rahvusköök Sissejuhatus Selles referaadis vaatame saksamaa rahuskööki. Lühike ülevaade saksa rahvusköögist Saksa rahvusköögi ülevaade Algupärane Saksa köök on mitmekesine. Saksa rahvusköögi road on väga maitsvad. Saksa rahvusköök on tavaliselt väga toitev ja rammus, sest sakslased armastavad rohkelt liha ja erinevaid vorste. See, milliseid juurvilju või aiasaadusi toiduvalmistamisel kasutatakse, oleneb tihti piirkonnast. Põhilisteks köögiviljadeks on kapsas ja kartul, mida tarvitatakse igal pool. Liharoogade valmistamisel leiavad kasutamist paljud erinevad loomaosad. Veekogude läheduses asuvates piirkondades armastatakse ootuspäraselt süüa eelkõige kala. Sakslaste toiduvalik on sarnane eestlaste omale, kuid puuvilju on rikkalikumas ja mitmekesisemas valikus. Saksa
sahne schlagen koortvahustama - Zum Sahne schlagen nimmt man einen Mixer. essen aufwärmen toitusoojendama Zum Essen aufwärmen benutzt man eine Mikrowelle. Brot toasten leiba röstima Zum Brot toasten benutzt man einen Toaster. Würstchen grillen vorste grillima Zum Würstchen grillen benutzt man einen Grill. Möhren raspeln porgandit riivima Zum Möhren raspeln braucht man eine Küchenreibe Kartoffeln schälen kartuleid koorima - ..braucht man ein Messer Kaffe kochen kovhi keetma - ..benutzt man eine Kaffeemaschine spülen und putzen puhastama ja loputama - ..nimmt man einen Lappen Geschirr abtrocken oder Staub wischen nõusi kuivatama või tolmu võtma Fussboden wischen pörandtat pesema - ..braucht man einen Mob
värske kapsaga Rukkimaarjapäev · Praeti liha · Tehti kooke · Keedeti tanguputru Mihklipäev · keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega · lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. · Küpsetati karaskit ja tehti õlut Hingedepäev · Tehti õlut · Söödi lihatoite Mardipäev · Söödi haneliha · Seapead kartulite ja kaalikaga · Tehti vorste hoiti varuks köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi Kadripäev · Söödi kanalihatoite · Mulgikapsaid liha ja kartuliga · küpsetati karaskit ja panni- ehk rasvaleiba
Verivorsti küpsetamine Enne praadimist kasta vorstid sooja vette. Praeahjus verivorste küpsetama asudes tuleb panna esmalt pannile veidi rasvainet, kas searasva või õli. Ahju võib asetada veenõu auru tekkimiseks. Kes ei soovi panni rasvaseks teha, kasutagu küpsetuspaberit. Soovi korral võib verivorste kergelt toiduõliga pintseldada, see kaitseb vorsti purunemise eest ja annab kestale kena läike. Eriti krõmpsuva kooriku saab vorste meega määrides või flambeerides Flambeerimiseks tuleb verivorstid kange alkoholiga üle valada ning lauale viies põlema süüdata. Verivorstide koorik muutub krõbedaks ja rooga on pidulik serveerida. http://www.thepauperedchef.com/2010/01/there-will-be-blood-sausages.html Verivorsti küpsetamine Pannil verivorste küpsetama hakates tuleb esmalt vorsti sisse kahvliga augud teha, seejärel asetada vorstid leigele rasvainega kaetud pannile.
hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja see komme on püsinud tänapäevani. Eestile omapärane kalatoit on vürtsikilu. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama.
Poola köök Poola toite iseloomustab hõrk maitsestamine. Toidud on sageli venepärarase nimega, ka maitse- kergelt hapu, tagasihoidlikult vürtsistatud- meenutab vene kööki. Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku. Supid on tavaliselt paksud, hapud ja rohke maitserohelisega. Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone
Küpsetati karaskit,riivkartulikaraskid,porgandipirukat ja teisi pirukaid ning pannkooke.Mihklipudruks kas oli kartulipuder,riisipuder või ükskõik missugune puder.Söödi rohkesti kala.Mihklituule- lised küpsetasid värskeid haudekaalikaid ja-kartuleid maa sees aukudes,mis vooderdati tuliste paekividega. Hingedepäev; tehti õlut ning söödi lihatoite. Mardipäev, söödi haneliha,sepead kartulite ja kaalikatega,tehti vorste,mardisantide tarvis hoiti varuks köögivilju,õunu,pähkleid ja maiustusi. Kadripäev; söödi kanalihatoite, mulgikapsaid liha ja kartulitega,küpsetati karaskit ja panni ehk rasvaleiba. Kasutatud materjaal (kulinaaria õpik,interneti ,raamat:Pühade-ja tavanditoidud(autor;silvia kalvik).
