Gerd Kanter Üldandmed · Sünniaeg: 6. Mai, 1979 · Sünnikoht: Tallinn · Pikkus: 196 cm · Kaal: 121 kg · Käte siruulatus: 207 cm Parimad Tulemused I koht Pekingi olümpiamängudel (68.82 m.) II koht kettaheites Helsinki MM-il (68.57 m.) II koht kettaheites Göteborgi EM-il (68.03 m.) Eesti meister kettaheites 2004-2007 Gerd Kanteri treenerid Vésteinn Hafsteinsson (Island) Ando Palginõmm Helgi Parts Aleksander Tammert seenior Uno Ojand Lapsepõlv Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis
kasvuaastad Erki oli peres neljas laps.Neli aastat enne Erkit oli sündinud Margit,järgnesid aastate vahedega Joel ja Elin.Kairi oli Erkist kaheksa ja Ragne üheka aastat noorem.Erki elas om vanndade ja õdedega Võrus väikses kahetoalises korteris.Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja.Küll ta organiseeris võrkpalli, küll ujumist.Saime tema poegadega hea klapi, mängisime ja sportis...
.. Üheks spordiimeks kümnevõistluse vallas võime lugeda Abja keskkooli õppuri Valter Külveti komeetlikku tõusu kümnevõistluse tähtede orbiidile. Mõelgem vaid: 17- aastaselt suurmeister ühel raskeimal spordialal. Eesti kergejõustiku kuningas. Maailmarekordimees omavanuste hulgas( ligi- kaudu 900 punktiga edestas järgmist konkurenti NSV Liidu koolinoorte spartakiaadil). Tolle aja tunnustatud treenerid on öelnud: '' kümnevõistlejat, kes nii hästi valdaks kõigi üksikalade tehnikat, ei leia naljalt ka maailma tippmeeste hulgast''. Ja mis on eriti imestamist väärt jälle tuli imetegija kergejõustikku, väga vähe tuntud külakohast. Valter Külvet sirgus väljapaistvaks kümnevõistlejaks vägagi tagasihoidlikes sportimistingi- mustes, kuid ideaalselt oma õpetaja- ja isakohust täitnud Toomas Külveti juhtimisel.
Rasmus Mägi Rasmus Mägi on tõkkejooksja Eestis, kelle seni suurimaks saavutuseks võib pidada 2012.aasta juunis Kergejõustiku EMil Helsingis saavutataud 5.koht 400m tõkkejooksus.Ta sündis 4.mail, 1992, Tartus. Ta on püstitanud mitu Eesti rekordit oma noores eas. Ta on Eestit esindanud olümpiamängudel. 2014.aastal nimetati ta Eesti meessportlaseks. Tal on õde nimega Maris, kes on samuti kergejõustiklane. Rasmuse treenerid on tema vanemad Taivo ja Anne Mägi. Pildil: Rasmus Mägi Tema tulemused 49,54- 28.juuni, 2012, Helsingi 49,51- 11.juuni, 2013, Bellinzona 49,19- 13.juuli, 2013, Tampere 48,87- 17.juuni, 2014. Ostrava 48,77- 3.august, 2014, Tallinn 48,54- 13.august, 2014, Zürich
Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid · Kristjan Kurik · Viljar Loor · Argo Meresaar · Mihkel Sepp Eesti treenerid · Ivan Dratsov · Riina Ernits · Juhan Kalamägi · Avo Keel · Laimons Raudsepp · Pasi Rautio Eesti võistkonnad · Tallinn Selver/Audentes · ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi · Sylvester · Tartu Pere Leib/Cibus · Aeroc Rakvere võrkpalliklubi Rivaal
peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile, kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu jätkata või ta saab abi, tuleb ta välja vahetada või võistkonnal tuleb jätkata vähem kui viie (5) mängijaga. Treenerid, teised treenerid, vahetusmängijad ja võistkonna saatjad võivad tulla väljakule ainult kohtuniku loal selleks, et abistada vigastatud mängijat enne tema väljavahetamist. Arst võib tulla väljakule kohtuniku loata juhul, kui ta leiab, et vigastatud mängija vajab kohest arstiabi. Kui mängus oleval mängijal tuleb verd või on lahtine haav, tuleb see mängija välja vahetada. Mängija võib uuesti väljakule tagasi tulla
