vaatlused vaatlused, mulla temperatuur Allikas: EMHI 2. Kliimarekordid Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades? Kõrgeim mõõdetud temperatuur (Võru) 35,6 ºC Kõige kuivem kuu (Võru) 0mm 3. Kliimanormid Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid Kuu T T Sademed Sademed Sademed Sademed Tuul Tuul Pilvisus Pilvisus Virtsu Võru mm mm päevad päevad m/s m/s Pall Pall °C °C Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru J -3,0 -5,1 47 41 11 11 4,6 3,3 6,4 8,1 V -4,3 -5,2 34 31 8 9 4,2 3,0 5,7 7,5 M -1,3 -1,0 35 30 8 9 4,1 2,9 4,9 6,6
Ürituse planeerimise kava OÜ ABC 20 suvepäevad 8. juuli- 10. Juuli Muhus Eesmärk: OÜ ABC tähistab firma 20 juubelit suvepäevadega. Osa võtavad: 35 OÜ ABC ettevõtte töötajat Osalemistasu: 250 eek Eelarve: majutus: 10 000 eek toitlustus: 7000 eek laevapiletid: 2500 eek bussirent: 5000 eek esinejad: 1500 eek muu: 4000 eek kokku: 30 000 eek Reede 08.07.2011 14.00 väljasõit Tallinnast (Balti jaamast) Virtsu sadamasse 16.00 jõuame Virtsu sadamasse 17.00 Virtsu sadamast praamiga ´´Regula´´ väljasõit Muhu saarele 17.30 saabumine Muhule 18.00 jõudmine Koguva külla 18.15-19.15 majutamine Vanatoa turismitallu 20.00-20.30 ürituse ametlik avamine , firma direktori kõne 20.30-00.00 lõkkeõhtu suhkrusaiade küpsetamisega, grillimine 00.00 öörahu Laupäev 09.07.2011 09.00 hommikusöök 11.00-13.00 bussi minek, saarega tutvumine, jaanalindude külastamine 14.00 lõunasöök turismitalus 15.00 korraldajate kõne ning kava lähem tutvustamine 15
.. 1. Õigus teada (õigus informeeritusele) Asjaosalised olid informeeritud 2. Õigus privaatsusele (saladusele) Ei olnud vajalik. Vastupidi, kui Swedbank oleks asja nö. saladuseks jätnud,oleks ehk tagajärjed ka suuremad ning löök klientidele valusam. Kuigi otsustas Swedbank jätta saladuseks Lihula ja Risti pangaautomaatide kasutamise mahud, mis tekitasid Hanila valla elanikel küsimusi ja hämmeldust- kas tõesti on Virtsu panagautomaadi kasutamise mahud väiksemad kui Risti omal?! 3. Õigus omandusele Swedbanki omand, Virtsu alevikus paiknev sularahaautomaat- seega nende omavoli, kuidas sellega opereerida. 4. Õigus turvalisusele Sellest aspektist vaadatuna ei oska autor kommenteerida 5. Õigus isiklikule vabadusele 6. Vt. '' Õigus omandusele'' 7. Isiklikud kohustused (usaldusväärsus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd)
lagunenud jaama OÜ Generaator E&K. Hüdroelektrijaam rekonstrueeriti ja käivitati 28. juunil 2000. Veejõuseadmena töötab vana FRANCIS-turbiin, mis lamerihmülekande abil käivitab kahte 200 kW asünkroongeneraatorit. Renoveeritud jaama nimivõimsus on 400 kW ja see on ühendatud EestiEnergia jaotusvõrguga. . Virtsu I tuulepark Virtsu I tuulepark valmis 2002. aastal. Esimene tuulik ühendati elektrivõrguga 2002. aasta oktoobris. Samal kuul saavutas tuulepark ka täisvõimsuse. Virtsu I tuulepargis on kaks 0,6 MW võimsusega Enercon E-40 tüüpi elektrituulikut. Tuulepargi koguvõimsus on 1,2 MW. Elektrituulikute tootja on Saksa ettevõte Enercon GmbH. Tuuliku masti pikkus on 63 m, rootori läbimõõt on 44 m. Tuuliku kaal on 117 tonni. Virtsu I tuulepargi tuulikute kavandatud eluiga on 20 aastat. Virtsu I tuulepark asetseb Läänemaal Hanila vallas Virtsu alevikus. Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on 6,3 ha.
