ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill. · Lehelaba kuju-elliptiline · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-teravsaagjas · Lehelaba-lihtleht ...
polaaraladele. 1881. aastal kutsuti ta arsti ja loodusteadlasena osa võtma Vene Geograafia Seltsi poolt organiseeritavast Leena-ekspeditsioonist. Enne seda täiendas ta Teaduste Akadeemias teadmisi zooloogias ja geoloogias. Bunge tegi Leena delta alale rajatud polaarjaamas astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi ning geofüüsikalisi uuringuid. Samuti kaardistas ta uuritava ala. Peterburi saadeti sealt rikkalik kivimikogu ja herbaarium ning leitud ja väljakaevatud mammutiluustik. Naasnud 1884. aasta lõpul Irkutskisse, algas ettevalmistustöö uueks ekspeditsiooniks. 1885. aastal sõitis ta koos Eduard von Tolliga Verhojanskisse uue uurimisreisi lähtepunkti. Eesmärgiks oli uurida Põhja-Jäämere rannikut Leenast idas, Jana, Indigirka ja Alazeja jõge ning Uus-Siberi saarestikku. Uurimisreis kulges edukalt ja tulemuslikult. Teaduste Akadeemiale saadeti andmed 25 imetaja ja 96 linnuliigi kohta
Taimede kuivatamine on lihtne ja huvitav Lihtsaim moodus taimi säilitada on neid kuivatada: põllumees teeb nii heina, lillesõber paneb meeldiva õie raamatu vahele ning botaanik teeb herbaariumi. Seekord vaatame, kuidas kuivatatakse taimi õppeherbaariumi tarbeks. Teaduslikul herbaarlehel on peale taime kindlasti ka etikett leiuandmetega: leiukoht võimalikult täpselt, nüüdisajal enamasti koordinaatidega, kasvukoht ehk biotoop (pohlamännik, soostunud niit jne), leiuaeg (kuupäev, aasta) ja leidja nimi. Ka õppeherbaariumil võiksid juures olla leiuandmed, sest ka need herbaarlehed võivad kunagi botaanikuid huvitada. Pealegi pole leiuandmete kirjapanek kontimurdev tegevus. Vahel arvatakse, et kindlasti peab olema taim liigini määratud, muidu polevat lehel väärtust. Tegelikult on tähtsad just leiuandmed ja määranguta või ainult pere- või sugukonnani määratud herbaarmaterjali on meie suuremates herbaariumides päris rohkesti. Küll kunagi määrata...
Manerism Itaalias Üldiseloomustus: Kunstiperiood pärast kõrgrenessanssi 16. sajandi viimasel veerandil. Manerism on pärast kõrgrenessanssi kujunenud kunstistiil, mille puhul eemalduti renessansi ideaalidest. 19. sajandil oli sellel sõnal halvustav tähendus ja seda perioodi peeti kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam harmooniat ja sümmeetriat. Kunstnike isiklikku omapära ja fantaasia otsimine, mis viis kummaliste kujundite loomiseni. Peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Usuliselt ükskõiksed või vastureformatsiooniga ühinevad kunstnikud. Ruumikujutuse ähmastumine, seletamatu päritoluga valguse...
Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate aeroloogidena talvitusid Antarktises veel Rein Männik ning Aleksei Dorogotovtsev ja Sulo Kolje. Jüri Martin uuris 197172 suvel samblikke ja samblaid, kirjeldas makroskoopilise taimestiku poolusepoolset levikupiiri Ida-Antarktises ja dateeris maailma pikima Lamberti liustiku moreene. Tema käigu tõttu sai rikkamaks ka Tallinna botaanikaaia herbaarium. Enim on eestlastest Antarktikas oma uurimistöid teinud järvede uurija Enn Kaup, kes on ka aktiivne Eesti Antarktika-uurimisjaama rajamise eestvedaja. Ta uuris 1976. aastal Antarktise järvi ning mõõtis erakordsete omadustega Untersee mägijärve vee läbipaistvuseks 77 meetrit, mis oli suurim Maa seni uuritud järvede hulgas. Tema oli ka mees, kes perestroika tuultes heiskas 9. novembril 1988 Lõunamandril Eesti lipu.
lagundajaid eemale. Kalana lagerstätte on lisaks veel eriline selle poolest, et sealt on pärit maailma vanimad kivistunud vetikate eoslad. Kalana-sarnaseid lagerstätte-sid on teada vaid Põhja-Ameerikast, kus eri liike on seal määratud poole vähem kui Kalanas [5]. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Crinoid. [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Crinoid (10.10.2014) 2. Crinoids. [WWW] http://www.paleosoc.org/Crinoids.pdf (10.10.2014) 3.Kivist herbaarium. [WWW]http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3101_3078.html (12.10.2014) 4. Crinoidea. [WWW] http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Crinoidea/ (21.10.2014) 5. Paekarjäär peitis üliharuldast loodusimet. [WWW] http://epl.delfi.ee/news/eesti/paekarjaar- peitis-uliharuldast-loodusimet.d?id=51182704 (19.10.2014) 6. Kalana karjäär. [WWW] http://www.hkhk.edu.ee/vanker/silur/kalana_karjr.html (09.03.2014) 7. Tinn, O., Meidla, T., Ainsaar, L., Pani, T. 2009
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
Nimelt tuli meil seal koguda herbaariumi jaoks erinevaid heintaimi. Uno oli just eelnevalt välja väänanud parema jala hüppeliigese. Teistele see sobis, ilmselt ainus kord kui tundsime end temaga võrdselt. Mida rohkem me seal luhas edasi liikusime, seda enam hakkas Uno lonkama. Kaastundest tegime ettepaneku puhata ja pikutada. Uno oli ettepanekuga päri ainult tingimusel, et Maie lubaks tal pea oma rinnale asetada. Taimed said korjatud-kuivatatud, herbaarium komplekteeritud ja kaitstud. Aitäh, Maie! (Kalev Kiisleri kirjalikud mälestused, jaanuar 2013) Agronoomid omavahel. Erakogu 4. 20. Augusti Klubi kaaslased Uno Antonist 4.1. Heino Konstabi Mäletan Unot kui ausat, töökat ja visa põllumeest, kes püüdis esindada meie maarahva huve ja muresid tookordses Ülemnõukogus. Tööalaselt ma Unoga enne Ülemnõukogus töötamist kokku puutunud ei olnud, kuna minu tookordsed töökohad olid Orava ja Veriora sovhoosis, Eesti äärealal
Atamane e atamanisid, bisnesmene e bisnesmenisid PÕHITÜÜP AKVAARIUM · Akvaarium, akvaariumi e akvaariumit, akvaariumisse e akvaariumi, akvaariumide e akvaariumite, akvaariume e akvaariumeid e akvaariumisid, akvaariumidesse e akvaariumitesse e akvaariumesse e akvaariumeisse · 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend. (enamasti i ja u) näiteks: ambulatoorium, auditoorium, harmoonium, herbaarium, impeerium, kaltsium, laboratoorium jne. · io: juunior, leegion, tsempion, skorpion, staadion, pension, seenior jne. · ia: baanian, baktrian, gaavial, kaaviar, paavian, tüümian. · ie: reekviem · eu: karboliimeum, lütseum, muuseum, ooleum, petrooleum · eo: kameeleon, nukleon, panteon · ea: liineal, ookean · ua: donzuan, jaanuar, kaasuar, kakuam, leeguan, veebruar · au: karaul ·üo: barüon VORMISTIKUST
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seosta...
-aad pr a) tegevus, üritus: kanonaad, maskeraad, paraad, blokaad, olümpiaad; b) koht: promenaad, estraad, esplanaad; c) toit: limonaad, sokolaad, karbonaad, marmelaad, marinaad, rafinaad -aan, -an ld pr isik: intrigaan, dekaan, puritaan, kurtisaan, veteran, sarlatan, partisan 56 -aarium, -eerium, -oorium ld asutus, kogu, koht: akvaarium, herbaarium, ministeerium, sanatoorium, observatoorium, auditoorium -aaz pr pms tegevus või tegevuse tulemus: reportaaz, massaaz, sabotaaz, santaaz, spionaaz, pilotaaz, montaaz, blamaaz, drenaaz, instruktaaz, kollaaz, ka koht, asi, kogu: garaaz, passaaz, ermitaaz, peisaaz, trikotaaz, kilometraaz, tiraaz, litraaz, tonnaaz -and, -end ld isik, kellele tegevus on suunatud: eksaminand, diplomand, promovend -anss pr abstraktmõiste, tegevus või tegevuse tulemus: nüanss, renessanss, balanss,
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
ainult söögi-, vaid ka ravimtaimi - niipalju kui lume alt paistis. "Kevadel või suvel, kui iga taim on ehitud isemoodi õitega, kiidab see aed Loojat palju uhkemini," vastas Severinus nagu vabandava moega. "Aga ka praegu tunneb teadja silm nende kuivade kõrte järgi ära, mis taimed siin kasvavad, ning veendub, et see aed on rikkam kui ükskõik milline herbaarium ja värvirikkam kui kõige kaunimad miniatuurid. Pealegi on kasulikke taimi, mis kasvavad ka talvel, mõned ma istutan aga pottidesse ja hoian neid laboratooriumis. Jänesekapsa juurtega näiteks saab ravida katarre, salvei juurte keedusest saab teha plaastreid nahahaiguste puhul, suur takjas ravib ekseemi, ussitatra hakitud ja peeneks hõõrutud risoomid on kasulikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
