1.
loeng Keeleteaduse alused
5. sept-13.
Mis
on keel
Karlason
(lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku
keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk
verbaalse suhtluse
vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime.
- Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega .
- Kommunikatsioonisüsteem – keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks.
- Keeleteaduse üürimisobjekt
Tähenduse,
funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi
kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k – General
linguistics)
keeleteadus ehk
lingvistika /
Keele
allsüsteemid:
Maailma
keeled on pigem kõik mingil määral sarnased.
- Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad paista.
- Kui aga vaadata mingi nähtuse väkljendusvahendeid, näeme, et tegelikult on keeltes väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada.
Metakeel – kirjeldamiseks kasutatav keel -> mõistete kogu. Teaduslik.
- Struktuurilt võivad keeled siiski väga palju erineda = see, KUIDAS neist sarnastest asjust räägitakse/kirjutatakse, on erinev.
- Nii erinevuste kui sarnasuste seletamiseks vajamegi metakeelt ja peame õppima keeleteadust, et meil oleks ühine metakeel.
Mõned
kokkulepped
Keelte
nimed – eelistame selle keele pärast nime e etnonüümi (nt mitte
*lapi vaid
saami keel, mitte *ostjaki vaid handi, mitte *hotentoki
vaid khoekhoe jne).
- ’*’ (tärn) tähendab keeleajaloos kontekstis rekonstrueeritud võrmi ja muus kontekstis vastuvõetamatu või vale vorm.
- GLOSSid vt kayardildi näidet – korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad, muud seletatakse loen
- gutes esimesel kasutuskorral.
- ’’ – ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed)
Loomulik
keel ja tehiskeel
Loomulik
keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on
loomuliku arengu tulemus.
Loomulik
keel ei ole nt
esperanto , eri liiki programeerimiskeeled (=
formaalkeeled, nt java).
The Ethnologue !!!Maailma
keeled
Mitut
keelt tead:
Soome,
norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania,
inglise, rumeenia, kreeka, türgi,
araabia , portugali, itaalia,
mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi,
ersa , taani,
islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti
viipekeel .
Maailmas
on 6000 - 7000
elavat keelt.
Maailma
keelte arv
- Aasia 2165 keelt (32%)
- Aafrika 2011 keelt (30%)
- Austraalia ja Okeaania 1302 (19%)
- Ameerika 1000 keelt (15%)
- Euroopa 225 (3%)
Aasias
ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist
geograafilise isolatisooniga (jõed, mäed erinevate hõimude vahel). Soojades kohtades on hea elada, inimesed püsivad paigal ja puudub
konkurents -> soodsas kliimas on alati rohkem keeli.
Miks
on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed?
- Murre või keel?
- Arusaadavus kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina). -> murre on see, kui kaks erinevat keelevarianti kõnelevat saavad aru; kui aru ei saa teineteisest, siis tegu on teise keelega.
- Poliitilised põhjused (Balkani riigid -> serbia keel ja horvaadi keel)
- Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel)
- Elav või hääbunud keel? Mõnda keelt räägib a la 4 inimest, seega ei teata, kas need inimesed veel elavad või ei -> puudub ülevaade.
- Kuidas andmeid kogutakse (nt rahvaloendus, aga emakeelt ei küsita isegi nt Rootsis, Prantsusmaal, sest seda peetakse diskrimineerivaks).
- Allika usutavus (inimese enda arvamus)?
- Allikate võrreldavus?
10
suurima
emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005 a)
mandariinihiina
hispaania
inglise
hindi
portugali
bengali
vene
jaapani
saksa
wu-hiina
Keelte
liigitusaluseid:
- genealoogiline ( sugulus ja päritolu)
- areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid)
- sotsiolongvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas)
- tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) -> annavad järjest rohkem andmeid selle kohta, miks inimesed eri maailmaotsades räägivad nii nagu nad räägivad.
MIKS
ÜLDSE KEELI PEAKS KUIDAGI LIIGITAMA?
- Liik kui abivahend keelte kirjeldamisel, keelte paljususega toime tulemisel, keelega seotud nähtuste mõistmisel.
Genealoogiline
liigitus
- Keelte sugulus- ja põlvnemissuhted.
- Keelepuu (metakeelne väljendus)
- Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeletaduslike meetoditega võimalik tõestada.
- Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeles, mis on pärit samast algkeelest.
Võrdlev-ajalooline
meetod
- Tekkis 19.sajandi alguses, teaduslikuks meetodiks sai 19.sajandi keskel.
- Rajajad : Rasmus Rask ja Franz Bopp . Võrdlesid indoeuroopa keeli.
- Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikusedused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele vastavusi.
- Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi:
- Laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes ja seeme)
- KÕIK LAENUD EI OLE ALGKEELTEST, vrd internet .
- Juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog)
Sõnade
päritolu = etümoloogia
Keeled
muutuvad
Sama
päritolu keelte sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel
ja ungari keel)
Võrdlev-ajaloolise
keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
Keel
arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat.
Kas
kunagi on olnud ainult üks keel, millest kõik tänapäeva keeled
pärinevad? Keeleteaduse meetodeitega sellele vastust ei saa.
Isolaatkeeled
Isolaatkeel
on keel, millele ei olel leitud sugulasi .
Keelte
uurituse tase on väga erinev!
Vrd
nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled
(kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse
kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on
vaidlustatud).
Miks
ei ole maailmas ainult üks keel?
- Vrd ka keelesisene variatiivsus .
- Keelepuu kui abstraktsioon
- Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru)
- NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega).
Prantsuse
keele lugu
- Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim.
- Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe
- Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt.
- Galli keel kadus u a-l 500 = substraat
- Ladina keel prantsuse keele abstraat
- Tulemus prantsuse keel (al. A-st 800, siis frangi keel), milles tänapäeval u 100 galli sõna – superstraat .
2.
loeng
Kõik
elus keeled muutuvad kogu aeg
Keelte
muutumist uurivad
Ajalooline keeleteadus:
millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks ?
Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted?
Sotsiolongvistika:
Kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut?
Kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)?
Grammatisatiooni?teooria:
Tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga
Grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega.
Näiteks
eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud
nii:
*kansassa >*kanassa >*kaas >*-ga
Miks
keeled muutuvad?
ÖKONOOMIA: kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt.
ANALOOGIA: Ebreeglipärasusi keeles püütakse tasandada – ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi.
KEELEKONTAKT : Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi.
MÕTLEME
NÄITEID! (fb)
Analoogia
näide
Eesti
keele mitmuse tunnud –de/-te on üldistunud enamiku käänete
mitmuse vormides , sest teine mitmuse tunnus –i sulandus
eelneva täishäälikuga mille tahajärjel tekkis erinevaid häälikuid
(-e, -i, -u).
Ebareeglipärasuse
vältimiseks hakati analoogselt mitmuse omastava vormidega (nt
kalade) vormide munest, pesis, siilel asemel kasutame vorme
munadest, pesades, siilidel.
Areaalne
(kasutuspiirkond ja kontatid)
- Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograadilise asendile;
- Ei ole puhas geograafiline jaotus, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte;
- Substraaat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid;
- Keelkontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidžin (mõlema keele sõnu ja elemente, puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks). Kreoolkeelte sõnad ei ole väga pikad ja tihti kasutatakse sõna kordust (nt mitmus : tingting)
- Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) – nt Läänemere piirkond (satnaseid jooni leitud nt sõnajärjes). Mingil põhjusel geograafilisel/ poliitilisel põhjusel olnud väga tihedalt ühendatud.
- kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund) nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, tumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi).
Keelekontakt
- Keelekontaktide äratundmise abil on võimalik selgitada keelte vahelisi sarnasusi;
- Üldiselt arvestatakse, et kõike on võimalik teisest keelest laenata. Omati on keelekontaktist tulenevatel muutustel sisemine hierarhia: kõik kategooriad ei allu võõrkeelte mõjule ühtlaselt;
- Võib arvata, et grammatilist laenamist mõjutavad tüpoloogilised erinevused.
substraat, adstraat ja superstraat
Keelte
areaalne makrojaotus
Aafrika
Euraasia
Kagu-Aasia ja Okeaania
Austraalia ja Uus- Guinea
Põhja-Ameerika
Lõuna-Ameerika
Aga vaata ka(jaotus muutunud) http://www.ethnologue.com/
Sotsiolingvistiline
liigitus
- Lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas;
- Nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keel on sotsiolongvistiline;
- Riigikeel, normile vastav eesti keel
- Aga nt Aafrikas elab ühes riigis saja eri keele kasutajaid...riigikeeleks võib seal olla hoopis prantsuse v inglise keel, suhtlemisel tihti lingua franca, nt Ida-Aafrikas suahiili k (üks kohalikest keeltest);
- Ülemaailmne lingua franca – inglise k = ELF
Diglossia
Olukord,
kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju , millel on oma
selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases
suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi keel)
Lähis-Ida
araabiakeelsetes ühiskondades on see tavaline situatsioon –
araabia standardkeel ja araabia keele suulise kõne eri varjundid
(=?murded).