elektrolüüsi teel veest vesiniku tootmiseks Positiivsed küljed Ei tekita saastust Taastuv energiaallikas Keskkonnasäästlik Tuult on külluses Tasuta Käitamise ajal ei kasutata vett Negatiivsed küljed Jääb ette lindude rännuteedele Seadmete kõrge hind Ebastabiilsus, pole kõikjal kättesaadav Tekitab valgussähvatusi, mis häirivad ümbruskonna inimesi Rikub maastikupilti Tuulepark Võimsus (MW) Tuulikute arv Virtsu I 1,8 2 Torgu Eesti tuulepargid 0,45 3 Pakri 18,4 8 Esivere 8 4 Läätsa 3 6 Nasva 1,6 1 Viru-Nigula 24 8 Ruhnu 0,15 1 Sangla 0,3 1 Türju küla 0,3 3 Virtsu lisatuulik 0,8 1
veepumpades. Elektrienergiaks seda muundavad tuulegeneraatorid. Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal[1]. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut, mis toodavad ligikaudu 1,2% osariigi elektrienergiast.
3 · Suuremal osal tuuleturbiinidest on kolm laba näoga tuule suunas, tuul paneb labad pöörlema, mis omakorda paneb pöörlema telje, telg on generaatoriga ühenduses ja nõnda toodetaksegi elektrit; · Generaator on masin, mis toodab mehhaanilisest energiast elektrienergiat, erinevalt elektrimootorist, mis töötab vastupidi. 4. Olukord Eestis: · Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis, tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula; · Lähemate aastate jooksul võiks nende arv mitmekordistuda, kuid ükski tuulik ei tööta ilma tavajaamade toetuseta ja tuuleenergia on vaesele Eesti riigi kodanikule ülejõukäivalt kallis; · Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga sisemaal on tuuletingimused piisavalt head;
sajandi Ameerikast pärineb pilt samalaadsest tõmbejõul töötavast tuulikus. www.4energia.ee/index.php/article/139 19. sajandi Ameerikast pärinev Pärsia rõhtteljega tuuliku koopia. Riidekuivatina ilmselt imeline Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis.Pärast seda on vastav tehnika kiirestiarenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW.Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kuidas töötab tuulegeneraator? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4
a Esimene Click to edit Master text styles maailmas Second level Third level Fourth level Fifth level · Rootori läbimõõt 17m · 144 seedripuust laba · Töötas 20 aastat, laadis akusid · 12 kW generaator Tuuleenergia Eestis Tootmine sai alguse 1997.a Hiiumaal Esimene tuulepark Virtsu 2002.a Hetkel suurim Aulepa 2009.a Hiiumaa tuulegeneraator Virtsu tuulepark Suurimad tuulepargid maailmas (seisuga 2010.a) Top 3 mandril Top 3 meres Roscoe 781 MW USA Walney 367 MW UK Horse Hollow 735 MW USA Thanet 300 MW UK Alta 720 MW USA Horns Rev II 209 MW Denmark Suurim tuulepark (Alta) Click to edit Master text styles Second level
sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste
kasutada. *rajamine on kallis *tuleb rajada tuulisele kohale (mägi, rannikuala) *võivad segada radarite tööd PLUSSID: *neid võib rajada ka väikese energia tarbimise korral *tuuleenergia on väga odav EESTIS RAJATUD TUULEPARGID: Pakri tuulepark · koguvõimsus on 18,4 MW ning sellega suudetakse arvestuslikult katta ligikaudu Paldiski linna elektrienergia vajadus. Virtsu Tuulepark · Virtsu tuulepargi mastide kõrgus on 63 meetrit ja elektrimootori rootori diameeter koos labadega 44 meetrit. · koguvõimsus on 1,8 MW ning sellega suudetakse arvestuslikult katta ligikaudu 500 kodumajapidamise aastase elektrienergia vajadus. Sõru sadama Tuulepark Viru-Nigula Tuulepark MINU ARVAMUS: Ma arvan, et seda on mõtet rajada ainult siis, kui on piisavalt tuult. Kindlasti on tuulikute rajamine kallis, kuid sealt saadav energia on nii odav, et see teeb selle peagi tasa.