Fourth level puid. Fifth level · Kõige tuntuim on seal akaatsia puu. · Seal on veel mitmeid teisi erinevaid akaatsia liike ja muidki nagu näiteks vorstipuu,mille otsas kasvavad viljad Akaatsia puu meenutavad vorste. Vorstipuu Loomad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Seal on 35 liiki Fifth level imetajaid. · Üle 500 liigi linde. · Üle 3 miljoni Aafrika elevant imetaja. ·
Rukkimaarjapäeval 15 .augustil praeti liha ja tehti kooke mõnel pool keedeti ka tanguputru. Mihklipäeval 29.september. traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega . Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Hingedepäeval 2. november tehti õlut ning söögi lihatoite. Mardipäeval 10 november söödi haneliha , seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste . Mardisantide tarbeks hoiti varus köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Kadripäeval 25 novembril söödi kanalihatoite, mulgikapsaid ,liha ja kartulitega ,küpsetati karaskit ja pannileiba.
välaarvaryd urvaputru, marineeritud räime ja sülti. Küünlapäev Küünlapäeval keedeti seakülge kapsaste ja tangudega, joodi küünlapuna, mõnelpool söödi ka tanguputru. Tänapäeval ei tähistata seda püha söömisega. Mardipäev Mardipäeval söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste. Haneliha Sõbrapäev Sõbrapäev on eesti kalendris uus püha alles. Sõbrapäeva ei tähistatu kunagi söömisega vaid üksteile kaartide ja kingituste temgemisega. Tänapäeval aga süüakse sõbrapäeval sokolaadi, erinevaid kooke, mufineid. Kokkuvõtte Referaadist saame teada, et ajaloolised ja tänapäevaset tähtpüäevad toidud on väga
kahe ajal ning siis algas ka cena. See võis kesta kuni hilisõhtuni, eriti kui külalised olid. Kõrgklass Söödi mett, juustu ja mune, mis oli harilikult serveeritud koos liha või kalaga. Hiljem muutus cena kahekäiguliseks: põhiroog ja magustoit (puuviljad ja mereannid) Mida aega edasi seda suuremaks, keerulisemaks ja kõrgetasemeliseks muutusid söögikorrad Söödi metssiga, veiseliha, vorste, sealiha, lambaliha, parte, haneliha, kana, väiksemaid linde ja kalu. Söödi oliive, pirne ja viigimarju Unilane (näriline) oli delikatess (mida paksem, seda parem) Peaaegu, et alati oli söögi kõrval ka kaste kõige kuulsam on kalakaste Unilased Joogid Veini segati vahetult enne joomist veega Oli palju erineva maitsega veine: Passum kange ja magus rosinavein Muslum segu värsketest viinamarjadest ja meest
Gofreeritud kesta kasutades on pritsi juures kasutusel keerutaja (linker), naturaalsoolde pritsimise puhul võib kasutada nii keerutajat kui töötada käsitsi. Pritsimisel satub vorstisegusse õhk, mille eraldamiseks soovitatakse kasutada vaakumpritse. Vorstisegu võib vakumeerida mitmel etapil: peenestamisel, segamisel ja pritsimisel. Tänapäeval kasutusel olevad pritsid doseerivad vorstisegu mahu või batooni pikkuse järgi. Vorstikestad kaitsevad vorste riknemise, määrdumise, niiskuse, mikroorganismide ning mehaaniliste mõjutuste eest. Kestad aitavad säilitada vorstile omase kuju ja mõõtmed. 1.4. Sidumine, klipsimine, riputamine Pritsitud viinerid ja sardellid keerutatakse. Pärast segu pritsimist naturaal- või tehiskesta keeruatatkse sardellid, viinerid ümber kepi ja paigutatakse koos kepiga raamile vertikaalsesse asendisse. Kepid peaksid olema küllaltki väikese läbimõõduga, kuna kepiga
astuma. Nad jõudsid kiviteppidele. Ahv kartis pimedust ja istus seetõttu türklase õlal. Poiss- Bova. Ta oli näljane ning peatus vorstipoe ees. Poemüüja ässitas ta eemale. Bova sai türklase vastu kurjaks, kuna too talle vorsti ei ostnud. Nad olid väsinud, jõudsid kongi, vanamees murdis neile leiba ja nad jäid tukkuma. Bova ärkas, kuna vanamees hakaks oma raha lugema, raha oli palju. Bova ei suutnud magama jääda, ta oli endiselt näljane ja nägi kujutelmas vorste. Bova oli koos ahviga kasvanud, mõtles erisuguseid mõtteid. Ja ta leidis, et türklane on tema õnnetuses süüdi.bova tahtis vanamehe käest raha saada, kuid too ärkas selle ürituse peale. Bova lõi käed mehe kõrri. Ta võttis raha ja tormas minema. Ahv magas edasi. - ta jooksis vorstiputka poole, kuid see oli õhtuks juba kinni. Ta jõudis sadamasse, sealt ta leidis vorsti, mille kallale ta kohe asus. Kaupmees määris Bovale pähe ka riideid. Ta liikus
Poola vaatamisväärsused Poola köök Poola toite iseloomustab hõrk maitsestamine. Toidud on sageli venepärarase nimega, ka maitse- kergelt hapu, tagasihoidlikult vürtsistatud- meenutab vene kööki. Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku. Supid on tavaliselt paksud, hapud ja rohke maitserohelisega. Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone.
E316, toiduvärv E120, säilitusaine E250. Koostis: Sealiha (49%), joogivesi, veiseliha Tehisainete- ja allergeenivaba suure (15%), seapekk, tärklis, keedusool (max 1,5%), lihasisaldusega keeduvorst. maitseained, lõhna- ja maitseained, acerola-kirsi pulber, suhkrud. Turba kaupluses on Moskva ja Laste vorst müügil ka kulinaarialetis lahtiselt. On müügil viilutatud ja pakendis (Piima keeduvorst 500g, Moskva keeduvorst 600g, Laste keeduvorst 500g). Kõiki vorste tuleb säilitada +2....+6 11 5 RANNAROOTSI Rannarootsi Lihatööstus AS on üks Eesti juhtivatest lihatööstustest ning pakub oma tooteportfellis üle 200 lihatoote, milles on esindatud enamus lihatoodete liikidest. Uute toodete loomisel on nad arvestanud eestlaste traditsioonilise maitse ja toitumisharjumustega, teisalt on nad igal hooajal üllatanud tarbijaid ka uuenduslike toodetega
rasvase sealihaga, mis annab jällegi omapärase maitseelamuse. Sageli tuuaksegi välja Eesti köögi rahvustoiduna seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid, mis on saanud peaaegu, et igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki. Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted, mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks. Kui muidu süüakse keeduvorste, suitsuvorste ning erinevaid suitsutatud vorste, siis suvisel ajal on väga populaarseks ja üha enam tõusvaks trendiks grillvorstid. Jõulude ajal on kindlasti iga pere söögilaual endiselt verivorstid, mis juba oma lõhnaga tekitavad Ave Kiiber omamoodi meeleolu. Ei puudu jõululaualt ning ka igapäevaelus, igapäevaelus küll vähem, aga sült laualt. Sülti söödi nii vanal ajal, kui ka tänapäeval, üldjuhul on see omane vaid Eesti köögile.
32. Suvel tohin ma alati lühikeste käistega pükse kanda. 33. Magu on väga tähtis, kui magu poleks voolaks kogu toit otse jalgadesse(6a) 34. Ämm on vanematest selle ema, kes abiellub võõra perekonnaga (7a) 35. Vanaema ei päevita enam topless, sest tema topid on natukene lotendama hakanud(6a) 36. Vanaema on selline tädike, kellel enam hambaid pole ja kellel on paksud kintsud. Ta paneb need ööseks öökapi peale (6a) 37. Kana muneb mune, siga muneb vorste (5a) 38. Koduloomad on need, kes roomavad seinte sees (7a) 39. Need lehmad kes rohkem ringi jooksevad ja udarat raputavad, teevad jogurtit (5a) 40. Kui keegi ära sureb, siis riputatakse vardasse pool lippu (4a) 41. Põlvekeder on kauss, mis on põlve all, et kui peaks vesi põlve tulema (5a) 42. Kui teed silmad lahti ja kõik on must, siis oled teadvuseta (7a) 43. Keha lõpeb kingadega (5a) 44. Vanemad inimesed lapsi ei saa. nende munasarjad on otsa lõppenud ja mehel on lisaks
Jõuluroad : Verivorst Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea Roogade tähendused : Siga- viljakuse kehastus Veri- hingekandja Kapsas-tervisetaim Sool-maagiline aine(riputati hundi jälgedesse, et tema kurjategemist vähendada) Herned, oad-elujõudu Vorstisöömise tähendus : Kardeti äpardust sigadele, kui vorstid laualt puudusid Vorstisöömine tähendas majja õnne toomist Vorste tehti kingituseks Jõulud ehk talvistepühad, vorstipühad Päris jõulupühad kestavad kolm päeva peale talvist pööripäeva (21.XII24.XII), kui päike on pesas. Sel ajal on päevad ühepikkused, öeldakse vanad jõulud. Maausuliste kalendris on uue aasta alguseks esimene pikem päev ehk jõulukuu 25. päev (s.o ristiusuliste 1. jõulupüha). Gregooriuse kalendri aastavahetust (1.I) on kutsutud uuteks jõuludeks
Liha söödi lisandina teravilja-, kaunvilja- ja köögiviljatoitudele. Seda söödi värskelt, soolatult, suitsutatult, talvel liha ka külmutati. Toiduks kasutati kogu loom. Rupskitest keedeti rupskisuppi, magu täideti, soolikatest tehti vorsti, neerudest suppi, seajalad soolati. Peadest ja jalgadest tehti suppi, sea- ja vasikapeast, -jalgadest ja -kootidest ka sülti. Verest tehti harilikult käkki ja verileiba. Valmistati niinimetatud valgeid (ilma vereta) vorste, verivorste. Piimatooted tulid eestlaste toidulauale koos karjakasvatuse algusega. Söödi piima, peamiselt küll hapupiima, koort, võid, petti, kohupiima ja sõira. Piima ja ka hapupiima rüübati tavaliselt pudru, kartuli või leiva kõrvale, rõõska piima lisati ka putrudele ja suppidele keetmisel. Piimast valmistati kohupiima ja sõira. Enne kodulindude kasvatuse algust söödi mets- ja merelindude mune, hiljem hakati sööma kodulindude mune
panna 3) toetusvõrgule bioreaktoris. Protsessi ajal rikastatakse kasvulahust pidevalt hapnikuga läbi valise silmuse(4) Kui protsess saab läbi, saab kasvulahust taaskäidelda(5) ja uuesti toota. Kasvulahus ja toetusvõrk eemaldatakse bioreaktorist(6) Koe saamiseks tuleb see eemaldada toetusvõrgust, et seda saaks edasi töödelda(7) Maitse ja tervislikkus Kuigi eksperdid väidavad, et paari aasta pärast on võimalik toota in vitro lihast töödeldud tooteid, nagu vorste või kanapalle võib keerulisemate ja lihasarnastemate toodetega veel päris palju aega minna. Selle tehnoloogia arendamisega tegelevad paljud laborid, kuid siiamaani on suudetud toota ainult peamiselt halli ja maitsetut ollust. Et saada sellele lihale õiget maitset, on siiski vaja lisada veidi rasva ja värvi jaoks ka verd. Siiski saab olema lõpptulemus tervislikum kui loomulik liha, kuna saab modifitseerida küllastunud ja küllastumata rasvade tasakaalu ja lisada erinevaid toitaineid
Näiteks Saksamaal on neid trihhinella ja salmonellaohu tõttu keelatud toorel kujul müüa. Kõige sagedamini tehakse hakkliha sealihast, mille rasvasisaldus on 2540%, ning veiselihast, milles on rasva 12 20%. Liha rasvasisaldusest oleneb ka hakkliha väljanägemine. Koduse hakkliha rasvasisalduseks on 2030%. Hakklihatooted Hakklihatoodete seas on frikadellid ja pelmeenid. Hakklihast valmistatakse ka mitmesuguseid vorste. Hakkliharoad Eestis valmistatakse toorest hakklihast kodudes sageli muuhulgas hakklihakastet, kotlette (hakk- kotlette), ühepajatoitu ja pannkooke hakklihaga. Hakkliharoogade seas on ka hakkbiifsteek ja hakksnitsel. Kauplustes müüakse hakkkotlette ja hakkpraadi. Hakklihast valmistatakse ka erinevaid hakklihast tooteid, st maitsestatud ja lisanditega hakkpihve, praade ja hakkkotlette, lihapalle, frikadelle, grillvardaid, kebabe, kapsarulle, täidetud
tänav, keskaegne pordumaja ja habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba ning astronoomiatuba. Kui aga nälg näpistsab, saab Schenkenbergi kõrtsist keskaegsete retseptide järgi valmistatud toitu. Linnuses saab teha paljusid huvitavaid tegevusi. Seal saab ratsutada, vibu- ja ammulaskmist proovida, kakke küpsetada, häbipostis seista, sööta loomi, alkeemiakatseid teostada, lõkke kohal vorste küpsetada ja veel palju muud. 3.3. Rakvere Ordulinnuse lahtiolekuajad ja hinnad Rakvere Ordulinnus on avatud suvehooajal, 01. mai-10. september iga päev 11:00-19:00, oktoobris laupäeval ja pühapäeval. Talvehooajal on linnus avatud ettetellimisel gruppidele, väljaspool ametlikku lahtiolekuaega lisandub linnuse avamistasu grupi kohta. Linnuse kauplus on suvehooajal avatud iga päev 11:00-19:00. Piletite hinnad üksikkülastajale suvehooajal:
E316, toiduvärv E120, säilitusaine E250. Koostis: Sealiha (49%), joogivesi, veiseliha Tehisainete- ja allergeenivaba suure (15%), seapekk, tärklis, keedusool (max 1,5%), lihasisaldusega keeduvorst. maitseained, lõhna- ja maitseained, acerola-kirsi pulber, suhkrud. Lasnamäe Prismas on Moskva ja Laste vorst müügil ka kulinaarialetis lahtiselt. On müügil viilutatud ja pakendis (Piima keeduvorst 500g, Moskva keeduvorst 600g, Laste keeduvorst 500g). Kõiki vorste tuleb säilitada +2….+6 12 Nagu jooniselt näha, siis kõige suurema lihasisaldusega on Ülesuitsutatud keeduvorst sea- ja veiselihast. 13 6. RANNAROOTSI Rannarootsi Lihatööstus AS on üks Eesti juhtivatest lihatööstustest ning pakub oma
jõuluaeg. Töökeelud Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Rituaalsed toidud Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. Toomas 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär
Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. 4.Setude toidukultuur - toidud on seotud kirikupühadega (lihavõtted). Sõir, kruubipuder, kapsasupp.
alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Töökeelud: Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. 5 Rituaalsed toidud Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. Toomas 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse
Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg Töökeelud ja rituaalsed söögid Lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Rituaalne toit- seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. TOOMAS 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast
9. JAHUTAMINE Toored vorstid Siia vorstide gruppi kuuluvad praadismisvorstid, toorvorstid ja ka toorsuitsuvorstid ehk külmsuitsu salaamivorstid. Antud grupi toodetest valmistatakse Eestis põhiliselt praadimisvorste (valdavalt grillvorstid, šašlõkivorstid). Praadimisvorstid kujutavad endast toorest vorstisegu, mis om pritsitud kesta ja mida väljastatakse tööstusest enamasti jahutatuna. Enne kodust tarvitamist neid vorste praetakse, grillitakse või ka keedetakse. Tavaliselt kasutatakse praevorstide valmistamiseks ühe loomaliigi liha (levinum sealiha, harvem veiseliha). Soovitav on kasutada vähese sisekoesisaldusega liha, sest halva siirimise ja puuduliku termilise töötlemise järgselt võib tootesse jääda suur mälumisjääk. Peki lisamisel eraldi komponendina, tuleb segistis töötlemine läbi viia eriti hoolikalt, et pekitükid ka toote struktuuri seostuksid
Haruldus ja eksklusiivsus teevad ulukilihast hinnalise ja ka kalli toote. (Eesti Toit 2010) 12 3 LIHATOOTED 3.1 Vorstitooted Vorstid on tooted, mis on valmistatud hakklihast, pekist, vürtsidest ja abitoorainest. Põhitoorained on näiteks: liha, pekk, loomarasv, subproduktid ja veri. Abitoorained on näiteks: piimatooted, munasaadused, kartulitärklis, nisujahu, tangud, keedusool, vürtsid, suhkur, nitritid ja teised ained. Vorste ümbritseb kest. Vorstikestad jagunevad kaheks: Vorstikest loomade puhastatud ja töödeldud sooled on naturaalkestad. Need koosnevad looduslikest valkudest, põhiliselt kollageenist. Selline kest laseb hästi läbi suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu
metsa, kuid Indrek nägi õudusunenägu ja mattis Milli kase alla tagasi. Kuid Muska keavas Milli uuesti välja. Lõpuks otsustas Indrek Milli ära põletada. Kuid Riia oli Milli surma pärast rusutud, ega ei rääkinud Indrekuga enam.*Joosep ja Liisi olid armunud. Vaatamata sellele, et vanemad läbi ei saanud, said noored läbi. Liisi jäi Joosepist rasedaks ja isa viskas ta välja, Liisi läks sauna elama.*Jõuluõhtul tuli naabrikoer Mäe tuppa ja tahysi vorste varastada. Kuid ta ajas ukse kinni ja ei pääsenud enam välja. Siis andis Andres talle korraliku keretäie kõigi Pearu tempude eest. Käidi kohut, Andres võitis.*Liisi abielus Joosepiga, kosjas käis Jooosep koos Karlaga, kel olid kuljused. Maret abiellus tisler Sassiga. Indrek käis köstri juurws õppimas ja sai kirjutaja abiliseks. Andres sai ümbruskonna tugevamaiks. *Kord ahtis Pearu jälle vett paisutada, seekord Jõessaares. Noor Andres läks Pearuga
pöörduvad nad nagunii ise oma küsimusega müüa poole. 3) Klientidel peaks laskma segamatult vaadata tooteid, mitte neil pidevalt järel käima, see ei jäta ettevõttest hea mulje. 7 4 KOERU KONSUM Läksime suvel juuli kuus ema, isa ja vanaemaga Koeru konsumisse, et osta liha ning vorste grillimiseks. Kui me neid vorsti tooteid vaatasime, et saanud me aru, millega need on ega ei teadnud nende kohta infot. Ema otsis siis lähima müüa üles ning uuris nende kohta, müüa ei osanud alguses isegi nende kohta midagi öelda, küsis et kust me need võtsime. Siis me läksime näitasime, ning peale seda kadus ta taharuumi, ning tuli natukese aja pärast tagasi , ning andis meile nende kohta info. Analüüs: Minu arvates ei ole see teenindus korrektne
Meeste ja naiste arv vanuse vahemikega Jõgeva vallas [2]. 4 3. SUHTUMINE JA TARBIMISHARJUMUSED Meie perekond on suhteliselt maalähedane, kuigi elame Jõgeva linnas. Meil on väike aed, kus on ka kasvuhoone. Seal kasvatame põhiliselt kurki, tomatit ja salatilehte. Me saame kõik teised köögiviljad ja sealiha oma maakodust, mis tähendab suurt säästmist rahakotile. Isa tegeleb ka jahindusega ning tänu selle saame palju lihast valmistatuid vorste, konserve ja palju muud. Suurt prügisorteerimist ei toimu. Eraldatakse komposteeritavad jäätmed, klaas- ja plasttaara ning papp ja paber. Ülejäänud prügi viskame kõik ühte kokku ning edasi viiakse see meie prügikonteinerist Torma prügilasse. Paberit ja pappi põletame pliidi all ning klaas- ja plasttaara viime vastavatesse kogumiskonteineritesse või –punktidesse. Komposti viskame oma aia kompostihunnikusse.
pidupäevadel pakutakse enamasti puljongit või lihasuppe. · Poola toidukultuur Poola toite iseloomustab hõrk maitsestamine. Toidud on sageli venepärarase nimega, ka maitse- kergelt hapu, tagasihoidlikult vürtsistatud- meenutab vene kööki. Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku. Supid on tavaliselt paksud, hapud ja rohke maitserohelisega. Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil
Hilisõhtu: taimetee 200g, dieetjogurt 180g, Hilisõhtu: taimetee 200g, võileib juustuga võileib juustuga 80g. 80g. 300: valgud 123g, lipiidid 90g, süsivesikud 307g, energia 2507kcal (10516 KJ) 150: valgud 75g, lipiidid 53g, süsivesikud 173g, energia 1453 kcal (6093KJ) 8. ÕENDUSTEGEVUS DIABEETIKU MENÜÜ KOOSTAMISEL Toitumisoovitused diabeetikule: · Kasutada või asemel margariini, taimeõli. · Lihalt eemaldada nähtav rasv, vältida vorste, viinereid, sardelle, pihve. · Sealiha asendada kala-, kana- ja vasikalihaga. · Toiduvalmistamisel eelistada keetmist ja hautamist, süüa 3-5 korda päevas. · Kasutada võimalikult madala rasvasisaldusega (rasvata või 1%) piimatooteid ning vältida rõõsa ja hapukoore kasutamist. · Kasutada vähese rasvasisaldusega juustu, kodujuustu ja kohupiima. · Viljatoodetest eelistada täisteratooteid. · Kasutada rohkelt köögi- ja puuvilju.
VERIKÄKID, VERILEIVAD: · Tehti lambaverest tagavaraks · Valged vorstid- seaverest · Veripannkoogid- hane ja kanaverest · Vasikaverd tarvitati harva · Käkkide tegemiseks kasutati värsket verd · Veretoitude hapendamist esineb Eestis, Rootsis, Soomes, Kaug-Idas · +6 Cveri on parim hapendatult · Verikäkid tehti odrajahust · Kautati ka nisu- ja tatrajahu · Vesi, veri, jahu- käkitaigen · Seaverest tehti peamiselt käkke ja vorste · Kadri-, mardi-, mihklipäevaks tehti käkke PAISTEKAKUD, HAPENDAMATA LEIVAD, KOOGID: · Leiva eelkäija · Taigna kergitamiseks kasutati pärmi ja hapupiima · Kakke ei tohtinud noaga lõigata, neid pidi murdma · Karaskid- odrajahust kakud (piima-, supi-, petikaraskid) · Saialeid · Paistekakkude järel on tulnud pannkoogid PULMATOIDUD: · Külalised võtsid ise toitu kaasa (või, kartul, kala, kohupiima) · Pulmakott · Põhitoiduks oli leib · Pulmaleib
augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 augustil praeti liha ja tehti kooke. Mõnel pool keedeti tanguputru. Mihklipäeva 29 september traditsioonilised toidud olid lambalihast. Keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega. Lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Hingedepäeval 2 november tehti õlut ja söödi lihatoite. Mardipäeval 10 november söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega. Tehti vorste. Mardisantide tarviks hoiti köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Globariseerumine ehk ülemaailmustamine protsess mida iseloomustab kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailmamajanduse ühiskonda. Mõistet seostatakse majanduse kontektist, eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtusega. Globariseerumise tõuke jõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine,
7 kihiks. Kasutatakse taignaku vormimiseks, kohupiima peenestamiseks, martsipani valmista- miseks jne. Vormimine on tootele mingi kindla kuju andmine. Vorm antakse juustule pressimisel, aedviljale tükeldamisel. Vormida võib tooteid pakkimisel kus hakkliha, rasv, või, kohupiim surutakse pakkemasina süvendisse. Vormitakse sinke ja vorste samuti pagaritooteid seadmete abil ja käsitsi. Pressimine on makaronide valmistamisel kasutatav võte. Makaronipressid on pidevalt töötavad seadmed, mis on otseselt seotud tainasegamisseadmetega. Materjali doseerimine toimub pidevalt. Segajast viib tigu taina pressi kambrisse. Kambri lõpus on vormi matriitsid, mille ava kuju määrab valmistatava toote näiteks niitnuudel või sarveke. Vajalik pikkus reguleeritakse lõikuri kiiruse abil. 2.4
10. Kuidas valmistatakse köögiviljavormitoite? Valm. Mass peenestatud köögiviljadest, jahust, munadest, piimast või koorest, maitseained ja asetatakse rasvainega määritud ja riivsaiaga üleraputatud vormi, määritakse pealt hapukoorega ja pustatakse üle riivsaiaga. Toit piserdatakse võiga ja küpsetatakse. 11. Milliseid toiduaineid kasutatakse ühepajatoitude valmistamiseks? Kasutatakse koos köögiviljadega : liha, kala, vorste, seeni, tangaineid ja makaronitooteid. 12. Millega maitsestatakse ühepajatoitu? Vürtse, maitsetaimi. Sobivad ka maitseained, mis sobivad kõikidele teistelegi köögiviljatotudele. 13. Kuidas valmistatakse ühepajatoitu? Toiduained pannakse keema valmistamise järjekorras. Toiduained tükeldatakse kuubikuteks, keedetakse vähese vedelikuga, auruga või hautatakse. Maitsestatakse 14. Milliseid seemned sobivad idandamiseks? Puhastamata elujõulised seemned. Nt rukkis, kaer, nisu jne. 15
Vili külvatud, andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: "Terveks!" või "Tooreks, terveks!" c) tunnistamislaulus uuritakse peretütarde või laste virkust. Lääne-Eestis järgnes siinkohal mardiema laul või ketramine koos vastava jutuga. Mardiema 28 palub endale lauluga riiet või lõnga. d) mangumislauluga palutakse pereisalt ja pereemalt andeid: liha, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, õlut jm. Lääne-Eestis, kus laulud on olnud lühemad, palub mardiisa aga hoopis mõistukõne abil andeid. Selle peale annab pererahvas martidele koti sisse magusat, õunu, kaalikaid, saia, raha jm. e) andide saamisele vastab mardipere omakorda tänulaulu või sajatusega juhul, kui annid olid väga nirud; enamasti sajatati selliste perede ukse taga, kes sisse ei lasknud. Esmalt tänatakse andide eest, siis pöördutakse talupere iga liikme poole ja soovitakse
