Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast...
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Kokkuvõte loetud raamatust KOKKUVÕTE Raamatu pealkiri: Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused Raamatu autor: Aleksei Tolstoi Kirjastus: Sinisukk, 2003 Illustratsioonid: A. Viidalepp Raamatus on palju värvilisi pilte, aga mulle isiklikult meeldivad rohkem Aleksander Koškini illustratsioonid, sest nad on palju elavamad ning sisukamad. Tegelased: Tegelane Kirjeldus Buratino Peategelane. Puuhalust meisterdatud nukk. Alguses oli ta väga vallatu ja sõnakuulmatu
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil"
Jaak Urmet pseudonüümiga Wimberg Elulugu · Õppis 19861994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 1994 1997Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 19972002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 2002 2004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. · Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002) 8)Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000) Loomingu Üldiseloomustus Jaak Urmeti loomingud on grammatiliselt tavapäratud. Nt. kirjutab ta kolmandavältelistes sõnades k, p, t kahekordselt - tarkkus, karttul jne.Ta ei ole kirjutanud...
Wimberg Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Ta õppis 1986-1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis,1994-1997 Lasnamäe Ühisgümnaasiumis, 1997 - 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filosoofiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998-2004 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige ja kirjastuse Jutulind omanikke. Aastast 2007 Eesti Kirjaduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Loomingust niipalju, et Wimberg on avaldanud ajakirjanduses artikleid, arvutusi ja esseesid alates 1999 aastast, peamiselt kirjanduse teemadel. Aastal 200 debüteeris ta luulekoguga "Maaraamat". Töötanud ka Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana aasta...
Eesti Nuku- ja Noorsooteater Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike Eesti Nuku- ja Noorsooteater on tänaseni Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. Esimene etendus oli Tare-tarekest (Samuil Marsak) 1962. a. esietendub Uno Leiese "Buratino lendab kuule". Ferdinand Veike nukk Buratinost saab aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Rein Agur Eero Spriit Evald Hermaküla 2010. aastal avati Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne Nukukunsti Muuseum
Ott Aardam Ott Aardam on sündinud 1. juulil 1980 Orissaares, ta on noor näitleja. Koolis talle käia ei meeldinud pigem oleks ta veetnud terve päeva kodus. Koolis ei meeldinud talle see, et seal ei olnud tal vabadust. Kuid hariduse ta kätte sai. Põhihariduse on ta saanud Orissaare Gümnaasiumist, keskhariduse Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja 2002. aastal lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Ott on tahtnud juba väikesest peale näitlejaks saada. Alates aastast 2002 töötab ta Ugala teatris. Ta on teinud palju häid rolle Ugala teatri laval. Näiteks näidendis ,,Lõika maha ja lase jalga" mängis ta mister Widdelli, näidendis ,,Anna Karenina" oli ta kindral Serpuhhovskkoi, Jürit mängis ta näidendis ,,Keisri hull." Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust. Ott on teinud ka lavastajatööd. Prii...
Kildu Põhikool Wimberg Luulemapp Herman Karu Juhendaja õp. Pille Saar Kildu 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.Eluloost.................................................................................................................................... 3 2.Millest nimi Wimberg tuli?......................................................................................................3 3.Wimbergi loomingust.............................................................................................................. 4 4.Wimbergi keeleuuendustest......................
27.09.2008 Curriculum vitae Nimi: Olav Ehala Meie aja geenius. Sünniaeg ja koht: 31.07.1950 Tallinn Aadress: Kure 6, 13424 Tallinn Telefon: 655 3404 Perekonnaseis: Abielus, abikaasa Katrin Ehala Lapsed: Tütar Eeva-Liisa Ehala, poeg Tanel Ehala Hariduskäik: Tallinna Muusikakool 1969 Tallinna Riiklik Konservatoorium (kompositsiooni erialal, professor Eugen Kapi klassis) 1974 Teenistuskäik: Eesti Heliloojate Liidu esimees, alates 2006. a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975...
EI OLE PAREMAID HALVEMAID AEGU ON ALLES HETK MILLES VIIBIME PRAEGU. Justkui liiga kiiresti on möödunud need 9 aastat- üks etapp Teie elus on läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle: esimene koolipäev ja roosa seelik, mida ikka ja jälle vaja läheb, kiisu läks kõndima müts oli peas – Teie esimene ülesastumine siinsamas laval, siis helesiniste juustega Malviina ja Pieroo ning Buratino ning see ,et üks poiss küsis „ kas see ongi päris Malviina ?“ Te tulite, nägite ja võitsite. Me oskasime koos tantsida nii“ kalli- kalli“ t kui kaerajaani ning ega mustlastantsugagi Teie hätta jäänud. Tublid olite alati. Meie ühised piknikud Hiiemäel, traktorisõidud Tikal, klassiõhtud Puhnil ja pannkoogi küpsetamised koolis .Kui öelda :pisike puudel Loki ja kas suhkur oli hea või halb –teate Teie täpselt millest on jutt .
Tauno Aints 19.06.1975, Tartu On lõpetanud 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi levimuusika erialal. 2004. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Eesti Muusikaakadeemia, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis. Ta on töötanud Viljandi meeskoori ,,Sakala" (1995-1997) ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (2000-2001) kontsertmeistrina ning kooristuudio ,,Ellerhein" teoreetiliste ainete õpetajana (1999-2004). Aastast 2002 töötab Aints Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna. 2002-2007 oli Aints tegev popmuusikuna ansamblis Genialistid. Hooajal 2007/2008 on Tauno Aints resideeriv helilooja Eesti Rahvusmeekoori juures. Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellis...
paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr
• 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) • 2005: "Hulkur Rasmus" – Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) • 2005: "Pidusöök" – teener (Rakvere teater) • 2005: "Siiralt valetades" – Gobbel (Rakvere teater) • 2006: "Gupi" – Paša (Rakvere teater) • 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV) • 2008: animafilm "Välk" – koer Välk (Walt Disney animastuudio joonisfilm) • 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) • 2008: film "Mina olin siin" – Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" – Indrek Kallaste
Olav Ehala Olav Ehala on tuntud eesti helilooja ja pianist. Ta on sündinud 31.juulil 1950 aastal Tallinnas. 1969 aastal lõpetas ta muusikateooria ala Tallinna Muusikakoolis. 1974 aastal kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on mänginud ansamblis ,,Kristallid" ja samuti kirjutas ta bändile mõned lood. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on esinenud paljudes riikides ja saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heloloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustes...
OLAV EHALA Üldist Sündinud 31.07.1950 Tallinnas. On Eesti helilooja ja pianist. Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige on ta aastast 1977. 2001. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Aastast 1991 on Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Aastatel 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Ehalat kutsutakse mitmel pool tema hüüdnimega Olku. Haridus 1969. lõpetas ta Tallinna Muusikakooli. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Looming Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõ...
21. sajandi laste- ja noortekirjandus on rikas, rõõmustav ja mitmeklgne, on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena o...
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972....
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unus...
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid. Erinevad anrid ja laulud lubasid küllaltki laia pillivalikut. Mängiti klaverit, süntesaatorit, viiulit, akordionit, kitarri,...
Olav Ehala Referaat Pärnu 2011 Elulugu ja saavutused Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "...
Kontserdi arvustus ''Grease'' Mina külastasin 4. jaanuaril Nokia Kontserdimaja ja käisin seal vaatamas Jim Jacobsi ja Warren Casey mängufilmi ,,Grease'' ainetel kirjutatud muusikali ,,Grease''. Selle teose lavastas Georg Malvius, kes on õppinud põhierialana näitlemist ja lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu ning peale õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Malvius on lavale toonud 63 näidendit, 20 ooperit ja 75 muusikali kokku kümnes riigis. Vanemuises on ta lavale toonud muusikalid nagu ,,Jesus Christ Superstar'' (2004), ,,Evita'' (2009), ,,Mary Poppins'' (2011) ja teised ning veel hulgaliselt operette ja draamalavastusi. Talle on antud kokku 14 auhinda kunstiliste saavutuste eest, neist kaks parima lavastaja tiitlit Eestis: ...
Uugametsa Gümnaasium OLAV EHALA Referaat Mari Maasikas 12 kl 2014 Sisukord: 1. Elulugu............................................................................................lk 3 2. Looming..........................................................................................lk 4 3. Bändid............................................................................................ lk 6 4. Tunnustused....................................................................................lk 7 5. Diskograafia....................................
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend Kuulub alati nimisõna juurde! N: Rohelised, sinised, lumi...
savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr
Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975) ja Johnny (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987), Nukitsamees. Koos saksofonist Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Filmid Lisaks kuuleb Olev Ehala muusikat filmides. Muusikafilmide "Nukitsamees" ja "Karoliine hõbelõng" laulud on saanud hittideks. Kiigelaulukuuik
REFERAAT Anu Välba Kool Klass Nimi Aasta Anu Välba elulugu ..................................................................................................................... 3 Esimesed tööaastad..................................................................................................................... 3 Teised inimesed Välbast............................................................................................................. 4 Anu sisemaailm...........................................................................................................................4 Õpingud ......................................................................................................................................5 Saated..........................................................................................................................................5 Anu armastu...
William Shakespeare 1564- 1616 Kuulus keskklassi, abiellus väga noorelt. Töötas Londonis erinevates teatrites suflöörina (etteütleja), kuid õige pea oli ta ise nii näitleja, lavastaja kui ka dramaturg. Asutas teatri Gloobus, kus olid ainult tema näidendid. Teda toetas noorte aristrokraatide grupp. Viimased aastad elas Shakespeare endasse tõmbunud erakuna. Sünnib ja sureb 23.aprillil. Kaheldakse, kas ta oli ikka olemas või peitis tema nime taha end mingi grupp, kuna looming oli nii mahukas. Arvatakse, et 1 inimene ei suuda nii palju ära teha. Poeemid Need olid pühendatud aristrokraatide rühmale. · Venus ja Adonis · Rüvetatud Lucretsia Rooma keisri pojast, kes kasutab vägivalda oma sõbra naise kallal. Naine teeb enesetapu. Väga kujundlik keelekasutus (metafoorid, epiteedid, võrdlused) Sonetid Inglise sonetid (4+4+4+2). K...
Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Suure Vankri preemia 1997. Muusikalid: Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975), ja Johnny (1980, koos J. Nõgisto ja P. Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987) Sven Grünberg (24.11.1956 Tallinn) Helilooja, esimene elektrooniliste instrumentide kasutaja Eestis. Tema looming on tihedalt läbi põimunud idamaise muusika elementidega. Kirjutanud palju filmimuusikat. Sven Grünberg lõpetas 1976. aastal Tallinna Muusikakooli. Juba neil aastail mängis ta mitmes ansamblis. Omi muusikalisi nägemusi hakkas ta realiseerima 1974. aastal
minu ema on olnud suur allergik, siis olid minul ka hästi paljude söögiainete vastu allergia, ei saanud ma näiteks süüa ei maasikaid, ei mandariine, ei apelsine ja ka mitte mustikaid. Rääkima hakkasin ma hilja, 3 aastaselt. Kui midagi valesti ütlesin, siis läksin närvi, kuna ei osanud osa sõnu õieti öelda, näiteks sõna „sibulapoiss“ , ütlesin hoopis selle sõna asemel „sipusoss“. Lasteaeda läksin 3-aastaselt. Lastead, kus käisin asub siiani Kohtla-Järvel ning nimeks Buratino. Rohkelt pakuti mulle logopeedi abi lasteaias, kuna ajasin segamini k, p, t ja g, b, d. Lasteaias käies ei osanud ma ka r- tähte. Lisaks käskis ja palus logopeed täiendavat tööd teha minuga minu emal, andes kätte vajalikud harjutused, mis aitavad lapsel rohkelt areneda. Näiteks emaga tegime me peegli ees koos keeleharjutusi, et hoidsime sõrmi keele vastas ja üritasime errri N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg põristada
Ida-Euroopa, Lõuna-Aafrika, Tsaari-Venemaa, Kaval-Ants. Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Läti laev, Hollandi juust,Soome kelk. AGA väikse tähega kirjutatakse kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetustes: eesti keel, norra rahvakultuur, hispaania kunstnik, taani filosoof. perioodikaväljaanded: Postimees, Sirp, Maaleht, Eesti Loodus, Eesti Päevaleht tooted: kefiir Gefilus, Ema sai, limonaad Buratino, Värska, Philips, Ford Focus asutused, ettevõtted, organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu, Kalev, Philips Läbivat suurtähte (s.t ka liigisõnad suurega) kasutatakse ametlikes tekstides (dokumentides, pitsatitel jmt): Tartu Ülikool, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Vabariik, Eesti Kaitsevägi,, Vanemuise Kontserdimaja, Euroopa Liit ~ euroliit, Euroopa Komisjon, euro -
olla. See annab ka sellele loole ajatu kvaliteedi - soov kasvatada noortest poistest vastutustundlikud, auväärsed mehed pole ju ometi muutunud. Pinocchio ainsaks variandiks saada päris poisiks oli tõestada, et ta oli vapper, truu, austusväärne ning töökas poiss, kes oma isa armastas. Carlo Collodi ,,Pinocchiot" on peetud Itaalja ja maailma lastekirjanduse üheks tippteoseks, mille järgi (millele toetudes) on oma teose ,,Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused" kirjutanud Aleksei Tolstoi, milles samuti on peategelaseks rääkiv puunukk (kes muutub päris poisiks) ning kelle on valmis teinud papa Carlo (Carlo on tema ,,isa" nimi Carlo Collodi austuseks). ,,Buratino" lood ei ole plagiaat, kuid toetub ,,Pinocchiole". ,,Pinocchio" peamine idee on see, et kui sa ei kuula oma vanemaid, siis on sinu lõpp väga halb ja kurb. 10. Inglise lastekirjanduse ,,kuldajastust". Perioodi üldiseloomustus. (19.saj teine pool, kuni 20
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK...................
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
Popular genres Children's literature in Soviet Union was considered a major genre, because of its educational role. A large share of early period children's books were poems: Korney Chukovsky, Samuil Marshak, Agnia Barto were among the most read. "Adult" poets, such as Mayakovsky and Sergey Mikhalkov, contributed to the genre as well. Some of the early Soviet children's prose was loose adaptations of foreign fairy tales unknown in contemporary Russia. Alexey N. Tolstoy wrote Buratino, a light-hearted and shortened adaptation of Carlo Collodi's Pinocchio. Alexander Volkov introduced fantasy fiction to Soviet children with his loose translation of L. Frank Baum's The Wonderful Wizard of Oz, published as The Wizard of the Emerald City, and then wrote a series of five sequels, unrelated to Baum. Other notable authors include Nikolay Nosov, Lazar Lagin, Vitaly Bianki and Vladimir Suteev.
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
kurk kiletamist. 3125. Ega suvi pole naljaasi sest hernes tahab keppi, till tõuseb, redis läheb kõvaks, kartul tahab panemist ja kurk kiletamist. 3126. Sain sooja soovituse normaalseks hakata. 3127. ALKOHOL TEEB NAISED KOLEDAKS! Naised ärge jooge! Siis meie ei pea teid tagasi ilusateks jooma 3128. Sekspomm ühte ja samasse voodisse 2 x ei kuku 3129. Kui ma võtan pika naise, mis siis saab, kui välku lööb? 3130. Sitavares on suur lennuvõimetu lind 3131. Soovin õnne, Buratino, teist saab suurepärane paar! Malviina on voodis nagu puunott! Pierrot. 3132. Suur on see, kelle seljatagused ei virise viletsa väljavaate pärast 3133. Kõneldes tingimusteta armastusest määratletakse tingimusteta armastuse tingimused. 3134. Tagamõttega viljastatud arvamusest sünnib sigitajale sobilik eelarvamus. 3135. Võtmehoidja on välja mõeldud selleks, et sa kõik võtmed korraga ära kaotaksid. 3136
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
