ja tööstused on suht kesisel järjel. Poodides, kaubanduskeskustes tekib tihti juurde tundmatuid tooteid, mis kusagilt kaugelt välismaadest sisse on toodud. Enamasti on need toiduained säilitusaineid ja mürke täis. Näitena võib välja tuua Hispaania kurgi, mis on tunduvalt odavam kui meie enda Luunja kurk, küll on aga seal palju säilitusaineid. Luunja kurk on aga värske ja tervislikum. Arvan, et sellise olukorra parandamiseks tuleks suurendada tollimakse, et ka Eestimaa tooted meile odavamad oleks. Olen uhke, et Eesti loodus on üldiselt puhas. Mitmed tuttavad meie naaberriigist, Soomest, on tulnud Eestisse ja tähendanud, et tänavad on puhtad ja loodus on puhas olen nendega ühel arvamusel. Kuigi hingates sisse õhku Eesti
Luunja Keskkool NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast. Kohati võib nafta tungida ka ise maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse
efektne. Selline oli Eesti seni tuntuim ratsahobune, kelle auks juba mitu aastat korraldatakse Eesti suurimat suvist ratsavõistlust. Kristi Pedanik 3 ETAPID ETAPPIDE TOIMUMISAJAD 09. mai 2009 Vääna 20.-21. juuni 2009 Ruila 01. august 2009 Luunja 15. august 2009 Ruila Kristi Pedanik 4 JUHENDID 1. Palladium Cup 2009 Üldjuhend · http://www.ratsaliit.ee/est/g135s1554 2. Vääna etapi juhend · http://www.ratsaliit.ee/est/g135s1558 3. Ruila etapi juhend · http://www.ratsaliit.ee/est/g135s1679 4
Maailmamere reostus Luunja Keskkool Agne Pastik 11.klass Üldiselt Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre Prügi maailmameres. Maailmamere hapestumine Sureb palju loomi, linde Põhjused Heitveed Prügi sattumine merre Kemikaalid Väetisreostused Naftatankrite lekked Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine Piirata CO2 sattumist õhku Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped ÜRO mereõigu...
1.2 18.sajand Mooste mõis on väga paljude omanike käes olnud ning seega on 18. sajand üpris segane. 8. mail 1717 kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisad riiginõunik krahv Paul Jagusinskyle, kes müüs peagi valdused nüüd juba ühendatud Mooste mõisana ülemtallmeister krahv Carl Gustav Löwenwoldele. Tema pojalt, ülemõuemarssal krahv Gustav Reinhold Löwenwoldelt läks mõis Stockholmi Õuekohtu president parun Otto Reinhold Strömfeldile, kes aga müüs selle 1741. aastal koos Luunja mõisaga krahv Ernst Münnichile. Üsna pea pärast mõisate omandamist konfiskeeriti aga krahv Münnichi varandused ning Mooste anti rendile kaptenilesk Hedwig von Strykile (sündinud Stärck). Kuid juba 1744. aasta juunis kinkis keisrinna Elisabeth Mooste krahv Münnichi isa vennale, ülemõuemeister vabahärra Christian Wilhelm von Münnichile, kellele jäi mõis enam kui kahekümneks aastaks. 10. mail 1766
ja 3. trükk Tartu 1919) · "Jumalaga, Ene!" (Tartu 1918) · "Talihari" (Tartu 1920) · "Hõbedased kuljused" (Tallinn 1920) · "Käoorvik" (Tartu 1920) · "Ränikivi" (Tartu 1925) · "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950)
· 1941- Küüditamine Siberisse · 1941-1944- Saksa Okupatsioon · 1944- Nõukogude okupatsiooni algus · 1949- Küüditamine 25. Märts · 1985-Gorbatzov-prestroika glasnost · 1986-Esimesed avalikud väljaastumised · 1987-fosforiidi kampaania · ALGAB LAULEV REVOLUTSIOON · 1988. 16 Nov- Suveräänsusdeklaratsioon · 1989- Balti kett · 1991. 2o August Taas iseseisvumine · 1992- Eesti kroon,põhiseadus · 1993- Luunja Maffia · 1994-Veneväed lahkuvad Eestist · 1994. Euroopa Liit · 2011- Euro Perestroika-sotsialistliku korra ümber korraldamine Galanost-avalikustamine