Kui on poes hetkel tipptund e. palju rahvast on poes, siis on keerulisem kaubakäruga liikuda teatud riiuli vahesse, et kaup paigaldada omale kohale riiulisse. Lao- ja abiruumid asusid kala- ja liha leti taga kui ka kulinaaria leti taga. Kauplusel on küllalt palju seadmeid. Kaalud on nii lettides kui ka kassades. Liha-ja kalaletis on umbes 6 kaalu. Kulinaaria letis on 4 kaalu umbes. Kondiitriletis,puuvilja riiulite juures on 1 kaal. Lihaletis on ka viilutaja, millega saab nii kaaluga vorste kui ka sinke viilutada, kui kliendil on soovi või müügiks lihtsalt. Kõik vajalikud seadmed on Maximas olemas (abiseadmetest: viilutaja, mikrolaineahi, grillimisaparaat ja tõste-ja transpordi seadmetest on olemas roklad, kärud. Kui ka olid olemas kaalud, kassad ja turvaastmed). Müügisaali, Lao-ja abiruumide paigutuse skeem. 2.3. Erinevate kaupade vastuvõtu eripära ja müügiks ettevalmistamine, hoiutingimused
Kui ka laoruumidesse saab puuvilja riiulite juurest ning ka piimatoodete taga olev ruum on piimatoodete jaoks mõeldud. Kauplusel on küllalt palju seadmeid. Kaalud on nii lettides kui ka kassades. Liha-ja kalaletis on umbes 6 kaalu. Kulinaaria letis on 4 kaalu umbes. Kondiitriletis kui ka puuvilja riiulite juures on 1 kaal. Kui ka jäämasin oli kaupluses, mis asus kalaleti juures. Lihaletis on ka viilutaja, millega saab nii kaaluga vorste kui ka sinke viilutada, kui kliendil on soovi või müügiks lihtsalt. Kõik vajalikud seadmes on Kaubamajas olemas(abiseadmetest: viilutaja, mikrolaineahi, grillimisaparaat ja tõste-ja transpordi seadmetest on olemas roklad, kärud. Kui ka olid olemas kaalud, kassad ja turvaastmed). Müügisaali, Lao-ja abiruumide paigutuse skeem (vt. Lisa 2). 3.3. Erinevate kaupade vastuvõtu eripära ja müügiks ettevalmistamine, hoiutingimused
hakkas vaikselt kõdunema ja hallitama ning Ekke mõtiskleb, et rahvale ei meeldi vaatada huvitavat tõugude arengut ning kui on näha kasvõi ühte valget ussikest ta poes on kohe konstaapel platsis, kui aga toimub mingi tõsine kuritegu nagunäiteks suurem tappelu ja purjus kaklused ei ole teda muidugi hetkel jaoskonnas ja tema pole midagi kuulnud ega näinud. Igatahes kaupmehena üritab ta päästa mis päästa annab, palkab kaks poissi külast viksima vorste mis lähevad kohe kaupluse ette. Kui pohmas küla rahvas vaikselt tagasi lonkis jättes mõned sellid kraavi magama positsiooni mis väldiks lämbumist, tulid nad poodi pstma, enamikud nõudsid viina ja hapukurki mis Ekke kurvastama pani, et möni rahvas vaid viina ja hapukurki soovib kui mõni aga vöttis söögipoolist oli kohe vimm majas, kui sissehamusyades avanes mädane maitse. Palju toitu pidi ta seega ära viskama või tasuta loovutama, puhtalt sulas tuli maksta vaid viina eest
roavalmistustooted. (Randpere, 2002) 5.1 Vorstid Vorst on lihatoode, mis valmistatakse peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, toiduainetest ja muudest toidukõlblikest komponentidest. Pritsitud; seasoolde, lambasoolde, vorstikesta või täidetud vormidesse (mõnikord ka kestata). Toodet on termiliselt töödeldud selliselt, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Üldjuhul müüakse vorste jahutatult. (ibid) 35 Toorvorstid: (pika säilivusajaga vorstid) on kuumtöötlemata vorstid, mis on valmistatud: soolatud, maitsestatud toorest lihast ja neid on laagerdatud, suitsutatud külma suitsuga ja kuivatatud või fermenteeritud ja/või kuivatatud, s.h. toorsuitsuvorst – töödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure ning vorstid
naljade ja anekdootide peatükis, samuti elevandi- ja neegrisarjad) eelistavadki just keerdküsimuse vormi. Eesti folklooris on, tõsi küll, ka kaks erandlikult vana keerdküsimuste sarja, mis koonduvad küsimuste "Kumma võtad kas... või...?" ja "Kuhu lähed kas... või...?" ümber. Siin kasutatakse mõistukõnet, mis laseb söögiks kõlbmatuid asju näida kõlbulikena ja vastupidi, minekuks sobivaid kohti sobimatuina ja vastupidi jne.: Kas võtad kulbitäie konni või pajatäie vorste? (st. vähke või usse); Kas võtad poodud poisi või küpse karaski? (st. õuna ~ räime või lehmakoogi); Kas lähed hagust aeda või kivist silda mööda? (st. taevasse või põrgu); Kas lähed veretõrde või kaerasalve? (st. õlletõrde või hobuse kõhtu). Pärismõistatus on üsna arhailine zanr, mis enamikus läänemaailma folkloorides on praeguseks käibelt kadunud või kadumas. Selle taandumise põhjustena on nimetatud kollektiivse lävimise
