Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"laskesuusatajad" - 15 õppematerjali

thumbnail
1
odt

50 Eesti talisportlast

Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu ­ suusataja 7. Jaak Mae ­ suusataja 8. Kadri Lehtla ­ suusataja 9. Aivar Rehemaa ­ suusataja 10. Eeri Vahtra ­ suusataja 11. Kaspar Kokk ­ suusataja 12. Karel Tammjärv ­ suusataja 13. Algo Kärp ­ suusataja 14. Siim Sellis ­ suusataja 15. Piret Pormeister ­ suusataja 16. Vahur Teppana ­ suusataja 17. Kaarel Nurmsalu ­ suusataja 18. Triin Ojaste ­ suusataja 19. Erkki Jallai ­ suusataja 20. Vello Kaaristo ­ suusataja 21. Tatjana Mannima ­ suusataja 22. Priit Narusk ­ suusataja 23. Raul Olle ­ suusataja 24. Juku Pent ­ suusataja 25. Anti Saarepuu ­ suusataja 26. Siim Sellis ­ suusataja 27. Timo Simonlatser ­ suusataja 28. Kaili Sirge ­ suusataja 29. Jaanus Teppan ­ suusataja ...

Sport → Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laskesuusatamine ja distantsid

segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne ­ UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union ­ IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Kuulsamad laskesuusatajad Eesti kuulsaimad laskesuusatajad on Priit Vislapuu , Rene Zahkna , Avely, Agne ja Auno Allas , Kadri Lehtla jne. Maailma kuulsaimad laskesuusatajad on meestest Arnd Peiffer , Martin Fourcade , Emil Hegle Svendsen , Andrei Makovejev ning naistest Magdalena Neuner , Kaisa Mäkäräinen , Anastassija Kuzmina , Olga Zaitseva , Helena Ekholm , Andrea Henkel jne. Seega laskesuusatamine on raske spordiala ning ainult vähesed tegelevad sellega.

Sport → Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti sportlased taliolümpiamängudel

laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris, kokku 18 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal ­ Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine),

Sport → Kehaline kasvatus
76 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti laskesuusatamine

....................................................................................................................... 6 Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968- 1999.a: ............................................................................................................................ 6 Eesti edukaim laskesuusataja:......................................................................................... 7 Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel:......................................................................................................................... 7 Võistlused............................................................................................................................... 8 Maailmas............................................................................................................................. 8 Eestis...........

Sport → Kehaline kasvatus
39 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kontrolltöö suusatamine vastused

KONTROLLTÖÖ SUUSATAMINE VASTUSED 1. Tõmba ring ümber õigele vastusele (vastustele) 1. Mis on suusatamine? a) liikumise viis lumel libiseva kattega pinnasel b) Edasi liikumine mis tahes pinnal c) kahe suusaga ja keppidega edasi liikumine 2. Kust pärinevad vanimad jäljed suusatamisest? a) Kiviajast b) Kaljujoonistelt c) Rauaajast 3. Kus on suusatamine kõige populaarsem? a) Suveolümpial b) Taliolümpial 4. Millised suusatamise liigid on olemas: a) Murdmaasuusatamine b) vigursuusatamine c) mäesuusatamine 5. Missuguseid sõidustiile eristatakse klassikalises suusatamises? a) diagonaal- või vahelduvsamm b) paaritõuked c) vabastiil 6. Missugust võtet kasutatakse uisu- ehk vabas stiilis? a) Paaristõukelist b) Käär- või mäkketõususammu c) Vahesammuga ...

Sport → Suusatamine
11 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Taliolümpiamängud Torino 2006

Taliolümpiamängud torino 2006 Olümpialinna tutvustus Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit...

Sport → Sport
2 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suusatamine - eriliigid

MAAILMAS Olümpiamängud said esimesteks rahvusvahelisteks suurvõistlusteks suusatamises . Seni olid skandinaavlased korraldanud Põhja mänge , kus oli kavas 30km ja 60km suusatamine . LASKESUUSATMINE Esimesena asusid starti laskesuusatajad ehk patrullsuusatajad , nagu neid tollel ajal nimetati . See peeti kuue võistkonna osavõtul demonstratsioonvõistlusena . Üllatavalt hästi sõitis Sveitsi meeskond , kes alustasid küll tagasihoidlikult , kuid lõpetasid suure edumaaga Soome ees . Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga . 50 KM SUUSAMARATON Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni

Sport → Sport
72 allalaadimist
thumbnail
24
rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid  Klassikaline sõidustiil  Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine  Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine  Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine  Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi,

Sport → Suusatamine
20 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestlased taliolümpiamängudel (referaat)