Tuuleenergia Regina Roostik Kärolin Tammoja 11.b Tuuleenergia On tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks nt tuuleveskid e tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, käigukast, kiirelt pöörlev võll ja generaator Kuidas elektrituulik töötab? Pöörlevad labad panevad aeglaselt pöörleva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt pöörleva võlli pöörlemiskiiruse 10001800 pöördeni minutis Kiirelt p...
jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3)Uues ehitusmaterjalide ja aiakaupade kaupluses Bauhof pakuti moodsaid ripplagesid Amstrong ja keskküttekatlaid Viadrus U22. 4)Linlastel puudus motivatsioon osa võtta sellistest kokkusaamisest nagu Euroopa Parlamendi valimised. 5)Kihnu saare lähedal mootorrikke tõttu seisma jäänud Soome lipu all sõitev laev on Virtsu sadamasse pukseeritud, Öeldi BNS-ile Virtsu sadama kapteniteenistusest. 6)Tartu Ülikooli eesti keele dialektika ja rakenduslingvistika professori Martin Ehala koostatud etteütluse Vikerraadio saates ,,Huvitaja" luges ette Urve Koni, teatas rahvusringhääling. 7)Elas kord Krimmis kuulus dirigent Gennadi, kelle kodus oli modernne OnOff Eesti AS-ilt ostetud gaasipliit Mastercook, millel oli 2-aastane garantii. 8)Selle aja jooksul süttisid ka tsehhlannale kuulunud sandalett, väärtulsik Mona Lisa ehk La
seega lisati 25,1 MW eest tuulikuid Energiatootmine naaberriikides Tuuleenergeetika Eestis: tuulepotentsiaal · Pikk rannikujoon: intensiivne tsüklonaalne tegevus · Palju saari, Peipsi järve äärne ala · Keskm. tuulekiirus 4...5 m/s · Kõige tuulisem kuu detsember (saartel 7 m/s) Perspektiivsed paigad tuuleparkideks Eestis tegutsevad tuulefarmid Pakri tuulepark 18,4 MW Viru-Nigula tuulepark 24 MW Virtsu I tuulepark 1,2 MW Virtsu II tuulepark 6,9 MW Probleemid · Tuul on vahelduv energiaallikas · Tuuletu ilma korral tarvis varuvõimsusi elektrivõrku · Pikaajalise väga külma ja tuuletu ilma korral vajalik välist varustamist energiaga (2-3% tuuliku võimsusest) sisemiseks soojendamiseks · Madalad temperatuurid talvel ja jää akumuleerumine · Suurte energiatihedusega aladel (nt Hiiumaa) pole elektriliine (hõre asustus) Kuid: · Seda siis kui tuuleenergia moodustab väh
Chicago Kerli Heilu 8.Klass Virtsu Kool The Skydeck Ticket - 44$ Height 412m Floors 103 View - 50 miles and 4 states 4 class boxes The Field Museum Many different exhibitions (basically dinosaurs) Ticket~7$ Shedd Aquarium Ticket- 10-30$ Fishes and marine animals Reference material - Google
EE elektrijaamad Eesti elektrijaam (1969) 1615 MW Balti elektrijaam (1959) 765 MW Auvere elektrijaam (2015) 300 MW Iru elektrijaama gaasiplokid (1978) 190 MW Iru elektrijaama jäätmeplokk (2013) 17 MW Virtsu tuulepark (2002) 1,4 MW Aulepa tuulepark (2009) 48 MW Narva tuulepark (2012) 39,1 MW Paldiski tuulepark (2012) 22,5 MW Linnamäe hüdroelektrijaam (2002) 1,2 MW Keila-Joa hüdroelektrijaam (2005) 0,4 MW Valka koostootmisjaam (2012) 2,4 MW Paide koostootmisjaam (2014) 2 MW
Alternatiivenergia Aap Merisalu, Kevin Ree, Martin Rander, Otto Terask Mis see on? Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Jt. Tuuleenergia 11. oktoobril 2001. a. Virtsu tuulepark. 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Probleemid Müra tekitamine Lindude lennu segamine Maastikupildi rikkumine Hüdroenergia Neli üle 100 kW hüdroelektrijaama 7000 jõge 400 jõge on pikemad kui 10 km Eesti jõed väikesed Päikeseenergia Eluiga 25 aastat Toodab 1kW kuni 10kW Eelised Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. Päiksepaneelid on hooldusvabad.