. Suhtlemine loob Intellektuaalne tingimused isiksuse fun. igakülgseks Hedonistlik Negatiivsete Ainult kõrgelt arendamiseks. haritud Spordis suhtlevad fun.- rahuloli ja ilmingiute omavahel treenerid, likvideerimine sportlased, tunnustus treenerid, organisaatorid, sportlased, arstid, juhendajad pealtvaatajad. saavutavad edu inimese Internatsionaalne
Vajadusel kutsutakse kokku erakorraline koosolek. Aastakoosolek on otsustusvõimeline kui koosolekul osaleb vähemalt 30 % liikmetest ja otsuse poolt hääletab 50 % +1 koosolekul osalenud hääleõiguslikest liikmetest. Hääleõiguslikud on kõik liikmed, kes hääletuse päevaks on vähemalt 16 a. vanad. 5 Organisatsiooni juhib tegevjuht. Juhatusse kuuluvad tegevjuht, treenerid, klubi auliige ja president Ants Antson, projektijuht ja Tartu Linnavalitsuse esindaja. Treeninguid annab esialgu kaks palgalist treenerit, kes koolitatakse MTÜ kulul välismaal uisuhalli valmimisperioodil. Treenerid täiendavad end vastavalt vajadusele välismaal. Lisaks on klubis palgal kaks üldettevalmistusele spetsialiseerunud treenerit, üks jõutreeningu ja teine vastupidavustreeningu läbiviimiseks. Palgal on ka osalise tööajaga projektijuht, kaks
Treeneritele väga meeldib nende töö, ning kõik küsitletud ütlesid, et ei kavatsegi seda tööd lõpetada. Treenerite meelest jääb Arctic Sport Club spordiklubide vahelises konkurentsis hästi ellu, kuna kliente on järjest rohkem, ning treening varustus uueneb väga tihti. Takistuseks võib majanduskriisi ajal saada suured väljaminemis kulud. Treenerite tööd hinnati enamasti väga kõrgelt, kõigega ollakse rahul, treenerid aitavad ilusti. Treenimis võimalusi hinnati samuti väga kõrgete hinnetega. Olemas on vajalikud trenasöörid igale lihas grupile. Hindasid peetakse üldiselt sobivaks, mõne arvates on hinnad isegi odavad. Arctic'us käiakse enamasti sellepärast, et seal on väga head ja tuntud treenerid, treening kava on sobilik ja klubi asub kodu, kooli või töö läheduses. Välja toodi ka hindade sobivus, kuna mõningad treeningud on klubiliikmetele täiesti tasuta.
palli valdav võistkond viskas korvile, - Kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. - Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu jätkata või ta saab abi, tuleb ta välja vahetada või võistkonnal tuleb jätkata - vähem kui viie (5) mängijaga. - Treenerid, teised treenerid, vahetusmängijad ja võistkonna saatjad võivad tulla väljakule ainult kohtuniku loal selleks, et abistada vigastatud mängijat enne tema väljavahetamist. - Arst võib tulla väljakule kohtuniku loata juhul, kui ta leiab, et vigastatud mängija vajab kohest arstiabi. - Kui mängus oleval mängijal tuleb verd või on lahtine haav, tuleb see mängija välja vahetada. 8
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks
Selle jaoks oleks tarvis parandada treenerite olukorda, sest heast treenerist algab tahe ja meelekindlus, mis aastate pärast viib heade tulemusteni ja paremal juhul ka medaliteni. Kui treeneritel olukord oleks parem, siis kindlasti väljenduks see ka sportlaste tulemustes. Seega leian mina, et just riik ja alaliidud peaksid selle koha peal midagi välja mõtlema, mis rahuldaks kõiki osapooli. Kui keskenduda ühe spordiklubi treeneritele, siis on näha, et ühed treenerid annavad nädalas kolm - neli trenni peale enda põhitööd, aga teised annavad päevas juba kaks või kolm trenni. Treenerile, kes teeb mitu trenni päevas, ongi see tema põhitöö, kuid mina leian, et sellisel juhul kannatab kõvasti just trennide kvaliteet. Kogu see tegevus on vaimselt ja füüsiliselt igapäevase töö jaoks liialt kurnav ja päeva kolmandas trennis on treener ilmselgelt väsinud.