Tüpoloogiline
(keele struktuuri ja sõnavara omadused)
- Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma omaduste alusel maailmas jagunenud on.
- Tüpoloogiliste jaotuste aluseks on keelte omadused (nt grammatilised elemendid, sh nt sõnajärg)
- Uuritakse võimalikult suurt tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näiteks WALS
Keeletüpoloogia
- Keeletüpoloogia oli algul (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele:
- Kui palju morfoloogilisielemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
- Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne)
Wilhelm,
Schlegel, Humboldt – lisalugemine Moodle’is
- 19. Saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus = kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub
- Analüütilised – vrd ee k laua peale; (vieetnami keel, eesti keel)
- Sünteetilised – ee k lauale;
- Polüsünteetilised – väga palju morfeeme sõna küljes.
Sünteetiline
– aglutineerivad keelet
- Morfeemide liitumise liigid
- Fusioon – morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) mofeemis, on mitmuse ja osastava u on sulandunud.
- Kumulatsioon – ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang ( sing PST)
- Muutumine – sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira – jahtimata), hra (yonohra- söömata), -pira (timpira – andmata).
...on
väikseim tähendusega keeleüksus
Nt majades = 3 morfeemi: 1. Maja + 2. mitmus –de (mitmuse tähendusega
rohkem kui üks) + 3. Kohta
märkiv seesütlev kääne ehk inessiiv –s
Tähtaeg
1.november. Koostada ühe maailmakeele ülevaade. Tuhat keelt elavad,
ohustatud ja hääbunud + keelte atlas + eesti-ingise keeleteaduse
sõnastik
Kuidas
morfeeme liidetakse:
Esmaspäeval võtan raamatukogust uue0(peitmorfeem) raamatu0 lugemiseks.
On Monday i will take a new book to read from the library.
= sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon; muutumine) võta-n;
= abisõnad e analüütiline väljendusviis;
=
reduplikatsioon
kordus (wals
chapters ) Tabel
1 wals.info Squamish (Kuipers
1967)
total :
k˚a’i ̪ʔk˚ai ̪
'play hide and seek '
from the root
k˚ai ̪
partial:
s-λ’lλ’lmut
'old people'
from the singular
s-λ’lmu’t
Tabel
2 wals.info Reduplicative prefixes , suffixes and infixes:
a.
Hunzib (Nakh-Daghestanian; eastern Caucasus)
initial CV(C) reduplication (van den Berg 1995: 34)
bat’iyab
‘ different ’
bat’bat’iyab
‘very different’
muǧáƛ
‘after’
mu.muǧáƛ
‘much later’
b.
Choctaw (Muskogean; Mississippi and Alabama )
medial CV reduplication (Kimball 1988: 440)
tonoli
‘to roll’
tononoli
‘to roll back and forth ’
binili
‘to sit’
bininili
‘to rise up and sit down’
c.
Paumarí (Arauan; Amazonas, Brazil )
final disyllabic reduplication (Chapman and Derbyshire 1991)
a-odora-dora-bakhia-loamani-hi
1pl-gather.up-redup-frequently-really- theme
‘We keep gathering them.’
- Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes, nt on teada, et kõigis maailma keeltes on kuidagi võimalik väljendada eitust.
- Enamik universaale on tendentsid, st neist on ka erandeid.
- Joseph Greenberg 1963, 1966... sõnajärejtüüpie uurimine , universaalide selgitamine SOV( subjekt , objekt, verb ), SVO(subjekt, verb, objekt), VOS (verb, objekt, subjekt). kõige tavalisemad sõnajärjetüübid.
- Mis keeli on? Mis keel(t)es on? – hääikud, vormid, tähendused.
- Kaksikliigendus – häälikud, millel ei ole tähendust* ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused = morfeemid, teiselt poolt.
*siiski = ka üks häälik saab olla morfeem, nt vene k i ’ja’ loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud.
- Häälikuid on piiratud hulk, morfeeme piiramatu hulk (nt teoreetiliselt võimalikud morfeemid nila, kuka , tiru, keru jne).
