Kalevipoeg läks eite otsima, ilma hobuseta. Ta läks suurele merele sõudma üksipäini, ta sõudis Soome poole, eite tabama, Lindat aitama. Vana vanker, Rootsi karu, Põhjanael ja tähte poeg juhatasid teda Soomemaale.Põhjanael pidas paika ja aitas tal jõuda põhja poole. Tugev käsi aitas tal edasi lainetes liikuda. Tal olid armu soovid südames ning meelel olid kurjad mõtted. Kui ta sõudis, märkas ta küngast, mis osutus saareks, kus ta soovis puhata. Puhates kuulis ta kuidas piiga laulis. Kalevipoeg kuulas, millest piiga laulis. Piiga kostis, et ta kaasa on väga kaugel, ega ta ei saa minema ning kaasa ei saa tulema, ei saa näha pikalt üksteist. Kalevipoeg ilusa laulu peale tahtis näha öövalgel piigat. Kalevipoeg siis hõikas vastu, et miks ta pelgab oma kaasat ligemalt. Ligemal on parem olla. Kangem mees Kalevipoeg kanti lainetega saarele, saarepiiga õnneks, kes sattus talle juhuslikult peale. Kalevipoeg tahtis teada, miks piiga istus ta kõrvale, ning hakkas abi
Kokkuvõte Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvik-Taadiga. Lahkumine Esimesel päeval ainult lauldi, joodi ja tantsiti terve päeva. Teisel päeval läksid piigad kalevipojaga kõndima. Nad läksid kiviuksest sisse kivivõlli alla kõndisid kivi teedpidi edasi ja tuli vastu rauast tuba. Vanem piiga pajata, et see on Sarvik-Taadi töötuba sulastele. Nad kõndisid edasi ja tuli vastu teine tuba kus oli kõik vasest. Vanem piiga jälle pajatas, et see on tütarlaste töötuba. Kõndisid jälle tüki maad edasi ja tuli vastu kolmas tube mis oli hõbedast. Teine piiga pajatas, et see on Sarvik-Taadi igapäevane tuba. Nad liikusid edasi neljandasse tuppa kus oli kõik kullast tehtud Teine piiga jälle pajatas, et see on Sarvik-Taadi pidupäeva paigake. Liikusid edasi ja jõudsid tuppa kus oli kõik siidist tehtud. Kolmas piiga pajatas, et see on neiu elutuba
Järsku nägi ta saart, kuhu poole ta ka ujuma hakkas. Kalevipoeg tahtis puhata seal, ning seda ta ka tegi. Järsku kuulis et keegi laulab,et kaugel vetetaga on tema kaasa. Kalevipoeg tahtis näha kes see seal laulab, peale seda hõikas ta lauljale, ning laulja hakkas tema poole tulema, ja hakkas küsima, et kas ta on soomest või eestist. Saarepiiga läks peale kalevipoja juttu julgelt tema juurde, ning libises sammaldunud kivil, ning väänas jala välja. Saare piiga hakkas nutma ,ning seda kuulis ka tema isa. Isa läks vaatama juba ,et ega pole tütart ära varastatud. Kui isa silmad nägid kes on kaldal, ehmatas ta ning vemmal kukkus käest. Kalevipoeg aga küsis julgelt ega ta pole näinud siit mööda sõitmas tuslarit, aga taat ütles kahjuks ,et ei ole. Peale seda hakkas taat küsima et kes ta on ja kust ta tuleb. Kalevi poeg hakkas siis rääkima kes ta on ja miks ta on tulnud. Saarepiiga kuulas seda kõike pealt ,ning ehmatas kui kuulis ,et
Neiu magavad vanemad kuulsid seda kisa. Neiu isa läks asja kaema. Kui ta sinna jõudis ehmus ta kõvasti. Kalevipoeg küsis taadilt kartuseta, kas ehk eile õhtul hilja Soome tuuslar, tuuletarka, Virust tullest saarest mööda oli sõudnud? Saare taat aga polnud tuuslarit juba ammu näinud. Nüüd küsis saare taat kalevipojalt kus ta pärit on ja kes on ta vanemad. Kalevipoeg vastas et ta on Virust pärit, ning ta ema on lesk Linda ning isa Kalev. Saare piiga kohkus kalevipoja vastuse peale ning läks kaldale ligemale, järsu serva peale ning libises merre. Kalevipoeg hüppas kohe merre teda sealt otsima, kuid asjatult, saare piiga oli merre mattunud. Kalevipoeg ujus kiirelt saarelt minema. Ning vahepeal oli saare taadi karjumise peale üles äragnud ka eit, kes tuli taadi juurde mere äärde. Üheskoos läksid nad n.ö merd riisuma, et leida piigat. Järsku kuulsid nad merest laulu. Laulus öeldi, et
sõidetud hakkas torm ja udu vaibuma. Päike paistis ilusalt. Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: "Võõras rand." Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima, mis rand see on. Vares ütles neile: "See on Lapu rand." Hakati ringi vaatama ja leiti maja. Maja ees kedras neiuke lõnga ja laulis. Kui Kalevipoeg lähemale läks ja piiga teda nägi, põgenes ta. Tüdruku karjumise peale tuli taat vaatama, mis toimub. Kalevipoeg tutvustas ennast ja tunnistas taadi Lapu targaks. Kalevipoeg küsis talt: "Kas sa oskad juhatada mind sinna, kus maa ja taevas kokku saavad, kuhu päike läheb puhakama ja kuu kustub?" Lapu tark vastas: "Need, kes tahtnud ennem minna taeva ja maa kokku puutepunkti ,on ainult käinud tuult tallamas. Nad on surma saanud. Aga kui sa kõiki mehi tahad koju viia, võin tulla sulle teejuhiks
Kalevipoeg Kalevipoeg ei saanud sadat sammugi veel astuda, kui vana Tühi, Sarvik-taadi kälimees, 70. selli seltsis Kalevipojale järgi tõttas. Tühi-Taat tahtis Kalevipojale kätte maksta kälimehele tekitatud kahju eest. Aga noorem piiga võttis nõiavitsa ning muutis maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba. Tühi küsis kas Kalevipoeg ka Vanaeide vangistas
Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad pojad lootsid selgust saada unenägudest. Kalevipoeg ei andnud alla vaid hakkas Soome poole ujuma, et tuuslarile kätte maksta. Ühele saarele jõudes märkas Kalevipoeg ilusat tüdrukut, kellega juttu vestma asus. See oli Saare piiga, kellesse ta koheselt armus. Kuid kuuldes, kelle poeg mees on, viskab Saare piiga end vette. Kui teda otsima minnakse, on kuulda merest laulu, mis ütleb, et neid on juba lahkunud. Kalevipoeg Soome rannas end välja puhkamas. Saare piiga vanemad leidsid merest vaid kotkamuna, vana raudkübara ja noore tamme, mis istutati sinna, kus piigale kunagi kiikuda meeldis. Kalevipoeg leidis Tuuslari üles, kuid ei uskunud ta sõnu ema saatuse kohta ning tappis Tuuslari ära. Kalevipoeg ei leidnud teda, kuid unenägu ütles talle siiski, et ema pole enam elus.