Kutzynale. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 4 adramaad. Rootsi ajal mõisad riigistati. 1625.a andis Rootsi kuningas mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, seda kinnitavad 1627. ja 1638.a maarevisjonid. 1680.a arvatavasti mõisad taas riigistati. 1717.a kinkis tsaar Peeter I mõisad krahv Jaguschinskyle ja siitpeale kuulus Kauksi lõplikult Moostele. Järgnes ostu-müügi jada. Jaguschinsky müüs mõisa krahv Löwenwoldele, see omakorda parun Strömfeldile, kellele kuulus ka Luunja mõis. 1741.a ostis tsaaririigi ülemõuemeister ja salanõunik Ernst von Münnich Mooste ja Luunja mõisad 27 000 riigitaalri eest. Maria von Münnichi abiellumisel Gustav Friedrich von Nolckeniga läksid Mooste, Kaagvere ja Vanatorni mõisad 1810.a Nolckenite valdusse, kes muutsid Mooste mõisa pärimisõiguse alla kuuluvaks. Nolckenitele kuulus ka Kuramaal 3 mõisat Gross-Essern, Ringen ja Pampeln. Viimane baltisaksa soost Mooste mõisaomanik oli Axel Gustav von Nolcken, kes ise elas
lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui on mitu järjestikust lõiku võetud samast allikast. Raamatu ja artikli puhul pannakse lõigu lõppu ümarsulgudesse number, mitmendal kohal on allikas kasutatud materjalide loetelus, samuti leheküljed, kust lõik sellest raamatust pärineb. Näide. (2:56) (9, 26,27) või (9:26-27) Interneti aadresside puhul pannakse ümarsulgudesse ainult allika järjekorra number kasutatud materjalide lehelt. Näide: tiitelleht LUUNJA KESKKOOL KASPAR TAMM VIII klass SÜMBOLID JA MÄRGID RAHVAKUNSTIS Referaat Juhendaja: Tiiu Tusane Luunja 2009 Näide: Sisukord SISUKORD SISUKORD....................................................................................... 2 SISSEJUHATUS....................................................................
EMAJÕE- SUURSOO Karin ja Anne-Mari Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²) Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki.
Paljudele noortele ja ka mulle on hea seoses Euroopa Liiduga liitumises viisavabadus. See loob võimaluse rännata ja maailma näha ilma, et peaks viisat taotlema. Lisaks on praegu lihtsam minna välismaale õppima, kui enne liitumist. Samas ühist majandusruumi jagades viiakse ohtu kodumaine toodang. Hea näitena saab välja tuua kurgid. Nimel maksavad Hispaaniast sisseveetavad kurgid kaks korda vähem kui näiteks Eesti ettevõtte Luunja kurgid. Seetõttu inimesed ostavad rohkem välismaiseid kurke, mille tulemusel kodumaised ettevõtted võivad tulust ilma jääda ja pankrotistuda. See toob omakorda kaasa inimeste töö kaotuse ja ostujõu vähenemise. Euroopa Liiduga liitumisel on väikseid negatiivseid külgi, kuid positiivsed kaaluvad need üle. Kui isegi mõni Eesti ettevõte pankrotistub, siis selle asemel tuleb siia rohkem investoreid, kes uusi ettevõteid asemele loovad. Nooremale generatsioonile
Luunja Keskkool Apelsiniõli Esterid Koostaja: Juhendaja: Luunja 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................3 Estrid..............................................4 Apelsiniõli......................................7 Kokkuvõte.....................................10 Kasutatud materjal.........................11 Sissejuhatus Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena
LUUNJA KESKKOOL ELE TUVI XII klass IMPRESSIONISM Claude Monet Referaat Juhendaja: Eve Paap Luunja 2010 1 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................. 2 2. SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 3. CLAUDE MONET' (1840 1926)............................................................................................. 4 6.1 Elulugu....................................................
KATAPULT Priit Toomsoo Alar Pastik Laura Pirbe Mihkel Parkja Luunja keskkool 2010 MIS ON KATAPULT? · Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. · Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid et energiat väljastada · Kõik katapuldid viskavad midagi. · Katapult on ammu järeltulija . · Esimesed nähtused katapuldist olid 3-4 sajand enne kristust selle aja katapuldid olid lihtsalt hästi suured ammud. BALLISTA · Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja see töötas pinge abil. · Ballistad olid mõeldud suurte puust või rauast noolte lennutamiseks. · Jõu sai masin venitatud nööridest või vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. · Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab viskamist MANGONEL · Mangonelid lasid suuri kive k...
