Vaatluspraktika (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST15
Veera Savitskaja
VAATLUSPRAKTIKA
Aruanne
Õppejõud: Meeli Männamäe
Mõõdriku
2015

Sisukord

Sissejuhatus 2
Esimene päev 3
Avinurme vallavalitsus 4
Sotsiaal- ja turvakeskus 4
Päevakeskus „ Lootos “ 5
Teisipäev 5
Porkuni kool 5
Vao pagulaskeskus 7
Hooldekodu 7
Kolmapäev 8
Diakooniahaigla 8
Keila SOS lasteküla 10
Neljapäev 11
Kodutute varjupaik 11
Sotsiaalmaja 12
Sõmeru päevakeskus 13
Sõmeru noortekeskus 13
Rakvere noortekeskus 13
Vinni perekodu 14
Lisa asutus internetist 15
Tallinna lastekodu 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud allikad: 17

Sissejuhatus

05.-09.10.2015 käisin vaatluspraktikal Lääne-Virumaal ja Harjumaal . Külastasin erinevaid hooldus -, laste- ning perekodusid. Käisin ka pagulaskeskuses ja kodutute varjupaigas. Samuti külastasin erivajadustega laste kooli. Nendes asutustes nägin, mida konkreetselt teeb sotsiaaltöötaja, millised tal on kohustused ja töö ülesanded. Peale vaatluspraktikat muutus ka minu arvamus sotsiaal tööst. Enne seda, mina mõtlesin, et sotsiaaltöötaja ainul käib vaatamas ja kontrollimas peresid ja kodud , mis on riskis, täidab erinevaid dokumendid ja suunab inimesi, kuidas erinevaid toetused saada. Mina ei mõelnud selle peale, et sotsiaaltöötajad ka hoolitsevad inimeste eest ja aitavad nendel eluga hakkama saada. Antud aruandes kirjeldan kõike, mida nägin ja sain teada.

Esimene päev

Avinurme vallavalitsus

Avinurme vallas elab 1400 elanikke, 300 neist on lapsed, 500 on tööpuudega ja eakad . Avinurme vallas elavad ka 11 suurt pere, kõige suuremad peres on 14 ja 11 last. Vallavalitsuses töötab 3 tugiisikut, kes käivad 5 peredes. Tugiisik aitab perekonna jõustamise ja juhendamisega. Need pered on vaja ka motiveerida , julgustada ja keskenduda nende oskustele ja võimetele. Mõned tugiisikud, kes käivad peredes kontrollivad laste õppimist. Tavaliselt nad üksinda peredes ei käi. Vallavalitsus pakub ka eestkoste teenust. Eestkoste tuleb appi inimestel eluga hakkama saada, näiteks dokumentidega või rahaga ning hoolitseb inimese vara eest. Vallavalitsuses töötavad ka koduhooldajad. Nad aitavad inimestel kodu tööd teha kui nad ise ei saa. Koduhooldaja võivad süüa teha või aitavad tubades korda teha. Igas omavalitsuses peab olema jurist ja sekretär juriidilise haridusega. Peab olema ka sotsiaalnõunik, kes tegeleb kõikidega probleemidega, mis puudutavad sotsiaaltööd. Sotsiaalnõunik tegeleb ka koostööga. Koostöö on alati haigla ja hooldekoduga. Kõikidel inimestel, kellel on liiga väike toimetulek on õigus saada tasuta juriidilist abi.

Sotsiaal- ja turvakeskus

Sotsiaal- ja turvakeskus, mis asub Avinurme vallas, loodi mai kuus aastal 2000. Keskus on suunatud peamisel eakatele aga on ka psüühilise erivajadustega inimesed. Kuna psüühiliste erivajadustega inimestega on rohkem probleemi ja nendega rohkem tööd on vaja teha, neid ei ela keskuses palju. Keskuses elab 2 psüühiliste erivajadustega inimest. Kokku keskuses elab praegu 20 inimest. Sotsiaal- ja turvakeskuses kohamaks ei ole kallis. Kohamaks on 55 eurot kuus. Igal kliendil selles keskuses tekkivad erinevad probleemid dokumentidega. Selleks, et probleeme lahendada keskuses töötab sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja aitab inimesi, kes tulevad keskusesse, hakkama saada erinevate tervisetõenditega ja mõnedel kliendil ei ole ka ID-kaardi. Sotsiaaltöötaja sõlmib ka lepingud klientidega. Kui Eestis tõuseb pension siis sellega tegeleb ka sotsiaaltöötaja. Keskuses töötab 2 kokka , koristaja, 6 hooldajat: 1 hooldaja öösel ja igal päeval majas on 3 hooldajat. Keskuses on olemas lift ja kliendid saavad seda kasutada. Keskus on suunatud eakatele ja nad elavad seal ja nende eest iga päev hoolitakse, nad iga päev saavad kõik ravimid , mida nad vajavad ja selle eest jälgib medõde. Kliendid, kes suudavad veel käima, nad veedavad aega puhke toas. Nad suhtlevad teiste klientidega, vaatavad telerit ja mõned käivad jalutamas. Keskuses on ka kliendid, kes ei tõuse oma voodist ja lamavad terve päev.

Päevakeskus „Lootos“

Päevakeskus „Lootos“ loodi aastat tagasi. Päevakeskuses käivad inimesed psüühiliste erivajadustega. Nad käivad seal iga päev ja veedavad seal aega aga elavad nad oma kodus. Igal kliendil on oma tegevusplaan lähtudes tema võimega. Üks päev nädalas kõik kliendid käivad ujumas kõik koos. Kui klient elab kuskil kaugel päevakeskusest, ta võib kasutada kooli bussi. Samuti teised kliendid võivad käia päevakeskuses „Lootos“. Koos nad suhtlevad omavahel, kuulavad muusikat, teevad käsitööd ja sööki. Keskuses kliendid teevad vaipa kangatükkidest ja müüvad neid. Päevakeskuses neid õpetatakse koristama ja eluga ise toime tulla. Suvel päevakeskuses korraldatakse laagri ja kõik kliendid osalevad selles ja reisivad. Nad ei reisi kaugele aga ikka õndsad. Laagris käivad ka kliendid teistest päevakeskustest. Suvel nad korraldavad ka piknikud ja muutusid traditsioonilisteks. Kui kliendid saabuvad päevakeskusesse nad fikseerivad oma kohalolekut.
Päevakeskuses on 3 teenust:

• Elamisteenus
  
• Toetatud elamisteenus
  
• Iga päevane elu
  

Toetatud elamisel isik elab oma kodus ja teda käiakse kontrollimas. On ka sellised kliendid, kes on toetatud töö peal ja neid on 3. Isikud, kes on toetatud töö peal aitavad tööd teha hooldekodus .

Teisipäev

Porkuni kool

Porkuni kool on erivajadustega laste kool, mis oli loodud 90 aastat tagasi. Porkuni koolis õpivad mõõduka- ja raske intellektipuude ja liitpuudega lapsed. Kool pakub palju teenust. Koolis lapsed õpivad nii kooli põhiained (nt. matemaatika , kirjandus jne.) kui ka praktilised ained, kus lapsed õpivad näiteks kodu tööd ja süüa tegema, õpivad ka koristama ja kuidas taimed istutada ja muud sellist tööd, et nad saaksid ise eluga toime tulla. Toimetuleku klassi koolis on 9 õpilast. Toimetuleku klassis maksimum on 6 õpilast.
Porkuni koolis on 3 õppekavat

• Alushariduse õppekava
  
• Põhikooli õppekava (9.a)
  
  • Lihtsustatud õppekava (9+1)
    
  • Toimetuleku õppekava (9+3)
    
  • Hooldus õppekava (9+3)
    
• Gümnaasiumi õppekava
  

On võimalik saada ühe lisa õppeaasata. Pärast kooli võivad kutseharidust saada ja tööle minna. Koolis on olemas ka lasteaed , kus kävad 3 last. 2 neist elavad kooli õpilaskodus ja 1 käib kodus iga päev. Koolis lapsed saavad erinevad teraapiad näiteks muusikateraapia . Koolis lapsed käivad ujumas.
Toetussüsteem Porkuni koolis:

• Individuaalne õppekava
  
• Õppiabigruppid õpirakustega õpilastele
  
• Kõneravi
  
• Pikapäevarühmad
  
• Koduõpe
  
• Väikeklassid
  
• Õpilaskodu
  

20 õpilast kogu koolist käivad iga päev koju. Kool pakub ka koolibussi, kus on 17 kohti. Koolis töötab 3 logopeedi , sotsiaalpedagoog, on ka füsioteraapia ja peab olema veel psühholoog aga hetkel ei ole. Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju. Koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt.
Lapse kooli tulek ei ole lihtne asi. Esiteks, et laps sai kooli peab olema kirjalik vanema avaldus. Teiseks peab olema meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringu aluselja nõustamiskomisjoni soovitusel.
Nõustamiskomisjon on maakonnakeskuses ja sellesse kuulub 5 liiget:

• Eripedagoog
  
• Logopeed
  
• Psühholoog
  
• Eriarst (vajadusel)
  
• Maakonna omavalitsuse esindaja
  

Nõustamiskomisjoni ülesandeks on:

• Õppekava või õppevormi soovitamine
  
• Koolikohustuse edasilükkamise otsustamine.
  

Vao pagulaskeskus

Vao pagulaskeskus asub Vao külas, Väike-Maarja vallas. Kohas, kus praegu on pagulaskeskus, varem oli hooldekodu. Keskuses elavad inimesed, kes tulid 23 erinevatest riikidest üle maailma. Keskuses elavad inimesed Sri Lankast, Egiptusest, Venemaalt, Ukrainast, Palestiinast, Togost, Tšetšeeniast. Kokku keskuses elab 80 elanikke nende hulgas ka 26 last ja 11 peresid. Keskus on tehtud tavalisest majast, kus on korterid. Korteritest on tehtud ühiselamus.
Keskuse eesmärgid:

• Vajalike teenuste ning abi osutamine
  
• Muuta pagulaste elu sujuvamaks ja sisukamaks.
  

Keskuses ei ole palju töötajaid. Keskuses töötab keele õpetaja, et kõik pagulased saaksid eesti keelt oskama. Keskuses on sotsiaaltöötaja, kes aitab pagulasi saada dokumendid, tööd leida, aitab lapsi kooli saada. Kui isikud jõuavad keskusesse nendel tagatakse perearsti läbivaaus ja kui on vaja siis tagatakse ka arsti poolt määratud ravimid. Keskuses on ka võimalud spordi teha. On olemas väike võimlemissaal. Keskuses pagulased tutvuvad Eesi rahvaste kombetuga ning kogukonna eluviisidega. On ka puhke ruum. Puhke ruumis on võimalus interneti kasutada ning telerit vaadata. Paljud pagulased keskusest tahavad töötada ja neile pakutakse seda võimalust. On olemas sellised juhtumid , kus keskuse elanikud, kes imestavad tavalisi asju. Meie oleme harjunud kasutada näiteks pesumasinat ja tolmuimejat aga mõned pagulased isegi ei teadnud , et maailmas on sellised asjad.

Hooldekodu

ˇHooldekodus, mida ma külastasin on 55 kohti aga tegelikult hooldekodus elab 58 kliente. Hooldekodu on mõelnud eakatele aga elavad ka psüühiliste erivajadustega inimesed. Kõige vanem elanik hooldekodu on 101 aastat vana, kõige noorem on 46 aastat vana. On ka klient, kellel on skisofreenia. Iga päev keskuses töötavad 3 hooldajat ja öösel on 2 hooldajat. Öösiti hooldekodus töötab ka valvur . Hooldekodus töötab ka sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja tegeleb pangadokumentidega, suhtleb sugulastega ja täidab igasuguseid lepingud. Sotsiaaltöötaja veel jälgib seda, et kõik kliendid käisid arsti juures igal ajal. Hooldekodus on puhke toad. Puhke tubades saavad kliendid puhata, telerit vaadata ja suhelda teiste klientidega. On olemas ka suur tuba, kliendid saavad pidusid korraldada, käsitööd teha ja lihtsalt suhelda. Hooldekodu kõrval asub ka päevakeskus. Päevakeskuses käivad inimesed psüühiliste erivajadustega. Nad kogunevad päevakeskuse üks kord nädalas. Kui nad saavad kokku nad suhtlevad oma vahel, teevad käsitööd ja sööki, filmid vaatavad, lauamänge mängivad ja lihtsalt veedavad aega heas ühiskonnas.

Kolmapäev

Diakooniahaigla

Diakooniahaigla, mis asub Tallinnas on avatud 2002 aastast. Haiglas on kaks osakonda : dementsusega inimeste osakond (DEM) ja hospiits osakond, kus surm on sageli külaline.
DEM on mõeldud inimestele, kellel on tekkinud mäluhäired ja kelle toimetulek kodus muutunud raskeks. Inimesed, kes elavad dementsuse osakonnas statsionaarselt saavad iga päev õendusabi ja hooldust . On olemas igasuguseid meelelahutused nende inimeste jaoks ja tegevus teraapia. Nad teevad käsitööd ja väljasõidud. Mitte kõik saavad teha väljasõidud aga ikkagi väikeste gruppidega nad sõidavad igasugustele kohtadele. Väljasõidud on piiratud inimeste arvuga ka selle pärast, et mõned isikud on ratastoolis ja kõik nad transpordisse ei mahu. Lähedastl on võimalus võta patsiendi koju mitmeks ajaks, näiteks nädalavahetusteks. On ka võimalus panna oma lähedase haiglasse lühikeseks ajaks, näiteks üheks nädalaks. See on mugav kui keegi oma perega läheb puhkusele aga vanaema või vanaisa ise ei saa kodus hakkama saama.
Diakooniahaigla hospiitsosakonnas on 12 kohti. Hospiitsosakond on mõeldud inimestele, kellel tervendav ravi ei ole enam võimalik ja nad jõudsid oma elu lõpuni. Hospiitsosakonna meeskond aitab surijal elada väärikal elu lõpuni ning aitavad tal rahulikult surra. Hospiitsosakonna külalised on alati oodatud ja nad on toeks töötajatel. Külalised võivad olla oma lähedase kõrval kogu aeg ja ka öösel. Informatsiooni patsiendi kohta saavad muretsevad lähedased ööpäevaringselt. Diakooniahaigla hospiitsosakonnas on ka oma traditsioonid. Iga kuu ühel päeval pannakse küünla ja mälestatakse lahkunuid. Haigla pastor loeb salmi pühakirjast ja peab mälestuspalve. Haiglas on mälestuste raamat, meenutamaks nende inimesed, kellele jäi haigla viimaseks koduks .
Diakooniahaiglasse on alati oodatud ka vabatahtlikud. Haigla on omarahatuse kohal aga on palju partnereid teistest riikidest, kõige suuremad on Norrast ja Soomest. Haiglas on olemas hooldusravi. Hooldusravi on mõeldud inimestele, kes elanud läbi raske operatsiooni või sattusid autoavariisse ja kes vajavad hooldust. Hooldus ravi on üsna kallis, esimene kuu maksab 345 eurot, teine kuu maksab 390 eurot ja edasi maksta tuleb 900 eurot kuus. Haiglas pakutakse sööki, füsioteraapiat. On olemas toad, kus saab elada üksunda ja on ka tubasid, kus elatakse viiekesi aga tavaliselt toas inimesed elavad kahekesi. Haigla töötajate jaoks on palju koolitusi.
Haiglas töötab sotsiaaltöötaja, kelle ülesandeks on:

• Statistika pidamine
  
• Kohaliku omavalitsusega suhtlemine
  
• Suhtlemine lähedastega
  
• Psühhosotsiaalne toetamine
  
• Koolituste koordineerimine
  

Diakooniahaiglas on teenus, mida nimetatakse koduõendus. Õed käivad kodus igas Tallinna linnaosades. Koduõendus on tasuta teenus kliendile, kellel on ravikindlustus .
Koduõendusteenust pakutakse:

• Kliendile, kes on lahkunud haiglast ja ei vaja aktiivset ravi aga ei saa külastada perearsti oma füüsiliste või vaimsete piirangu tõttu
  
• Kliendile, kellel kodune õendusabi võimaldab ennetada haiglaravile sattumist
  
• Kliendile, keda suunati koju hooldushaiglast
  
• Kliendile, kellel on tekkinud liikumis piirangud kroonilise haiguse tõttu
  
• Kliendile, kellel on piiratud funktsionaalsed võimed, et tema toimetulek kodus paranes
  

Haiglas on ka teenus, mida nimetatakse õendusabi, mis asub kolmandal korrusel. Õendusabi on mõeldud patsientidele, kes vajavad peale hooldust õendusteenust. Patsiente külastab ka arstid ja kontrollivad nende tervist.

Keila SOS lasteküla

SOS lasteküla on rahvusvaheline organisatsioon . Lastekülad asuvad 143 riigis. Praegu Keila SOS lastekülas elab 52 last vanusest 2 kuni 17-aastat. Kõige noorem laps, kes tuli lasteküla oli kahe kuuene. Kokku lastekülas on 12 maja, mis on paigutatud ringkujuliselt ümber keskel asuva mänguväljaku. Külas on ka suur jalgpalli väljak , kus igal aastal moodustatakse jalgpalliturniire.
Majades elavad lapsed koos oma SOS emaga. Majas ei tohi olla rohkem kui kuus last. SOS ema elab lastega ööpäevaringselt. Kui SOS emal on puhkepäevad, teda asendab kindel SOS tädi. SOS lasteküla põhimõte on, et lapsi kasvatab üks ja sama inimene, kes tundub hästi neid lapsi. SOS ema teeb lastega igasuguseid tööd. Aitab kodu tööd teha, põetab neid haigena, toetab lapsi kui nendel on mure. Igal lapsel on oma arengukava, mis koosneb kahest osast. Ühe osa täidab laps ise, teine täidab lapse SOS ema. Lapsed ise valivad kooli, kuhu nad tahavad käia.
Lisaks SOS emadele töötavad lastekülas ka kasvatajad , psühholoog, külajuhataja, sotsiaaltöötaja ja külameister. Veel lapsel on võimalus saada abiõpet matemaatikas, keemias ja inglise keeles. Lastel on võimalus kasutada erinevaid teraapiat, näiteks saviteraapia ja peeteraapia.
Vabatahtlikud lastekülas on alati oodatud ja igal perel on üks või kaks vabatahtliku. Vabatahtlikud aitava lapsi ii õppimisel kui ka vaba aja veetmisel. Pärast lasteküla jõuavad lapsed noortekodudesse.
Eesti SOS lastekülades elavad lapsed, kes jäid ilma oma bioloogiliste vanemate hoolduseta. SOS lasteküla eesmärgiks on pakkuda vanemliku hooleta jäänud lastele samasugust kindlus - ja kodutunnet nagu on nende eakaaslastel.

Neljapäev

Kodutute varjupaik

Kodutute varjupaik, mis asub Rakveres on avatud kellast kaheksa õhtul kuni kella kaheksani hommikul . Päevasel ajal varjupaik on suletud. Talve perioodil varjupaik on avatud ööpäevaringselt. Kodutute varjupaik on kodu inimestele, kellel ei ole kodu. Tulevad ka inimesed, kellel on kodu aga mingisugustel asjaoludel nad ei saa seal ööbida. Öömajasse teenusele tulles on vaja esitada kehtiva tervisetõendi, see puudutab tuberkuloosi haigeid.
Töötukassa on varjupaiga kõige suurem partner. Varjupaigas töötavad kaks töötajat, talvel võetakse veel ühe töötaja . Varjupaigas kodutud inimesed e saa sööki, aga nendel on võimalus saada linnavalitsusest toidupakki või nad võtavad oma toiduained.
Varjupaigas on võimalus teha süüa, käia duši all, pesta oma riided, kasutada interneti. Kui kodututel inimestel ei ole riided, et vahetada ja pesta ära enda riided nendel antakse riided.
Varjupaigas on rohkem mehi. Varjupaigas mahub umbes 30 kliente. Kui kliendid tulevad nad kirjutavad oma nime, ja varjupaigas on täpne nimekiri. Varjupaigas on alati oodatu vabatahtlikud.

Sotsiaalmaja

Sotsiaalmajas, mis asub Rakvere kodutute varjupaiga juures, pakutakse teenused inimestele, kellel ei ole kohta, kus elada. Sotsiaalmajas on 30 sotsiaal korterit ja 27 on praegu hõivatud. Sotsiaalmaja on olemas ka isolaatorid .
Sotsiaal majas elavad inimesed, kes kaotasid oma kodu erinevatel põhjustel. Esimesed elanikud tulid sotsiaalmajasse elama, sest kaotasid oma korteri. On olemas ka pered, inimesed, kes vabastasid vanglast ja eakad inimesed. Sotsiaalmaja on mõeldud ka inimestele, kellel on psüühilised erivajadused.
Sotsiaalmajas töötab tegevuse juhendaja , kes tegeleb klientidega. Ta teeb klientidega käsitööd ja korraldab igasugused kohtumised . Kord kuus toimub laulmisring. Töötab ka sotsiaaltöötaja, kelle ülesandeks on:

• Eelarve korraldamine
  
• Abistamine eluga hakkama
  
• Arsti juures käimine
  
• Dokumentide täitmine
  
• Pangaga seotud operatsioonid
  

Mõned sotsiaalmaja elanikud käivad tööl. Mõned tulid sotsiaalmajja ja nendel ei olnud midagi kaasa ja personal hoolitseb selle eest, et nad saaksid endale mingit mööblit ja riided. Mõned elanikud vajavad koduhooldust, siis töötajad tulevad ja aitavad neid inimesi. Kolmapäev on koristamispäev ja inimesed, kes ise ei suuda ise koristada oma tuppa , on alati aidanud. Töötajad tulevad ja aitavad neid korisada. Mõnedes tubades on olemas WC. Dušš ja köök on ühine.
Sotsiaalmaja rahastab linn. Linn rahastab 50% ja 50% on oma raha. Sellest rahast tulevad ka töötajate palgad. Elanikud maksavad ainult kommunaalmaksete eest.
Kõigil elanikel on võimalus tellida kuuma sööki Rakvere haiglast. Elanikud, kelle sissetulek on vähem kui 300 eurot saavad tellida sööki poole hinnaga.

Sõmeru päevakeskus

Sõmeru päevakeskuses on suur raamatukogu, kus saavad kokku paljud inimesed Sõmeru vallast.
On olemas päevakeskus, kus käivad eakad ja erivajadustega inimesed ja nendel on kindel plaan, mida nad hakkavad tegema:

• Esmaspäeviti tulevad, suhtlevad ja teevad sööki
  
• Teisipäeviti on õmblemisring
  
• Kolmapäeviti on tantsuring
  
• Neljapäeviti on laulmisring
  
• Reedeti on vaba päev
  

Sõmeru noortekeskus

Sõmeru noortekeskuses käivad 7-26 aastased noored. Noortekeskuses on 2 töötajat. Kokku saavad kuni 15 noort. Mõnikord käivad sinna ka lasteaia lapsed.
Noortekeskuses noored võivad suhelda koos, mängida lauamänge ja tasuta kasutada jõusaali. Noortekeskuses on palju huviringe:

• Laulmisring
  
• Show tantsud ( tasuline )
  
• Kokkamisring
  

Noortekeskuses on võimalus kõikidel kasutada jõusaali aga peale 26 aastat on tasuline see teenus. On olemas ka robootika töötuba.

Rakvere noortekeskus

Rakvere noortekeskuses käivad erinevad vanusegruppid. Kõige rohkem käivad 14-16 aastased noored aga on ka 8-10 aastased noored. Poisse ja tüdrukuid on võrdsed. Rakvere noortekeskuses on uus registreerimissüsteem ja kõik noored, kes panid kirja enda nimi, saavad võita auhinda. See on nagu LOTO.
Noortekeskuses on palju võimalusi noorte meelelahutamiseks. Nad saavad mängutoas mängida piljardi või Xboxi. On võimalus saada kodutööde abi konverentsi ruumis. Noortekeskuses korraldatakse ka diskot ja diskol käivad kuni 60 noort. Noortel on võimalus suur spordisaali ning võimla kasutada. Spordisaali Rakvere noortekeskus jagavad Rakvere maadlusklubiga.
Noortekeskuses käivad noored, kes on riskigruppis. Päevas käivad 20+ noori, talvel käivad rohkem 40+ noori. Noortekeskuses töötavad 3 noorustöötajaid. Tulevikus avab Riinu stuudio , kus noored saavad ise riided teha ja hakkavad korraldama moeshowd.
Rakvere noortekeskuse finantseerib linnavalitsus . Mõnikord saavad raha projektide kaudu. Toetab ka hasartmängu nõukogu.