Juustuvõi 50 100 g riivjuustu, ka Pipar, paprika hallitusjuustu Maitsevõi 50 g peterselli, tilli või Sidrunihape või mahl, sool Murulauku Munavõi 1 keedumuna või 2 Sinep Munakollast, maitseroheline Võileiva katte: Kasutatakse erinevaid vorste, suitsulihasid, kala, muna jne. Lihtsad võileivad: serveeritakse igapäevaselt, võetakse kaas nii tööle kui ka kooli, leib või sai lõigatakse 1-8 cm paksuseks, neile määritakse pele võid või muud määret, katteaine asetatakse leivale. Kui võileivad on ainsad toiduks siis arvestatakse neid sööjale 100 15 g võileivaalust, 20 30 g määret ning 100 150 g katteainet. Einevõileivad ehk a la carte võileivad: suure rikkaliku kattega võileivad, ühel võileival
terveks!" Mõnikord kontrolliti, kas majapidamine on korras ning kas lapsed oskavad lugeda. Kõikjal oli kombeks martide tantsimine (hüppamine, kargamine), tantsulaulu tunti aga ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tants oli varemalt mingi hüppetants ¾ taktis, mille viisid tuletavad meelde kas labajalavalssi või polkamasurkat (viruvalssi). Mangumislaulus paluti pereisalt ja -emalt ande (kala, liha, kapsaid, õlut, vorste). Erinevalt mardisantidest nurusid kadrid ka takku, villu, lina ("Katri tahab takkusida, Katri vingub villasida, nuuksub lina nuustakaida!"). Tänu- ja soovimislauluga tänati andide eest, pöördudes iga talupere liikme poole eraldi: peremehele sooviti viljaõnne, perepojale hobuseõnne, sulastele koerteõnne, pereminiale lasteõnne, peretütrele kosilaseõnne jms. Väljudes või juba õues lauldi hüvastijätulaulu, lubades järgmisel aastal tagasi tulla.
Toiduks kasutati ära kõik looma osad: rupskitest keedeti rupskisuppi, magu täideti, soolikatest tehti vorsti, neerudest tehti suppi, peadest ja jalgadest tehti suppi, sea- ja vasikapeast, -jalgadest ja -kootidest tehti sülti, verest tehti käkki ja verileiba, verivorste. Valmistati ka nn valgeid (ilma vereta) vorste; seajalad soolati. Piimatooted tulid eestlaste lauale koos karjakasvatuse algusega. On ikka söödud piima (vanasti söödi peamiselt hapupiima ja petti), koort, 278 võid, kohupiima ja sõira. Foto lk. 150 – 10.2. Sõir Foto 10.3. Sõir Piima ja hapupiima rüübati tavaliselt pudru, kartuli või leiva kõrvale. Rõõska
ning igaõhtuseks rituaaliks on kujunenud kogu- Kontaktandmed: nemine puhketuppa, kus päeva jooksul toimunud Marvella Majad OÜ sündmused läbi arutatakse ning salasõprade kirja- Tõlliste vald 68301 kast avatakse. Lõpuõhtud sisustatakse nädala jook- Sooru, pk 51 sul selgunud parimate tantsude, laulude ja näite- Tel 76 79860; 51 62060 mängude esitamisega. Süüdatakse lõke, grillitakse Veiko Ardel vorste ja süüakse torti, autasustatakse tublimaid laagrilisi. MTÜ NOORED TOREDATE MÕTETEGA SUVELAAGRID MTÜ Noored Toredate Mõtetega korraldas 2005. a Tutvusime Ruhri tööstuspiirkonnaga ja selle aja- suvel kaks erinevat projektlaagrit. Esimene neist looga. Laagriprogramm sisaldas kahepäevase oli rahvusvaheline ja toimus Saksamaal Oberhau- väljasõidu Hollandisse Põhjamere rannikule. Soo-
Murakaid keedeti talveks. Kevadel varuti suur hulk kasemahla, mida kasutati ka suppide ja putrude valmistamiseks. Kaladest tehti kalasuppi, kalu küpsetati vardas, kuivatati, soolati, hapendati ja külmutati. Kalarasva kasutati jahutoitude maitsestamiseks. Kalamarja keedeti ja soolati. Põhjapõtrade kodustamise järel on suurel osal saamidest olnud peatoiduseks põhjapõdrasaadused - ära kasutati võimalikult suur osa loomast, valmistades erinevaid lihatoite, suppe ja vorste. Toitude valmistamiseks kasutati ka verd, rasva ja luuüdi. Põhjapõdraliha küpsetati vardas, praeti, keedeti, kuivatati ja suitsutati. Olulisteks saadusteks olid põhjapõdrapiim ning sellest valmistatud vadak, juust ning või (välja arvatud Koola poolsaarel, kus põhjapõtrade lüpsmist ei tuntud). Külmutades saadi nn jääpiim. Suuremaarvulisel saami perel kulus äraelamiseks umbkaudu üks põhjapõder nädalas. Kui elatuti ainult
annaabi.ee 