nende jaoks see õige mees, küll need õiged ka kunagi tulevad, kes on sobilikud ja hoolitsevad. Nii möödus Kalevipoeg laevadest ja tänas õnne et ta suutis piigade ilule vastu panna ja teekonda jätkata, sest kes teab, võibolla oleks midagi halba veel juhtunud, kui ta laevale oleks läinud. Ta jätkas teekonda, ning õhtupoolikul hakkasid talle silma talle tuttava saare piirjooned. See oligi saar, millel elasid tema õnnetu piiga vanemad, kes ikka veel tütrekest taga leinasid. Kalevipoeg tahtis saarest kaarega mööduda, et leinajaid mitte segada, kuid kuulis kaunist laulu, mida laulis too sama piiga kuskil merepõhjas. Kalevipoeg pani aerud paati, et paremini kuulda ja toetus rahulikult istulike. Piiga laulis laulus oma õnnetust saatusest ning uppumisest. Samuti laulis ta vanematele, et nood teda taga ei leinaks, sest tal olevat merepõhjas hea ja rahulik olla. Kalevipojal hakkas laulu kuuldes kohutavalt kurb ning ta
Lesbosega. Esmalt on see rõõmsameelne, lausa eufooriline, millele järgnevad pinge, kibestus ja pettumus. Kõik see kajastub ka tema luules. Tema toob välja luules uue tunde, mida enne ei ole kasutatud nn ,,vihane armastus". Näiteks: Põlgus ja arm minus keeb. ,,Aga miks?" sa ehk uurida katsud. Ei, ma ei tea, kuid nii tunnen ja tapab mind piin. Pikemad lood kirjutas Catullus heksameetris, kasutab kreeka meelika stroofi. Kasutab oma luules võrdlusi, nt: Väike värb, minu piiga silmarõõm sa. Muudab ka sõnade järjekorda , et esile tuua tema jaoks tähtis ja eriliselt rõhutab tüdruku ülistust. Kasutab tähelepanu püüdvaid, ilusaid ja romantilisi omadussõnu ja võrdlusi, nt: väike värb, minu piiga silmarõõm sa ikka kui minu kaunil kullakallil
Olevipoeg päris Kalevipojalt, et kus ta need lauad sai ja Kalevipoeg vastas talle kavalalt, et sealt, kus need ennem kavanud olid. Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast,
Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari. Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70).
Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta kodu.5.Kp joudis Soome, puhkab67-68, otsib tuuletarga ules ja voitleb tema sodalastega, voidab.Tuuslar palub armu, jutustab Lindast, Kalevipoeg ei usu ja tapab ta. Hiljem kahetseb kuna ei tea kus Linda on. Uneneao kaudu saab teada, et ta on surnud.77.Rannapiiga vanemad otsivad tame mahavotjat70
Kristiina, see keskmine 1. Mille vastu oli Imbi allergiline? - Maapiima 2. Keda nägi Helen metsaserval? - Vanaema pügatud lammast 3. Mis oli isa ja Kristiina ostetud koera nimi? - Piiga 4. Keda käisid lapsed haiglas vaatamas? - Vanaisa 5. Mis tähte ei osanud Imbi öelda? - „R“ 6. Mille ostmiseks kogus isa raha ? - Auto 7. Miks ei võetud Kristiinat muusikakooli? - Sest ta peab veel oma kuulmist ja häält kontrollima.
Koduleelt ei tõusnud suitsu, ema oli kadunud. Pojad hõiguvad ema, aga vastust ei ole. Mindi siis ema otsima. Kolmas vend leidis merekaldalt selgeid märke, et Tuuslar on ema röövinud. Vanemad vennad heidavad puhkama, et järgmisel hommikul asja arutada. Noorem poeg aga ei viska tänaseida toimetusi homse varna. Ta läheb isa kalmule ning palub abi. Isa ei saa aidata vaid käsib tarkust otsida taevatähtedelt ja tuultelt. 4. LUGU - KALEVIPOJA UJUMISREIS. SAARE PIIGA. LAUL MEREST. Kalevipoeg läheb ema otsima, ta kargab kaljuservalt lainetesse ja ujus Soome suunas. Kalevipoeg sai juhatust taevatähtedelt. Kesköö võis juba käes olla, kui Kalevipoeg märkas meres saart. Ta soovis saarel puhata ja ujuski sinna. Enne kui Lkalevipoeg uinuda jõudis, kuulis ta lauluhäält, mis pajatas kaugest kaasast, kes ei saa tulla ja kellele ta tervisi saadab. Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et
Kõndis mitu päeva läbi laante, mööda jõgesid ja mägesid, kui lõpuks jõudis mereranda. Rannas kalju küljes nägi Kalevipoeg Tuuslar-taadi paati. Kalevipoeg võttis Tuuslari paadi ja hakkas üle mere tagasi kodu poole sõudma. Tugevad tuuled kandsid paadi Viru poole. Kesköö paiku jõudis Kalevipoeg saare juurde. Ta tundis saare kohemaid ära, sest seal oli ta tulles Saare neiuga tutvunud ja aega veetnud. Kalevipojale tulid meelde piiga kisa, kole merrekukkumine ja uppumine. Need mõtted muutsid Kalevipoja meele kurvaks. Äkitselt kuulis ta läbi lainete piiga laulu. Kalevipoeg jättis aerutamise ja hakkas laulu kuulama. Neiu laulis oma õnnetust elust, Kalevipoja veretööst ja sellest, kuidas meri ta tõeline kodu on. Kalevipoega kurvastas neiu laul väga. Ta hakkas mõtlema Soome sepa poja surmast, mis kuidagi meelest ära ei tahtnud minna. Kalevipoeg hakkas uuesti aerutama
Ühel põletaval suvehommikul tõttas Mattias Linda kaevust vett tooma. Rõõmsameelne Linda oli meeleldi valmis Mattiasele vett andma, kitsi ta polnud. Mattias ise oli natuke terava keelega ja võis ka kõige lõbusatujulisema inimese tuju ära rikkuda. Ükskõik, kui lämmatav õues oli või kui mahe tuul puhus Mattias ei lahkunud toast ilma oma suursuguste teksadeta, valge maikata ja omapäraste sandaalideta. Linda seevastu oli innukas ja aktiivne, umbes 25 aastat vana piiga. Kõik ümberkaudsed külaelanikud alati imestasid, kust selline särtsakas plikatirts oma energia saab. MATTIAS (veidi nipsakalt):"Too vett!" LINDA (kohkunult):"Millega?" MATTIAS:"Kapaga." LINDA:"Kapp katki!" MATTIAS (kindlameelselt):"Tee terveks!" Linda jahmatab Mattiase üleolevuse peale, kuid toibub sellest peagi. LINDA:"Millega?" Mattiasel hakkab kops üle maksa minema. MATTIAS:"Pulgaga!" Linda loodab, et meesterahvas minema läheks ja ta rahule jätaks, kuid paistab,
paigake. Lõpuks jõudsid nad õue, kus muru asemel oli raha. Tüdrukud ei teadnud kus Sarvik-Taat ise oli ja pidid minema peremeest teenima. Kalevipoeg lubas nad sealt päästa ning jäi Sarvik-Taati ootama. Kui viimane kohale jõudis, asusid nad võitlema. Kalevipoeg võitis ja võttis koduteele kaasa mõõga, kullakotid, piigad ja imekübara, mille ta maa peale jõudes tulle viskas. Varsti tõttas talle järele Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk".
Lõpuks jõudsid nad õue, kus muru asemel oli raha. Tüdrukud ei teadnud kus Sarvik-Taat ise oli ja pidid minema peremeest teenima. Kalevipoeg lubas nad sealt päästa ning jäi Sarvik-Taati ootama. Kui viimane kohale jõudis, asusid nad võitlema. Kalevipoeg võitis ja võttis koduteele kaasa mõõga, kullakotid, piigad ja imekübara, mille ta maa peale jõudes tulle viskas. Varsti tõttas talle järele Sarvik- Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk".
paigake. Lõpuks jõudsid nad õue, kus muru asemel oli raha. Tüdrukud ei teadnud kus Sarvik- Taat ise oli ja pidid minema peremeest teenima. Kalevipoeg lubas nad sealt päästa ning jäi Sarvik-Taati ootama. Kui viimane kohale jõudis, asusid nad võitlema. Kalevipoeg võitis ja võttis koduteele kaasa mõõga, kullakotid, piigad ja imekübara, mille ta maa peale jõudes tulle viskas. Varsti tõttas talle järele Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk".
Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim Kalevipoeg eesti Friedrich Robert Kalevipoeg, Kalev, Salme, Linda, Kalevipoja vanemate ja päritolu Faehlmannile ja Saare piiga, Olevipoeg kirjeldus, millele järgnevad Friedrich Reinhold Kalevipoja kangelasteod. Kreutzwaldile, 1862 Laul minu Cidist hispaania Autoriks peetakse kaht Rodrigo Díaz de Vivari - Cidi, Cidi elu, tema väljasaatmine arvatavasti Kastiilia ja Alfonso, maurid, Carrioni infandid, kuningas Alfonso poolt, tema
Helsingi EMi norm jäi vaid üheksa sajandiku kaugusele. Kõrgust hüppas ta 1.74, kuuli tõukas 11.46 ja 200 meetrit läbis 24,39ga. "200 m jooksust on kahju. Jälle oli vastutuul no mis sa teed?" laiutas tänavu sel distantsil ikka ja jälle tuulega võidelnud Sadeiko käsi. Kõige rohkem läks punkte kaotsi kuulitõukes, sest Ostravas sai ta kirja 12.35. "Ei oskagi kommenteerida. Lihtsalt ei jõudnud tõugata. Jõuetu olin!" tõdes hiljuti kerge haiguse läbi põdenud piiga. Eesti esiseitsmevõistleja Grit Sadeiko katkestas kahe päeva jooksul teravaid elamusi pakkunud kergejõustiku MMi seitsmevõistluse viimasel alal 800 meetri jooksus säärekrampide tõttu. Enne viimast ala 5190 punktiga 18. kohal asunud Sadeiko jättis jooksu pooleli teisel ringil ligikaudu 300 meetrit enne finisit. Teise päeva alustuseks oli Sadeiko kaugushüppes mänginud nii enda kui ka poolehoidjate närvidega, saades kahel esimesel katsel nulli. Kolmandal katsel päästis ta end 6
Merekaldal kalju külge aheldatult seisis Tuuslar-taadi paat. Kalevipoeg võttis paadi endale. Lepituseks ning päranduseks. Ta sidus paadi lahti, istus lootsikusse ja hakkas kiiresti kodu poole aerutama, samal ajal ise naistest lauldes. Siiski ei olnud saanud ta selget seletust viimasest vaenulikust peost. Kalevipoja mõõk ja riided olid verised. Saabus kesköö. Ta oli jõudnud saarele, kus ta tulles kogemata ühe neiu endasse armuma oli pannud. Kalevipojale tuli meelde, kuidas piiga oli laulnud, armunud, kuid õnnetul kombel vette kukkunud ja laintesse uppunud. Ta meel muutus kurvaks. Ta tahtis saare rannalt ära sõita kuna kartis tüdruku isa kurvastada ning ema ehmatada, kes tütarlast siiani leinavad ja taga nutavad. Järsku kuulis ta, kuidas keegi laulab. Ta pani aerud paadi äärele ja hakkas kuulatama. Kalevipojale tundus nagu seesama uppunud tütarlaps laulaks. Kalevipojale tundus nagu näeks ta tüdrukut vees. Ta hakkas tütarlast taga igatsema
noorem õde Noah, kes on samuti näitleja Miley parim sõbranna on Mandy Jiroux. Twitter Üks anonüümne Miley fänn solvus sellest, et lauljatar oma Twitterikonto kinni pani niivõrd, et ähvardas oma kassi ära tappa ja nahka panna. Et mitte oma sõnu süüa, pidigi ta lõpuks Fuzzy ära sööma, sest Miley Twitterisse enam ei ilmunud. Miley & Liam Ehkki lauljatar Miley Cyrusel on vanust kõigest 17 aastat, haub piiga juba pulmaplaane. Ta unistab altari ette kõndimisest oma näitlejast kallima Liam Hemsworthiga, kellega nad ligi aastajagu semminud on Miley Faktid : · Ta on parema käeline · Miley pole nn ''ametlikult'' laulmist õppinud, veel vähem laulu kirjutamist, ometi on tal üle 100 laulu. · Miley esimene poiss oli Nick Jonas · Mileyl on ninaneet · Ta on oma isasse ülimalt kiindunud · Tema teiseks parimaks sõbraks on tema ema (''Tish'' Cyrus)
Lahendus: Emma ei saanud oma eluga hakkama ning tegi enesetapu. Sõi arseenipulbrit. Tagajärjed: Charles pidi maksma oma naise võlgu, kuid need olid nii suured, et isegi kogu tema vara viidi minema. Ka truud teenijad lahkusid, võttes kaasa viimsegi, mis Emmast Charlesile jäänud oli, kleidid. Lõpuks suri Charles ka ise. Kõik maha müües jäi alles vaid nii palju raha, et Berthe sai vanaema juurde sõita, kuid ka tema suri ning pisike piiga jäi päris orvuks. Tema uus pere oli vaene ning ta pidi hakkama tööd tegema. KÕRVALPROBLEEMID 1. Veidi aega pärast abiellumist tahtis Emma kolida. Charlesil oli siiski tööd vaja. Põhjus: Emma ütles, et maja on väike ning kole. Talle on vaja keskkonna vahetust. Charles oli aga arst ning ei saanud tööd jätta. Ta uuris, et vanast kodust veidike eemal oli rahvas arstist ilma jäänud. Charles uuris asja, sai teada, et palk on korralik ja tasub minna
nii võõrdund minult rõõmu rind ja põgenenud peitu. Kuu hiilgastatud metsa sees, kus õhtutuuled mängil, on sinu pilt mul silma ees kui magaks lain'tesängil! — Ma olen kuristikule nüüd kalda ligi tõtnud, Mets kohiseb, ja pilve all mis päikest oma rüpesse on maru piksesõuded, ma maalin, piiga, osavalt veel iial pole võtnud. siis pilvesse su palged. Seal aga näen ma tema ööst su pilti kaunilt paistvat, ei iial ole lahkemast' su silm mull' vastu naernud. Friedrich Robert Faehlmann 31. detsember 1798– 22. aprill 1850 Eesti kirjamees ja arst Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts
Amaliaga 4 Vaatus Grupp on reisinud maakohta Moori lossi läheduses ning Moor ja Kosinsky on kokku leppinud plaani, et Kosinsky läheb lossi ning esitab Moori krahv Brandi nime all, kuna Moor ei soovi enda isikut paljastada Kosinsky siseneb lossi, teatab krahv Brandi tulekust ette, seejärel on Mooril vabad käed lossis tegutsemiseks Ta kohtub Amaliaga, nad vaatavad koos pilte ning Amalia suhtumisest saab Moor kinnitust, et piiga teda endiselt armastab Franz mõistab peagi pettuse läbi, et krahv Brand on tegelikult tema enda vend Karl, kes on koju naasnud ning soovib lasta Karli tappa, kuna viimane nurjab täielikult tema plaanid Ta palub vanal teenijal Danielil Karl hukata, Daniel puikleb vastu, kuid on sunniviisiliselt nõus Daniel kohtub Karliga, tunneb ta ära ning meenutab talle lapsepõlve. Daniel ei suuda Karli tappa, pigem kõduneb vangikongis
3. lugu Vennad lähevad kolmekesi metsa jahile. Koju jõudes avastavad nad aga, et nende ema on röövitud. Kalevipojad lähevad ema otsima, kuid Soome tuuslar ei jõudnud Lindat viia kaugemale kui Iru mäele, sest välk lõi röövlile pihta ning ta langes maha. Linda moondus kivipakuks. 4. lugu Kalevipoeg hakkab Soome poole ujuma, et oma ema leida. Ööhakul jõudis ta ühele saarele ning tahtis puhata, kuid kuulis ühe tüdruku laulu. Kuuldes, kes on Kalevipoja vanemad, kukutas piiga end merre ning suri. 5. lugu Kalevipoeg jõuab otsingutega Soome. Ta otsib ja vaatab, et ehk on kusagil ema jälgi, kuni lõpuks leiab ta tuuslari. Kalevipoeg tõmbab suure tamme juurtega maast välja, et seda vemblana kasutada. Tuuslar tunnistab oma süüd ning räägib, mis ta emaga juhtunud on, kuid Kalevipoeg ei usu tuuslari ning tapab ta. Unes saab Kalevipoeg aru, et ema on surnud. 6. lugu Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga. Mõõgaostu
Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa 16. peatükis Kalevipojale tuli tahtmine minna kohta, kus keegi teine varem käinud ei ole. Lind rääkis talle maailmalõpust, kus pidi väga hea olema. Kalevipoeg mõtles, et äkki leiab Soomest inimesi, kes on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale. Laev kinnitati nööride ja kividega rannale, et see rannalt minema ei uhuks ning s...
väljendas see, et ta kündis põlde ja tegi metsa ning tõi Pihkvast rahvale laudu. Samuti üks halb iseloomuomadus Kalevopojal oli tema ükskõiksus osades asjades, näiteks VII loos kui ta jättis sõja pooleli ja lahkus. Juhtimise andis ta üle Olevipojale. Oma suurimaid pahateod pani ta toime Soomes ja sinna minnes, tuuslarile kätte maksmas, kelle ta lõpuks ta tappis. Kuid enne veel kui ta Soome jõudis (4) vägistas ta Saarepiigat, kes oli ta kõrvale istunud. Pärast tegu hüppas piiga kaljult alla merre ja uppus. Soome sepega mõõgaostu tehes läks kalevipoeg sepa poegadega tülli ja tappis Soome sepa vanima poja. Kindlasti võib siin märkida alkoholiprobleemi, kunas Kalevipoeg oli joonud kui ta Soome sepa vanima poja tappis (6.lugu). Tavaliselt eesti meest ja eestlaste rahvuseepose kangelast võrreldes võib leida päris mitmeid ühiseid jooni kuid ka mõningaid erinevusi. Näiteks tuleb kaelvipojas välja
Ümberringi kastene mets ja värskenenud põld!"(lk40) ,, .. siis pean ma ära saama, looduse rüppe, ja siis uitan ma mööda kaugeid paiku, siis pakub mulle rõõmu järsu mäe otsa ronimine, raha tegemine läbi teetu metsa, läbi põõsastiku, mis mind kriimustab, läbi kibuvitsatihniku, mille okkad mind torgivad. Siis hakkab mul veidi parem" (lk 86) ,,Kuulama koobastest kostvat vaimudeägamist, mis mattub mägedest voolava kärestikulise jõe kohinasse, ja surmani õnnetu piiga hala oma armsama, ülla sõjamehe kalmul, mida tähistavad neli sammaldunud kivi rohus."(lk133) Werther ja inimesed Milline oli Wertheri suhe inimestesse? Huvitus väga sellest mida inimesed talle rääkisid. Tema kallim oli Lotte. Juba siis jäi tal Lottest hea mulje kui ta tema kohta jutte kuulis. Õpetas väga hea meelega lapsi ja noori. Ei lasknud ennast häirida sellest, et ta kõigile ei meeldinud. Oma arvamusest ei lasknud ta nii kergelt lahti.
saa välja jätta ka Kalevipoja ja Saarepiiga kohtumist. Kalevipoeg kohtus Saarepiigaga ja vägistas ta. Ta tegi neiule halba kas mõtlematusest või siis hoopis meelega. Nõustun Marin Laagi väitega, et "Kalevipoeg" on paljudes kohtades hämar, seega on palju tõglendamise võimalusi. Hämar oli see ka Saarepiiga loos, kuid selletõttu me ei tea, miks Kalevipoeg Saarepiigale halba tegi. Kuid see teadmatus ei vabasta meie kangelast süüst. Vägivaldsus on taunitav, kuna oma teoga rikkus ta piiga elu ära. Kas me saame olla uhked oma kangelase üle? Kas vanade eestlaste iidoliks oligi mõrvar ja vägistaja? Tema heateod ja rahva südameis kangelaseks olemine ei ole vabanduseks tema julmadele ja mõtlematutele kuritegudele. Meie rahvasuus mõeldi Kalevipojast välja erinevaid kangelaslugusi, mis levisid suust- suhu ja põlvest -põlve. Tahaks loota, et meie esivanemad ei loonud oma kangelaseks kurjategijat. Jürgen Rooste on öelnud :" Kreuzvald on väga palju
Hommikul avastas tüdruk ennast tundmatus kohas. Ümberringi valitses haudvaikus, mõnes üksikus kortermaja aknas põles tuli, puudelehed sahisesid natukene tuuleiilist. Muidu ei liikunud lähedal ühtegi hingelist. Shelby hakkas vaikselt juba paanikasse sattuma, tal polnud kaasas ka mobiiltelefoni ega rahakotti. Äkitselt, oh üllatus, nägi ta nurga tagant tulemas Alexat oma väikese koeraga. Hüsteeriliselt jooksis piiga Alexa poole. Alexa tegi suured silmad ette ning ei saanud aru, mis toimub: miks tema vihatu nii imelikult käitub. Shelby seletas temale kogu loo ära, Alexal hakkas temast kahju ning viis eksinu enda poole. Sealt helistas Shelby vanematele, kes tulid talle järele. Tüdruk unustas nimelt vanematele öelda, kuhu minek ja kui kauaks. Murest murtud ema ning isa olid õnnelikud nähes tütart. Edaspidi sai Shelby emalt-isalt pika loengu väljaskäimisest ja usaldusest, kuid samas
Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari. Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70).
Suur oli tema imestus , kui täpselt keskööl ilmus nähtvale süngest metsast valge , põlevate silmadega hunt . Joosep võtis kogu oma julguse kokku , surus leiva viilu noa otsa ja astus tamme tagant välja . Hund paljast kihvad . Kartmatult lähenes Joosep hundile , ning ulatas talle leiva .Hetkel kui hunt leiva noa otsast ettevaatlikult vastu võttis lõi järve vesi sädelema ja toimus imeline muutus . Kohas kus hetk tagasi oli olnud inetu hunt, seisis imekaunis piiga . Peale seda viis Joosep Neiu koju , taadi ja eide juurde , kes mõlemad olid väga üllatunud aga see eest õnnelikud . Neiu oligi nende peres just kui nende enda tütar . Aga eit ja taat vananesid ja surid , loomulikult jätsid nad kogu varanudse Neiule , keda nad kutsusid Melodyks . Paar aastat peale eide ja taadi surma kinkis Joosep Meldoyle südamekesega kaelakee , Melody oli kingi üle väga õnnelik . Hiljem nad abiellusid Joosepiga ja said 3 last , kaks poega ja ühe tütre
Kuningas saab haavata ning sureb. Robin Hood otsustab Inglismaale koju sõita. Teel koju kohtab Robin koos oma sõpradega inglise rüütli kes viib kuninga krooni Inglismaale, järgmisele kuningale. Hiljem teda rünnatakse,Robin päästab krooni ning on kohustatud selle Inglismaale toimetama. Surres palub rüütel, et Robin viiks tema mõõga tema isale Nottinghammi. Robin viib krooni Inglismaale ning läheb Nottihghammi. Kuningaks saab John, Richardi noorem vend. Nottinghammis abiellub Robin piiga Marioniga. Prantslased ründavad Inglismaad. Lahingus Robin võitleb vapralt prantslaste vastu, tuues inglastele võidu. Kuningale see ei meeldi ning ta kuulutab Robini lindpriiks. Robin läheb koos oma naise ja sõpradega elama Sherwoodi metsa. ( 2 ) Robin Hoodi legend, milles ta on Inglismaa rahvuskangelane, kes võitleb türannia vastu, varastab rikastalet ja annab vaestele, on teada inimestele üle kogu maailma. Tema legendil on palju varieeringuid, ning
võrrelda tulemust 8 kohta pärast koma. Esmalt arvutan Exceliga =SIN(RADIANS(kümnedsüsteem)) ja =COS(RADIANS(kümnedsüsteem)) ja kontrollin taskuarvutiga, kas antud arvud klappivad. Joonis 1.4 Cos ja sinuse arvutamine 5. Ülesande eesmärk on arvutada valemite abil rumb. Esmalt leian radiaanides. Selleks kasutan valemit DEGREES(ATAN(x2-x1/y2-y1)). Järgmiselt korrutan radiaani läbi piiga ja leian vastuse kuuekümnendsüsteemis. Järgmisena leian Kraad = INT(kümnendsüsteemi arv) Minut=( kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60 Sekund=(( kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60-INT((kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60))*60 Joonis 1.5 Rombi arvutamine Lõpuks kontrollin, kas antud arvutused on õiged kasutades Exceli makrod. Algselt külastan veebilehekülge (https://support.office
mõni kroonike teksade tagataskus, mida kaunistavad pankroti tiitel ja suured moeaugud. Huvitav, kas sadu aastaid tagasi armastasid ja mõistsid inimesed teineteist rohkem? Miks ei lõiganud Rapuntsel oma muinasjutus ise patsi maha, kuigi nägi ,et prints mööda seda tema poole ronib? Siis oleks ta kahjurõõmus vaadanud, kuidas vaeseke oma sinikaid ja marrastusi silub. Miks mõtlevad tänapäeval paljud tüdrukud kääridest, kui nendest kõnnib mööda ilusate ja pikkade juustega piiga? Olen kindel, et sellisele suhtumisele on suure tõuke andnud Ladina- Ameerika kirglikud ja temperamentsed seriaalid, mis muutsid meie malbed ja tagasihoidlikud Mallekesed ülbeteks ja püsimatuteks Esmeraldadeks, Caroliinadeks ja Delakruusideks. Kõik need lisaprobleemid ja näilised armastusepuhangud muudavad meie arusaamu ja ka maailma, kus elame. Me pole valuvormi tinasõdurid, keda ei saa tükkideks rebida ega halvale teele suunata.
elama. Ta rääkis mehele mere headusest, et see uhub pärlid kaldale ja nii saavad nad rikkaks ning siis ehitavad nad endale suure uhke lossi. Nipernaadi lubas seevastu ainult, et läheb küll merele tagasi, aga tuleb kindlasti kunagi tagasi, kulugu sellele kasvõi pool elu. Kuid naine ei jätnud oma jonni ja üritas Toomast uuesti ümber veenda, et ta piigale kohe meheks tuleks, mitte alles aastate pärast. Talv oli saabumas ja ootamatult saabus sinna Toomase enda naine. Mere äärne piiga sai kogu tõe teada, et mees oli talle koguaeg valetanud ja teda petnud. Nipernaadi oli petnud merepiigat meelega ja murdnud ta südame, kuid samas valgustas ta teda reaalse eluga, et see ei koosne ainult majakeses istumisest ja lootusest rikkaks kunagi rikkaks saada. Väljumine hallist argipäevast võib olla iga inimese soov ja tahe ning see on ka täiesti teostatav, nagu Toomas Nipernaadi suutis seda tõestada, olles nii nõuandja, muinasteadlane ja südamemurdja
KALEVIPOEG Jutustaja: Irumäel kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle: "Kotkapoja raudaküüned valasivad vaga venda, raiskasivad neiu rahu. Kahekordne verevõlga piinab kotkapojukesta, koormab südant kõvernokal. Hoia, kotkas, kõvernokka, hoia ennast mõõga eesta: veri ihkab vere palka! Või enam kaljueite pikemalta pajatada." Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai. (Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.) (Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama.) Kalevipoeg: Jagame soo pooleks. Vetevaim: Palun jätke soo rahule. A...