Kaldvee, Aivo Udras, Olaf Mihelson, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Krista Lepik, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva, Connor Olev Martin O'Brien, Margus Hernits, Helen Novikov. Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998. Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Neljandat korda olümpial: Andrus Veerpalu. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine),

Kirjandus → Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Laskesuusatamine ja Kaija Parve

Kaija Parve Kaija Parve sündis 14. juunil 1964. aastal. 1982. aastal lõpetas Parve tollase Tallinna 10. keskkooli, praeguse Tallinna Nõmme Gümnaasiumi. Seitsmekordne maailmameister, juba 24-aastaselt tippspordist loobunud Kaija Parve võistles laskesuusatamise pöördelistel aegadel. Peale selle, et laskesuusatamine oli maailmas vägagi uus ala, mindi veel ka pärast 1985. aasta maailmameistrivõistlusi üle vabatehnika stiilile. 1985 sõitsid mõned laskesuusatajad juba ühepoolse tõukega uisku, järgmisel aastal läksid kõik üle uisusammule. Nõmme rajad oligi paik, kus Kaija Parvest sai algul suusataja, seejärel laskesuusataja. Viimase esilekerkija Kadri Lehtlaga on Parvel sama kasvukeskkond. Mõlemad pööras uude usku Tõnu Pääsuke, kes tegi laskesuusataja ka ala praegusest tuntuimast tegijast Eveli Sauest. Kaija Parve alustas oma karjääri murdmaasuusatajana, kuigi ta kaks vanemat

Sport → Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs: „Anname au!“

11 23.04. Online- Heategevuslikul Veteranide auks http://sport.delfi.ee/news/liikumin 14 meedia/Delfi Sinilille jooksul toimunud jooksul e/uudised/fotod-heategevuslikul- haarasid osales ligi 250 sinilillejooksul-haarasid- poodiumikohad veterani, et koguda poodiumikohad- laskesuusatajad raha laskesuusatajad.d?id=68498057 taastusraviseadme ostuks 10 12 30.04. Online- "Anname au!" Kampaaniaga http://uudised.err.ee/v/eesti/55790 14 meedia /ERR heategevuskampa kogutud annetuste c6e-7228-46a8-9543-

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
4 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Novikov, Andrus Paul; Laskesuusatamine Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; Murdmaasuusatamine Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Salt Lake City 8. ­ 24. Veebruar 2002 Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord. Esimest korda osalesid taliolümpial Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadzikistan ja Tai. Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlastest said olümpiamedali: Andrus Veerpalu - kuld- ja hõbemedal (15 ja 50 km); Jaak Mae - pronksmedal (15 km). Torino 10. ­ 26. Veebruar 2006

Sport → Kehaline kasvatus
86 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

riiki rünnata. Räägiti isegi tuumasõja puhkemise võimalikkusest. Valge Maja esindaja Michael McCurry ütles otse, et USA juhid ei lase ennast praeguses vastuseisus Iraagiga "spordiüritustest" mõjutada. Õnneks möödusid mängud siiski rahulikus õhkkonnas . Halva nähtavuse, lumerohkuse, laviiniohu ja tuuleiilide tõttu tuli alpialade võistlusi pidevalt edasi lükata ja kogu olümpiaprogramm lendas uppi. Lumesaju ja vahelduva vihmaga olid hädas ka murdmaa- ja laskesuusatajad. Teiseks kutsumata külaliseks oli aastakümne rängim gripiepideemia Jaapanis. Kõige rohkem kannatasid tõve käes Rootsi ja Saksamaa esindused. Nii pidid Saksa kiiruisutajad Ulrike Adeberg ja Heike Warnicke osa distantse vahele jätma, iluuisutaja Tanja Szewchenko aga oli sunnitud koju sõitma koguni võistlemata. Rootsi esindajatel oli vahepeal muret, et üldse kedagi murdmaarajale saata. Poolhaigetena võistlesid veel paljude teiste riikide sportlased

Sport → Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Põhitegevuseks laagris oli sportlik treening, jaa- Haanjamaa kauni looduse keskel asuv Jaanimäe nuaris suusatamine ja suvel jooks, suusaimitat- Spordilaager on mõnus koht õpilastele vaba aja ja sioon, matkad, orienteerumine, pallimängud ja uju- tervistava puhkuse veetmiseks ning meelisspor- mine. Laskesuusatajad kasutasid laskeharjutusteks dialaga tegelemiseks. spordibaasi territooriumil asuvat minitiiru ja Vast- seliina valla lasketiiru. Rullsuusatamiseks kasu- Kontaktandmed: tati Võru-Väimela rattateed ja Tehvandi rada Võru Spordikool Otepääl. Ujumiskohana kasutati spordibaasist Kreutzwaldi 16, 65609 Võru

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun