gi- ja ki-liide -gi kui ka -ki jäävad liitumisel sõna lõppu N: Kasski Liide -gi liitub helilisele häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helilised häälikud on täishäälikud ja helilised kaashäälikud Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü. (Õpi pähe!) Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v. (Õpi pähe!) N: ÕUNGI, ONUGI, JNE. Liide -ki helitule häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3.kui sõna lõpeb sama kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) modernne 4.ülipikk s kirjutatakse kahe tähega l-i, m-i, ...
Diana Kuzmina 9B klass Filmikunsti algbaas · Filmindusele panid aluse vennad Lumierid, kes viisid 1895. aastal läbi esimese seansi omaloodud filmiprojektoriga, mida nimetati kinematograafiks. · Thomas Edison oli aasta varem leiutanud kinetoskoobi, seda sai kasutada liikuvate piltide vaatamiseks piiluaugu kaudu. · Esimesi filme kanti ette pildiribasid kiiresti läbi lapates, et tekiks ühtlane liikuv pilt. · Filmid olid mustvalged, helitud ja tõsielulised. Filmikunsti areng · Vendade Lumiere'ide leiutatud mustvalgetele filmidele lisati 1920. aastail heli. · Järgnevatel aastakümnetel loodi värvifilmid. · Filmitehnika muutub eraldi kunstiliigiks. · Enne Esimest maailmasõda hakati näitama menukaid kirjandusteoseid, kus tegi kaasa paljud tuntud kirjanikud ja näitlejad. · Tuntutuim lavastaja ja näitleja oli Charlie Chaplin ning joonisfilmi suurkujuks kujunes Walt Disney.
· Konsonandid : kaashäälikud tagavad sujuvuse ja rütmi · vokaalid : täishäälikud tagavad kõlavuse, lihtsaimas vokaalsüsteemis i,a,u Läänemeresoome keeled : eesti,liivi,vadja, soome, karjala, vepsa, isuri keeled. kõrged ette - ü,i kõrged taha - õ ,u Praktika: 1. Vokaalide trapetsi keskkõrged ette - ö ,e keskõrged taha - o tundmine, helitud häälikud ette - ä taha madalad - a 2. Omasõnade õigekirja reeglite tundmine (töölehed 1ja2, töövihiku harjutused, õpiku materjal) Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku ( k,p,t,g,b,d,f ja h, s ja s) kõrvale k,p,t. ( ohtlik, lapsed, okstes )
see kreool välja kujunes. See toob kreoolkeele originaalkeelele lähemale. duaal – ehk kaksus. Kasutatakse paaris nimisõnade puhul. käed, silmad. esimene häälikunihe – EHK Grimmi seadus. Esimese hääliku nihke kapitaalsus seisneb selles, et ta eristab germaani keeled muudest indoeuroopa keeltest. I häälikunihe toimus ühisgermaani keele ajal umbes 11 saj eKr. I häälikunihe mõjus klusiilidele. 1) helitud klusiilid -> helitud frikatiivid k-h, p-f, t-th 2) helilised klusiilid -> helitud klusiilid g-k, b-p, d-t, gw-kw 3) aspireeritud helitud klusiilid -> helilised klusiilid gh-g, bh-b, dh-d I häälikunihkel on ka kolm erandit. 1) häälikunihet ei toimu kaashäälikuühendites sp, sk, st. See tähendab et ld.k aster on star ja Stern mitte sdar ja Sdern. 2) Kaashäälikuühendite kt, pt korral toimub nihe vaid esimeses klusiilis. seega ld. k nox/noctis on Nacht mitte Nachd. k läheb h aga t ei muutu. Also neptis – nift mitte nifd. 3) Toimib Verneri seadus.