Väiketuulikute mõju Müra ebatõenäoline,et kaugemale kui 50 m on väiketuulike müra kuulda Peegeldused- Enamasti labad kaetud peegeldamisvastase kattega Varjutus- tuleb arvestada Linnud- ei ole suurt mõju Eesti tuuleenergia ajalugu Eesti tuuleenergeetika ajalugu sai alguse juba NSV Liidu ajal. 1997. aastast töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 0,15 MW tuuleturbiin. 2002. aastal püstitati järgmine tuuleturbiin Sõrve sääres. 11. oktoober 2002 esimene tuulepark- Virtsu Tuulepark. 2009. aastal avati Eesti suurim tuulepar- Aulepa Tuulepark Virtsu Tuulepark Eesti tuuleenergia statistika 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on umbes 5% kogu elektritarbimisest. 2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW. 2011. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 23%. Kasutatud kirjandus http://www.tuuleenergia.ee/ http://copower
Tuuleenergia tootmise plussid ja miinused eestis Eestis on tuuleenergiat tootetud alates 1997. aastast, kui hiiumaal püstitati esimene tuulik. See tootis 300 000 kWh elektrit aastas, mis oli alla 1% hiiumaa elektritarbimisest. 11. oktoobril 2002. hakkas tööle Eesti esimene taastuvenergiat tootev tuulepark- Virtsu Tuulepark. Need kolm tuulikut suutsid aastas rahuldada umbes 500 majapidamise elektrivajadused. Tuuleenergia plussiks eestis on see, et eestis on palju ranniku alasi ja saari, kus on vaja elektrit, kuid mitte nii suurtes kogustes, et elektri liinide sinna vedamine ennast ära tasuks. Eestis on tuuleenergial üheks miinuseks nõrk ja kõikuva tugevusega tuul. Tuuleenergia vastased ütlevad, et tuule vaibumise töttu on tuuleenergeetika arendamine perspektiivitu
Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest see sundis tuuleenergia kasutamisele uuesti mõtlema. Pärast naftakriisi on vastav tehnika kiiresti arenenud. 1997. aatal ehitati Eesti esimene tuulegeneraator Hiiumaale. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu, mis oli ka Eesti esimene tuulepark, Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Tuuleenergia vahetab välja fossiilkütused Tänu elektrituulikute vähesele kütusetarbimisele ning madalatele käitamis- ja hoolduskiludele on tuuleenergia piirkulu minimaalne. Seetõttu tõrjutakse turult välja kulukamad ja saastavamad elektritootmise tehnoloogiad ja nende kahjulikud CO 2 heitmed ning vahetatakse need tuuleenergia vastu välja.