Vinni perekodu

Vinni perekodu sai 6 aastaseks. Perekoju kolisid lapsed Rakvere lastekodust. Vinni perekodus töötab 5 kasvatajat, 3 kasvatajat päeval ja 2 kasvatajat öösel. On olemas ka 3 puhkuseandjat, 2 päevakasvatajat ja 1 öökasvataja. Öökasvataja ülesandeks teha kodutööd.
Vinni perekodus lapsed võivad elada sünni ajast kuni magistri kraadi saamiseni . Perekodus õde ja venda ei tohi lahkuda. Õed ja vennad peavad koos elama.
Igas majas on 8 last, rohkem ei tohi olla. Kokku Vinni perekodus elab 40 last. Füüsilise puudega lapsi ei ole. 6 lapsi on lastaias, 4 on kodused lapsed (alla 3 aastased), 1 õpib Tartu Ülikoolis, 5 on kutsehariduskeskuses ja ülejäänud õppivad gümnaasiumis.
Sotsiaaltöötaja ülesandeks on lastega seotud probleemid, teha koostööd lasteaedadega, koolidega ja arstiga.
Kõik kasvajad perekodus on naised. Juhtub ka nii, et lapsendavad lapsi aga juhtub harva.
Lastel on võimalus ise süüa teha avatud köögis, aga tegelikult kõikidel on sarnane menüü .

Lisa asutus internetist

Tallinna lastekodu

Tallinna lastekodu sai alguse 2004 aastal. Tallinna lastekodu on segatüüpi hoolekandeasutus, mille eesmärk on vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele ja noortele tagata turvaline kasvukeskkond ja toetada puuetega lastega toimetulekuraskustes peresid.
Asutus pakub välja palju teenuse kõige suurema ja mahukama osa moodustab asenduskoduteenus. Aastas pakutakse erinevaid teenused umbes 350 lastele, noortele, peredele . Juhtkond on organ, kes vastutab organisatsiooni juhtimise ja arengu eest
Juhtkonna peamised ülesanded on:

• määrata organisatsiooni strateegiline suund ja eesmärgid
  
• tagada, et organisatsiooni tegevuse kohta antakse avalikkusele aru
  
• tagada, et organisatsiooni juhitakse õiglaselt ja ausalt
  
• 
  

Peamiste ülesannete täitmiseks tuleb

• jaotama ressursse ja jälgima organisatsiooni tulemuslikkust; (eelarve, pikaajaline eelarve (koolituseelarve) kvaliteedisüsteem)
  
• mõistma riskide olemust ja tegelema riskijuhtimisega. (tuleohutus, turvalisus, riskianalüüs)
  
• tagada, et otsustamisel arvestataks huvigruppide arvamust; (kvaliteedisüsteem-küsitlused, hindamine)
  
• luua pikaajalised suhted teiste organisatsioonidega. (kvaliteedisüsteem, kestev areng, koostöö)
  

On olemas 13 erinevaid maja, 8 pakutakse kaua kestev laste hooldus, kes jäid ilma lapsevanemateta. Majad asuvad linna erinevates osas ja on tehtud nagu perekodu. Igas kodus on 6 last. On olemas ka imiku kaitse keskus, ema ja laste kaitse keskus ja laste kaitse keskus. On olemas teenused täiskasvanutele, kes on laste kodudest .

Kokkuvõte

Praktika üldine kulg mulle meeldis. Käisin erinevates kodudes, kuulsin erinevaid sotsiaaltöötajat, sain teada rohkem nende tööst. Oli väga huvitav kuulata erinevatest sotsiaal kodudest. Muutus ka minu arvamus sotsiaaltöötaja tööst ja minu arvates see on väga huvitav ja mitmekülgne, kuna ma nüüd tean kellega ma hakkan tegelema ja millega ma puutun kokku tulevikus. Tulevikus tahaks rohkem vaadata erinevaid erivajadusega laste kooli ja laste kodusid. Praktika ajal tahaksin sellises koolis läbima ja suhelda selliste lastega, sest nad on teised ja nende mõtlemisviis on väga erinev võrdluses tavaliste lastega. Inimesed kellel on olemas puued on alati talandid ja nad on väga huvitavad inimesed ja tulevikus mina tahaksin selliste inimestega tööd teha.

Kasutatud allikad:

http://www.tallinnalastekodu.ee
http://www.diakooniahaigla.ee
http://www.sos-lastekyla.ee/mida-me-teeme/lastekulad/keila-sos-lastekula/