Paaris tantsude kirjeldused Rumba Rumba 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev. Rumbat tahtsitakse rumaruudus, selle tempo on aeglane-aeglane-kiire-kiire- aeglane jne. Rumba põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Vasak jalg libistades otse taha (aeglane) 2. Parem jalg libistada mööda vasakust jalast tema kõrvale (jalgadel on paarikümnesentimeetrine vahe) (kiire) 3
väljaspool tema õiget kultuurilist tausta, sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse. Paraku on tänapäevane võistlustants igati üks suur segu paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel esitatav tango saanud oma näo Euroopas, mis erineb paljuski tangost, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Samas on teada, et tantsijad, kes tahavad ühe või teise tantsu tõelist olemust mõista, käivad ära nende tantsude algupärasel kodumaal ning seega tuuakse ka praegusesse võistlustantsu tagasi seda, millest tantsud oma alguse on saanud ja see on iseenesest hea. Eestis võisteldakse tangos alates D-klassist, see on võistluste kavas teine tants peale aeglast valssi, tempoks 33 takti minutis. Mina arvan, et tango on tants, mis inimesele kas ei meeldi või siis meeldib väga, vahepealne variant on võimatu.
sajandist, siis muutus see templirituaalide oluliseks osaks. *Tantsijanna nimeks, kes seda esitab - devassi (viitab jumaluse teenimisele) *19. sajandil oli bharatanatyami kõrgaeg *Tandžori kvartetina tuntud nelja venda peetakse kaasaegse bharatanatyami loojateks, nende tantse õpetatakse ka tänapäeval. *20. saj ülikud vaesustusid ja templitants keelustati. *Tänapäeval on see meelelahutuseks, mida esitatakse üle maailma Lõuna-India kultuuri tähistatakse järgmiste väljakujunenud tantsude läbi: Koodiyattam, Bharatanatyam, Oyilattam, Karakattam, Kuchipudi, Kathakali, Thirayattam, Theyyam, Bhuta Kola, Ottamthullal, Oppana, Kerala Natanam, Mohiniaattam jaYakshag ana. Kõigil tantsudel on oma ajalooline ja kultuuriline tähendus. Paljud tantsud sarnanevad ka India põhjaosas esitatavate tantsudega (sarnasus nt:Tamil Nadu "Mayil Attam" ja Uttar Pradeshi "Mayur Nritya" tantsude vahel). Siiski on ka hästi eristatavaid tantse, mida esineb vaid Lõuna- Indias.
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...
Paso doble (hispaania keeles topeltsamm) on LadinaAmeerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist
Allikas 1 Kõneldes rahvatantsust, mõeldakse sageli ainult vanemaid tantse ja nende uusesitusi. Tegelikult kuulub rahvatantsude hulka kõik see, mida inimesed tantsivad loomuliku seltskonna- ja peokäitumise osana, sõltumata tantsu vanusest ja tüübist. Allikas 2 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS Tantsud on osalt seotud tavanditega nagu pulma- ja kalendrikombestikus ning samas on ka hea meelelahutus. Vanades allikates on üksikuid teateid eestlaste sigivus- või tõrjemaagiliste tantsude kohta. Palju tantsiti lõbustuseks, mis andis võimaluse suhelda, emotsionaalselt väljenduda ja end näidata. Mardi- ja kadrikombestiku kohustuslik osa oli mardi- ja kadrisantide tants. Maagilise iseloomuga võis olla tantsimine tule ümber suvistel kalendripühadel. Tantsiti ka talgute lõpetusel, nädalavahetusel jne. Tantsude vaheaegadel mängiti ringmänge. Allikas 2. Rahvatantsude kõige vanemaks vormiks on ringtantsud. Võib oletada, et ringi tegemisega kellegi
7. Heli- ja valgustustöötajad palgatud 8. Kontserdijuht palgatud 9. Tantsukostüümid õmmeldud 10. Heli- ja valgustusaparaatuur paigaldatud 11. Kultuurimaja lava kaunistatud 12. Peaproov tehtud 13. Tantsukontserdi reklaam tehtud 14. Piletid müüdud 15. Kontsent toimunud Tööd: Töö nr Töö nimetud Töö kestus (päevades) (0, 1) Esinemiskoha otsimine 2 (0, 2) Tantsude ja muusika valimine 1 (1, 6) Heli- ja valgustusaparatuuride 2 rentimine/ostmine (1, 11) Dekoratsioonide rentimine/ostmine 4 (2, 3) Kontserdi stsenaariumi/kava koostamine 2 (2, 4) Tantsude õppimine 10 (2, 5) Tantsukostüümide tellimine 15 (3, 13) Reklaamitöö 7 (3, 14) Piletite müük 20