With an area of 198 km2 it is the third largest island belonging to Estonia, after Saaremaa and Hiiumaa. Together with neighbouring smaller islands of Kesselaid, Viirelaid, Võilaid and Suurlaid it forms Muhu Parish. The island has a population of 1,697 (as of 19 April 2010) and covers an area of 206.12 km2. The population density is 8.8/km2. Geography • The most important villages in Muhu are Kuivastu, Liiva and Koguva. It is linked by ferry to Virtsu in the mainland, and to Saaremaa by a causeway, the Väinatamm. In winter an ice road connects the island to the mainland. The same waters saw the Battle of Moon Sound in September–October 1917 between Russian and German naval forces. Muhu is also famous for having the only still-working traditional windmills in Estonia. Muhu is the home of Estonia's first wine tourism farm – Luscher & Matiesen Muhu Winehouse.
Carl Robert Jakobson Kristin ja Madis Virtsu 2008 Ü ldine info elas 26. VII 1841 19. III 1882 rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja koostas õpikuid tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium N oorusaastad isa, Adam Jakobson, oli Tormas köster elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt õppis 185659 Valgas Cimze seminaris 185962 isa järglasena Torma
Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". . Sisu Zanr Seiklusfilm Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Vaadatuvus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis
oleme Viljandis kell 10.10, lühike linnaekskursioon ja vaatamisväärsustega tutvumine. 10.30 Viljanist Pärnusse. Sõit kestab 1h 30min, oleme Pärnus kell 12.00, seal on planeeritud linnaekskursioon ja vatamisväärsustega tutvumine. 13.30 Lõunasöök Pärnu Jahisadama Kõrtsis 1. päev 14.45 Alustame sõitu Pärnust Lihulasse. Sõit kestab 45min, oleme Lihulas kell umbes 15.30, tutvume seal vaatamisväärsustega. 16.00 Läheb praam Virtsu ning sealt sõidame edasi Kuressaarde, sõit kestab umbes 2h ja 30min koos praamisõiduga, Kuressaares oleme umbes kell 18.30, registreerimine Arabella hotelli) 18.00 Õhtusöök Arabella hotellis, peale õhtusööki vaba aeg. 2. päev 8.00 Hommikusöök hotellis 9.00 On kavas lühike Kuressaare linna tutvustav ekskursioon 10.00 Alustame tagasisõitu Tartu poole, teeme lühikesed peatused Pärnus ja Viljandis,Tartusse saabume umbes 16.00
16.00 Freizeit in Tallinn 19.00 Abendessen im Restaurant Olde Hansa 3. Tag: Haapsalu das Zarenbad 7.00 Frühstück in Hotel 8.00 Ausflug nach Haapsalu 10.00 Tour in Haapsalu (die Ruine der Bischofsburg, die Domkirche, ,,Weißen Dame" Legende) 12.00 Mittagessen im Kursaal 14.00 Spaziergang im Promenad, Peter Tschaikovski Bank 17.00 Freizeit in Haapsalu 19.00 Abendessen im Hotel Fra Mare 4. Tag: Saaremaa 7.00 Frühstück in Hotel 8.00 Ausflug nach Virtsu und Saaremaa 10.00 Tour in Saaremaa 14.00 Mittagessen im Kuressaare in Hotel Arensburg 14.00 Tour in Saaremaa Wildnis, Windmühlen und Wehrkirchen 18.00 Abreise 20.00 Abendessen im Hotel Viru 22.00 Abreise
Betti Alver 23.10.1906 19.06.1989 Kerli Heilu 7.klass Virtsu Kool Elulugu BettiAlver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Õppimine 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste Gümnaasiumis. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele
Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks. Näiteks, Eesti Energia käivitas aastal 2001 projekti “Roheline energia”. Rohelise energia ostjad tarbivad tuulest, veest toodetud elektrit, sellega toetades taastuvaid energiaallikaid.Rohelise Energia ostjate toel on Eesti Energia rajanud riigi suurima, Linnamäe Hüdroelektrijaama. 11. oktoobril, 2002. aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark. Kerli Uibo 9. klass 2016
Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969. aasta varakevadest hilissügiseni ja seda mitmes paigas Tallinna vanalinnas, Virtsu rannas, Kuressaare lossis, Muhumaal, Ahja jõe ürgorus Taevaskojas ning Koiva jõe ääres ja Ziles Lätimaal. Rezissöör: Grigori Kromanov. Sündis kaheksandal märtsil 1926. aastal. Lahe külas. Oli Eesti teatri ja filmilavastaja. 1953. aastal lõpetas ta GITISe stuudio. 1956. aastal hakkas tegelema rezisööritööga. Filmi muusika: Filmi muusika taga oli palju katsetusi ja otsinguid. Arhiivi väitel kirjutas muusika Andrei Volkonsi, kuid see ei vastanud Kromanovi ootustele
Vahemereline loodusvöönd Merili Männilaan Virtsu kool 8.klass Asend ja kliima 30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht
Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Võttepaigad Tallinna vanalinnas Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutvustus Grigori Kromanov 8. märts 1926 18. juuli 1984 Hüüti Grisaks Eesti teatri- ja filmilavastaja 1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim
· Salevere salumägi on ka siluriaegne klindisaar, mis tekkis 5000-6000 aastat tagasi. Selle kõrguseks on kuni 5m. · Kuijõe barr on 10 km pikkune kaarjas rannavall Joonis 1. Lääne-Eesti madalik mis kujunes 8000-4000 aastat tagasi (Estonica, 2009) 1.3 Rannajoon ja rannikualad 8000 aastat tagasi, kui Eestis juba inimesed elasid, oli Lääne-Eesti veel vee all. 4000 aastaga kerkis merest Saaremaa, Hiiumaa ning Muhu, kuid Virtsu ja Haapsalu olid endiselt u 8m sügavuse 4 vee all. Alles meie ajaarvamise algul, u 2000 a tagasi omandas Eesti rannikuala tänapäevasele sarnased kontuurid. Siinsed rannad on madalad, valdavalt kivised moreenrannad, kuid leidub ka klibu-, kruusa- ja liivarandu. Rannajärsakuid või astanguid näeme veel Noarootsi lääneküljel Ramsi neemel, Haapsalu lähedal Pullapääl ning Suure-Väina ääres Uisu rannas (Uisu pank).
Tuumaenergia: · + uraani palju ja suhteliselt odav osta maailmaturult · + saame palju elektrit suhteliselt odava hinnaga · + energiavajadus sunnib kasutama · + korras tehnoloogiaga ja ohutuse tagamisega keskkonnasõbralik · - radioaktiivsuse jäätmed · - avariioht (26.aprill 1986 Tsernobõli TEJ avarii Ukrainas) Soojuselektrijaamad: Eesti SEJ, Balti SEJ, Iru SEJ, Ahtme SEJ, Kohtla-Järve SEJ. Hüdroelektrijaamad: Linnamäe HEJ, Leevi HEJ, Kunda HEJ Tuulepargid: Virtsu TP, Pakri TP, Sõru sadama TP, Viru-Nigula TP Tuulepargi mõju: *lindudele; *kalastikule; *ehitusmüra; *töömüra; *kaabli magnetväli. On vaja läbi viia põhjalik uuring ja hinnata nende mõju lindudele, kaladele, inimestele. Eesti impordib Venemaalt naftat ja maagaasi (torude kaudu). Poolast ja Ukrainast aga kivisütt.
Laelatu puisniit TÕNIS KLAASMÄGI R A N N O VAA R I K M Ä E SANDER KARRO GERT KALDMÄE Asub Virtsu lähedal Laelatul. Kasutusel on olnud juba sajandeid. Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi. Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda
Virtsu Kool Karl Ristikivi Referaat Autor: Merili Männilaan 9.klass Juhendaja: õp Airi Aavik Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne.
tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zīles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Sisukokkuvõte Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga
Virtsu Põhikool Teine maailmasõda Referaat Koostas: Risto Kriik 9.klass Juhendaja: Lembit Tammsalu Virtsu 2007 Sisukord Virtsu Põhikool............................................................................................................ 1 Teine maailmasõda..............................................................................................................1 Referaat............................................................................................................................... 1 Sisukord......................................................................................