Väikse tähega kirjutatakse: · Keelkondade,keelerühmade,keelte ja rahvuste nimetused:eesti keel, inglise keel,venelane,türklane,inglane,setu murrak. · Kuude ja nädalapäevade nimetused:veebruar,küünakuu, heinakuu, reede, laupäev · Pühade ja tähtpäevade nimetused: jaanipäev,jõulud,sünnipäev,kadripäev. · Üritusete nimetused:X olümpiamängus,Tartu maraton,esimene üldlaulupidu Helilised ja helitud häälikud Kõik täishäälikud on helilised.Kaashäälikutest on helilised j ,l ,m ,n ,r ,v . Helislisele häälikule liitub gi:ihmgi,päikegi,kanagi,mahlgi,puugi,akengi. Helitud kaashäälikud on b ,p ,d ,t ,g ,k ,f ,h ,s ,z Helitule häälikule liitub ki: kasski,kukkki,ukski,haabki,.
Eesti keele häälikud jagunevad: - täishäälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü) - kaashäälikud - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, S, Z, Z, X, Y) Helilisuse järgi jagatakse häälikud: - helilised häälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, L, M, N, R, V, J) - helitud häälikud (K, P, T, G, B, D, F, H, S, S, Z, Z) Vokaalid on häälikud, mis moodustatakse häälekurdude osalusel ja nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistuseta välja. Vokaalid erinevad üksteisest artikulatoorselt moodustuskoha poolest. Vokaalide akustilistest omadustest on olulisim nende formantkoostis ehk see, missugustesse häälelaine sagedusribadesse on koondunud kõige rohkem akustilist energiat.
Komi keel Kus Kõneldakse? Kõneldakse Venemaal Piirkonnad Komi, Permi krai Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Hääldus ja rõhk Komi keeles on kaashäälikud , , , , , , , , , , , , helilised. Konsonandid , , , , , , , ja võõrsõnades kohtuvad , , on helitud. Häälikud ts ja dz võivad olla palataliseeritud (, ) ja palataliseerimata (, ). Palataliseeritud ja hääldatakse susisevalt. Tähestik Komi keele kirjutamiseks kasutatakse tänapäeval vene tähestikku, mida on täiendatud lisamärgiga . Keele sugulus Uurali keeled soome-ugri keeled soome-permi keeled Permi keeled Käänded Komi keeles eristatakse traditsiooniliselt kuutteist käänet. pilt Click to edit Master text styles Second level Third level ...
üksikhääliku õigekiri Helilised häälikud - täish. + kaash.(j,l,m,n,r,v) Helitud häälikud - kaash.(sulgh.+f,h,s,s,z,z) · helitu kõrvale k, p, t (-ki) erandina liitsõna (raudtee) liite ees (jalgsi) sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin) võõrsõna (absoluutne) erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist sõna sees: i silbi lõpus, j silbi alguses (maias, majas) ü ja i järel ei kirj. j-i - ei kehti tegijanim., liits. häälikuühendi õigekiri iga häälik ühe tähega (metalne) ei kehti kui 1) liitsõna (plekkpurk) 2) liide algab sama kaash., millega lõpeb sõnatüvi (keskkond) 3) -gi, -ki ees (kasski) 4) l,m,n,r järel 3. välte korral s 2 tähega, kui e...
Fidži istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika. Vastastikku mõistetav tokpisini keelega, mida kõneldakse Paapua Uus-Guineas dekreoolistumine – nähtus, kus kreoolkeel muutuks tagasi keeleks, millest ta arenes (pole siiamaani veel täielikult juhtunud) duaal – kaksus, kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid esimene häälikunihe – Grimmi seadus – helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv – hõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled
tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised j Imnrv Helitud kaashäälikud onbpdtg kfh sszt) Helilisele häälikule liitub -gi: vihmgi, kanagi, kohvgi, koorgi, mahlgi, kanngi. Helitule häälikule liitub -ki: kottki, palkki, leibki, kukkki Liitsõnade kirjutamisel sõnade kirjapilt ei muutu: raud+tee, kuld+sõrmus, umb+kaudu, raud+tara. Ka sõna lõppu lisanduva liite korral jääb sõna kirjapilt muutumatuks; leib+kond, ring+kond, jalg+si, varg+si. Helitute häälikute kõrval võib olla b, d, g sama sõna muutevormides:
I välde II välde III välde Fonotaktika. Fonotaktika määrab,millised häälikujärjendid on keeles lubatud,millised mitte. Eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik. Ühes silbis ei tohi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbituumale lähemal kui helitud kaashäälikud. Eesti keeles on häälikujärjend ji EI ESINE !! Eesti keele rõhutustes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega täishäälikuühendeid. Eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a,e,i,u JA o .
Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjutada üldosa) Põhja-Korea Vabariik Venemaa Föderatsioon 3. Asutuste ja organisatsioonide nimed Tartu Ülikool- Tartu ülikool ehk on lubatud ka väikese tähega kirjutada
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-heli...
Täheortugraafia G,B,D, K, P,T Sõna algul Disain, galaktika, broiler Nõrga b-ga blokk on liit Pluus- riietus, bluus muusika stiil Bool-külm jook Pool väike niidi rull Botas- spordijalats Potas- tuha sool karbinaat Balsameerima Bankett Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutata...
Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasi andmiseks. Tähistatav e. tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e. täishäälikud tagavad kõne kõlalisuse: a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü) ja konsonandid [e. kaashäälikud(ahtushäälikud:j,l,m,n,r,v. moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud)]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal. ...
kaks s-i (KÜ erand) Valss 5. KI ja GI liite puhul ei kao Kokkki Kirjutatakse häälduse ja reegli mitte ükski täht (KÜ erand) Kohvgi teadmise pärast valesti, näiteks Kappki kohvki ja kokki ning ei teata, millised on helilised ja helitud häälikud 6. Liitsõnas ei kao ükski täht Pannkook Eksitakse sõnas, sest ei tunta ära (KÜ erand) Klapptool liitsõna 7. mata liide Õppimata Kirjutatakse tihti õppimatta. Lihtne lause meelde jätmiseks: -mata ei saa
Sulghäälikute õigekiri Tööleht erista põhireeglit erandist, Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud mõista reeglite ja esinevad nii sõna algul, sisu, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse erista helilisi ja järgi kirjutada, mõnikord ei helituid vasta hääldusele ka sõna häälikuid; sees olev sulghäälik. jäta meelde
(Austraalia) ja Fidzi istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika. Vastastikku mõistetav tokpisini keelega, mida kõneldakse Paapua Uus-Guineas dekreoolistumine nähtus, kus kreoolkeel muutuks tagasi keeleks, millest ta arenes (pole siiamaani veel täielikult juhtunud) duaal kaksus, kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid esimene häälikunihe Grimmi seadus helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv hõõrdhäälikud j, v, f, s, s, z germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidisi, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
keelemärke omavahel kombineerida nii, et tekiksid keerukamad keelemärgid 5. Polüseemia, homonüümia ja sünonüümia mõiste! · Polüseemia- mitmetähenduslik · Homonüümia- samakõlalisus · Sünonüümia- samatäehnduslik 6. Häälikute liigitus! · Häälikud jagunevad täishäälikuteks ja kaashäälikuteks · Kaashäälikud jaguenvad omakorda ahtushäälikuteks ja sulghäälikuteks · Täishäälikud on helilised ja kaashäälikud on helitud häälikud · Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü · Ahtushälikud: j, l, m, n, r,v · Kaashäälikud: s(z), h, f, s, (z) · Sulghäälikud: k(g), p(b), t(d) 7. Vokaali mõiste, vokaalide moodustamine! · Vokaal- täishäälik · Vokaalid moodustatakse väljahingamisel, aga koos häälepaelte vibreerimisega · Nt: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü 8. Konsonandi mõiste, konsonantide moodutsamine!
1. l, m , n , r järel olev ülipikk s kirjutatakse kahe tähega : valss, simss, kirss, kurss, ressurss ,seanss 2. Rõhuliite gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks :linngi,pallgi,värsski,tammgi 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide: kompleksseid, modernne ,õhkkond 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks : keskkool,võrkkiik,pappkarp,allkiri, punnsuutäis -GI, -KI 1. Helitud häälikute järel kirjutatakse rõhuliide ki : kasski , vendki,haabki 2. Helilisele häälikule liitub gi : vihmgi,kanagi,kohvgi,koorgi,mahlgi,kanngi I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal Silbi lõpus kirjutatakse I : maias, hoia,seeria NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia
Kuna kurrupilu on avatud, ei saa häälekurrud võnkuda. · Sosistamine külgmise ahendajalihase kokkutõmme sulgeb kurrupilu, mille puhul pilkkõhred eemalduvad teineteisest ja tekib kolmnurkne kõhrepilu. Õhuvool ei katke ega paugu (erinevalt normaalkõnest), sest häälekurrud pole kunagi täielikult sulgunud. · Helilised häälikud nagu normaalkõnes: häälekurrud avanevad-sulguvad kiires tempos. · Helitud häälikud nagu hingamisel: samasugune hääletus, häälekurrud on üksteisest eemal ja tõmbuvad kokku-lahku. 13. Missugused on artikulatsioonielundid (häälduselundid)? Pehme suulagi, kõva suulagi, hambasombud, hambad, huuled, keel. 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõnes toimub häälikute moodustumise lõppfaas. 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs: Keel:
Sõna vägi Väidetakse, et inimene ei suuda hetkegi mõtlemata mööda saata. Peas keerlevad helitud sõnad, mis ei pruugigi oma kõla kunagi leida, need täherägastikud jäävad meie endi südameid pitsitama. Kõla leidnud sõnad võivad tungida aga ka läbi teise inimolendi rinnakorvi, otse punasesse verepumpa. Öeldakse, et sõnadega võib liigutada mägesid. Tõsi ta on. Noil väikestel ritta seatud tähtedel on maagiline võim. Kolm tähestikulist kujundit ning võime siduda end igaveseks oma armastatuga. Juba ainuüksi ,,jah" ning ,,ei" võivad pöörata me maailmad kardinaalselt ümber
Ladina tähestikku nimetatakse Oromos Qubeeks. Peale Qubee vastuvõtmist arvatakse, et vahemikus 1991 - 1997 on Oromo keeles kirjutatud rohkem tekste, kui sellele eelnenud sajandil kokku (1). Oromo keeles on 27 kaashääliku foneemi, mille hulka kuuluvad ka p, v ja z, mida kasutatakse ainult laensõnades. Foneemide [š], [č], [p‟], [ɗ ] ja [ň] kirjutamisel kasutatakse diagraafe sh, ch, ph, dh ja ny. Nagu ka paljudes teistes Etioopia keeltes on ka Oromo keeles kasutusel helitud kaashäälikud, milleks on [ p’ ],[t’ ],[č’ ] ja [k’ ] (3). Samuti viis pikka ja viis lühikest vokaali. Vokaalide pikkuste erinevused on kontrastiivsed, näiteks hara (järv), haaraa (uus). Ka kaashäälikute pikkus eristab sõnu üksteisest, näiteks badaa (halb), baddaa (mägismaa) (1). Sõnade helikõrgus sõltub paigutusest ja mingil määral ka grammatikast. Näiteks rõhk nimisõna eelviimasel silbil on kiire võnkesagedusega. Kirjapildis ei ole helikõrgus tavaliselt märgitud.
ÜLES, kõrged vokaalid i → ü õ u VAHEPEALE, kesk e → ö o kõrged vokaalid ALLA(koos lõuaga), ä a madalad vokaalid ETTE, eesvokaalid TAHA, taga vokaalid Vokaalharmoonia: keeleteaduses sõna järgsilpide täishäälikute sõltuvus esimese silbi täishäälikust. Eesti keeles esineb murretes. Nt: Soome keeles on seda palju (külä) ü→ä 11. Helitud häälikud eesti keeles Helitud häälikud on sulghäälikud ehk klusiilid on: G B D K P T S H F Š *neile lisandub alati +KI (porganditki) 12. 5 poolitamisreeglit eesti keeles 1) Liitsõnade poolitamine – toimub sõna liitumise kohast Nt: müra – karu, alla- hindlus 2) Konsonant (kaashääliku) ühend – viime viimase kaashääliku järgmisele reale, kui talle järgneb vokaal Nt: korst – nale, vintsk – lema (mürama)
Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki
Eesti keel, 9. klass Kordamine Reeglid 1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne).
Tooge näiteid! Klusiilid, frikatiivid, nasaalid, lateraalid, tremulandid 23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! Larüngaalid e kõrihäälikud (h), farüngaalid e neeluhäälikud (eesti keeles pole), nasaalid, oraalid e suuhäälikud: uvulaarid p, velaarid k, , g, palataalid j, s, alveolaarid t,s,d,l,n,r, dentaalid t,n. 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Helilised ja helitud. Tooge näiteid! 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? 17: k, t, t´, p, s, s´, s, h, f, v, m, n, n´, r, l, l´, j. eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus, võõrtähed s ja z, palataliseeritud foneemidel puuduvad kirjas neile vastavad tähed, frikatiivid f ja v moodustavad ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 26. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus
9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Kõne eeltingimuseks on hingamine. hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. Häälikute genereerimiseks vajalik eeltingimus on rõhu muutus õhuvoolu loomiseks (Bernoulli' efekt). Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11
2) hambad + hambasombud: dentaalsed / alveolaarsed: t, d, z, n, l 3) pehme suulagi: velaarsed: k, g, 4) huuled+hambad: labiodentaalsed: f, v 5) hambad: dentaalsed 6) kõva suulagi: palataalsed: j, s 7) kõri: larüngaalsed: h 8) hambasombud + keeletipp: alveolaarsed / apikaalsed: r Häälikute liigitus fonatsiooni järgi 1) helilised (õhuvool paneb häälepaelad kiires tempos avanema ja sulguma): vokaalid + b, d, g, j, v, m, n, , r, l, 2) helitud (häälepaelad ei avane ega sulgu, vaid on kogu aeg kas lahti või kinni): k, t, , p, s, , s, h, f. [Hindi järgi on g,b,d helitud] Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi: /k, p, t, - s, , s - h - f - v, j - m, n, - r, l, /. Neist s ja f loetakse võõrfoneemideks. Konsonandid võivad moodustada geminaatkonsonante (silbipiiriga poolitatud topeltkonsonant: kammid, dusi) ja konsonantühendeid (2-5 laadilt erinevat konsonanti). Fonoloogilised probleemid
läbipääs (õhk voolab hõõrdemüra tekitamata). Tähtis moodustustunnus (ei kajastu tabelis lahtrina, vaid kaldjoonega) on häälepaelte tööst sündiv helilisus (vastandpaarid: heliline helitu häälik, ingl voiced voiceless, vn ; vrd p/b, /, s/z jne). Põhimõtteliselt saab igast helitust konsonandist helilise analoogi ja vastupidi (erand: helitu kõrisulghäälik []). Nii on eesti sõnades mahl, kõhr, vihm, käsn, latv muidu helilised l, r, m, n, v asendi mõjul helitud (vrd ka vn , jms). Kõmri keeles on helitu l-frikatiiv [] (kirjas "ll") omaette foneem (vrd lamp `lamp' llam `hüpe, samm'). Helilisusopositsioon ehk helitu ja helilise vastandamine, eristamaks tähendusi (ingl beg peck), leiab rakendust eriti klusiilide, afrikaatide, frikatiivide juures. NB: eesti keeles seda pole täht b, d, g, z või z märgib üksnes helitu foneemi /p/, /t/, /k/ (võõrsõnas /s/, /s/) lühidust!
Tapi puhul keel puudutab kergelt suulage. Flapi puhul toimub liikuv suulae puudutus. Poolvokaal Õhu väljapääs suhteliselt vaba. Sarnanevad pigem vokaalidega. Hääldatakse eri kohtades. Nende hääldamisel ei teki olulist ahtust õhuvoolu ette. Õhk pääseb laiast ruumist liikuma. Muude konsonantidega koos esinedes võivad sarnaneda pigem konsonantidele, kuigi üldjoontes vokaalisarnased. FONATSIOON - ehk mida teevad häälekurrud? Helitud konsonandid – häälekurrud ei võngu (lehel 1. tabeli paarishäälikute puhul vasakpoolsed), häälepilu on kas täiesti avatud või suletakse see osaliselt, nagu h hääldamisel, või täiesti sulguda, mispuhul on tegu kõrisulghäälikutega. Helilised konsonandid – häälekurrud võnguvad, mis tagab helilisuse (lehe paarishäälikutel parempoolsed). Kärisev – kärisevat konsonanti märgib tilde konsonandi all.
Lahtised puudub silbi lõpp Kinnised silbi lõpp on olemas 13. Kõnetakt keele väikseim rütmiüksus 14. Fonotaktika määrab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. 15. Eesti keele fonotaktika reeglid: eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik ühes silbis ei tohi olla rohkem kui 2 täishäälikut kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbi tuumale lähemal kui helitud eesti keeles häälikujärjend ji ei esine eesti keele rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega -ühendeid eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a, e, i, o, u NB! Võõrsõnad muganevad aja jooksul keele fonotaktika reeglitega. NB! H ei saa esineda pika täishääliku järel. 16. Sõnaliigid: Nimisõnad nimetab asju, olendeid Omadussõnad väljendab omadusi Arvsõnad väljendavad arve
1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vokaalide vahel või üksik häälik sõna algul või lõpul. Näide: Sõna kaamel - lihthäälikud on k, aa, m, e, l. Sõna õpetaja - lihthäälikud on õ, p, e, t, a, j, a. 10
konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid e sulghäälikud [kptgbd], frikatiivid ehk hõõrdhäälikud [f, v, h, s, z], afrikatiivid (klusiilialgulised frikatiivid) [pf, ts], nasaalid e ninahäälikud [m, n], lateraalid e külghäälikud [l], tremulandid e värihäälikud [r] ja poolvokaalid [j, w]. Erinevalt vokaalidest on paljudes keeltes oluliseks konsonantide liigitamise aluseks helilisus. Helilised konsonandid [v, z, m, n, r, l]. Helitud [b, d, g, t, k, p, f, h, s]. Helitud klusiilid on akustiliselt tehelikult vaikus, kuid sulu vallandudes tekib müra. Frikatiive iseloomustab kitsast ahtusest põhjustatud kahin. - Suprasegmentaalsed omadused Kõne suprasegmentaalsed ehk prosoodilised (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadusd on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia. Suprasegmentaalsed
kotlet___, kolmas etap___, mängib harf___i, sööb borš___i, pane raha seif___i, tuleb jal___si, nõu___sin aru, sea___ke valmis, nii___ke heina, tõr___sad juu___sed, ei bluf___i, hakkas bluf___ima, joob mors___i, mors___iklaas, huvitav interv___uu, psüüh___iliselt haige, väärtuslik___ud ak___siad 3. Lisa sõnadele rõhuliide -gi või -ki. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, f, h, s/z, š/ž Helilistele häälikutele liitub ______, helitutele _____. sina___, otsustab___, sukk___, kann___, laud___, tumm___, kohv___, mapp___, beež___, dušš___, puur___, lill___, leib___, sai___, kass___, räägid___, kiirustan___, aastast___, naine___ Paranda: kellegile, millegist, kellegilt, millegiga Liidete õigekiri
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, kee...
lastel).Meeshääle kõrgus on umbes 70-150 Hz ja naishäälel umbes 150-300 Hz. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad (see annab häälele tema kõrguse ja helilisuse). Kui hingeldame ja häälekurrud ei sulgu korralikult, tekib käre hääl. 12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? 1) sügav hingamine 2) jõudehingamine ja paljud helitud häälikud 3) sosistamine 4) helilised häälikud. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Ülesanne hääle häälikuteks kujundamine. Aktiivsed artikulaatorid on huuled ja keel. Kõnetrakt: 1)Neeluõõs: neeluhäälikud e farüngaalid 2) Ninaõõs: ninahäälikud e nasaalid 3) Suuõõs: suuhäälikud e oraalid. Nasaalne resonants: Nasaalid - õhk väljub ainult nina kaudu. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist
12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? · Hingamine: pilkkõhred ja häälekurrud paiknevad üksteisest võimalikult kaugel, et õhuvool läbiks häälekurrud ilma takistuseta. · Sosin: häälekurrud ei sulgu kordagi täielikult, nende vahelt läbi liikuvad õhuosakesed hõõrduvad vastu pikkõhrede servi, tekib kahin. · Helitud häälikud: häälekurrud üksteisest kaugel (sulge ja avanemisi ei saa tekkida) v. häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult. · Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? · Neeluõõs (pharynx) · Ninaõõs (cavum nasi) · Suuõõs (cavum oris) 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner; uurisid indiviidide keelekasutust ja murdeid; historitsism keeleteaduse peamine eesmärk on keele ajaloolise muutumise kirjeldamine; analoogia kui häälikuseadustega ei saa midagi seletada, tuleb kasutada analoogiat 12. Häälikuseadused Häälikuseadused on keele süvastruktuuri kohta; A muutub või on asendatud Bga, B on tuletatud Ast; häälikuseaduseid: umlaut, Grimmi seadus (ahelmuutused; helitud stopphäälikud muutuvad helituteks frikatiivideks, helilised stopphäälikud muutuvad helituteks stopphäälikuteks), Grassmanni seadus, Verneri seadus, inglise suur häälikumuutus 13. Kirjeldav keeleteadus Kirjeldav e deskriptiivne keeleteadus vastandub normatiivsele e preskriptiivsele keeleteadusele, samuti teoreetilisele keeleteadusele; kirjeldab keele fonoloogiat, sõnade morfoloogiat, hästi moodustatud lausete süntaksit, sõnavara tuletust, sõnavara alates 1000 ühikust ja tekste
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
keeled, Ida-fidzi-polüneesia keeled, Polüneesia keeled. (1) 3. Keelt räägitakse Anuta saarel, vähesel määral ka Tikopia saarel. 4. 270 kõnelejat. (1999 andmetel) Keel on väljasuremis ohus. (1) 5. Numbrid 1-10: 1- tai 2- rua 3- toru 4- pa 5- nima 6- ono 7- pitu 8- varu 9- iva 10- puangapuru 11- 6. Kaashäälikud: p, t, k, b, d, g 12- Helitud kaashäälikud: p, t, k 13- 'v' ja 'w' ei ole eristatavad häälikud. Tavaliselt hääldatakse mõlemat kui helisevat 'v'-i. Sellist häälikut nagu 'f' ei esine. (2) 14- Huvitav fakt anuuta keele puhul on selle väike konsonantite hulk: ainult 8 foneemiga anuta keel on seega üheste väheste maailma elavate keelte seas sellise eripäraga. 15- Väike hulk kaashäälikud on ilmselt foneemilise koondamise tulemus(ühinemine ja
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus erinev nt. Õieti ja õigesti, ennem ja enne, vahel ja vahest. 3) Häälikud ja foneetika Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, Helilised Helitud (h ja s) ü. L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. (C täishäälik ehk vokaal, V- konsonant ehk kaashäälik) Täishäälikuühend e diftong: nt auto.
kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi paati ja veri veerin veeris te
(võnkumise) tulemusena. Helivõnkeid tekitavad häälepaelad (häälekurrud). Võngete tekkekohta nimetatakse ka häälepilu-ks. Häälikute nii- või teistsugused tämbriomadused sünnivad kõlaruumides ehk resonaatorites nendeks on 3 tähtsat õõnt: neeluõõs,suuõõs ja ninaõõs (vastavad häälikud kannavad nimetusi farüngaalid, oraalid, nasaalid). Häälepilu asendi pideva muutumise tulemusel sünnib üks tähtsamaid eristusi kõnes: vahelduvad helilised ja helitud häälikud. Häälikutest on vokaalid harilikult helilised.Konsonantide hulgas esineb nii helilisi kui ka helituid. Häälikute peamine moodustusala on kõrist ülal-pool ja kannab nimetust kõnetrakt. Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks. Häälikut saatev huulteümardus kannab nimetustlabialisatsioon. Samamoodi on tuletatud järmised mõisted: pehmendus ehk palatalisatsioon (lad palatum
Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse). Erand viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega Sulghäälikutel ja f ning s-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri. Sulghäälikute õigekiri Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik. · Sulghäälik sõna algul Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