- Strukturalismi põhitõed:
- Keel on autonoomen märgisüsteem (võrdlus malega);
- Tuleb eristada keelt (languaeg) ja kõnet ( parole );
- Keeleteaduse tuum on sünkroonoiline keele uurimin keelt tuleb uurida konkreetses ajas;
- Keelestruktuur on tasandiline : süntaks, morfoloogia, fonoloogia .
Mis
keeles on
- Foneetika – häälikud A-K-N-A-S-T T-U-L-E-B ...
- Fonoloogia – häälikute ühendis –> ak- nast tu-leb...
- Morfoloogia – morfeeme, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks*
- Süntaks – sõnade liitmine suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks*
- Semantika – keelelised (=keeles väljendatud) tähendused ’ aknast tuleb külma õhku’
- Pragmaatilka – keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelistest konteksti ’aknast tuleb külma õhku’ (vrd külma õhku tuleb aknast)
- Morfosüntaks akna—st tule—b külm-a õhk-u
**
funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest
eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks,
nt bussi-s, on the bus
Funktsioonist
- Missugune keelevahend seda tähendust/funktsiooni keeles väljendab?
- Näiteks:
- Jah/ei – küsimus:
- Sm Tulet -ko? = ?
- Ee s Tuled-vä? = ?
- Ingl Are you coming ? = ?
- Ee ki Kas sa tuled? = ?
- Eri keeltes võib vahend olla väga erinev.
Kommunikatiivne
situatsioon
Kood
(märgisüsteem)
SIGNAAL
SAATJA KANAL VASTUVÕTJA
kõneleja kuulaja
MÜRA
Foneetika
ja fonoloogia
Kõnekommunikatsiooni
ahel
Kõneleja
mõte (i) kõnesignaal
kuulaja mõte (i) Lingvistiline tasand
mõtte kujunemine
mõtte keeleline väljendus
Lingvistiline tasand
mõtte kujunemine
mõtte keeleline väljendus
Füsioloogiline tasand
närviimpulsid
kuulmisorganite tegevus
Füsioloogiline tasand
närviimpulsid
kõneorganite tegevus
Akustiline tasand
SÜNTEES ANALÜÜS
Mis
on kõnesüntees?
Tekst-kõne
süntees on inimlugemise analoogiks. Vaadeldes lugemist füsioloogia
tasandil, näeme, et tegu on väga keeruka protsessiga. Joonisel on
esitatud teksti häälega ettelugemise lihtsustatud skeem ja
kujutatud inimese füsioloogilised organid, mis on kaasatud
lugemisprotsessi.
Foneetika
– on teadus, mis uurib inimkõne üksusi – häälikuid –
artikulatoorsest, akustilisest ja
- Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist.
- Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis.
- Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi.
- Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme.
- Foneetika põhiüksus - häälik - on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment.
- (Foneetikud arvavad et) häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. (keeled, kus mõne hääliku hääldus sõltub sellest, mis häälik on seal kõrva – sch – š).
- Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem (erinevate hääldatud häälikute vahel peab olema üks üldine häälik, millel kõla on sarnane). Foneem on fonoloogia põhiüksus.
- Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks.
- Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega.
- Foneem on abstraktsioon ,reaalsuses esineb ta variantide e. Allfoonidena.
- Olulisim on foneemi distinktiine e tähendust eristab funktsioon. Erinev foneemikombinatsioon annab erineva häälikulise vormi, millele saab anda tähenduse. Foneemil endal ei ole tähendust.
- Foneem on psühholoogiline reaal. Kõneleja ja kuulaja kas ei märka foneemivariantide erinevusi üldse või siis ei omista neile erinevustele mingit tähendust.
Foneetilises
transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida
väljendite häälikkujud nurksulgudesse ([]), vastandina sõnade
ortograafilisele märkimisviisile.
Häälikute
jaotuse alused
IPA
= International Phonetic Alphabet – kõigi keelte foneetilise pildi
kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem.
SUT
= soome-ugri transkriptsioon (1901) – uurali keelte häälduspildi
kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem.
Eesti
keele vokaalid
Eesvokaalid
Tagavokaalid
Kõrged vokaalid
i ü
U
Kekkõrged vokaalid
e ö
õ o
Madalad vokaalid
ä
a
Eesti
keele kononandid
(1)
- helilised : l, r, m, n, h, v, j
- helitud: p, t, k, h, s, š,
f, h
(2) moodustusviisi järgi:
- sulghäälikud e. klusiilid : k, p, t
- ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h
- ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, š,
h
(3)
moodustuskoha järgi:
- huulhäälikud: p, m, v, f, w
- hammashäälikud: t, n, s, r, l
- suulaehäälikud: k, h, j, š
- kõrihäälik: h
Loeng
4 - I. Osa
Kordamine:
- Keeletüpoloogiline jaotus: analüüsimine-, sünteesimine-, polüsünteetiline keelt
- Süntetiline väljendusviis: afiksatsioon e aglutinatsioon; fusioon; muutumine
- Redublikatsioon (atenuatiiv – põhiomadusele lähedane omadus).
