õhu reostatuks, viies õhku tolmu ja muid ohtlikke gaase. Võrreldes teiste linnadega on Võru õhusaaste oluliselt väiksem, kuna linna pindala on väiksem ja liikuvate saasteallikate mõju samuti väiksem. Sissehingatav õhk on siiski värskem, kui teistes suurlinnades. Linna õhku saab paremaks muuta, kui kasutataks igapäevaselt vähem sõidukeid, mis viivad õhku palju heitegaase. Kuna Võru linn on pindalalt üpris väike, on siin head võimalused liigelda näiteks rattaga, olemas on ka rattateed. Eelistada tuleks samuti ühistransporti. Linnaelanike seas tuleks propageerida kekskonnasõbralikke kütuseliike ja keskkonnasõbralikku käitumist. Õhu väiksem saastatusetase tagab parema elukvaliteedi. Võru linna õhusaastatust vähendavad oluliselt ka linna ümbritsevad metsad. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Üks hektar metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kilogrammi süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kilogrammi hapnikku
Muude parendustena süttib ratturitele valgusfooris roheline tuli 6 sekundit enne autosid ning nad võivad ühesuunalistel tänavatel sõita mõlemas suunas. Aastal 2005 oli Kopenhaagenis 343 km rattateid ja ca 60% linnaelanike kasutas ratast igapäevaselt. Tööleminekuks kasutas ratast ca 36%, samas kui autot kasutas vaid 27%. Viimastel aastatel on tipptundidel rataste arv kesklinnas ületanud autode oma. Siniseks värvitud rattateed ja nende piirjoonte märkimine ristmikule on kaasa aidanud turvalisusele ja vähendanud õnnetuste arvu. Samas on pidevad parendused ja kampaaniad tekitanud uue probleemi: ummikud rattateedel, mida püütakse lahendada strateegilistes kohtades rattateede laiendamisega, seda taaskord parkimiskohtade ja autoteel sõiduridade arvu vähendamise arvelt. 2.2.3.1 Citybike 2 Joonis . Citybike
paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti. 2) Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3 km pikkused) ühendaks erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa (asumi) siseselt. Rohestruktuur on üheks tähtsaks osaks sellise teedevõrgu kujundamisel ja samas ka tihti sihtkohaks teede kasutajatele. Kui aasta keskmine liiklussagedus on üle 10 000 auto ööpäevas või mootortranspordi liikumiskiirus on suurem kui 50 km/h, tuleks rattateed teistest sõiduteedest eraldi paigutada. Suuremat tähelepanu vajavateks kohtadeks on ka põhiteede võrgu ja lokaalteede võrgustiku üleminekualad, ristmikud ja eri tüüpi jalgrattateede üleminekualad. 19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast?. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos (parandavad õhu kvaliteeti). Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Puittaimedega
sioon, matkad, orienteerumine, pallimängud ja uju- tervistava puhkuse veetmiseks ning meelisspor- mine. Laskesuusatajad kasutasid laskeharjutusteks dialaga tegelemiseks. spordibaasi territooriumil asuvat minitiiru ja Vast- seliina valla lasketiiru. Rullsuusatamiseks kasu- Kontaktandmed: tati Võru-Väimela rattateed ja Tehvandi rada Võru Spordikool Otepääl. Ujumiskohana kasutati spordibaasist Kreutzwaldi 16, 65609 Võru kahe kilomeetri kaugusel asuvat Üvvärjärve ja 4 km Tel/fax 78 21225; 50 33447 kaugusel olevat Kurgjärve spordibaasi ujulat. Iga [email protected] laagrivahetuse õpilased andsid ka oma panuse Mati Ojandu KURGJÄRVE SPORDILAAGER
annaabi.ee 