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE Luunja Keskkool 11.Klass Astrid Metsoja SISSEJUHATUS Igasugune loodusvarade kasutamine, nagu ka põllumajandus, avaldab mõju looduskeskkonnale. Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa kõ...
Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnule annab kultuurimaastiku mulje
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks. Kaevandamine 19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui 300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need asusid põhiliselt mõisamaadel. Alates 1860. a kasutati Sindi kalevivabrikus masinatega lõigatud turvast. Üsna pea alustasid tööd veel Karula, Luunja, Sõmerpalu, Painurme turbavabrikud. 20. sajandi algul suurenes turba kasutamine kütusena ka elektri tootmisel. Eestis toodetud kasvuturbast läheb 90% ekspordiks – põhiliselt ostavad seda Lääne-Euroopa aiandusfirmad. Viimase 80 aasta jooksul on Eestis kaevandatud ühtekokku ligikaudu 70–75 miljonit tonni turvast. 2009. aastal toodeti 842 300 tonni turvast, sealhulgas 380 400 tonni vähelagunenud turvast ja 461 900 tonni
Luunja Keskkool Eve Tuvi 12 klass Komeet on Päikesesüsteemi ääre aladelt pärinev taevakeha Koosneb: jääst tahkest süsinikdioksiidist anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest Tuleneb kreeka keelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Eristatakse : Tuuma Pead Saba Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on näha ioonsaba, väga heledatel on nähtav mõlemat tüüpi saba. Pikaperioodilised kome...
Energia tarbimine Luunja Keskkool Elin Mänd Energia 330 eKr tähistas Aristoteles inimese tegevusvõimet, liikumapanekuvõimet sõnaga "energia". Nüüdisaja füüsikas mõtldakse selle all suurust, mis väljendab mingi objekti võimet teha tööd. Mõõtühik on dzaulb (J) Mehaaniline energia Homo habilis kasutas primitiivseid töövahendeid mehaanilise energia rakendamisel, selleks et suurendada löögijõudu. Homo habilis oskas sihipäraselt kasutada oma lihaste jõudu. Keemiline energia Homo habilis sai kehale vajaliku energia üksnes toiduna, mis pidi sisaldama keha talituseks vajalikku, hapendamise teel muunduvat keemilist energiat. Keemilist energiat vajati keskmiselt 8 MJ inimese kohta päevas. Tuli Esimesena õppis kasutama tuld Homo erectus ~790 000 aastat tagasi. Tule kasutamise oskus tegi võimalikuks inimese edukama siirdumise Euroopasse. Toortoidu asemel hakati sööma keedetud ja küpse...
vajadust sealt abi otsida, kuid me keegi ei tea kuna võime isegi sinna sattuda ja vajada abi. Seega pidasid oluliseks see siin välja tuua. 2. Tartu Ülikooli Arengukava aastani 2015 Otseselt see dokument mind ei puuduta. Kaudselt on see dokument oluline meile kõigile, säilitamaks meie kultuuri, keelt ja rahvust. 3. Lohkva Lasteaia Arengukava 2012-2014 See lasteaed on minu koduvallas ning minu jaoks on oluline hoida end kursis selle arengu ja käekäiguga. 4. Luunja valla arengukava 2011-2017 Antud dokumendiga on kokkupuude, kuna elan ka ise selles vallas ning kõik, mis puudutab selle valla tegevust ja arengut mõjutab ka mind. 5. Lastekaitse kontseptsioon Antud kontseptsioon tagab lastele võimalikult turvalise elu ning toetab ka peresid.
H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa.
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta
Luunja Keskkool Referaat Jean Baptiste Lully Koostaja:Marek Sarov 10. klass Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................ 3 Elulugu ................................................................................................... 4 Lapsepõlv ................................................................................................ 4 Teenistus õukonnas .................................................................................... 4 Pereelu .................................................................................................... 5 Surm ...................................................................................................... 5 Looming ..................................................................................
suurenevad ka teised probleeemid. Seega suureneb ka looduse reostumine. Lisaks sellele toodetakse materjale ja muid esemeid, mida saab toota väga odavalt kuid mis ei ole loodussõbralikud. Ning lõpuks elame me kõik enda prügi otsas. Mõeldakse aina uusi ja uusi karistusviise välja, et kuidas karistada iskut kes on reostanud loodust jne. Tegelikult kurjusega head ei saada. Kõige hullem on see, et kallimad tooted poeletil on just meie enda tooted ja loodussõbralikud tooted. Isegi meie enda Luunja kurk on kordades kallim kui Hispaania. Kuhu me tahame enda probleemidega veel ronida, kui isegi meie enda kodumaa tooted on nii kallid, et neid pole võimalik osta. Siit saab järeldada, et meie enda toode on kvaliteetselt kasvatatud ja toodetud, kuid välismaal mitte.Järelikult see mis on kasvatatud välismaal on kasvatatud odavalt, kuid mis ei ole nii tervislik nagu meie enda oma. Mul ema räägib alati, et kui tema oli noorem siis inimesed tahtsid alati kõik koos teha ja olid palju
Franz Schubert (1797 - 1828) Laura Pirbe Kristi Kärner Helen Suits 11.Klass Luunja Keskkool ÜLDINFO · Austria helilooja · Kirjutas üle 1500 erinevas zanris teoseid · Pani aluse romantismile · Tema muusika on siiras ja südamlik. · Tõi muusikasse palju uut ELULUGU · Sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat . · . Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri ja viiulimängu.
Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust.
Luunja Keskkool Nafta Marek Sarov 2012 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud ...
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........
[4]. Joonis 1. Tartu-Jõgeva puhkeala kaart 3 Joonis 2. Keskkonnaameti regioonid 4 Tartumaa metskond Üldinfo Tartumaa metskonna üldpindala on 76 938 ha ja metsamaa moodustab sellest 75%. Tartumaa metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 2.1 [7] ja Tabel 2.2 [8]. Tartumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tabivere, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallas ning Elva linnas. Tartumaal elab 2007. aasta andmetel 147 800 inimest. [5] Looduslikud tingimused Maakonna suurim ulatus põhjast lõunasse on 51 km, idast läände 81 km ning kõige kaugemate punktide vahe kirdest edelasse ligikaudu 90 km ja loodest kagusse ligikaudu 85 km. Tartu linnast kõige kaugem maakonna punkt on Piirissaar Peipsi
"Metsateel", "Pärast hallaööd" ja "Must lind". Söödi luule on inspireerinud heliloojaid, eriti tema varasemast muheda huumoriga kirjutatud loomingust on leitud tekste koorilauludeks, nii nagu eleegiatest on saanud igihaljaid soololaule. Pärast pikka vaheaega on Sööt avaldanud veel luulekogu "Kodu" (1921) ja lasteluuletuste kogu "Lapsepõlve Kungla" (1923). Söödi luulet on hiljem korduvalt välja antud ning tõlgitud ka teistesse keeltesse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. ALLIKAD Paul Ambur, Laulurästas hallaöös. 1942 Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis-igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904
hapendavad neid, mõned praevad või panevad kohe puhastatud kukeseened karbiga sügavkülma. Seeni saab soolata ning kuivatada. Kukeseeni kasutatakse erinevates seeneroogades nagu supid, kastmed, hautised, ahjuroad ja küpsetised. Samuti on kukeseened head seenerisotos. Keedetult ja kupatatult muutuvad seened veidi vintskeks. Austerservik Austerservik on torikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv kuuluv seen. Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati sampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise.
042953 25457 Võru vald 25458 8600010-1Aiandi 57.81322227.043689 25458 Võru vald 26848 7820004-1Aiandi 58.39438726.716053 26848 Tartu linn 129469 4400926-1Aiandi 59.37719627.375949 129469 Jõhvi vald 129470 4400927-1Aiandi 59.37792927.374370 129470 Jõhvi vald 30024 4900007-1Aiandi 58.73340826.125933 30024 Pajusi vald 30025 4900008-1Aiandi 58.73368126.127315 30025 Pajusi vald 21922 7800021-1Aiandi tee 58.37625726.783265 21922 Luunja vald 21914 7800020-1Aiandi tee 58.37537626.785141 21914 Luunja vald 123815 8600830-1Aiandi tee 57.86176426.968292 123815 Võru vald 26516 7820006-1Aianduse 58.35033526.717734 26516 Tartu linn 33516 7820005-1Aianduse 58.35133726.718744 33516 Tartu linn 1581 19003-1 Aianduse t 59.48837124.870879 1581 Pirita 1582 19004-1 Aianduse t 59.48849224.871535 1582 Pirita 2866 20809-1 Aiaotsa 59.49646924.911299 2866 Viimsi vald
5. Eeru kõrts - Maanteekõrtsi lasi ehitada Atla parun 1840 aastal ja see on ainuke esialgsel kujul säilinud talupojakõrts terves Eestis.Kõrtsihoone meenutab tüüpilist talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi ja nt leiva küpsetamise päevi jms. LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON Tartu maakond 1. Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1
katastriüksuse üldpindal õuemaa muu maa nimetus a haritav looduslik metsama maa rohumaa a kokk sh vee sh ehitised kokku u all LUUNJA 30,02 18,71 2,21 3,59 0,06 0,02 1,03 0,81 Laboratoorne töö nr. 18 Pindalade mehaaniline määramine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Kõrguste arvutamine Laboratoorne töö nr. 19 Lihtniveleerimine
-Napoleon vabastas Euroopa sõjakäikudel talupojad pärisorjusest. -Ka venemaa pidi näitama head tahet. 1816 võeti vastu Eestimaa , 1819 Liivimaa seadus. 1.Talupojad said isiklikult vabadeks. 20.02.13 Talude päriseks ostmine Osad mõisnikud tahtsid üle minna turumajandusele(palgatöö,uued loomatõud ja taimesordid) 1849 võeti vastu Liivimaa 1856 Eestimaa talurahva seadus. Määrati kindlaks kord , kuidas mõisnikud saavad talusi müüa. Kuigi esimesed talud osteti 1823.a ( Luunja mõis) peetakse päriseks ostmise alguseks 1853.aastat.Siis müüdi Halliste kihelkonnas Abja mõisas 24 talu Esialgu läks otsmine visalt, keskime talu maksis 20 taalrit. 1taaler=100 rubla Tavaliselt võeti talu ostuks võlgu . Eesti Vabariik 1920-1940 Majandus 20datel 1919 maareform , mille tulemusena jagati mõisamaad 56000 uueks taluks. 1919-29 40000 elumaja 40000 lauta 165 000 muud hoonet Talud tootsid peekonit , kartuleid , piima 1920. põhiseadus
Luunja Keskkool Mait Suigusaar 12. klass Mart Saar Referaat Juhendaja: Eve Paap Luunja 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 LAPSEPÕLV................................................................................................................. 4 KOOLITEEKOND................................................
hinnanguline väärtus on 12000 eurot. Maamaksu suurus on 300 eurot. Kuid kuna 1ha kodualust maad on maamaksuvaba siis on maamaksu summa veidi väiksem.umbes 190 eurot aastas. 5.4 Kinnisvara aastased kulutused Igakuiuseid kulutusi ei oska prognoosida, kuna pole selle maja omanikud veel. 5.5 Turuülevaade Tartumaal tehakse hoonestatud elamumaadega tehinguid kõige enam Ülenurme vallas ning Tartu linnas. Tehinguaktiivsuselt järgnevad Tartu vald, Haaslava, Luunja ning Tähtvere vald. Erinevalt Tartu linnas tehtavatest tehingutest on lähivaldade näitel suures osas tegemist uusehitistega. Oktoobris tehti Tartumaal tervikuna 46 hoonestatud elamumaa tehingut, mida oli võrrelduna möödunud kuuga 25% vähem ning võrrelduna mulluse aasta sama ajaga 21% rohkem. Aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks kujunes tehtud tehingute lõikes 77 000 eurot ning mediaanhinnaks 60 000 eurot.
tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons · Esimesi eesti luuletajaid, keda ka laiem üldsus tunneb lastelaulude autorina. · Lastelaulude tihe seos rahvaluulega, olulisel kohal (väikese) lapse maailm. NT: lastevärsikogu "Lapsepõlve Kungla" (1923) sisaldab palju üldtuntuid laule,
Kaugemal läheb algselt baroksena kujutatud mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. [5] Joonis . Palmse mõisa peahoone vaade edelast A. Kaldam 23.09.2010 Joonis . Palmse mõis interjöör. J. Nilson ALATSKIVI LOSS Alatskivi mõisa on esmakordselt mainitud 1601. aastal. Varaseim teadaolev mõisahärra oli Johann Wrangeli, hiljem on mõisat korduvalt pärandatud, kingitud ja renditud. Viimasteks omanikeks on olnud Stackelbergid ja Nolckenid. Praeguse härrastemaja laskis Luunja parun Arved von Nolcken ehitada enda tehtud projekti järgi aastatel 1880-1885. 1921. aastal mõis riigistati. Seal on aja jooksul tegutsenud Alatskivi Kõrgem Algkool, piirivalve Peipsi jaoskonna staap, masina-traktorijaam ja Alatskivi aiandussovhoos. 2003-2011 teostati lossis kapitaalsed restaureerimistööd, täna tegeletakse seal turismindusega. [9] Alatskivi lossi rajamisel on eeskuju võetud Inglise kuninganna Victoria Sotimaal olevast residentsist - Balmorali kuningalossist
ning muudab kohtu- ja politseikorraldust. Seaduses sätestatud paragrahvid on väga pikad ja võrdlemisi selgitavad, põhjusel, et kõik mõistaksid neid ühtemoodi. Samas on need seatud ka nii, et mõisaomanikul oleks tõlgendamise ruumi. Näitena tooksin § 4: „Eestima tallopojal on õigus, 5 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 61. 6 A. Karindi. Elust mõisnike ajal: 1503 – 1919. Luunja: Vaba Press 1999, lk 32. 77 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 112. 6 Maad ja muud likumatta warrandust ennesele pärris-ommaks õiget wisi nouda ja sada.“ Sealjuures ei ole aga selgitatud, mis on see õige viis, kuidas talupoeg peab varandust endale nõudma. Kuna mõisnikud ei tahtnud enesele ainelist kahju saada, töötatigi talurahva jaoks välja puudulikud sätted
ja 3. trükk Tartu 1919) · "Jumalaga, Ene!" (Tartu 1918) · "Talihari" (Tartu 1920) · "Hõbedased kuljused" (Tallinn 1920) · "Käoorvik" (Tartu 1920) · "Ränikivi" (Tartu 1925) · "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950) Muud teosed · "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) · "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) · "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) 6 Luuletus "Ärge tapke inimest" 1919 Mul on valus ja häbi.
REGIONAALSED ASUSTUSSÜSTEEMID: Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, kasvu kiirenemine 2000ndatel aastatel Suhteliselt stabiilne rahvastikudünaamika 2000ndatel aastatel Üldine kontsentratsioon linnapiirkonda, linnastu keskuspositsiooni tugevnemine; Tagamaa osatähtsuse kasv, selge valglinnastumise muster TARTUMAA RUUMILISED VÖÖNDID: I VÖÖND: Tartu linnaga külgnevad 4 valda: Luunja, Tartu, Tähtvere, Ülenurme II VÖÖND: muud Tartu linnapiirkonda kuuluvad vallad ja linnad, nt. Nõo, Elva, Haaslava III VÖÖND: väljaspool linnapiirkonda asuvad vallad: nt. Rannu, Rõngu IV VÖÖND: äärelise asendiga vallad, nt.: Alatskivi, Meeksi LÄHITAGAMAA: Tartu linnaga külgnevad 4 valda 2D. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused: Nn primaatlinna poolt juhitud asustussüsteem
korda ohtlikum kui sama radooni kontsentratsiooniga õhk. Hoonet saab kaitsta radooni eest hoonealuse lausisolatsiooniga, hoone ehitamisega postvundamendil (tuul puhub maja alt läbi) või radooni hoone alt välja tuulutamisega vastava drenaaziga, mis paikneb hoone all. Eestis on radooniohtlikud piirkonnad Põhja- ja Kirde- Eestis, kuid radooni võib esineda ka Lõuna-Eestis, kus eraldub see moreenist, mis võib olla paiguti vaid paari meetri sügavusel. Nii on Tartu maakonna Luunja vallas mõõdetud elamutes keskmiseks radooni tasemeks 200 ... 250 bekrelli kuupmeetris õhus, kusjuures standard ütleb, et uutes elu-, puhke- ja tööruumides peaks näitaja olema alla 200 bekrelli. Radooni kahjulik mõju inimese tervisele pole praegu täpselt teada, kuid päris kindlasti tasub jätta maha suitsetamine, mis võib põhjustada kopsuvähi umbes kaheksa korda tõenäolisemalt kui radoon. Ka asbestkiud tekitavad vähkkasvajat, kui nad satuvad hingamisteedesse, sest nad püsivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
