Keeleteaduse alused (0)

1. loeng Keeleteaduse alused

5. sept-13.

Mis on keel

Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime.

• Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega .
  
  • Kommunikatsioonisüsteem – keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks.
    
  • Keeleteaduse üürimisobjekt
    

Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k – General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika /
Keele allsüsteemid:

• Foneetika
  
• Fololoogia
  
• Morfoloogia
  
• Süntaks
  
• Tekst
  
• Semantika , pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus)
  

Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased.

• Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad paista.
  
• Kui aga vaadata mingi nähtuse väkljendusvahendeid, näeme, et tegelikult on keeltes väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada.
  

Metakeel – kirjeldamiseks kasutatav keel -> mõistete kogu. Teaduslik.

• Struktuurilt võivad keeled siiski väga palju erineda = see, KUIDAS neist sarnastest asjust räägitakse/kirjutatakse, on erinev.
  
• Nii erinevuste kui sarnasuste seletamiseks vajamegi metakeelt ja peame õppima keeleteadust, et meil oleks ühine metakeel.