Minu meelest peab treener olema oma treenitavatele eeskujuks, treener on igas valdkonnas peamine toetusallikas. Olema loov ka juhul kui ei saa planeeritud tegevust läbi viia. Treener peab oma kutseoskusi pidevalt arendama. Tegelesin ise kunagi ujumisega ja olen kokku puutunud väga erinevate treeneritega, kelle puhul ütleks isegi, et pole vastavale ametile sobilik. Treener on justkui lapsevanem, kes kasvatab, arendab ja kujundab treenitavat. Treenerid peavad arvestama iga treenitava omapäraga, ea ja koostama neile vastava treeningkava. Peab oskama luua usalduse oma treenitavaga, et koostöö oleks hea ja toimiv. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist. Kahjuks olen tänapäeval kohanud väga palju treenereid, kes kasutavad oma õpilasi kui vahendit. Näiteks olen kuulnud kus kestvusjooksudel kiputakse kasutama keelatuid võtteid nagu küünarnukkidega tõuklemine
ametnikele Koolid – vastutavad vastava hariduse ja hoiakute kujunemise eest Lapsevanemad Pealtvaatajad ning massimeedia 5. Millega tegeleb CIPF? Komitee annab välja auhindu (viimastel aastatel medaleid) sportlasele või võistkonnale, kes ohverdas võimaliku võidu ausa mängu põhimõtete nimel. 6. Ausa mängu põhimõtete levitamine: sportlased, haritlased, treenerid, kohtunikud, lapsevanemad, meedia ning pealtvaatajad. Too kõikide kohta välja 4 aspekti, meedia - 3. Sportlased: Kohtunikud: Koostöö võistkonnakaaslaste, Säilita head suhted sportlaste ja treenerite, ametnike ja vastastega, treeneritega nende austav kohtlemine Tunne hästi võistluse reegleid
Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis ning võimalusi, kuidas tahtlikku agressiivsust
Üha tulemuslikumaks osutusid katsed arendada hüppevõimet raskute kasutamisega treeninghüpetel ja eriti hüppeharjutustel. Hüppeharjutuste suur maht sai kohustuslikuks mitte ainult jõu arendamisel, vaid ka äratõuke tehnika täiustamisel. Äratõuke efektiivsust suurendati julgema hoojooksu kasutamisega, suurem allaiste võimaldas kiirema äratõuke. Selline hoojooksu ja äratõuke tehnika nõudis kõrgushüppajailt paremaid kiiruslik-jõualaseid omadusi. Treenerid alustasid otsinguid nende omaduste arendamiseks. Hüppaja treeningukavva lülitati suures mahus harjutusi tõstekangiga ja sprint. Pärast seda, kui R. Fosbury (USA) oli sellega 1968.a 19. olümpiamängudel kuldmedali võitnud, levis uus hüppeviis kiiresti. Esimestena saavutasid edu naised. 1972.a olümpiamängudel Münchenis võitis uut hüppeviisi kasutanud 16-aastane Saksa FV koolitüdruk U. Meyfarth. Järgmiste aastate edetabelis oli kümne parema hulgas rohkem
1. 2003 15. veebruar Asiago Itaalia 10 km klassika 2. 2003 8. märts Oslo Norra 50 km klassika 3. 2003 13. detsember Davos Sveits 15 km klassika 4. 2004 17. jaanuar Nové Msto Tsehhi 15 km klassika 5. 2005 8. jaanuar Otepää Eesti 15 km klassika 6. 2005 12. märts Holmenkollen Norra 50 km klassika Treenerid Hetkel treenib Andrust peatreener Mati Alaver Endised Treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Kokkuvõte Andrus veerpalu on Eesti ainus suusasportlane kes on tulnud maailmameistriks. Teda treenib Treener Mati Alaver. Tal on peres 4 last ja Tema naine Angela. Andruse esimee märkimist väärt saavutus oli 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Kasutatu kirjandus http://www.google.ee/search?q=ol%C3%BCmpiav%C3%B5itja+Andrus+Veerpalu&ie=UTF- 8&hl=et Ene TLNE.ee
Sport kultuur või äri? Sport kultuur või äri? Sport on üks paljudest ajaviite võimalustest, mida harrastavad miljonid inimsed üle maailma. Sport on meeletult populaarne, kuid see kõik nõuab palju aega ja raha. Siinkohal tekibki küsimus kas sporti saab käsitleda kui kultuurilist aspeksti või tegevust millel puudub kultuuriline vaatenurk? Kahtlematta on sport üks väga suur äri. Treenerid teenivad miljonitesse kroonidesse ulatuvaid palkasid, sportlased veel kaks korda sama palju kui nende treenerid. Sport ei ole enam lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige
Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor (54) ei ole viimase kaheksa aasta jooksul enam palli mänginud. Eesti Olümpiakomitee esitles täna spordiajakirjanik Tiit Lääne koostatud raamatut võrkpallur Viljar Loorist, mis ilmub sarjas "Olümpiavõitjad". "Võin julgelt öelda, et saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik. Mul oli hea meeskond, suurepärased meeskonnakaaslased, teenekad treenerid. Olid võimalused oma võimete realiseerimiseks. Teha just seda, millest unistasid, mida soovisid," ütles olümpiavõitja Viljar Loor. Eesti võrkpallilegendi Viljar Loori sportlasetee on harukordne. Viis korda järjest tuli Loor Nõukogude Liidu koondislasena Vana Maailma meistriks. Kaks korda maailmameistriks. Kahel korral võitis maailma karika. Oli osaline maailma võrkpalli rekordmängus, kui Nõukogude Liit kohtus 1982. aastal jalgpallipühamus Maracanal 96 000 pealtvaataja ees
· Kõrge maine ostjaskonna · Tööjõu voolavus hulgas O T · Täiendava ostjagrupi · Üldine majanduskorra ilmumine langemine · Nõudluse kiire kasv · Konkurentide arvu võimalik kasv TV- strateegia Inimesed tunnevad suuremat huvi tervislike eluviiside vastu ning suunduvad spordiklubisse, millel on kõrge maine ja kus treenerid on professionaalsed. TO-strateegia Kliendid ei pea vajalikuks otsimaks uut spordiklubi, kui nad on rahul praeguse klubi maine ja personaliga. NV-strateegia Tervisliku eluviisi populaarsuse kasv toob uusi kliente, kes peavad lugu uutest ja ambitsioonikates treeneritest ning üldlevinud tehnoloogia paneb uusi kliente ennast paremini tundma, sest kliendid teavad, kuidas antud tehnoloogiat kasutada. NO-strateegia Osta uut tehnoloogiat hulgimüügi laost või sooduspakkumiste ajal, mis hoiaks
· Spordiasutuse töö korraldamine · Spordiasutuste töötajate ehk treenerite töö korraldamine 1.3.Protsessi tegutsejad Spordiasutuse tegutsejad ja suhtlejad on: · Klient kes soovib end registreerida teatud treeningutundi. · Treener, kes võtab registreerimise vastu ja kinnitab treening aja, mida klient on soovinud. 5 1.4. Tegutsejate infovajadused · Treeningute ajakava · Treeninguid läbiviijad treenerid · Kliendi pääsme isikukaardi andmed 1.5.Protsessi huvitatud osapooled põhjendustega Treeningule registreerimisest huvitatud osapooled on järgmised: Klient Klient on huvitatud õigeaegsest registreerimisest kuna see on eelduseks, et saab kindlalt treeningus käia omalt poolt valitud treeneri käe all. Treener Treener on huvitatud tema sporditundides käivatest klientidest. Spordiasutus on huvitatud treenerite nõudlusest ja koormusest.
Nii nagu kõik teised mängijad väljakul peab ta hästi palli valdama, olema täpne söötja ja murdma korvile nii nägu kui ka selg ees. Keskmängija (5) on võistkonna süda - ta juhib võistkondlikku kaitsetegevust ja on rünnakul tõeline tugisammas. Ta on pikim mängija ja nii nagu mängija 4, peab olema tugev lauavõitluses. Enamiku oma punktidest toob ta korvi lähedalt ja alt. Keskmängijal peavad olema head oskused mängida selg korvi. Treenerid peavad enamus aega pühendama visete õppimisele 1-1,5 meetri kauguselt korvist. Kuna lähivisete sooritamsel tehakse talle palju vigu, on väga oluline, et ta tabaks hästi vabaviskeid. Tänapäeva korvpalli iseloomustavad mitmekülgsete oskustega mängijad, kes on suutelised rünnakul mängima korvist kaugemal nägu ees ja korvile lähemal selg ees. Johtuvalt sellest, on paljud treenerid loobunud tavapärasest eespool kirjeldatud mängijate nummeratsioonist ja
Viimsi Keskkool 7.g klass RÜHMVÕIMLEMINE Referaat Koostaja: Matilde Sigijane 7.g Juhendaja: Kirke Aitsen Viimsi 2016 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Vahendid ja muusika.......................................................................................................4; 5 3. Liikumised ja tehnika......................................................................................................4; 5 4. Kuulsamad iluvõimlejad ja rühmad................................................................................
Olümpialiikumine -on liikumine, kuhu on kaasatud kõik Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustatud organisatsioonid, eelkõige sportlased, kohtunikud, treenerid eesmärgiga kasvatada noorsugu spordi kaudu, ühendades keha, vaimu ning tahte omadused harmooniliseks tervikuks.Olümpialiikumine on globaalne ning toob kokku kõikide riikide sportlasi olümpiamängudele. Kaasaegsed olümpiamängud on antiikolümpiamängude jätkutraditsioon.Nüüdisaegsed mängud koosnevad suve- ning taliolümpiamängudest, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant. Sätestuste kohaselt ei tohi mängude kestus ületada 16 päeva.