Muinasaja muusika Muinasajal ei olnud muusika omaette kunstiliik, vaid oli tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Arvati, et muusika abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule lauldi koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamisega või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mis valmistati loomaluudest, sarvedest või pilliroost. Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad
Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena 6 Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on rumba arenenud neegritantsust. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumbat iseloolustab kõige rohkem väljend "armastuse tants". Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba
MUINASAJA MUUSIKA Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud esemed, vanad ehted ja pillide jäänused kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal oli muusika tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Talle omistati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemisvahend. Teadlased oletavad, et laulmine arenes välja lindude ja loomahäälte matkimisest, töörütmist ja erutatud kõnest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega
muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsale. Kirjuta siia nimi klass aasta VÕISTLUSTANTS Võistlustantsus loetakse Ladina-Ameerika tantsude hulka ka paso doble ja dzaiv (jive), mis tegelikult pole Ladina-Ameerika päritolu. Samas on Ladina-Ameerika päritoluga tango, mis seltskonna- ja võistlustantsude üldlevinud liigituses kuulub standardtantsude hulka. Võistlustantsus Eestis kasutusel olev Ladina-Ameerika tantsude järjestus on järgmine: samba, tsa-tsa, rumba, paso doble, dzaiv. · Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu.Esimese
Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Seltskonna-sambast hoopis erinev on Brasiilia karnevalidel tantsitav samba, millest on kujunenud palju eri stiile, nt samba no pé, samba de gafieira, samba pagode, samba axé. Samba de gafieira on kõige keerulisema koreograafiaga ning seda õpetatakse ka arvukates sambakoolides. Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. CHACHA: Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Cha-cha-cha kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et cha-cha-cha sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust - danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on cha-cha-cha edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu
kirjutab Eesti rahvatantsuõpetaja Ullo Toomi Ent Eesti rahvatantsude aeglasel loomul võib olla teinegi põhjus. Etnograafilisi rahvatantse kirjutati üles peamiselt vanade inimeste juhatuse ja ettenäitamise järgi, kes ju ise tõenäoliselt vanadusest tingituna vaevaliselt tantsisid ja rohkem maa küljes kinni olid. Loomulikult ei jõudnud nad enam teha kergeid hüppeid ega kiireid sammusid. Mõningad pealtnägijate tunnistused ja vana päritoluga tantsude nimetused, nagu "Tuuletants", "Kuradipolka", "Marukibe" annavad aimu hoopis teistsugustest tempodest ja tantsude iseloomust. Ühelt poolt iseloomustab meie rahvatantsu tõepoolest rahulik laad, kuid teiste rahvastega võrreldes on eriline põhisammude liigirikkus suure laadiühtluse taustal. Valssi tantsib kogu maa, kuid erinevates paikades on samale tantsule lisatud või ära võetud nii palju erinevaid sammusid või krutskeid, et isegi ühe kihelkonna piires ei suutnud inimesed