Martin Pukspuu Ruila Põhikool 8.Klass Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks. Click to edit Master text styles ...
Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 mln krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist. Eesmärk oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. 11. oktoobril 2002 .a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark Virtsu Tuulepark, millega astuti suur samm edasi perspektiivse ja loodussõbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit. Eestit ootab ees energiakriis
Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis) Olev Eskola Ivo Schenkenbergi hääl (eestikeelses versioonis) Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Taastamine Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm otsustasid 2000. aastal, et film on
Fourth level paikadesse kus Fifth level tuule kiirus alla 6m/s Tuuleenergia Eestis Taastuvenergia osakaal 2010.a seisuga 10% Tuuleenergia 39%, biomass 56%,vesi 5% Tuuleenergia tootmis kasvuprognoos 2010.a 12GWh, 2021.a 240GWh Tuuleenergia prognoos energia üldbilansist 25% Tuulepargid Eestis Esimene tuulegeneraator Hiiumaal Tahkunas 1997.a Eesti tuulepargid: Pakri, Virtsu, Sõru, ViruNigula, Ruhnu, Aulepa Tuulepargid Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tuuleenergia maailmas Kõige rohkem tuulikuid on Hiinas, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast
Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Pilte näitlejatest Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Film arvudes Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971
märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964, koos Jüri Müüriga) "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966) "Meie Artur" (telefilm Artur Rinnest, 1968, koos Mati Põldrega) "Viimne reliikvia" (1969) "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975) ""Hukkunud Alpinisti" hotell" (1979) Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Fakte Filmi tootmiseelarve oli 725766 rubla. Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni.
21.30 hotellis tagasi 3.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Haapsallu 12.00 Haapsalu Piiskopilinnuse ja Toomkiriku giidieksk. 15.00 lõuna 16.15 Haapsalu Rätikumuuseumi külastus (võimalik osta Haapsalu naiste imepeent kätetööd) 17.30 tagasisõit Pärnusse 19.00 hotellis tagasi (vaba õhtu) 4.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Virtsu sadamasse 11.20 väljub praam sadamat Kuivastusse 12.50 Kuivastu sadamas 13.00 Kuressaare linnaekskursioon (vabaaeg + lõuna omal käel) 16.30 sõidame Sääre tippu (Sääre tuletorn) 19.30 külastame Muhu Jaanalinnufarmi (sööme õhtust) 21.40 väljub praam Virtsu 23.20 hotellis tagasi 5.PÄEV 8.30 hommikusöök 10.00 väljasõit Tallinna 12.30 Eesti Vabaõhumuuseumi külastus + lõuna 17
on täheldatud 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu.Rikkalik on saare linnustik. Üldse on Vormsil kirja pandud 211 linnuliiki, kellest väärivad eraldi märkimist saarel pesitsevad merikotkad ja sookured. Siin tegutseb rabapistrik, kassikakk, hüüp, balti risla. Arvukalt on rukkirääku, keda mujal Euroopas kohtab harva. Vormsit läbivad kaks tähtsat lindude rändeteed: üks mis kulgeb üle Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi poolsaare Väinamerd pidi üle Virtsu Liivi lahe suunas ja teine mis kulgeb Põõsaspea neemelt üle Vormsi põhjaranniku Tahkuna suunas. Kevadel ja sügisel väärib tähelepanu valgepõsk-laglede ning teiste metshanede läbiränne, sügisel muudavad sookured põllud halliks. LK- www.vormsi.ee ,