uud ega klie ntid ele. Hip oter 9 aapi a läbi viij aks on välj aõp pin ud spet siali st koo stöö s vast ava koo litus e saa nud hob use ga. Hin nad on kok kule ppel . 10 Minule see tall ei meeldi üldse. Treenerid on külmad ja ükskõiksed. Hobused on suht tuimad, nagu tunnikad ikka. Reageerivad ainult tugevale säärele - mina neid liikuma ei ole saanud ilma steki abita. Tall ise on ilus, inimesed sõbralikud,
ning kehaosade asendist, et vältida potentsiaalseid vigastusi. Samuti peab alati soojendust tegema. Vastasel korral võivad tekkida väga tõsised lihasevenitused. Mitte kõik vigastused pole ainult füüsilised, vaid on ka vaimseid. Iluvõimlejad peavad vormi saavutamiseks ning hoidmiseks konstantselt pingutama ning head tööd tegema, kuid mõnikord kasvab koormus liiga suureks ning võimleja närvid ei pea pingele vastu. Samuti mängivad suurt rolli treenerid, kes tihtipeale oma kommentaaridega sportlase murduma panevad. Treenerid rõhuvad sellele, et nende õpilased on liialt paksud, rasvunud, ei oska ühtegi liigutust, teevad kõike koledasti ning on lihtsalt rumalad. Loomulikult ei kehti see kõikide treenerite kohta. Samas on sportlasel vaja, et keegi teda pidevalt paremuse poole suunaks ning seda mõnikord veidi ebaeetilisel viisil. Vigastuse korral on väga tähtis teha kindlaks, kas tegu on lihtsama vigastuse või tõsisemaga,
Kes Eesti ujujatest osalesid? Millised olid eestlaste tulemused? Sinu enda arvamus kuidas eestlased esinesid? Tööde esitamise tähtaeg 18.detsember Selle aasta Euroopa MV lühiraja ujumisvõistlused toimusd 8. detsembril Poolas Szczecinis ning kestsid neli päeva. Eesti ujujatest asuvad starti järgmised 9 ujujat : Triin Aljand, Marko Tiidla, , Maria Romanjuk, Karen Vapper, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Fred Karu, Andres Olvik ja Filipp Provorkov. Neile toeks ning abiks on treenerid Riho Aljand, Ain Kaasik, Tõnu Meijel ja Tiit-Urmas Reiter ning massöör Marius Unt. Viimasel võistluspäeval , mil võistlused toimusid Chartresis jäi Triin Aljand 50 meetrises vabaujumises teisele kohale pääsedes poolfinaali. Marko Tiidla läbis 50 meetrit liblikat jagades 38.-39.koha. Maria Romanjuk sai 400 meetri kompleksujumises 26. koha. Minu arvamus sellest jäi üldiselt positiivseks , arvestades sellega , kui paljud ujujaid üle Euroopa kohal olid ning kohti saavutas
Anastassija Kuzmina , Olga Zaitseva , Helena Ekholm , Andrea Henkel jne. Seega laskesuusatamine on raske spordiala ning ainult vähesed tegelevad sellega. Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna.
............ 4 1.2.Kettaheite omapärast.................................................................................... 4 2.Gerd Kanter......................................................................................................... 5 2.1.Üldandmed.................................................................................................... 5 2.2.Parimad tulemused....................................................................................... 5 2.3.Gerd Kanteri treenerid................................................................................... 5 3.Lapsepõlv............................................................................................................ 6 4. Maailma TOP-3................................................................................................... 7 4.1. Eesti tuntuimad kettaheitjad on:..................................................................7 5. Kanter sai United Motorsilt uue BMW.............................
Hea hüppevõime ei ole oluline mitte ainult võrkpallis, vaid enamus spordialadel. Konkurentsis püsimiseks peavad sportlased sellele üha enam tähele panu pöörama. Lisaks individuaalaladele on hea vertikaalne hüpe peamise tähtsusega populaarsemates pallimängudes nagu korvapall, jalgpall ja võrkpall. Võrkpall on muutunud väga atleetlikuks ning head füüsilised võimed on edu aluseks. Tänapäeval võib märgata, et paljud noored ja treenerid ei tea lihtsamaidki põhitõdesid hüppevõime ja selle arendamise kohta. Ei olda teadlikud kuidas tekib treenitus või kuidas oma võimeid õigesti arendada. Noorte korv-ja võrkpallurite peamiseks mureks on alati olnud kehv hüppevõime, samuti ka teadmatus kuidas seda arendada. Miks ikkagi on vertikaalne hüppevõime nii oluline? Hüppevõime on sportlase suutlikkus hüpata vertikaalses tasapinnas võimalikult kõrgele.
augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Markko Märtin Markko Märtin on Eesti autorallisõitja. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi. Alates 2002. aastast elab ta Monacos. Ta on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler. Eesti populaarseimad spordialad Jalgpall Korvpall Talisport Tennis Rattasport Jooksmine Eesti kuulsaimad sportlased Gerd Kanter Erki Nool
PÄRNU TAMSAARE KOOL ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI REFERAAT ENRICKE RAUL HAVASAAR 7K KLASS 2015 /2016 õ.a. ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI Anna Levandi (neiuna Anna Kondrašova , sündinud 30. juunil 1965 Moskvas) on vene päritoluga Eesti iluuisutamistreener, endine iluuisutaja. Anna alustas treeninguid lapsepõlves . Ta õppis Moskvas Armee Keskspordiklubi koolis ja lõpetas Moskva Kehakultuuriinstituudi. Tema treeneriteks on olnud Eduard Pliner ja Stanislav Žuk. Anna saavutused: Saavutused: NSVL meister — 1984, 1985, 1986, 1987, 1988 Euroopa MV — 3. koht 1984, 1986, 1987, 1988 Maailma MV — 2. koht 1984; 4. koht 1986 Olümpiamängud: Sarajevo 1984 — 5....
Oleg Sapoznin Aupresident 6 Ardi Lepp Juunioride MK karikaetapid ja Euroopa Noorte Olümpiapäevadel maantee-,maastiku- või trekisõidus. 7 Ardi Lepp Aasta jalgrattur 2007 Janek Tombak 8 Ardi Lepp Kvalifikatseeritud treenerid Eestis Nimi Asukoht Jüri Kalmus Tartu Gennadi Akimov Narva Riho Räim Kuressaare Laura Lepasalu Tartu Toivo Suvi Tallinn Agnes Kukk Tallinn Kalev Raudsepp Jõgeva 9 Ardi Lepp Tänan! Kasutatud kirjandus EJL koduleht 10 Ardi Lepp
sagedusel siis võid sa kokku kukkuda. Või siis kui sul on suur ülekaal ja oled otsustanud et tahad kaalust alla võtta, ja hakkad sel eesmärgil jooksmas käima, aga kuna sa ei tea kuidas seda õigesti teha ja tahad tulemust näha väga lühikese aja jooksul siis jooksed liiga kiiresti ja tihedalt algaja kohta. Ning sellega võib kaasned valud põlvedes või midagi hoopis hullemat. Et teha tervisesporti õigesti ja ohutult, selleks on olemas personaal treenerid kes sind aitavad ja sulle treening kavad koostavad, ja muidugi on ka väga palju infot internetis ja raamatutes, mille abiga saad sa ise endale treening kava koostada. Nüüd kindlasti arvad sa, et see on nii keeruline ja ei hakka asja uurimagi, aga tegelikult on see äärmiselt lihtne, lihtsalt sa pead selgeks tegema endale mõned põhi tõed. Palju ja mida teha võid ja mida mitte. Nt. südame treenimiseks sobiv pulsi sagedus oleks liikumise ajal 60%-75% maksimaalsest pulsist
Kristina on 38.aastane.Sündis ta Tartus.Neiupõlve nimi oli tal lihtsalt Kristina Šmigun.Kristina oli siis maailma tipptasemeline suusasportlane murdmaa suusatamises.Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute,ning kahekordne olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda.Aasta 2010 aasta spotlaseks kuulutati Kristina Šmigun-Vähi. Kus sündisid Kristina ja tema kallima lapsed? Kristina teine laps sündis Miamis.Kristina teine
Suusaliidu hooaja lõpetamisel selgusid parimad 2011/2012 hooaja parimad Tõnis Luik- Parim meesjuunior mäesuusatamises Triin Tobi- Parim naisjuunior mäesuusatamises Tormis Laine- Parim noormees mäesuusataja Carmen Piho-Parim neiu mäesuusataja Warren Trace Smith-Parim mäesuusataja Mäesuusakool · on Eesti Suusaliidu liikmesklubi, mida juhib Nils Kroon. · Mäesuusakool tegeleb algajate ja edasijõudnud mäesuusatajate koolitamisega. Kooli treenerid on Nils Kroon ja Mati Pütsepp. Kokkuvõte Suusapuhkus on parim viis aktiivselt puhata. Mäest alla tuhisedes ununevad kõik argimured ning jääb ainult rõõm puhtast valgest lumest ning kiirest laskumisest. Tänan kuulamast!