tempos 4/4 taktimõõdus tants. Samme loetakse "kiire,kiire,aeglane". Saateansamblisse kuulusid soololaulja, koor ja erinevad löökpillid. Tsatsatsa Tsatsatsa on välja kujunenud rumbast ning mambost, kuid ta on nendest aeglasem ja lihtsam variant. Nimetus on mõeldud edasi andma sammude sahinat tantsupõrandal. Ta on üks armastatumaid seltskonnatantse kogu maailmas ning ta kuulub ka LadinaAmeerika võistlus tantsude hulka . Salsa Salsa koondab endas hulganisti erinevaid LadinaAmeerika rütme ja tantsuvõtteid. See tekkis New Yorgis 1960 ndatel aastatel mulattide ja mustanahaliste poolt valmistatult . Salsa on 4/4 taktimõõdus ning seda tantsitakse nii soolos kui ka paaristantsus. Saatepillide juurde kuulusid saksofon, erinevad löökpillid, kitarr, trompet ja klaver. Algul olid salsalaulud poliitilistest probleemidest kuid nüüd kõnelevad nad
Valss tekkis arvatavasti sakasa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Taktimõõt aeglasel valsil on 34. Ühes taktis on kolm lööki, rõhuline neist on esimene. Aeglase valsi tempo on 30-33 takti minutis. Kaks valssi mida tantsuvõistlustel tantsitakse on aeglane valss ja viini valss. Aeglane valss on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi kutsutakse ka inglise valsiks. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad, et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. 3 Tango Tango on väga järsk standardtants.Tango taktimõõt on 2/4.Tantsuvõte erineb tunduvalt
Nende vahel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Rituaale on nii vihma välja kutsumiseks, jahiõnne tagamiseks ning näiteks ka haigete ravimiseks. Indiaani muusika mängib olulist rolli nii ajaloos kui ka hariduses, tuues tseremooniaid ja lugusi suuliselt uutele põlvkondadele edasi. Indiaanlased edastavad lugusid ja ajaloolisi fakte läbi laulu, muusika ja tantsu, seega on muusika lahutamatu osa nende uskumustest. Laulude ja tantsude puhul on tähtis roll ka sümboolikal, mis kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides ning kuulub ühe või teise tseremoonia juurde. Põhja-Ameerikas populaarsed hõimude kogunemised on pauvaud (powwow). Need on suurejoonelised rahvuspidustused traditsiooniliste kostüümide, laulude, tantsude ja toitudega. Pauvau võib kesta sageli kuni nädal aega. Iga pauvau algab suurejoonelise sisenemise või tantsijate rongkäiguga. Tantsijad sisenevad
väljendada oma tundeid eba- või ülemäärastes liigutustes. Ent Eesti rahvatantsude aeglasel loomul võib olla teinegi põhjus. Etnograafilisi rahvatantse kirjutati üles peamiselt vanade inimeste juhatuse ja ettenäitamise järgi, kes ju ise tõenäoliselt vanadusest tingituna vaevaliselt tantsisid ja rohkem maa küljes kinni olid. Loomulikult ei jõudnud nad enam teha kergeid hüppeid ega kiireid sammusid. Mõningad pealtnägijate tunnistused ja vana päritoluga tantsude nimetused, nagu "Tuuletants", "Kuradipolka", "Marukibe" annavad aimu hoopis teistsugustest tempodest ja tantsude iseloomust. Ühelt poolt iseloomustab meie rahvatantsu tõepoolest rahulik laad, kuid teiste rahvastega võrreldes on eriline põhisammude liigirikkus suure laadiühtluse taustal. Valssi tantsib kogu maa, kuid erinevates paikades on samale tantsule lisatud või ära võetud nii palju erinevaid sammusid või krutskeid, et isegi ühe kihelkonna piires ei suutnud inimesed
ühehäälne, rütmikas, meloodiline, mitmehäälne, muusikaliste kaunistustega. Missugune rahvapill on Iirimaal rahvuslikuks sümboliks ja kus seda näha võib? See pill on Iiri harf ja seda võib näha: lipul, vapil, mündil, paberrahal. Iiri löökpillide hulgas on tähtsal kohal iiri trumm, mida kasutatakse Vahel ka ainsa pillina tantsude saatmiseks. Väikest 6 auguga vilepilli nimetatakse tina vileks, sest seda valmista- takse tinast. Saatepillidena kasutatakse veel lõõtspilli, viiulit ja akordionit. Tuntuim iiri tants on kiiretempoline meeste soolotants jig. Iirimaa kuulsaim tantsuansambel on River dance, kes on esinenud ka Eestis.
2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJUHATUS Seltskondlik tantsimine, peaks pakuma kosutust ihule, hingele ja vaimule. Selleks et tantsimisest naudingut tunda, ei ole tegelikult vaja osata ja teada palju. Tuleb vaid tantsimisel harjuda seisma, astuma ja pöörduma sama loomulikult kui igapäevases elus. Kõik nüüdisaegsed seltskonnatantsud põhinevad inimese loomupärasel liikumisel
,,Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu?" Laulmiseks olid omad kindlad kohad ja olukorrad, kuid laulda võis ükskõik millal ja kõikjal. Suured laulupaigad olid pulmad ja talgud. Lauldi ka tantsude saateks ja hällilaulu. Hällilaul on kindla otstarbega üksilaul. Rahvalaulu lauldi kas üksi või mitmekesi. Põhja-Eestis on kiikedel lauldud kahes kooris, esimesed olid ühes kiige otsas laulsid rea ja teised kordasid. Mardilaule lauldi kooris ja ilma kordamata. Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. Sõbra surma puhul lauldi itke. Palju lauldi ka kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijad kaasa aitasid. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine.
Tango Agnes Põder, Andriane Poljakova 8.B Päritolumaa Argentina Juured Tango sündis Tango linnas ja pärast rändas Hispaaniasse ja Argentinasse. Iseloomulikud tunnused tujukas seksuaalne dramaatiline täpsus Esitajad Astor Pantaleon Piazzolla, silmapaistvaim helilooja Tanguedia Quintet (viiul, bandoneoon, elektrikitarr, kontrabass, klaver) Carlos Gardel, laulja-laulukirjutaja Saatepillid Viiul klaver kitarr flööt akordion Tants ja riietus Tango sammud on järsud ja teravad. 4/4 taktimõõt Viigipüksid ja triiksärk või ülikond keskmise pikkusega kleit Huvitavad faktid legendi järgi kujutab tango prostituudi ja sutenööri suhet Buenos Aireses on püstitatud tango mäletussammas surmatants Näide https://www.youtube.com/watch?v=NZwTf8hnGHE Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Tango http://www.dcstiil.ee/liikmetele/tantsude-ajaloost-ja-iseloo must/ täname kuulamast! ...
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi......................
VIIUL Teele Ploom Viiul jõudis Eesti linnadesse 17. sajandil 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest sobis uute tantsude saatjaks paremini Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille Keelpillide kuninganna - varjundirikka kõla ja suurete mängutehniliste võimaluste tõttu Sugulaspillid: vioola, tsello, kontrabass Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas Indias tunti sarnast pilli enne Kristuse sündi Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on
· Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi. RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne helilooja Jean Sibelius LORDI · 2006 a. võitsid Eurovisiooni lauluvõitluse.
Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks. Ka Rootsi hümniks on rahvalaul ,, Du gamla, du fria" (,,Sa iidne, sa vaba"). Rootsi tuntuim rahvatants on polska. See on ¾ taktimõõdus aeglane paaristants. Veel tantsitakse valssi, polkat, kadrilli ja masurkat. Erilisel kohal rahvapillide seas on nükkelharf ehk klahvviiul. Mängiti veel viiulit, parmupilli, lõõtspilli ja torupilli. Tuntumad Rootsi heliloojad- Michael Bellmann, Hugo Alfven, Arne Mellnäs. Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974
Res Mis on ballet? Muusikaline lavateos. Tants, muusika, kirjanduslik süzee jne on ühendatud üheks kunstiliigiks. Kuidas väljendatakse tundeid? Tunded tantsitakse välja pantomiimi abil. Mis on koreograafia? - Balletietenduste ja tantsude loomise kunst. Kes on Ballettmeister ehk koreograaf? Tema loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Kes on balleriinid ja priimaballeriinid? - Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Kust tuli ballet? Balletil on pikk ajalugu. See kujunes välja juba aastatuhandeid tagasi, aga siiski tuleb ballet tänapäeva kujul Prantsusmaalt. Mis on tuntumad balletitantsijaid, keda ma pean teadma? Maria Taglioni (1804-1884),
Rumba ( Kuuba ) Rumba kuulub Ladina-Ameerika tantsude hulka. Rumba on Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba Nimi tuleneb Kuuba hispaaniakeelse sõnaga Rumba, mis tähendab "isik" või "pidutsema". Ta tuli umbes 16. sajandil umbes samal ajal
lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-sonaadi paralleellvorm. 11)Cocerto grosso- suur kontsert ;A.Corelli 12)Soolokontsert-orkestrile vastandatud soolopill(oboe,viiul) ; Vivaldi 13)Süit-eri karakteris tantsude ja intsrumentaalpalade tsükkel. 14)Courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants. 15)Gigue-soti hüppetants 16)Fuuga-polüfooniline teos mille aluseks selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema. 17)Klaviirimuusika-baroki ajastul klahvpillidele kirj muusika 18)Tempereeritud häälsus- uus häälestussüsteem , kujunes 18 saj 1. poolel, 12-tooniline helisüsteem, täpselt võrdseteks pooltoonideks jaotatud; helilaadid-minoor,mazoor
esimene impressionismi näide. "Nokturnid" "Meri" Klaverimuusika Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel. "Prelüüdid" ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus) Ooper "Pelléas ja Mélisande" ( ainus lõpetatud ooper). Maurice Ravel (18751937) Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver) Looming Loomingus Hispaania tantsude (habaneera, boolero) rütmid. Sümfooniline muusika "Hispaania rapsoodia" "Boolero" Mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballet, tuntus orkestriteosena. "Boolero" kirjutamise idee Vene baleriinilt Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. Lavamuusika Ballett "Daphnis ja Chloe" Klaverimuusika
Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarsemaid pille. Viiuli ehitus Viiul koosneb piklikust kõlakastist mille kaas ja põhi on natuke kumerad ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Pea küljes
Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel). Teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Concerto grosso – kontserdi erivorm, kus barokktriole lisatakse suurem ansambel, mis ühineb väiksemaga lõikude kaupa, täiendades seda kõlaliselt. Soolokontsert enamasti 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) soolopillile ja ansamblile või orkestrile. 17) Tantsusüit – mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109 Instrumentaalmuusika olulisim vorm sonaadi ja kontserdi kõrval. Kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Tantsusüite kirjutati nii ansamblile, orkestrile kui ka soolopillile. Tantsusüidi eelkäijaks oli 16. saj. pärit tantsude paar pavana ja gagliarda. 17. saj. kinnistus Saksamaal 4-osaline süiditsükkel: 1. Allemande - 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa sammtants 2
Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise liikumise ja tantsude seadja(ka balletimeister). Pantomiin- tummnäidend, mis põhineb liikumisel, zestidel ja näoilmetel. Ooper- peaosades professionaalsed lauljad. peaosades armastajapaar. Laulavad sopran ja tenor(havemini bariton). Operett- laulu ja kõnetekstide abil esitatakse. Opereti peaosatäitjateks on kaks armastajapaari- sopran(primadonna) ja tenor või bariton. Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1
Prantsuse traditsioonilistest tantsudes on tuntumad farandool, gavott, courante ja bourée. Farandool on Lõuna-Prantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19. sajandil sai akordionist populaarseim rahvapill Prantsusmaal, kust ta levis kiiresti ka mujale Euroopasse. Erakordse populaarsuse põhjuseks on asjaolu, et akrdionil saab mängida korraga nii meloodiat kui ka harmooniat, ta on suhteliselt odav, teda on kerge õppida ja kaasas kanda.
Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süit on mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast.
iseloomulikumad pillid on saksofon ja erinevad Ladina-Ameerika löökpillid, kuid võivad esineda ka kitarr, trompet ja klaver. PASA DOBLE · Paso doble on emotsionaalselt pingeline tants, mis kujunes välja Kuubal. 3/4 taktimõõduga tants kujutab härjavõitlust () HABANEERA · Habaneera on 4/4 taktimõõdus mõõdukas tempos tants, mis tekkis Kuubale ümbersuunatud Hispaania meremeeste kaasaatoodud laulude ja tantsude põhjal. · Nimetus tuleneb Kuuba pealinnast Havannast. 19. sajandi lõpul jõudis Kuuba habaneera tagasi Hispaaniasse, saavutades suure populaarsuse Euroopas. · Rütmi poolest sarnaneb Habaneera tangoga.
1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda ni...
Euroopas jaguneb oktaav 12 pooltooniks Indias jaotub oktaav 22 veerandtooniks ehk srutiks Muusika on tihedalt seotud lavakunsti ja tantsuga Tantsu loojaks peetakse hinduistlikku jumalat Shivat Tantsuetendustega avaldati austust jumalatele Tantsukultuur on väga vana Vanimad tantsijad olid mitmekülgselt haritud templitantsiatarid Bharata natyam - kindlas järjekorras esitatav tantsude tsükkel Tants on justkui üksteisele järgnevate tardunud pooside rida Igal liigutusel, miimikal, silmade mängul on oma kindel tähendus Kathakali klassikaline india tantsudraama. Uhked kostüümid, pea- ja kaelaehted, kirevad näomaalingud. Tantsudes kehastatakse mütoloogilisi olendeid. Meestel tuleb etendada ka naiste osi Kõik liikumised, kehaasendid ja zestid on kindla tähendusega Kasutatud allikad · Wikipedia, Google + Google Image ja Youtube
Lauldakse, kas üksi,kooris või vastulaulu põhimõttel. Enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest. Osad laulud jutustavad hõimu ajalugu. Pillid - trummid, kõristid, harvemini viled, flöödilaadsed pillid või ka vibupill. Tantsud - tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende abil suheldakse üleloomulike jõududega. Suur tähtsus on rõivastel. 3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib sageli kesta kuni nädal. 4. Eskimod, inuittid, jupikid Nad kõik erinevad teineteisest keele ja ühiskonnakorralduse poolest, kuid kultuuris ja kombestikus on palju ühist. Enim levinud saatepill on raamtrumm. Nende muusika võib jaotada viieks: ● Tantsulaulud ● Rituaalsed šamaanilaulud ● Tseremoniaalsed laulud ● Nalja- ja lastelaulud ● Mängulaulud 5. Euroameerika Muusika - suurt mõju avaldanud Briti Kultuur.
jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. *Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. *Endastmõistetavalt lauldi talgutel. *Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. *Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu.
Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5. Avamäng alates 18 saj-st sissejuhatav teos orkestri esituses dirigendi juhatusel. Võivad olla ka iseseisvad orkestrinumbrid. Varem oli muusi-ka ainult tantsude sateks. 6. Vaatus (vaheaegadega eraldatud) - piltideks - stseenideks ehk numbriteks (lühikesed situat-sioonid).
