Keeleteadus konspekt 2018 sügis (0)

Keeleteadus full konspekt
2018 sügis
Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab.
Loomulik keel ja tehiskeel
Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest .
On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto)
Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida.
Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel ). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka selle arvamuse, et ajul on sektorid .
Ei ole teada, kuidas keeled tekkisid.
Struktuuriliselt võivad keeled siiski väga erinevada - see, kuidas neis erinevatest asjadest räägitakse/ kirjutatakse on erinev. Nende erinevuste ja sarnasuste kirjeldamiseks vajame metakeelt ja keeleteadus annabki selle.
Metakeel - oskame lugeda ja sõnu seostada selle abil
Grammatika - keele osa, mid pakub kõige rohkem infot inimese arengu kohta.
Kõige rohkem on keeli Aafrikas, Aasias ja Austraalia ja Okeaanias keeli, sest need on kõige kauem asustatud paigad + looduslikud tingimused on nii halvad, et igas orus elab erinev grupp erineva keelega + inimestel polnud vaja liikuda ja siis keeled ei segunenud/tekkinud ühte keelt.
Maailma keeled
Maailma keelte arv
• 6000 -7000 elavat loomulikku keelt.
• Aasia – 2165 (32%) (Hiina keelt on üldine, poliitilises vaatenurga alt on mandariinikeel)
• Aafrika – 2011 (30%)
• Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%)
• Ameerika – 1000 (15%)
• Euroopa – 225 (3%)
Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed?
• Murre või keel?
– Arusaadavuse kriteerium – eri keelte kõneleja ei saa üksteisest aru, aga murded on arusaadavad (erandid nt: Põhjamaad – eri keeled, aga osaliselt saadakse üksteisest aru); Hiina (formaarselt on sama keel, aga üksteisest aru ei saada)
– Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel)
– Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel – ei ole Eestis ametlikult iseseisev keel ehkki sellel on tugev identiteet baski keel)
• Elav või surnud keel? – andmed pole alati üheselt mõistetavad ja võrreldavad, kui hääbunud keelt õpetatakse koolis, siis kas see ikka on hääbunud (nt liivi keel)?
• Viise, kuidas keelte arvu kohta andmeid kogutakse võib olla väga erinev – nt rahvaloendus (NB! Emakeelt enam ei küsita rahvaloenduses Rootsis, Prantsusmaal)
• Allika usutavus - igal inimesel on enda arvamus. Kui ainult üks inimene räägib ühte kindlat keelt, siis me ei saa olla kindlad, et see on uus keel, ta võis ka selle keele välja mõelda ning kuna keegi teine seda keelt ei kõnele, siis ei saa tema õigsust kontrollida.
• Allikate võrreldavus – näiteks eri traditsioonid rahvaloendustel, laiemalt ka: kelle käest ja kuidas on küsitud.
10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt
1. mandariinihiina 873 014 298 (hiinakeel/mandariinikeel - on ainult siis olemas, kui vaadatakse asja sotsioloogilisest vaatepunktist.
2. hispaania 322 299 171
3. inglise 309 352 280
4. hindi 180 764 791
5. portugali 177 457 180
6. bengali 171 070 202
7. vene 145 031 551
8. jaapani 122 433 899
9. saksa 95 392 978
10. uu 77 175 000
Keelte liigitusaluseid
Keeli liigitatakse, sest sellega saab keeli kirjeldada; toime tulla keelte paljususega ja aitab mõista keelega seotud nähtusi.
• Genealoogiline (sugulus ja päritolu). On võimalik, et alguses oli 1 keel ( algkeel ), aga siis teatud tingimuste tõttu (söögi otsimine, peavari) hakkasid inimesed liikuma ja keel muutus (soome-ugri nt).
See liigitus on kõige traditsioonilisem, aga võibolla just mitte kõige tähtsam, sest eri keelte kohta andmete kättesaadavus on väga erinev.
Miks muutus keel, kui rahvad rändama hakkasid –

Tuli juurde asju, millele nimi anda

Kokkupuude teiste keeltega – laenati ja mugavdati.

Ökonoomia printsiip – pikemad sõnad muudeti lühemaks või hääldust lihtsustati.
• Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid). Keeled on üksteist mõjutanud (nt Läänemere keelte ala). Prantsuse keele tekkimine: Roomlased vallutasid Gallias ja oli roomlaste ülemvõim. Enne räägiti seal galli keelt ja siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt. Ja protsessi tulemuseks on prantsuse keel. [galli keel =substraat; ladina keel prantsuse keele adstraat ; prantsuse keel = superstraat ]
• Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas). Näiteks, kas riigil on normile vastav riigikeel; enamuskeel-vähemuskeel. Näiteks Aafrikas elab ühes riigis umbes 100 eri keele kasutajaid, ent riigikeeleks võib seal olla hoopis prantsuse keel või inglise keel. Mõtle muusikalile/filmile „Minu veetlev leedi“
• Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) – tüpoloogiliste jaotuste aluseks võivad olla grammatilised elemendid, nt sõnajärg (see on kõige levinum ja seda uurivad keeleteadlased esimesena), aga ka häälikud. Kasutatakse tüpoloogilist andmebaasi (nt WALS ).
Genealoogiline liigitus
• Rekonstruatsioon – algkeele põhisõnavara ja struktuuri väljaselgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel.
• Keelepuud – tehakse keelte sugulus – ja põlvnemissuhete alusel; seal on esindatud keelkonna alfkeel tüvena ja sellest arenenud keelerühmad e harud. Nt soome-ugri/ indoeuroopa
• Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Paljude keelte kohta on võimatu tõestada, kust ja kuidas nad pärinevad, kuid sellise jaotamise alus ongi just see, et tõestamine on keeleteaduslike meetoditega võimalik (nt uraali keeled)
• Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest.
Algkeel eht protokeel – keel, millest on ajaga välja kujunenud hulk omavahel suguluses olevaid keeli.
Indoeuroopa keeled on tuntud, sest need on hästi dokumenteeritud (EU ajalugu, kirjakeelte olemasolu).
Võrdlev-ajalooline meetod
• Tekkis 19 sajandil ja otsiti süstemaatilisi häälikute võrdlusi/erinevusi. Rajasid Rasmus Rask ja Franz Bopp. Võrdlesid indoeuroopa keeli. Leidsid , et mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse algkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele ‘jalg’ on rekonstrueeritud *pods (tärn tähistab rekonstruktsiooni )
Näide soome-ugri keelte rekonstruktsioonist (proto-uraali keel):
*silmä: vasteid soome-ugri keeltes:
Eesti silm
Soome silmä
Saami čalbmi
• Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse
AGA Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi:
- laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes , seeme )
- juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog)
Sõnade päritolu = etümoloogia
Proto - uurali päriolu sõnu eesti keeles: sugulased (ema-isa), kehaosad (põlv, pea), loomad, loodus, töö (need sõnad on olemas kõigis Uurali keeltes)
Laenamine
Mitteleksikaalne laenamine (näiteks grammatilise elemendi laenamine) on võimalik, kui samast keelest on saadud ka sõnu. Seotud morfeemide (nt käände- ja päärdelõpud, mida iseseisvalt ei kasutada) laenamise tingimused on vabade morfeemide laenamine (nt sõnad). Grammatilist sõna (nt eessõna) võib laenata ainult tingimusel, et sõna süntaktiline positsioon säilib [eessõna jääb ikka eessõnaks (prepositsiooniks, mitte ei muutu tagasõnaks – postpositsiooniks)].
Keeled muutuvad
Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad [vrd nt eesti keel ja ungari keel – korduvad elemendid on mõlemas keeles sõna lõpus, teistest keeltest võib näiteks kohaväljendi olla sõna ees (inglise keeles – at school)].
Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulatu rohkem kui 8000
aasta taha, kuigi keel arvatakse Maal olemas olnud vähemalt 100 00 aastat.
Keelte muutumist uurivad:

ajalooline keeleteadus - millised on keeled varem olnud ja kuidas on nad arenenud; millised on keelte sugulussuhted. Näiteks uuritakse Euroopa suurt rahvaste rännet.

Millised on keeled varem olnud ja kuidas need arenesid tänapäeva keelteks .

Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted

Sotsilingvistiline keeleteadus –

kuidas ühiskond mõjutab keele arengut

kuidas mingi vorm mõjutab arengut, mida kasutab mingi kindel grupp inimesi, mis levib aga terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks.

Grammatisatsiooniteooria – tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga – grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega.
NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud sõnast kansa „rahvas“ nii:
*kansassa *kanssa *kaas -ga
Keelkonna mudel:
ABCD
AB C D
A B
Isolaatkeel - ei ole sugulasi (baski)
Keelte uuritavuse tase on väga erinev.
Miks keeled muutuvad
1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt.
2) ANALOOGIA : Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi.
3) KEELEKONTAKT : Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Laenatakse sõnavara. Selle abil saab välja selgitada keelte sarnasusi.
4) KESKKONNA MUUTUS: rännates oli vaja kirjeldada uusi nähtusi, tegevusi, olendeid, esemeid.
Keelte areaalne jaotus
On keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Siin on ajalugu tähtsam, kui geograafiline asend.
Tugev keelekontakt = grammatika muutub sarnaseks
Keelekontakti abil saab selgitada keelte sarnasusi. Muutustel on hierahia : kõik kategooriad ei allu võõrkeelte mõjule ühtselt (eesti keeles sõnajärg)
Universaalid
Mitteleksikaalne laenamine
Seotud morfeemid (käändelõpp, pöördelõpp)
Grammatilist sõna võib laenata ainult siis, kui kui sõna sünteks jääb samaks (eessõna jääb eessõnaks).
Substraat (mõjuvõimsam keel), adstraat (keel, mis on kontaktis teise keelega, ilma, et oleks madalam või kõrgemal kohal selle keelega, millega kontaktis on) ja superstraat (põliskeeles on mõjuvõimsa keele sugemeid) on kontaktis olevate/olnud keelte liigid.
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika)
Keeleala (ingl k linguistic area) – nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes)
Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia , bulgaaria, serbia, horvaadi)
Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi:
Aafrika
Euraasia
Kagu- Aasia ja Okeaania
Austraalia ja Uus- Guinea
Põhja-Ameerika
Lõuna-Ameerika
Tekivad keelealad ja keeleliidud
Kreoolkeel - A+B =AB - tekib ühine grammatika
Sotsiolingvistiline liigitus
Lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks . “My fare lady ”
Riigikeel, normile vastav keel
lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca – inglise k =ELF. See pole neil ema keel, aga saavad üksteisest aru.
Sotsiolingvistika – kuidas tekivad erinevused ühiskonna eri klasside keelekasutuse vahel.
Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju , millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses ), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi). Nt Araabias erineb igapäeval kasutusel olev keel väga palju sellest, mis on riigis standardkeel.
Tüpoloogiliste jaotus
(keele struktuur ja sõnavara omadused) eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuuri alusel maailmas jagunenud on. Selle aluseks võivad olla nt grammatilised elemendid (sõnajärg)
Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS
Uuritakse võimalikult suurt andmebaasi.
Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele:

Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)

Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne)
(Wilhelm, Schlegel, Humboldt )
LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle’is)
Prosoodia :
Pikkus, ehk kvantiteet - väljahääldamise aeg millisekundites
Rõhk - kõneüksus, mida rõhutatakse
Pearõhk
Toon - keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega
Intonatsioon - toonimuutus lause tasandil
Morfeem - väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne)
19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub:
Analüütilised – vähe või üldse mitte
Sünteetilised – palju
Polüsünteetilised – väga palju morfeeme sõna küljes
Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+ usaar +tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
‘sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule ’
Morfeemide liitumise liigid
Fusioon – morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
Kumulatsioon – ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST)
Muutumine – sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: - hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra – söömata), -pira (timpira – andmata)
Morfeemide liitmine
1. sünteetiline väljendusviis (fusioon, muutumine)
2. abisõnad ehk analüütiline väljendusviis
3. reduplikatsioonid
Klusiiv
On keeli, milles eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafiskeid.
ink meie = mina ja sina
eks meie = mina ja tema
Keeleuniversaalid: J. Greenberg uuriti keele nähtuseid, mis on kõigi maailma keetes.
Täisulik universaalsus esineb kõigis maailma keeltes (nt saab kõigis kirjeldada ehitit)
Enamik universaale on tendentsid, sest ka neis on erandid
Kõigis keeltes saab miskit moodi väljendada eitust
4. loeng 25.09. 2018
I Foneetika . Fonoloogia . Kirjasüsteemid.
Saussure, strukturalism
Keeltes on häälikud, vormid ja tähendused
Kaksikliigendus – häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt.
Häälikuid on piiratud hulk
Ferdinand de Saussure - Cours de linguistique générale 1916, eesti keeles 2017
Strukturalismi põhitõed:
Keel on autonoomne märgisüsteem.
Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet ( parole ).
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine .
Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia , fonoloogia jne
Mis keeles on

• Foneetika – häälikud a k n a s t t u l e b
  
• Fonoloogia – häälikuteühendid ak- nast tu-leb
  
• Morfoloogia – morfeemid akna-st tule-b
  
• Sütak – sõnade liitmine Külma õhku tuleb aknast
  
• Semantika – keelelised tähendused Aknast tuleb külma õhku
  
• Pragmaatika – arvestatakse ka mittekeelelist konteksti
  
  • Asi, mis väljendab midagi võib olla erinevates kohtades
    

Saatja kanal vastuvõtja
II Foneetika ja fonoloogia
Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist .
Häälikute ja häälduse metakeel: [u:]
Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis.
Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi.
Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme.
Foneetika põhiüksus - häälik - on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment.
Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund.
Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem . Foneem on fonoloogia põhiüksus.
Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks.
Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega.
Häälikute jaotamise alused:
Moodustusviis – mis toimub kuidas kopsudest suu või nina kaudu tuleva õhuga ning kuidas keele ja huulte asend kujundavad tekkivat heli
Moodustuskoht – millises kõnetrakti osas häälik moodustatakse
*Kõne akustilist analüüsi tehakse praegu masinatega
Eesti keele vokaalid
                            eesvokaalid          tagavokaalid
   kõrged vokaalid            i  ü                   u
   keskkõrged vokaalid    e  ö        õ         o
   madalad vokaalid            ä                    a
Eesti keele kononandid
(1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j
- helitud : p, t, k, h, s, š, f, h
(2) moodustusviisi järgi:
- sulghäälikud e. klusiilid : k, p, t
- ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h
- ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, š, h
(3) moodustuskoha järgi:
- huulhäälikud: p, m, v, f, w
- hammashäälikud: t, n, s, r, l
- suulaehäälikud: k, h, j, š
- kõrihäälik: h
Vt ka lisamaterjale Moodle’ist!
Prosoodia (suprasegmentaalid)
Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg ( milli )sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks).
Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega.
Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil , poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud – kõnes raske sõnade piire eristada.
Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina)
Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf
ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/
III Kiri. Kirjasüsteemid.
Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks.
Kiri on sekundaarne kõne suhtes – kõnelesime enne, kui kirjutama õppisime.
Maailas on palju kirjaoskamatuid. Kirjaoskus:

• Kiri on õpitud, kõne on omandatud.
  
• Kiri ei pruugi ajaloolistel põhjustel keele struktuuriga üldse seotud olla.
  
• Diaglossia – araabia keel (eelmises konsp-s)
  

Kirjasüsteemide liigid:
- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia)
- logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos – kreeka k ‘sõna’)
Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia , brahmsi
AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji – hiina märkide laen ; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti.
Kirja algus
Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi)
Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure’i järgi tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega.
Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html
Kujunemislugu: kõigepealt oli piltkiri -> arenes edasi mõistekirjaks -> siis arenes edasi silpkirjaks -> lõpuks kujunes välja häälikkiri
Kipud ja vampumid – signaalid. Tehti tuld ja siis selle tossuga suheldi üksteisega mitmete km kaugusel
Phaistose ketas – ketas, mis leiti Kreetal. Kokku on umbes 240 märki, mida pole siianu suudetud edukalt lahti muukida.
Ladina tähestik on ladina kirja aluseks. Enamik maailma keeltest kasutavad seda
Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt).
Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr
Ruunikiri – vanade germaanlaste tähestik. Tekkis Ladina tähestiku eeskujul
Korea kiri hangul
Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot – nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid.
Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea , etioopia, gruusia , armeenia jt 5%)
Inglise keele kiri
Inglise jts keelte kirjad on küll täht- e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga (eriti prantsuse keelest).
Keeleteadus, 5. loeng 02.10.2018, 6. loeng 09.10.2018
KOHUSTUSLIK LUGEDA ÕPIKUST lk 107-147 = peatükk Morfoloogia
TEHA morfoloogia test Moodle’is (seal ka täpsemad juhised)
Grammatilised kategooriad, morfoloogia
Grammatika - reeglite süsteem, mis määrab:

• kuidas sõnu ühendatakse omavahel korrektseks fraasiks
  
• fraase ühendatakse õigesti osalauseteks
  
• osalauseid ühendatakse õigesti lauseteks
  

Kuidas sõna määrata:
Paus ja vahe
Lahutamatus
Üksikesinemine
Foneetilised piirid
Semantiline üksus
Sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend (eriti analüütilistes keeltes, aga mitte ainult!).
Toonikeeltes annab tähendust edasi ka toon. NT hdi keel (afroaasia, tšaadi, Nigeerias )
a. Pd-ìxà-pdà
jätma- 1SG-jätma
‘ta jättis mu maha’
b. Pd-íxà-pdá
jätma-1SG-jätma
‘ta jättis selle mulle’
Morfoloogiline segmentimine, morfeemianalüüs, glossimine
Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus
Morf – morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles
Allomorf – morfeemi variant (nt eesti k osastava e partitiivi eri lõpud, vrd -t, nt lõuna-t ja 0, nt õuna
Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina.
Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega.
Seotud morfeemide liigid:
Afiksid vastavalt liitumise kohale:
Tüve ees: prefiks - ebameeldiv
Tüve sees: infiks - íri-b-e – ’süüa+tegema-INS-1.sg. perf .egocentric’ (keva keel, https://wals.info/chapter/22 )
Tüve lõpus: sufiks - jalust
Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (vastavad funktsioonid on jagatud nt abisõnadele, sõnajärjele)
Keeletüpoloogia
1. Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub:
analüütilised - laua peal
sünteetilised - lauale
plüsünteetilised
2. Liidetakse:
sünteetiline väljendusviis
kordused
abisõnad
Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused:
1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid;
2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon
3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal;
4) kohustuslikkus : kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses );
5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde.
Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme.
Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus ( ainsus – mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon .
Määratlus “markeerimata” võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik ) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses).
Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksuse staatus
Sõnade piiride märkimine vs scripta continua
Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks.
NT: –ga, peale, kuna
Grammatiline kategooria liikmed

• • väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi;
  
• • esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku);
  
• • väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms).
  

http://www.sil.org/linguistics/GlossaryOflinguisticTerms/WhatIsAGrammaticalCategory.ht m
Sõnaliigid:
Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk – VIITAB entiteedile
Tegusõna ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk – PREDITSEERIB entiteedi tegevuse
Omadussõna ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi põhiline kasutuseesmärk –> MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil
Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi.
Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust.
Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini ‘substantiivi asemel’)
Määrasõna ehk kvantor
Abisõnad (artiklid, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm)
Tavalisemad grammatilised kategooriad
Arv ehk numerus singular/ pluural /( duaal …)
Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema.
Klass,
sealhulgas sugu ehk genus
maskulinum / femininum / neutrum
ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene
Määratus ehk definiitsus
Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet!
Kannavad semantilist rolli lauses .
Võrdlus
positiiv / komparatiiv / superlatiiv
Aeg ehk tempus
Isik ehk persona
Kõneviis ehk modus
Tegumood ehk genus
aktiiv / passiiv ;
personaal /impersonaal
Laad ehk aspekt:
lõpetatud / lõpetamata;
tulemuslik / mittetulemuslik;
punktuaalne / duratiivne;
progressiivne
Polaarsus : jaatus ja eitus
Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU)
Hierarhia SG Arvu ja elusushierarhia seosed
Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on.
Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks.
Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju).
Klassi võib markeerida:
- substantiivile liituv afiks;
- kliitik või mingi sõna;
- ühilduv afiks verbil.
„Korralikul” substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused:
- 2-20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid;
- tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi;
- substantiiviklassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides .
Näide jidiny k (Austraalias) – 20 klassifitseerijat, mis väljendavad referendi olemust või potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt:
jarruy durrgu ‚CL:LIND öökull’
buri birmar ‚CL:TULI süsi’
mayi badil ‚CL:SÖÖDAV TAIM teatud pähkel’
Tüüpiliseks substantiiviklassi näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem.
Klassifitseerimise aluseks võib olla veel näiteks kuju, materjal, suurus jne
Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle.
Tavalisemad semantilised rollid:
Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega.
Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele.
Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub.
Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti.
Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti.
Veel nt ka: Asukoht, Allikas, Tee, Instrument ehk vahend, Kogeja
Vahel on käändekategooria alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti postpositsioonid on väga käänete moodi.
Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel.
Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse , kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks).
Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi – def ja indef sihitise jaoks).
Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele , nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel.
Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega.
Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel.
Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks).
Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi – def. ja indef. sihitise jaoks).
Deiktilised elemendid on sellised keelendid , mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või –kohaga.
Vrd nt 1. ja 2. isiku personaalpronoomen (mina, sina) – iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesituatsioonist.
Verbid minema ja tulema (suund)
Kohasõnad ees ja taga ( perspektiiv )
Eile, täna, homme (lausumishetk)
8. loeng 23.10.2018
Kõneviis ja modaalsus
Kõneviis on vormistik , mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil.
Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi – NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust.
Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav , reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi).
Kõneviise
Konditsionaali e tingivat kõneviisi kasutatakse selleks, et väljendada kindluse puudumist selle suhtes, näiteks Kui ta meile tuleks, oleks...
Subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest.
Ingl k: It was necessary that he speak (present subjunctive).
Tänap. pr k: Il était nécessaire qu'il parle (present subjunctive).
Formaalne v kõrgstiili pr k: Il était nécessaire qu'il parlât (imperfect subjunctive).
Potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub.
Soome k sufiks -ne-, *men+ne+e → mennee “tõenäoliselt ta läheb”
Kvotatiiv e kaudne kõneviis, eesti –vat kirjakeeles ja pidi suulises kõnes
Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, näiteks on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd nt võrke merre laskma, hobust kinni pidama).
Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) > deontiline (luba) > episteemiline (tõenäosus).

• On läbinud muutuse verbi – alguses oli verb
  
• On palju tähendusi
  

Dünaamiline – ma suudan
Deontiline – tähtaeg sunnib mind tegema
Kuidas modaalid tekivad?
Dünaamiline deontiline episteemiline
(võime) (luba) (tõenäosus)
Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet, näiteks: kas lause subjekt on agent (teadlik- tahtlik tegija ) või hoopiski patsient, vrd inglise k:
John built the house. (aktiiv)
The house was built by John. (passiiv)
Eesti keeles: aktiiv / impersonaal.
Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd:
Jaan loeb raamatut.
Loetakse raamatut (*Jaani poolt)
Käändemärgistus
Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist.
(1) nominatiiv-akusatiivne süsteem
(2) absolutiiv -ergatiivne süsteem
Nominatiiv-akusatiivne
Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b):
a) Isa sõi putru.
A P
b) Isa sõi pudru ära.
A P
c) Puer hominem planxit.
A P
poiss-NOM mees-ACC lööb
‘Poiss lööb meest’
d) Homo puerum planxit.
A P
mees-NOM poiss-ACC lööb
‘Mees lööb poissi’
Mõnes keeles avaldub käändemärgistus vaid asesõnade korral. Nt inglise
(e ja f).
e) He hits me.
A P
ta-NOM lööma mina-ACC
‘Ta lööb mind’
f) I hit him.
A P
mina-NOM lööma tema-ACC
‘Ma löön teda’
Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega).
Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks.
g) Kass magab .
S
h) The boy is sleeping.
S
poiss-NOM on magav
‘poiss magab’

• nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P
  

Absolutiiv-ergatiivsed
dyirbali k (Austraalia)
a) ŋuma yaba-ŋgu buɽa-n
P A
isa-ABS ema-ERG nägema-PST
‘Ema nägi isa’
b) yabu ŋuma-ŋgu buɽa-n
P A
ema-ABS isa-ERG nägema-PST
‘Isa nägi ema’
c) ŋuma banaga-ɲu
S
isa-ABS tagasi tulema-PST
‘Isa tuli tagasi’
d) yabu banaga-ɲu
S
ema-ABS tagasi tulema-PST
‘Ema tuli tagasi’
VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp –ŋgu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A
Kasutatud glossid
A – agent
P – patsient
S- mittesihtisliku lause ainuke osaline
ABS – absolutiiv
ERG- ergatiiv
NOM – nominatiiv (nimetav kääne)
ACC – akusatiiv (sihitav kääne)
DEF – definiitne pööramine
INDEF – indefiniitne pööramine
SG – ainsus
PST- minevik
DAT - daativ
PASS – passiiv
ANTIPASS – antipassiiv
MASC – meessoo marker
FEM – naissoo marker
Süntaks
Sõnajärg
Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel.
(Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine – verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb on sihtis.)
Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis.
Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte.
Süntaktilised seosed
I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades)
II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon ; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks)
III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed ( lauseliikmed , teema-reema suhted jne)
Sõnajärje tüpoloogia
SOV 45%
SVO 42%
VSO 9%
VOS 3%
OVS 1%
Muid parameetreid:
PREP /POST
NG/GN
NA/AN
Universaalsed tendentsid
VO; PREP; NG; NA
OV; PSP; GN; AN
näiteks: http://wals.info/feature/87 - AN
Süntaksi põhiüksused
LAUSE
Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga . Lause on kõige suurem üksus, millega süntaks tekib. Lause väikseim üksus on osaluse ehk klaus , mis koosneb verbist ja selle juurde kuuluvast fraasist.
Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu.
Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Moodustaja (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on.
Suulises kõnes vastab lausele süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon (~põhitoon) langeb = tekivad pikemad pausid ).
Süntaktilised seosed
Ühildumine:
Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine – verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb on sihtis.
Tasandiseosed: alistavad ja rinnastavad
Sõnaliigid PEAD EKSAMIL TEADMA
LÜHEND NIMI NIMI NÄIDE
(ee) (ingl)
 
N substantiiv e nimisõna noun auto, kõikuvus
PRON pronoomen e asesõna pronoun tema, mina, see
NUM numeraal e arvsõna numeral üks, kolmteist
Q kvantor e määrasõna quantifier keegi, igaüks
DET artikkel determiner ingl a, the
A adjektiiv e omadussõna adjective ilus, kaval
ADV adverb e määrsõna adverb nüüd, kiiresti
V verb e tegusõna verb ütelda, teha
P, PREP prepositsioon e eessõna preposition ilma, ingl in, at
P, PSP postpositsioon e tagasõna postposition taga, ääres
C konjunktsioon e sidesõna conjunction ja, et
Sõnaliigid ( part of speech) -> fraasid (P, phrase)
Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP
Omadussõna ehk adjektiiv - AP
Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP
Määrsõna ehk adverb - AdvP
Arvsõna ehk numeraal - QP
Asesõna ehk pronoomen PronP
Määrasõna ehk kvantor - QP
Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP)
Lauseliikmed (grammatical/syntactical function ) ja nende tüüpilised väljendajad
Alus ehk subjekt - NP
Öeldis ehk predikaat - VP
Sihitis ehk objekt - NP
Öeldistäide ehk predikatiiv – NP või AP
Määrus ehk adverbiaal – AdvP või PP
Täiend ehk atribuut – AP
Süntaksi teooriaid
Generativismi põhiteesid
Noam Chomsky
1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax
Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused .
Süva- ja pindstruktuur
Süntaksipuud
Süntaktilised tranformatioonid: SIIRE ( permutatsioon ), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS
Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika
Verbi argumentstruktuur
Komplement
Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0-valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne)
Vabad laiendid
Käändegrammatika (semantilised rollid) – Ch. Fillmore. Saab vastata käänete küsimustele
Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Paul Kay, Adele Goldberg. Li
Keeleteadus, 10. loeng 06.11.2018
Semantika
SISSEJUHATUS
Semantika – tähendus on mitmeti mõistetav – kõrv ja kõrval – võid valesti aru saada. See on grammatiliste elementide, sõnade, fraaside ja lausete tähenduste uurimine ja seletamine. See ei ole tähendusõpetus.
Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame – kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või väike suurtäht
Referent on keeleväline olend , omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas.
Ei saa rääkida tähendusest ilma inimeseta, referendituta päris maailmast.
Mida sõna tähendab? Kui ei tea, mis tähendab siis mida sa teed? 1) netist otsid, 2)küsid inimese käest, 3) sõnaraamatud, milles on sõnatähendused.
Referant võib ajas muutuda: president – kõiki eelmisi presidente nimetatakse ikka veel presidentideks, isegi siis, kui nad enam ei tööta; leib sai (kategooria jääb enamasti samaks)
MÄRGISÜSTEEMID
Märkide liigid:
Sümbol – märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Enamik liiklusmärke va ülekäigurada aka sebra .
Ikoonid – märgid, mille vorm mingil määral tähendusega sarnaneb. Keeles puhtaid ikoone pole; on omatopoeetilised sõnad (kopp-kopp; tipa- tapa )
Indeksid – märgid ja vorm on järeldussuhte kaudu teada. Need järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale.
Reebuse põhimõte (kirja põhimõte) – kui märk tähistab sellist sõna, mille hääldus oli sarnane, aga tähendus teine. Leiti, et seda saab ära kasutada ja booof kiri.
TÄHENDUS
Tähendus võib olla:

Abstraktne süsteemi tähendus

Konkreetne

Kõneleja tähendus

Kuulaja tähendus
Tähenduse uurimine:

• Komponentanalüüs – 1960, aga ka tänapäeval kasutatakse
  
• Prototüüpanalüüs – 70ndad
  
• Kontseptuaalne semantika – 80ndad
  
• Kognitiivne semantika – 90ndad : metafoorid , kognitiivne grammatika, perspektiiv, valdkondlik organiseeritus,
  

KLASSIKALISED SEMANTIKA PÕHIMÕTTED
Denotatsioon e intentsioon – keele tähendussüsteemi kuuluv protentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma
Propositsiin – lause sündmussisu
Presupositsioon – eeldus peab olema tõene, et oleks üldse mingi loogiline sisu
Sünunüümia – samatähenduslik
Antonüümia – vastandtähendlikkus
Homonüümia – eritähenduslikkus (Laps sai kuuseks). Toimub ainult kirjalikult, sest suuliselt me paneme õigesse kohta rõhu.
Monoseemia – ühetähenduslikkus
Ekstensioon – sõna ekstensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid
Tähendusväli – tähendusvälja moodustavad tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratlevates paradigmaatilistes suhetes.
Suunad ja metakeel
SEMANTIKA METAKEELED
Komponendid
Joonised
Mappingud – metafoorsed ülekanded
Skeemid
Primitiivid
Võrgustikud
METAKEELED
Komponentanalüüs:
1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud omadused
2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna.
Teeme analüüsi ühe tähendusvälja sees. Sõnad, mida analüüsitakse ei saa sisult kauged olla.
Mees inimene meessoost täiskasvanud
Naine + - +
Tüdruk + - -
Poiss + + -
Laps(1) + +/- -
Laps(2) + +/- +/-
Tähendusseosust on halb näidata selle analüüsiga.
Klassifikaatorid – mõned keeles on nt sugulised süsteemid. Mõndades on täiesti muud klassid .
Prototüüp kui kategooria keskne , kõige tavalisem näida. Neil on selline keskne näida, mis ongi prototüüp.
Klassikalise kategoriseerimis „õpetus“

• Tunnused on binaarsed, kui üks on, siis teist ei ole.
  
• Kõik liikmed esitlevad kategooriat võrdselt.
  

KOGEMUSPÕHISED KATEGOORIAD
Tuli, valgus, tähed – markeeritakse sama moodi
Relvad
Kalad ja nende püüdmiseks kasutatavad instrumendid .
Kategooria liikmete „staatus“ kategoorias on psühholoogiliselt põhjendatatav

• GEO
  
• Mõõdeti näiteks katseisikute valiku tegemise kiirust
  
• Primitiivne olek
  

Prototüüpanalüüs:
On üks ja parim kategooria esindaja.
David Cruse'i näide prototüüpse esindaja kohta
VECHICLE – sõiduk - tehtud teedel liikumiseks; sellel on oma liikumapanev jõud; liigub kiiremini kui inimene ilma abivahendita; võib liigutada ka muid isikuid või esemeid peale juhi; sellel on neli ratast; metallist konstruktsioon ; sisaldab isikuid/esemeid; manööverdab.
AUTO on seda kõike, seega on parim näide. On sõidukite kategooria parim prototüüp.
(Goodness Of Example e GOE kõige kõrgem)
PROTORÜÜP KUI KATEGOORIA KEKSNE LIIGE
Tähendused koonduvad prototüüpide ümber süstemaatiliselt
Hüponüüm e alammõiste (pargipink kui istme kategooria osa)
Hüperonüüm ehk ülemmõiste (iste - tool)
Lisaks konkreetsetele objektidele ka nt tegevusi, seisundid ja omadused: jooks , õnn
METAFOORITEOORIA
George Lakoff, Mark Johnson 1980. Metaphors We Live By. Chicago. UCP
eesti keeles: „Metafoorid, mille järgi me elame“ (2011) - Metafoorsus ei ole keele vaid mõtlemise omadus!
Koolis kontekstis metafoor – kõnekujund
Mitte keel ei ole see, milles esineb metafoor, vaid me mõtleme metafoorselt. Mõtleme abstraktsemaid asju konkreetsematega.
ÜLEKANDED E „MAPPINGUD“
Kujundskeemid
ARMASTUS ON TEEKOND (suhted on tupikus, teed viivad lahku, ühine elutee),
Teelised – armastajad
Sõiduvahend – suhe jne
AEG ON RAHA (säästa aega, hoia aega kokku, ära raiska aega),
HEA ON ÜLES ( emotsioonid tõusid taevasse , hõljus pilvedes ) jne
METAFOORIDE NÄITEID
Kategooria mõiste metafoorsusest – kategooriat mõistetakse metafoorelt
Inimesed loovad pidevalt uusi metafoore juurde, näiteks – kui sa raamatut ’läbi ei loe ja mulle hiirte’ kõrvadega teda ei ’too.
ALLIKAVALDKONNAD JA SIHTVALDKONNADA
Tavalisemad allikvaldkonnad metafoorseteks ülekanneteks on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja mitmesuguste jõududega rakendumisega seotud valdkonnad.
Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon , mõtlemine, inimsuhted ja aeg. (Kövecses 2000)
Kujundskeem (ingl image schema) on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli /mustri.
METANÜÜMIA (indeksikaalne)
Mõtlemise omadus.
Tähenduste kujunemine – etümoloogiad. Need muutuvad pidevalt. Grammatiseeumine, ülekannete süstemaatilisus või laensõnad.
Blending - sulandumise ehk mõistelise integratsiooni teooria. Kui Bill Clinton oleks Titanic oleks jäämägi merepõhja läinud (armusuhe)
Semantilised primitiivid on baasmõisted, millele muud mõisted on redutseeritavad, kuid mis ise on defineerivatud.
Meel - mõisted
Keel Referaat
Paneme maailma mõistetesse ja siis keelde
Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy)
Inklusioon
Identsus
Separatsioon
Assotsiatsioon
Näiteid semantilistest metakeeltest:
Langacker – kognitiivse grammatika – joonised
Wierzbicka semantilised primitiivid
Natural Semantic Metalanguage – NSM
Polüseemia e mitmetähenduslikkus
Lyons: polüseem “one lexeme with different senses”
“polüseem” = polüseemiline sõna, - üksus
Polüseemia kognitiivses lingvistikas
Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu.
Polüseemi prototüüpsed tähendused… Nali tekib siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust. Paigutusvaldkond on sinna see tasside katse.
Keelemängukoomiksid, reklaamid
Näide
Vaene mees ja kallis inimene –> millegi poolest kahetsusväärne mees, rahatu mees ja armas inimene, imestuses
Keeleteadus 13.11.2018
Kognitiivne keeleteadus

• Kognitiivses keeleteaduses mõistetakse keelt kui pilti selle kohta, kuidas inimene maailmas juhtuvat/olevat konstrueerib/kategoriseerib = mõistestab. Kuidas inimene tajub maailmas toimuvat.
  

Leonard Talmy (2000) imaging systems
Kategooriad koonduvad nelja suuremasse süsteemi, mis organiseerivad mõistelise materjali struktureerimist ja “ vaatlemist ”. Kujutamise viiisid:

• Struktuuriline skematiseerimine (jaotatavus jts)
  
• Perspektiivi asetamine (kust/kuidas/ jne keel maailma kirjeldab)
  
• Tähelepanu jaotamine (figuur – foon ). Jagame maailma nii, et mingi referent on alati tähelepänu fookuses ja ülejäänu on taust, mille taustal me iseloomustame.
  
• Jõudünaamika (põhjuslikud suhted)
  

(The relation of grammar to cognition, ptk Talmy rmtst Toward a Cognitive Semantics)
Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted – materjalist, sisust. Valdkonnad, mille suhtes me mõistetama. Nende valdkondade ja nende referendite suhted on tunnetuslikud põhisuhted. (Langacker – tema joonistab neid jooniseid ring ringi sees jne. Kui kirjeldad grammatikat grammatika abil siis it’s a mess ja asi ei saagi selgeks, Talmy)

• Inklusioon
  
• Identsus
  
• Separatsioon
  
• Assotsiatsioon
  

+ Aktiivtsoonid:
punkt,
joon,
pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind ),
järjend,
sisu (sisemus),
serv~äär,
ümbrus …
Polüseemia seletused homonüümia (eritähenduslikkuse) kaudu: pearõhk on homonüümia ja polüseemia eristamisel. Polüseem – sama alekseem millel on erinev tähendus
Tähendus kognitiivses keeleteaduses:

• tähendus on mõiste stus , mis määratletakse lokatsioonina või konfiguratsioonina semantilises ruumis, mis jaguneb tunnetusvaldkondadeks;
  
• semantilist struktuuri kirjeldatakse suhtes kognitiivsete e tunnetusvaldkondadega;
  
• inimtunnetusest sõltumatuid kategooriad keeles ei ole;
  

• kategoriseerimise aluseks on prototüüp ja skeem;
  
• erinevalt konstrueeritud (nt eri perspektiiv, eri täpsuse aste jne) keeleväljendid, mis viitavad samale tegeliku maailma entiteedile, ei ole sünonüümsed.
  

Polüseemia seletus kognitiivses semantikas

• Polüseemilise sõna tähendused moodustavad võrgustiku. Erinevad seosed ja neid seoseid võrgustikus vaadtatakse sarnasuste ja seoste kaudu)
  
• Polüseemiat seletatakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu.
  
• Tähendusvõrku võib käsitleda hierarhilisena ning selle kõrgeim sõlm on tervet kategooriat hõlmav skeem (nn superskeem).
  
• Polüseemi kirjeldamisel on kognitiivses lingvistikas kesksel kohal skeemid ja prototüübid (tegelik paigutusvaldkond erinev oodatavast/eeldatust)
  

Kokku ja lahku kirjutamise tähendusi
Mitte – ja suguline paljunemine
Maailmapoliitiline sündmus – maailma poliitilised sündmused
Tahvel selja taga
Senat ei ole Trumpi seljataga
Ta on kahevahel, mida teha.
Kasvas range õpetaja käe all.
Minujaoks pole vahet....
Sõnajärg ja tähendus
Sada kaks
(Lingvistiline) pragmaatika

• Kõneakt e kõnetegu – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin 1962), Searle – 60 panid kirja selle teooria) – sellel on terviklik suhtluseesmärk.
  
• Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus
  
• „Auto ei lähe käima.“ – see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade.
  
• Viisakusstrateegiad - Brown & Levinson: Politeness, 1987
  

Pragmaartika

• Kõneakt
  
• Implikaturr
  
• Kooperatiivsus
  
• Kvanditeedimaksiim
  
• Kvaliteedimaksiim
  
• Relevantsusmaksiim
  
• Meetodimaksiim
  
• Deiksis
  
• Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu
  
• Nefatiivne ja positiivne viisakus
  

TEKST: viiteahelad
Anafoor – keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Sidusus saab anafooriga teha.
Ellen1 astus elutuppa 2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3 oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas , et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kuna saaks perenaisele1,3 kaela hüpata. Igavene võrukael3!
Teema e tekstitopik – kass, nr 3
Sama number alaindeksis viitab samale REFERENDILE
20.11.2018
TEKST
Tekst

• Tekst = keelekasutuse väljund sõnast raamatuni
  
• Tekst = tähenduse realiseerumise koht/protsess (moodustub teksti tähendus kõneleja/lugeja koostöös)
  

Tekstilingvistika: Halliday 1970~ Keeleteaduse haru
Diskursuseanalüüs – suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (nt no, noh jts) uurimine
Lingvistiline diskursusanalüüs
Lähtekohad: keel on reaalsuse kujundaja, sotsiaalne toiming ning ühiskondlike – ja kultuuriliste protsesside osa
Keelekasutus kui sotsiaalse tegelikkuse peegeldaja . Sotsiaalsus – keel ei kujune sellepärast selliseks nagu ta on, sest inimene on selline nagu ta on vaid keel tekib sotsiaalses suhtluses, kellelegi, millegi eesmärgil
Kontekstisiduses: teksti kontekst (situatsiooni kontekst) ja kultuurikontekst
Diskursus
Igasugune suuline ja kirjalik keelekasutus (Fairclough)
Tähenduste võrgustik, mis loob asjast, sündmusest, tegevusest, isikust jms mingi kirjelduse.
Kommunikatiivne sündmus
Diskursus on teadmine mingi reaalse maailma seiga kohta ja see teadmine avaldub, kui seda esitatakse (KEELES!)
Kriitiline diskursusanalüüs
Teksti ja konteksti seosed
Keeleline vorm peab meile neid seoseid näitama.
Üks vahend on deiksis (tegelikkusele viitavad asesõnad ja pronoomenid)
Kas keel vormib sotsiaalset tegevust või vastupidi – on mõlemat pidi
Analüüs: TEKST + DISKURSIIVNE TEGEVUS (sotsikultuurilise info tekstiks vormimine – deiksilised sõnad)+ ÜLDINE SOTSIOKULTUURILINE KONTEKST
Teksti liigid
Tarbetekst
Ilukirjandus
Essee
Teadustekst
Kirjand (kes kirjutas/kellele kirjutas/ miks kirjutas/kes on osalised, mis on ootused/ millal, kus, kirjutas) – ei ole tekstiliik, sest põhiküsimused on vastamata
Teksti liigi tekkimine
Kes kirjutas/ rääkis
Kellele kirjutas
Miks kirjutas
Kes on osalised, mis on ootused
Millal, kus, ... kirjutas
Kus ilmus, mis kujul
Lugupeetud reisijad ! Palun kontroolige, et te ei unustanud midagi rongi! – sa oled ikka veel rongis – kõneheetk, sündmushetk ja viitehetk ei lähe kokku.
Deiksis
MINA : isikudeiksis  deiksise egotsentrilisus
SIIN: ruumi- ehk demonstratiivdeiksis
PRAEGU: ajadeiksis
John Lyons: Kontekst jaguneb:
füüsiline maailm  deiksis
diskursuse maailma (universe-of-discourse), mis on loodud teksti poolt ja on ajalise struktuuriga, mille tekst on loonud  anafoor
KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA)

• Antropoloogia, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia
  

Argikeele analüüs loomulikus ümbruses
Vestluse struktuur (Schegloff & Jefferson )
Vaadeldakse Voor (ingl turn ) – voorude vahetumise struktuur ja seda reguleerivad põhimõtted.
Uurimisobjektiks võib olla:
a) argivestlus - Kuidas te midagi öelda saate, kuidas aru saate, millal saab vahele segada
b) institutsionaalne vestlus (nt arsti-patsiendi suhtlus, telefonikõnede alustus jmt) – infotelefonidele vastamise väljendid
Vooruvahetuse põhireeglistik

Kui kõnevooru esimese võimalikus siirdekohas (tuleb ära tunda)

On voor üles ehitatud nii, et kõneleja osutab järgnevale kõnelejale on sellel õigus ja kohustus voor üle võtta, teistel seda õigust ega kohustust pole;

Pole järgmist kõnelejat määratud, hakkab tööle iseregulatsioon: vooru võtab õle see, kes esimesena jaole jõuab;

Pole järgmist kõnelejat määratud ning keegi vooru ise üle ei võta, võib kõneleja jätkata, kuni esile tuleb mõni muu

Kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata reeglis 1a ega 1b, vaid kasutatakse reeglit 1c, hakkab reeglistik 1a-1c järgnevas võimalikus siirdekohas uuesti tööle
Naaberpaarid (uuritakse, sest kultuurid on nii erinevad) esinemist vestlutes
Küsimus-vastus – küsimustele eeldatakse vastuseid

Kumb variant sulle rohkem meeldis?

Esimene.
Tervitus – vastutervitus

Tere!

Tere-tere!
Ettepanek – nõustumine/mittenõustumine

Lähme õhtul kinno!

Olgu, lähme
Sotsiolingvistika
Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühis konnas .
Empiiriline uuring – kogutakse andmed ja siis analüüsitakse seda
Variatiivsus
- geograafiline
- sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass)
- situatsiooniline (stiil, formaalsuse aste)
Keele variante : dialekt ehk murre, sotsiolekt (teatud sotsiaalseststruktuurist lähtuv variant – õppejõud/vanem), släng, allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeel)
Laias tähenduses sotsiolingvistika:

• ühiskondlikud protsessid
  
• keele varieerumine
  
• mitmekeelne ühiskond
  

Praktiline sotsiolingvistika: keele planeerimine , hariduspoliitika, keelepoliitika jmt. Meetodiks enamasti sotsiloogilised küsitlused keelega seotud teemadel (nt rahvaloendus)
Kitsas tähenduses sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise kvantitatiivne / statistiline analüüs
Kitsas tähenduses sotsiolingvistika

• keeleliste variaablite detailne empiiriline uurimine, nt indlise keeles: fourth floor (r-hääldamine või mittehääldamine)
  
• eesti keeles näiteks – nud/-nd
  

Keele varieerumine
"Eesti murde ja kohanimed ", Tallinn 2002, eesti murrete jaotus
põhjaeesti (PE) ja lõunaeesti (LE) keeled
PE LE
Kõht kõtt
Üks, kaks üts, kats
Laps lats
Küsimus küsümüs
Linnad, õunad liina, ubina
Linnas liinan
Peab piat
Keel ja identiteet
Keele ja kultuuri koosmõjul võivad tugevneda ka vanad kogukonnad.
Eestis nt seto, võro, mulgi , kihnu, hiiu jm.
https://www.setomaa.ee/et
http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/ajalugu/mulgi-kultuuri-instituut/
http://www.kihnuinstituut.ee/
http://www.wi.ee/
Suuline keelekasutus
Suuline kõne:
1) ajaline, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktiline;
2) intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid)
3) kirjalikust erinev lauseehitus , parandused, reformuleeringud, partiklid jne;
4) tavaliselt vähem formaalne kui kirjalik.Keeleteadus 27.11.2018
Kordamine (kordamisküsimused)
Diskursus: tekst koos kontekstiga (võib olla keeleline või mitte keeleline)
Tekst, teksti liikideks jaotamise põhimõtted
Tekstilingvistika: laiemalt tekstidega. Tekstiliigid ja tüübid
Diskursuseanalüüs
Konversatsioonianalüüs – vestlusanalüüs: voor, vooruvahetus, naaberpaarid (nõustumine/mittenõustumine, küsimine/vastamine)
Sotsiolingvistika, kitsas (uuringud – kaubamaja 1. ja 4. korrusel erinev keelekasutus erinevatel klassidel) ja laias (uurinmustulemuste rakendamine – keeleseadus) mõttes: keelte sotsiaalne staatus (milliseid õigusi teise keele rääkijatele? Murded. Mitu varianti võib ühest keelest olla) varieerumine: geograafiline, sotsiaalne
suuline kõne ja kirjalik keel
psühholingvistika uurimisalad. lapsekeel, mitmekeelsus , teise keele omandamine / õppimine.
(al. siit 27.11)
keelevõime – kas kaasasündinud või omandatud? (Chomsky jt)
Neurolingvistika
Keel ja geenid
Viipekeel
Uurimisküsimused ja meetodid keeleteaduses
Korpused
Eksperimendid
Eksperimendid psühholingvistikas
Nt E.Roschi kategooria ja prototüübi katsed (põhitasadn ja prototüübid, mille pidi hindama , mis kategooriasse kõige paremini sobib)
Kategooria sees valitsevad lookmete vahel semantilised seosed.
Inimesed jagavad ja klassifitseerivad maailma põhitasandi abil
Liikuma – jooksma – sörkima (inglise keelest tuli)
Prototüüp – tihti vaid ettekujutus keskmisest kategooria liikmest, komplekt omadusest
Pilgujälgimiskatse (ka mouse tracker) – lugemisoskuse hindamisel, aga ka palju muud. Mõistmine/protsessimine on lineaarne inimesel. Protsess hakkab kohe pihta ja aju mõtleb palju variante, siis kui inimene ütleb mis toimub, siis on kõik.
Akupõõsa(aju hakkab tegutsema)käärid – online processing
Viipekeel
Viipekeel
Viipekeele olemus – mõtted ja info kuuldavast ja nähtavast maailmast tuua nähtavasse ja vaikivasse maailma
Maailmas on mitmesuguseid viipekeeli. Eesti viipekeel on eesti kurtide omavaheline suhtluskeel. Erineb olulisest ASList. ASLi Eesti viipekeele ühine osa on suurem, kui inglise ja eesti keelel.
Maailma tuntuim viipekeel American Sign Language (ASL)
Viipekeel on loomulik keel: sellega saab väljendada kõiki mõtteid, tundeid ja soove nagu kõneldavas keeleski.
Erivorm – puutekeel (konspektis nr 12)
Viibe: viibete moodustamise üksus on kereem
3 kereemitüüpi:
See, mis artikuleerib, s. o liigub (käelaba, rusikas jne) – käevorm (handshape) – liigub
Koht, kus artikulatsiooniliigutus aset leiab (keha ja näo eri piirkonnad) – viiperuum – kõik kohad on tähenduslikud
Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne)
Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem)
Kereemide arv on viipekeeleti erinev
Viipekeelte universaal: kõikides viipekeeltes on 6 käevormi, mille kurdid lapsed esimesena omandavad.
Viipekeeltel on ka murder – geograafilised variandid
Viipekeeled muutuvad, arenevad, hääbuvad ja tekivad (nt Nikuraagua viipekeel). Sama juhtub ka kõneldud keeltega.
Neurolingvistika
http://peaasi.ee/aju-struktuur/ Broca piirkond ja Wernicke piirkond
NEURON JA SÜNAPS http://peaasi.ee/neuron-ja-sunaps/
Käsitletakse seda, kuidas keel ajus esindatud on – Broca ja Wenicke piirkond ajus. Töötlevad keelt. Arvati, et need on ainukesed keelepiirkonnad, aga siis selgus, et nii ei ole (õnnetus-pool aju-keel on ununenud-õpib keele uuesti).
Broca on mõlemas aju poolkeras , kuid kõnevõimet seostatakse juhtiva ajupoolkeraga
Keele töötlus toimub neuronite voolus ajus.
Afaasia – trauma tagajärjel/ vananedes (mikroinsuldid) keele üksused saavad kahjustada. Nende uurimise kaudu saab järeldada, kuidas aju keelt töötleb.
On ajukoore alune kahjustus.
Keeled ja geenid: FOXP2 - see geen ei ole keel
2001 – on leidnud geeni nimega foxp2, mis on keele koodi kandija. MMonaco, Fisher ja Hurst leidsid. Uuriti suguvõsa, kellel on keelehäire ja siis ema ja lapselt leiti see mutatsioon .
Kõiki selle geeni funktsioone ei ole teada. On teada, et FOXP2 mutatsioonid põhjustavad keelehäireid.
......Mis jääb rääkimata......
Keel ja kultuur, keeleteaduse ajalugu, ajalooline keeleteadus, Eesti perekonnanimede raama ( onomastika ), Liivimaa kroonika
Rakenduslingvistika – keeleteaduse osa, milles tegeletakse praktiliste väljunditega.
Keeleõpe
Arvutilingvistika, korpuslingvistika
Õppematerjalid
Jne
Keeleteadus – miks ja kellele
Keeleteadlane on keeleolemusega tegelev uurija. Kirjeldab ja seletab
Õige/ hea ja vale/ halb keel
Keeleteadus ja keelekorraldus (koostab keeleteadlase põhjal reegleid. Sageli on sidemed liiga nõrgad nende kahe vahel ja siis tulevadki halvad reeglid), keelehoole
Soovitused ja kirjeldused ning seletused
Kust sõnad tulevad? Miks? Etümoloogia sõnastikud. Ühised jooned grammatikas jne
Kuidas algas – suuline keel oli muutunud rääkiva kõnega erinevaks ja oli vaja luua normid, et seda hoida.
Järgmine etapp seoses piibli tõlkimisega (kõigi keelte grammatikat üritati mahutada ladina keele grammatika malli)
Praegune etapp – suurte võrreldavate andmekogude ja digitaalse meedia ajastus
Kas uurijale tuttav või tundmatu keel?
Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (tugitoolilaused)
Mitte-emakeelt uurides soovitas kasutada autentseid allikaid . Nt paraleerkorpused
Kui tähtsa kirjeldada/uurimustes kasutada uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid , emakeelekõnelejad, sõnaraamatud, leksikonid
Tundmatu keel : ükskeelne välitöö (vaatasime filmi selle kohta)
Mida uurida saab:
Sõnavara, grammatikat, morfeemi päritolu, keeleteaduse algusaegade olulisel kohal eelkõige kirjeldamine
Tänapäeval – sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid
Kuidas – tugitool (empiiriline) või korpused
Sõltub alati objektist ja eesmärgist
Keeleteaduse meetodid
Lingvisti keelepädevus ja korpused
Empiirilised uurimused – päris keelekasutus
Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeeriminie, korpused; sõnaraamatud, arhiivid , katsed
Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid
Perspektiiv: sünkrooniline (praegu kasutusel olev keel), diakrooniline (arengus ja muutumises ajaloolises vaatepunktist)
Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika)
KORPUS - TEKSTIKOGU
Korpus on (tavaliselt) polüfunktsionaalne elektroonilisel kujul olev tekstikogu, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest (või mingist kindlast „lõigust“)
Tekst= nii kirjalik kui ka suuline
Intrnetikeele korpused
Plussid:
Lihtne koguda
Andmemahud tohutu suured
Keelt saab siduda ajaga
Pikalt saab jälgida
Miinused:
Tekstiliike on palju erinevaid
Korpuste liigid:
-- kirjaliku keele korpus
-- suulise keele korpus
-- erikorpus – mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne.
-- paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. Kui on mitmekeelne korpus, siis on tõlked panud vastavusse (mis on mille tõlge)
Korpusuuring on olemuslikult vaatluslik uurimus ( observation ). Ei saa muuta – jälgid-järeldused
Semantiliste tunnuste märgendamine. Kelle intuitsioon – kasutamine seda. Lubatakse enda intuitsiooni põhjal järeldusi teha, kui on väga suured andmemahud – mida suurte numbritega teha.
Ideaalis on korpusuuring puhas kasutuspõhine lähenemine
Korpusuuringus materjali semantiline märgendamine – otsustus on võrdlusprotsess oma intuitsiooniga?
Korpusuuringute tulemuste mudeldamine (juhuslikud metsad jm). Nt 300milj sõna pealt uuring – liiga vähe infot – mudel ja siis saab vaadata, kas arvuti käituks sama moodi selle olemasoleva info põhjal.
Mida uuritakse
Sagedus (sõna, võrm, paus)
Kollokatsioone
N-gramme
Keskmist silpide arvu sõnas, foneemide arvu sõnas)
Sketch Engine: näiteks trigrammid (N-gramm koosesinemised (ka bi-) – kõige sagedamini esinevad kolmikus „et see on“ „ei ole võimalik“ „see ei ole“ jne
Wordnet https://www.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/index.php#sec-5 – alammõisted ja ülemmõisted – eesti keele sõnade kohta loodud seosed
Süntesaator http://www.filosoft.ee/gene_et/
ANALÜSAATOR http://www.filosoft.ee/html_morf_et/html_morf.cg i
KOLLOKATSIOONID
Foneetikakorpus https://www.keel.ut.ee/et/foneetikakorpus
KORP
Tüpoloogilised andmebaasid
Parameetrite küsimus: mille alusel võrrelda? ( comparative concepts)
Andmete mudel tüpoloogilises andmebaasis koosneb enamasti neljast osast: keel – ei võeta seisukohti keele variantide osasa (languoid), parameeter (ehk võrreldav mõiste, ingl k comparative concept , WALSis on tunnus (feature), väärtus ehk mõõdik (koosneb keelest ja parameetrist) ning allikas.
Inimõiguste deklaratsiooni paralleelkorpus (kiri ja kõne) https://udhr.audio/
Katsed
Psühholingvistikas katseline meetod kõige tavalisem
Foneetikas ka
Keeleteaduslikum perspektiiv
EKSAM
Materjal:
Morfoloogia ptk + grammatikamõistete lisa + soome-ugri ja indoeuroopa keeled (maailma keelte ptk) + Loengud
Vorm:
Mõisted lühidalt defineerida
Üks pikem avatud vastustega küsimus
Üks loogika ülesanne loengutel saadud teadmistele toetudes lahendada