Põhjanael ja Vana Vanker taevalael juhivad teda mereteel, kuni ta ühe saare kaldale jõuab ja natuke väsimust puhkab. Uinudes tahab ta parajasti silmi laugutada, kui tütarlapse kena laul talle kõrva tungib. Kalevipoeg meelitab vastulauluga piigat enese poole, kartes astub tütarlaps samm-sammult ligemale ja istub viimaks noore mehe kõrvale. Enne kui koit tõuseb, olid noored südamed ennast ühendanud. Äkitselt kui unenäost ärgates hakkab piiga kiljuma, vanemad arvavad kisa esiteks unenäoks, siis kargab Saare- taat asemelt, sasib vembla kätte ja tormab vaatama, mis tütre kisa sünnitanud. Võõra mehe tugev kuju kahandab tema julgust, tütar ei julge pisarais silmi tõsta, aga Kalevipoeg, eksitust märkamata, küsib kohkumata, kas ehk Soome tuuslar eile õhtul siit mööda sõudnud. Saare-taat ei ole teda näinud. Ta küsib Kaelvipojalt kust maalt ja soost noormees sündinud. Kalevipoeg räägib oma
temast saab samaväärne mees. Kalevipoeg oli juba sündides vägev. Noorikueas oli tal veel rohkem jõudu. Kui Kalevi pojad jahis olid, röövis soome tuuslar Linda, taevataat Uku päästis ta. Linda muutus kiviks. Kui pojad koju jõudsid hakkasid nad ema otsima. Pojad ei teadnud ema saatusest. Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, kuid jõudis hoopis Saaremaale. Ta kuulis saarepiiga ilusat laulu ja armus temasse. Saarepiiga kukkus ehmudes vette ja muutus tammeks. Piiga ema ja isa viisid tamme koju, kus see sirgus suureks. Kalevipoeg ujus edasi Soome, et päästa oma ema varga käest. Ta maksis tuuslarile kätte. Sai teada ema tegeliku saatuse. Soome sepa käest ostis Kalevipoeg suure ja ilusa mõõga. Nüüd tehti liigud, mis kestsid seitse päeva. Purjus peaga räägiti igasuguseid jutte ja mingi tülli. Kalevipoeg võttis tuuslari paadi ja sõudis tagasi koju. Tee peal kuulis ta ka saarepiiga imeilusat laulu
Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija Nazarovienega tehti sisuliselt imet Pahapill jõudis olümpiale ning püstitas suurvõistlusel isikliku rekordi
tagasiteel ta sattus Endla järve ääres ühte koopasse, kus leemeliigutajad juhatasid ta põrgu teele. Seal päästis ta ära põrgupiigad, kes olid sinna vangistusse jäänud ja tegi Sarvik-taadile uut ja vana. Sarvikul õnnestus aga ellu jääda ning Kalevipoeg lubas veel tagasi tulla, et see asi korralikult ära lõpetada. Kodu teele võttis ta piigad kaasa, kes hävitasid jälitavad vaenlased, et need ei saaks neile viga teha. Kodus kosisid Alevipoeg ja Sulevipoeg mõlema ühe piiga ära. Kalevipojal tuli aga tahtmise sõita maailma lõppu. Võttis kaasa keeletargaj oma sõbrad. Ehitas laeva hõbedast ja pani talle nimeks ,,Lennuk". Sõitsid nad siis sellega põhja poole. Sõitisd nad väga pikka aeg, kuni lõpuks jõudsid saareni. Seal liitus nendega Lapu tark Varrak. Jõudsid nad siis jälle mingile saarele, aga Varrak ei soovitanud sinna minna, kuna sealt ei pääse keegi eluga. Sulevipoeg käis seal natukene ringi ja tagasitulles oli kannupoiss kadunud. Sinna ta ka jäi
Mis selle juureson väljavoog ja mis on sissevoog töötute arvus. *Aktiivsed ja passiivsed töötuse vastu võitlemise vahendid. passiivne on see kui töötutele makstakse ehk neile tagatakse teatud sissetulek.. aktiivsed on need, kus suudetakse töötuid rakendada tööle. *Missugsed töötuse liigid on? Mis on loomuliku töötuse määr ja kui kõrge see on? *infltsiooni indekseid tunne! Mis on inflatsioonitaseme ja määra erinevus? määr väljendatakse piiga, kuidas arvutatakse? inflatsiooni ja töötuse omavaheline seos (pöördvõrdeline) väidab et inflatsioonimäära on võimalik vähendada töötuse suurendamisel ja vastupidi. RAHA: *raha funktsioonid, pangandusega seotud küsimused..raha hind? rahapoliitika läbiviimise vahendid 3-baasintressmäära tõstmine, raha pakkumise suurendamine või vähendamine ja kohustusliku reservinõude määratlemine , infltsioonimäära seos ja raha pakkumise mõjutamise vahendid. EELARVEPOLIITIKA:
tugi piilarid- toetasid seinu väljast, kuigi seinad ei olnud enam nii massiivsed. Fiaal- väikesed(5-6m) dekoratiivsed tornid katusel. Püha Peetri irikus 100 Vitraazkunsti õitseaeg Rikkalikult skulptuure ja seinamaalinguid (ilmuvad ka ümarskulptuurid/ reljeefid) Läänefassaadid - tornid, torni katust nim. kiivriks (enamasti jäänud ehitamata) - tornide all skulptuuride rida e. kuningategalerii - ümmargune roosaken, akna all suured portaalid - perspektiivportaal uks 5-6 piiga. P.Pr. suurim kirik Ameins'i 42,4m katedral.Hartes, suur katedral, millel kiivris alles. Hilisgootika omapärad Välisseintel palju kaunistusi( nagu pits ümbritseks) Kummalise kujuga kaared (leidub isegi korv-ja ümarkaari) Lansettkaar- hästi kitsaks tehtud teravkaar Roidvõlviga mängimine-lehviku, võrgu, tähe- isegi lillekujulisi. (kipskrohviga) Itaalia - puuduvad kõrged tornid - kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal
Retsensioon Muusikal ,,Fame" David De Silva ,,Fame" idee autor. David De Silvat kutsutakse "Fame'i isaks". 1980. aastal esilinastunud film "Fame" põhines tema ideel ning ta oli ka üks filmi produtsentidest. Järgmisel aastal esitati see film Oscari nominendiks neljas kategoorias ja ta võitis neist kahes. Samuti oli ta kaasprodutsent kuus aastat jooksnud samanimelise teleseriaali juures, mis pärjati korduvalt Emmy auhindadega ning mida on näidatud 68 riigis. David De Silva usub aga, et "Fame'i" kõige edukamad aastad on hoopis teatrilaval. Selle muusikali noortepärane ideestik ning siinjapraegu toimuva etenduse energia vaimustab noori üle maailma. José Fernandez libretto autor. José Fernandes sündis 1948.a. Kuubal, Havannas. Ta alustas oma teatrikarjääri näitlejana ning on mänginud Broadway etendustes. 1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd ...