kuid muutused olid siiski märgatavad, lihtlabane lillemüüja suudeti ümber treenida inglise seltskonnadaamiks. Mulle meeldis, kuidas etenduses kasutati ära mitmekülgsust, loovust ning kuidas vaatajateni toodi mitmed tegevused läbi tantsu ja inimeste mõtted läbi muusika. Minu suureks üllatuseks oli, et selline, küllaltki raske etendus suudeti muuta lõbusaks, vägagi nauditavaks ja eelkõige lihtsasti arusaadavaks kõigest läbi hoogsate, kuid samas lihtsate tantsude ja suurepäraste lauludega. Meeldis, et muusika oli parajalt rütmikas, mis on minu jaoks väga oluline, ning see sisaldas küllaltki lihtsat ooperit. Mind üllatas, et see muusika mulle meeldis, sest enamasti ma ei kuula selliseid teoseid, kuid muusikalis muutsid näitlejate võimsad hääled need laulud väga nauditavateks ning neid oli väga hea kuulata. Häirivaks osaks polnud mitte sugugi muusika, mida enne etenduse algust kohati kartsin, vaid näitlejate hääle vaiksus
Tantse oli põnev jälgida. Oli palju keerulisi samme ja pöördeid mis olid segatud lihtsamate sammudega. Üldiselt võib tema käekirja kohta öelda, et lihtsuses peitub võlu, kuid kui raskus on segatud lihtsusega, peitub selles kunst. Samuti olid erinevad sammud üksteisega väga hästi seotud. Sammud läksid sujuvalt üle, mida oli hea vaadata. Üks asi, millele mul huvi juba enne etendust tekkis. Nimelt tantsjate ilmed. Raskete ja füüsiliselt koormavate tantsude kõrvalt kontrollisid nad üsna hästi oma ilmeid, kuid oli aru saada kui tantsja hakkas ära väsima. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et jäin balletiga väga rahule, koguni üllatusin positiivselt. Soovitaksin minna vaatama ka kõigil neil kellele balletid väga ei istu.
Austria rahvatantsust – ländlerist ning on kolm neljandikku taktimõõdus. Valsist on välja kujunenud ka Eestis eraldi tants, mis on labajalavalss. Seda tantsitakse täistallal, millest tuleneb ka nimetus labajalavalss. AJALUGU Aeglane ehk inglise valss on välja arenenud Saksamaal ja Austrias 18. sajandi teisel poolel. Teisalt aga öeldakse, et aeglane valss arendati välja 1920. aastatel Inglismaal, kus peeti seda seltskonnatantsuks. Eestis hakassi aeglast valssi tantsima esimeste tantsude seas, kuna sammud on lihtne meelde jäta ja tempo on aeglane. Viini valss arendati välja pärast aeglast valssi. Põhjuseks oli Viini heliloojate kiiremate tempodega palad, mis muutsid ka tantsu kiiremaks, heliloojate päritolust tulebki tantsu nimetus. Heliloojateks olid Joseph Lanner ja Johann Strauss. Kuulsaim Viini valss on „Ilusal sinisel Doonaul“, mis on J. Straussi ajast. Algselt mõistati valss Inglismaal hukka. Seda peeti vulgaarseks ja kombelõtvaks
Kõik need mõjutused olid näha ka riietel. Drastiliselt muutunud rõivamood avaldus peamiselt kleitide pikkuses, mis jäi järjest lühemaks, ulatudes lõpuks paljusid vanameelseid šokeerides üksnes põlvedeni. Moes olid kleidid, mille juurde kuulusid ajastu kordumatud ja elegantsed, samuti helmestega kaunistatud käekotid ja ridikülid. Samuti suurenes tol ajal huvi jazzmuusika vastu. Lühemad kleidid tegid naiste liikumise kergemaks, millega kaasnes uute tantsude levimine nagu nt. fokstrott ja tšarlston. Moes domineerisid sügavate dekolteedega julged helmestega kaunistatud musliinkleidid, mis särasid ja sätendasid isegi hämarates džässiklubides. Näitus oli väga omapärane ja huvitav. Põnev oli vaadata, kui hästi on vanu riideid säilitatud ja kujutada ette inimesi neid sellel ajastul kandmas. Samuti teadmine ajaloolisest taustast ja tolleaegsetest ühiskonna normidest lõi näitusest hoopis teise pildi. Art déco stiil oli küll moes