.................................................................................................. 9 Järedused.............................................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Sissejuhatus Aastakümneid on inimesed treeninud selleks, et lihtsalt treenida. Sihipärane ja teadlik treening on praegu tugevas tõusus. Treenerid ja sportlased hakkavad teadvustama endale, et kui teha tööd sihipäraselt siis on tõenäosus saada paremaid tulemusi suurem. Paljud sportlased 2 on treeninud printsiibi järgi, mida rohkem seda uhkem. Tegelikult on kehal vaja optimaalset puhkust selleks, et ära taastuda eelmisest pingutusest ja peale seda on võimalik teha uus tõus.
väravat lüüa.Paljud teised suured klubid on tahtnud teda ära osta kuid Messi on jäänud enda meeskonnale truuks ja ei ole võtnud vastu pakkumist.Ta särgi number on 10 ja ta on ründaja.Ta on kuulus sest ta palliga triblamis oskus on imeline.Ta ei hooli oma kasvust ta lihtsalt mängib ja pingutab iga mäng nii hästi kui saab,väiksest saati ja tänu sellele on ta jõudnud nii kaugele ja tänu sellele mängib ta nii hästi.Paljude teiste klubide treenerid imetlevad teda ja tahavad teda enda klubisse.Ta on olnud väiksest saati minu lemmik mängija ja minu arust on ta maailma kõige parem jalgpallur. Kasutatud allikad: Biography
organisatsioon ise paika panama. Mida suurem on mõjuvõim, seda suurem on sisemise töö motivatsioon, suurem rahulolu tööga, seda väiksem on tööstress, seda suurem on töö kaasamine ja kaasatus ning suurem pühendumine. Töötaja peab valima, kas ta võtab vastutuse või ei, ning juhid peavad looma töötajale vastava keskkonna, et ta langetaks õige otsuse. Juhtidel on väga suur roll, kuid selleks, et olla edukas, on vaja teha pidevat järelvalvet, sest juhid on kui treenerid, kes aitavad töötajatel probleeme lahendada ja nad peavad andma positiivset tagasisidet tehtud töö eest, sest see suurendab motivatsiooni. Samas mida suurem on ettevõte, seda suurem on ka töötajate iseseisvus, sest juht ei jõua kõiki kontrollida. Keskkond peab olema piisavalt usaldatav, kaasahaarav, tolerantne ja riskialdis – see tagab edukuse. Üheks probleemiks on ka see, et töötajad mõtlevad tihti ainult enda heaolu
TURISMIVORMID Kai-Liis Vesper, MTTp-13 Puhketurism Turist valib endale ise sihtkoha Tasub reisi eest ise Eesmärgiks on: lõõgastuda, argielule vaheldust teha, puhata jne. Reis toimub puhkuseajal või nädalavahetusel. Meelelahutusturism ja kruiisiturism Meelelahutusturism sisaldab endas näiteks teemaparkide külastamist jne. Kruiisiturism on see, kui inimesed reisivad merepiirkondades laevadega, purjekatega. Aegajalt peatutakse eri saartel, kus siis nauditakse päikselist puhkust. Puhketurist Mida ootab puhketurist reisilt? Sooviv psüühiliselt ja füüsiliselt taastuda Puhkaja soovib puhata, lõõgastuda, teha vaheldust tavapärasele elule, nautida erinevaid ravi protsesse jne. Nagu nt: SPA külastust, meres ujumist, erinevad masaazid, nautida maitsvaid sööke ja jooke, pidutseda jne. Külastatavad sihtkohad puhkajale Kuus suuremat regiooni on : LähisIda, Euroopa, Ameerika, Aasia ja Vaikse ookeani maad ja Aafri...
traditsioonilises pilateses on levinud ka Cadillac, Barrels, Chairs ja mitmed teised. Igal aparaadil on oma harjutustekava ja ülesanne keha treenimisel. Tänapäeval jaguneb pilates kaheks erinevaks koolkonnaks: klassikaline ehk autentne pilates ja kaasaegne ehk moodne pilates. Klassikaline pilates järgib võimalikult täpselt Joseph Pilatese välja töötatud süsteemi - harjutuste kava on ühtne ega erine sõltuvalt stuudiost või treenerist. Klassikalise pilatese professionaalsed treenerid on läbinud kõik koolitustasemed, vallates kõiki harjutusi ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga. Kaasaegne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningkavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt. Kasutatud kirjandus · Pildid: google · http://www.mvspordiklubi.ee/index.php/ryhmatreeningud/treeningutekirjeldused/pilates · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilates
osalemise osas, sest enamjaolt on harrastajate esikolmik juba ette teada (Varusk, 2012). Samas ei näe harrastajad väga suurt vajadust eraldi võistluste korraldamiseks, kuivõrd eraldi arvestust sportlastega sama võistluse raames (Kiilo, 2013). Harrastussportlastel on motivatsiooni ja soovi enda proovile panekuks sobivate tingimuste olemasolu korral. Teisalt on ratsaspordi spetsialistide arvamused väga tähtsad, kes neid tingimusi harrastusratsutajatele loovad: atesteeritud treenerid, kes treenivad ja toetavad harrastajate teadmiste ja oskuste arengut; võistluste korraldajad, kes saavad tagasisidet nii sportlaste kui harrastajate poolt talli omanikud, kes pakuvad hobuse jaoks parimaid tingimusi; hobuse omanikud, kes pakuvad harrastajale hobuste näol tingimusi ratsutamiseks. ERL poolt on 18.04.2013 seisuga 88 atesteeritud treenerit (Eesti Spordiregister).
Kuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must-
võistluskeeluga maailmas, kuid karistust peavad kandma ka need Venemaa sportlased, kes ei ole keelatud aineid kasutanud. Piirid ei mõjuta tavaliselt ainult seal kõndivaid inimesi, vaid ka teisi. Piiri peal kõndimine võib lõppeda kukkumisega. Kukkuda võib igaüks, kuna piirid ümbritsevad meid kõikjal. Väga tihti ei mõisteta, et piiri peal kõndimine mõjutab ka teisi inimesi. Sarnaselt sinule võivad kannatada saada ka sinu sugulased, sõbrad, treenerid ja teised inimesed. See võib juhtuda isegi siis, kui nemad ei olnud asjaga seotud. Piiri peal kõndimine ei tee sind edukamaks, parimaks või mõjuvõimsamaks. Enne piiri peal kõndimist tuleks omale selgeks teha, kas on mõtet riskida või ei.
a ü Parim Eesti naissportlane 7 korral ü Valgetähe I-klassi teenetemärk ü Kristina pildiga margid: 4. Ebaõnnestumised ü Rangluumurd enne Nagano olümpiat 1998. a ü Positiivne dopinguproov Salt Lake City olümpia eel ü Korduvad haigestumised 5. Kristina suusatiim ü Smigun Team loodi 1999. a ü Täiendatud 2006. aastal, enne Torino olümpiat ü Tiimi kuuluvad: Ø Mänedzer: Kristjan Thor Vähi; Ø Treenerid: Anatoli Smigun, Inge Braten; Ø Määrdemehed: Michael Hasler, Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera; Ø Spordiarst: dr Mihkel Mardna; Ø Massöör-hooldemees: Meelis Albert; Ø Psühholoog: Mare Pork; Ø Kokk ja abiline: Rutt Smigun. 6. Kristina ja ajakirjandus ü Karjääri alguses vältis igal võimalikul moel ajakirjandust ü Tänaseks on Kristina kehtestanud täpsed reeglid ü Halvustavad artiklid, kuna ta ei ole
miljonid inimesed üle maailma. Sport haldab suures valdkonnas erinevaid alasid, kus peaks iga inimene leidma midagi, millega talle tegeleda meeldib. Inimeste jaoks on sporti kas hobi, enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks ehk tippsport. Sellest tekib küsimus, kas sport on siiani üks kultuuri osa või on muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis võetakse. Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle annab ja millise päevakorra paika paneb.
Aastal oli ta taas Eesti koondises ja startis N. Liidu meistrivõistlustel Jerevanis. Kõrget kohta muidugi ei saavutatud, kuid tähtis oli teadmine, et ka rasketes oludes on võimalik üht-teist korda saata, ta õppis ju internaatkoolis. Kuigi olümpia oli veel kaugel, oli Erikal mitmeid tõuse ja mõõneid spordis. Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10
Õppeülesanded on kõik arvutis,kui hakkab uus õppeaasta või uus veerand saadetakse töövihikute asemal arvuti failid mis on töövihiku eest, seda teeb aine õpetaja.Minu unistuste koolis on täismõõdus spordiväljak, jõusaal ,ujula ja palju muud spotimis viise millest osa võtta. Spordiväljak võiks selline kus saab sportida aasta läbi.Selles spordiväljakul võiksid toimuda suured võistlused. Koolis võiksid olla tõelised treenerid kes on kuulsad ja tuntud sportlased nagu näiteks jalgpalli treener on Cristiano Ronalde ja korpalli treener Michel Jordan ja teiste alade peal paljud kuulsad spotlased. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Need kes spoti teevad makstakse kõik spordi vahendid kinni kooli poolt ja kui käiakse võistlustel siis sõidud ja muud asjad mida läheb vaja. Veel võiks olla paljusid huvi ringe kus oleks huvitav käia
alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja tõestusmaterjali otsimisega peaksid tegelema eeskätt väitlejad, mitte nende treenerid või õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt peaksid väitlejad teema teada saama kuu aega enne turniiri. Karl Popperi formaadis võib korraldada ka improväitlusi, sellisel juhul antakse väitlejatele teema tavaliselt tund aega enne väitluse algust. Jaataval võistkonnal on kohustus teemat defineerida ehk tõlgendada. Eitava võistkonna ülesanne on jaatava võistkonna kaasusele vastu väidelda. Väitluse ajal ei tohi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