I lugu On pärimustest teada meil muistseist aegadest, töist, kuulsaist kangelastest ja imesaagadest, neist rõkkab rõõmuhüüdeid, neis kaebust on ja nuttu. Noist meeste suurist püüdeist nüüd mõneti võib teha juttu. Burgundias kord võrsus üks üllas tütarlaps ja kuskil maal ei loetud teist võrdselt nägusaks; ta nimi oli Kriemhild, tast kasvas tore neid. Kuid sestap tema tõttu sai surma suur hulk sangareid. See kaunis piiga oli kui armas taevaand. Ta nimel kasvüõi elu eks mehed panustand. Üksainus iluilming - nii oligi ta just. Ta voorused veel tõstsid ka kogu naissoo ülevust. Kolm kuningat ta ihu ja au eest seisid head - üks - Gunther, teine - Gernot, ah, uhked uljaspead, ja Giselher, neist noorim, mees parem paremaist. Need olid tema vennad. Nad hoidsid igati noort naist. Suursugused nad olid ja loomult leebed, head,
hunnik kahanes lõpuks ütles keegi padrikust löö küljega ei lähe nii kiiresti pooleks siis. Kalevipoeg võttis ja lõi nad maha.ja läks koju. VIII Teekond laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. Kalevipoeg oli lauakoormaga koju. Ta märkas et koopast tuleb suitsu ja läks vaatama. Seal olid Sarviku sulased. Kalevipoeg küsis teed nende peremehe juurde. pajavalvurid õpetasid. ja ta jõudis koopasse mille tagaseinas oli üks uks. Läbi ukse kuulis ta ketramise laulu. piiga õpetas Kalevipojale joogiga saab tugevaks. ja läks sisse.Seinapeal oli Sarviku varandus. Seal oli Sarviku varandus:küüntest kübar, pajuvits ja Sarviku mõõk. Ära mõõka võta võta kübar ja pajuvits. Siis tulid tuppa teised piigad ja tegid lõbusat lusti pidu. IX Võitlus sarviktaadiga. Tagaajajad. Piigade saatus Teisel päeval läksid Kalevipoeg ja piigad jalutama. Nad vaatasid ruume mis koopas olid. Pärast jalutamist tahtis Kalevipoeg piigad sarviktaadi käest päästa
Tegutsedes Morzini juures helilooja ja kapellmeistrina, sai Haydn nii tasuta ulualuse, söögi kui ka palga. Teenistus osutus küll lühiajaliseks, kuid aitas siiski kaasa Haydn edasistele sammudele heliloojateel (1). 5 HAYDN ABIELUMEHENA Töötades Morzini kapellmeistrina oli Haydn armunud ühe oma tuttava nooremasse tütresse ja kavatses neiuga abielluda. Teadmata põhjustel otsustas piiga aga vanematekodust lahkuda ja tema isal ei jäänud muud üle , kui pakkuda kosilasele oma vanemat tütart. Haydn võttis selle ettepaneku vastu. Peigmees oli 28- ja mõrsja 32aastane. Nii sai temas tervelt kümneks aastaks õnnetu abielumees. Abikaasa hävitas hoolimatult Haydni mitu noodikäsikirja, oli tõeline raiskaja ja äärmiselt nõudlik. Abielludes rikkus Haydn krahv Morzini tingimusi too võttis oma kapelli üksnes poissmehi
Seetõttu kohtabki Haydni teostes sagedasti neid imepäraseid meloodiaid, enamasti ka lõbusaid ja elurõõmsaid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. Esimesi vilju hakkas andma ka tema suur loomeanne. Krahv Morzini kapellmeistrina töötades oli Haydn armunud ühe oma tuttava, Viini parukameistri Johann Peter Kelleri nooremasse tütresse theresesse ja kavatses neiuga tõsimeeli abielluda. Ent piiga pidas teadmata põhjustel paremaks vanematekodust jalga lasta ja tema isal ei jäänud muud üle, kui pakkuda kosilasele oma vanemat tütart. Ja Haydn võttis selle ettepaneku vastu. Peigmees oli 28-aastane, mõrsja Maria Anna Aloysia Apollonia Keller- 32. Abielu sõlmiti 1760. aasta 26. novembril ja Haydnist sai tervelt kümneks aastaks õnnetu abielumees. Õsna varsti ilmnes, et ta oli abiellunud ülimalt piiratud, tuima ja riiaka naisterahvaga. Oma mehe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