kohandatakse 220 voldini. Sealt edasi juhitakse elekter majadesse. Tavaliselt on elumajades pinge 220 V. Aina populaarsemaks muutub loodustsäästev elektritootmine. Seda tehakse tänu tuule ja vee voolu energiale. Maailma võimasim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on Lõuna- Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Kõige rohkem tuulepark on Ameerikas. Texases asub maailma suurim tuulepark, mille võimsus on 735 MW. Võrdluseks Eestis 2002. a Virtsu ehitatud tuulepargi võimsus on 1,8 MW. Hiiumaale plaanitakse ehitada maailma suurimat tuuleparki, kus oleks umbes 1000 tuulikut. Hiiumaal on väga hea keskmine tuule kiirus. See on umbes 7 m/s, mis on tuulikutele väga soodne tuul. Praegu on Eestis 5 väikest tuuleparki. Tuulepark Texases Elektrit kasutatakse igapäevaelus palju. Statistika järgi kasutatakse 26% elektrist transpordile,
ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: höövlilaaste, saepuru jne. Eestis on suhteliselt head tingimused tuuleenergia rakendamiseks: ca 140 km2 on selliseid alasid, kus tuule kiirus on 10 m kõrgusel 6 m/s või isegi enam. Praegu uuritakse ja tehakse ettevalmistustöid tuulikute paigaldamiseks Pakri ja Sõrve poolsaarele. 11. oktoobril 2001 aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark- Virtsu tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut ja nende koguvõimsus on 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada ca 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Rohkesti tahetakse ehitada tuulegeneraatoreid Pärnumaale, sest seal on rohkesti tuult. Tuuleenergia tootmist kipub segama Eestimaa tihe asustus. Euroopas on rusikareegel, et tuulegeneraator peab tugeva mürafooni tõttu asuma lähimatest taludest vähemalt 400 m kaugusel.
Eesti keskaegsed linnused Ehitati,et end vaenlase eest kaitsta Eestis hakati asulaid kindlustama pronksajal,üle 2000 aasta tagasi Keskaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Keskaegsete linnuste võrdlus Soome 20 Slovakkia 2500 Saksamaa 19000 Prantsusmaa 40000 Eesti 100 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000 Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks,kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sot...
Lihula mõis Lihula mõisa asukohal on kaugele ulatuv ajalugu, sellele viitavad ka Lihula mõisa taga olevad linnuse varemed. Lihula mõisa taga on järsunõvaline kallak, mis pakkus muinaslinnuse rajamiseks soodsad looduslikud tingimused. Muinasajal oli Lihula üks Läänemaa keskustest. Liivi sõjas sai linnus suures osas purustatud ning rootslaste alluvuses seda enam ei taastatud. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile. Sellest ajast saadik hakkas kujunema Lihula mõisa areng, mille keskmeks sai linnuse varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. V...
suureneb biomassi osatähtsus. Eestis on ka väga head võimalused tuuleenergiaks. Kui Eestit geoloogilisest küljelt vaadata, on ta valdavalt lame, seega tuultele üsnagi soodne. Samuti ümbritseb Eestit kahest küljest suured ja tuulised veekogud. Tuuleenergia on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab keskkonda palju vähem kui teised energiaallikad. Eestis on praegu töös neli tuuleparki- Aulepa, Narva, Virtsu ja Ruhnu tuulepark; lõpusirgel on valmimas veel kolm tuuleparki. Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti, turbiinid muutuvad odavamaks ja võimsamaks, seega arvan, et tuulenergial on suur tulevik Eesti aladel. Nimelt on võimalusi veel hüdro- ning päikseseenergial. Eestis on rohkesti jõgesid, tugevaima vooluga on Narva jõgi, mille voolu jõul saab tekitada energiat. Kuigi hüdroenergia potensiaal on Eestis maapinna väiksese languse ja veekogude vooluhulga suhtes madal, on see siiski
wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia 22.03.2013 Virtsu valla kodulehekülg URL - http://www.virtsu.ee/artiklid/2003_04_17.html 24.03.2013 21 LISAD Lisa 1. Tuuleenergia Eestis 2012. aastal Võimsus Tuulikute Installeeritud elektrituulikud MW arv Virtsu I tuulepark 1,8 3 Torgu 2 tuulegeneraatorit 0,45 3 Pakri tuulepark 18,4 8 Esivere tuulepark 8 4 Läätsa tuulepark 3 6 Nasva tuulepark 1,6 2 Viru–Nigula tuulepark 24 8 Ruhnu (Sjustana) tuulepark 0,15 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