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem. Viiulit nimetatakse ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis
sajandil oli ka Eesti rootslaste võimu all. Sellel perioodil : talupoegadele hakkati pidama eestikeelseid jumalateenistusi alustati piibli tõlkimist eesti keelde 1632. aastal asustati kuningas Gustav II Adolfi eestvõtmisel Tartu Ülikool. RAHVALAUL Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, sarnaneb eesti uuema rahvalauluga. Levinud kaks rahvalalude gruppi: nukrad balladid, mis jutustasid loodusest, armastusest ja kodust. Laulud tantsude saateks. RAHVATANTS Rootsi rahvatants on ¾ taktimõõdus paaristants polska Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVAPILLID Vilepill Parmupill Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles
kogudus. Tekkis Luteri koraal, mida võib ka pidada Gregoriuse koraali lihtsustatud variandiks. Renessansiajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ilmalikule muusikale. Laulud pidid inimesele olema ilusad ja meeldivad kuulata ning need olid mõeldud rohkem lõbustamiseks. Tekkisid ka uued pillid, mida lauludele saateks mängiti. Kõige olulisemaks peeti lautot, sest selle kõla oli inimhäälele kõige sarnasem. Muusika levikule aitas peale instrumentaalmuusika tekkimise ka tantsude(tantsusüitide) kirjutamine. Ilmunud noodid olid alati tekstidega ja palade järgi sai nii laulda kui ka pilli mängida.
Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis, mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther. Carl Orff Tähtsamad teosed C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat iseloomustab lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikat inspireeriv vaimsus. Tema looming muud lavalised suurvormid. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. Lõi uue lavateosetüübi – ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analoogiat võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagoogika, kus domineerivad löökpillid. Selle muusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängides. C. Orffi kantaat „Carmina burana”
Indiaanlased Jaguneb kolmeks Põhja Ameerika põlisrahvaste kultuur , eskimote ja indiaanlaste kultuur.Euroopa rahvaste muusika pärand ja Afrika rahvaste muusika pärand. Traditsioonilises muusikas on tähtsal kohal vokaal. Indiaanlaste laulud ja tantsud on seotud religioosete rituaalidega. Laulude ja tantsude puhul on tähtis osa sümboolikal. Pauvaud on kogunemine. Lõuna ja kesk ameerika rituaalne jook on kakao. Vanimate stseremooniate hulk kuulub higistamistelk. Eskimod On mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Inuitid elavad põhja Alaskas ja Kanadas , Gröönimaal. Jupikid elavad Lääne Alaskas ja Venemaal kaug idas. (inuitid- inimesed).(jupikid-toorliha sööjad).Muusika on igapäeva pärisosa. Inuittidel on olulisel kohal
Terve see mood läks juba kohati sel ajal kentsakaks, näiteks Louis IV kandis 12 cm kontsaga kingi. Raivo rääkis kuninglikust trompetilaadsest pillist, mis oli nagu trompet. Kõikidel kuningatel ja tsaaridel oli see sümboliks seinale asetatud. Ta mängib ka ühe loo selle pilliga. Kontsert lõppeb väga huvitava looga, kus lõpus imiteerivad laulja ja puhkpillimängija omavahelist kaja. Sellest kontserdist ei saanud ainult kontserdielamust vaid sai ka teada palju pillide, tantsude kui ka moe ajaloost. Kontsert oli väga huvitavalt üles ehitatud ning iga hetk sellest oli huvitav. Need lood, mis nad mängisid tõid väga huvitava tunde, sellise nagu oleksidki ise barokiajas. Kõige rohkem meeldis mulle pillidest klavessiin, kuna tal on nii huvitav ja erinev kõla.
annaabi.ee 