- Keeleuniversaalid - Joseph Greenberg
- Häälik, morfeem; vorm, tähendus
- Keele tasandid : foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, (või morfosüntaks), semantika, pragmaatika
- Saussure – tähistaja ja töhistatav, kaksikliigendus
- Kõnekommunikatsiooniahel
- Kõnekommunikatsiooni ahel: kõnesüntees, -analüüs
- IPA ja SUT
Õpikust
lugeda lk 65-106
- Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju)foneetika tegeleb kõneloome ja –tuvastusega + kõne akustilise ehituse analüüsiga.
- Fonoloogia, foneem, allofoon
- Kõneorganid, kõnetrakt
- Häälikute moodustuskohad ja –viisid, häälikute nimetamise alused
- Eesti häälikusüsteem
„Kõnes avaldub keel üksteisele järgnevate häälikute
jada (ehk segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse,
kestuse ja tooniga seotud nähtuste (ehk suprasegmentaalsete
nähtuste) summana.“ Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html
Rõhk,
kestus ja toon
Vt http://heli.eki.ee/koduleht/
Transkribeerimine,
transkriptsioonisüsteemid:
IPA = International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud), 1. x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle’is
SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8
Maailma
keelte häälikusüsteemid
vt WALS (link Moodle’is) + hääldusnäited (link Moodle’is)
Koartikulatsioon
ehk kaasahääldus
Assimilatsioon (lad. ad+similis) – häälik muutub vastavalt
esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt
vokaalharmoonia, palatalisatsioon . Hääliku kvaliteet sõltub
sellest, mis on tema ümber. Häälikud muutuvad lähedal oleva
hääliku satnaseks.
Dissimilatsioon – saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku
temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks – nt
lihulalane = lihulane).
Pertseptiivne
e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste
kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme.
Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste
tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate
mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks.
Kõrva
ehitus
vt nt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7
Prosoodia
(suprasegmentaalid)
Pikkus
ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg ( milli )sekundites. Vajalik
rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab,
nimetatakse kvantiteedikeelteks).
Rõhk
on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes
sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas
helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma
artikuleerimisega(väljahääldamine). (Kaua aega arvatai, et rõhk
ongi seotud ainult artikuleerimisega
ei vasta tõele).
Keeltes
võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil , poola k
eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud –
kõnes raske sõnade piire eristada.
Toon
on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama
sõna teiste silpidega. On keeli, milles toon eristab tähendust.
Eesti keele seisukohalt on toon oluline intinatsiooni defineerimises
tooni muutus lausetasandil.
Toonikeeltes
eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina)
Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil.
Vt
nt ka Pärtel Lippuse kursust
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf
ja
programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/
Loeng
4 - II. osa
Kiri.
Kirjasüsteemid.
Kirja
sekundaarsus kõne suhte – kiri on kõnega võrreldes väga noor ja
ebatähtis keele aregus seisukohalt.
Kirjaoskus
maailmas – maailmas on vähemalt 1 billion kirjaoskamatut inimest
Kirjakeel - vähemalt 4000 keelel maailmas ligi 7000 elava keele hulgas ei ole
kirjakeelt.
Kiri
on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud,
kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd
pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks
ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd
Kirjasüsteemide
liigid:
-
foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti,
inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja
standardaraabia)
-
logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt
hiina; logos – kreeka k ‘sõna’) Sõnale vastab üks märk.
Silpi
tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia (logigraafiline krii ), brahmsi
AGA
nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji – hiina
märkide laen ; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste
kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks,
millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles
kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti.
Kirja
algus
Arvatakse,
et kiri sündis sõltumatult Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat
tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi).
Hakati
joonistama pilte, mis olid Saussure’i mõttes tähistatava
tähistajad.
Kirja
sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi)
ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu
hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse
põhimõtteks.
Oluline
areng algas siis, kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama
samade märkidega.
REEBUS !
pildil on midagi varjus, siis tuleb teine pilt ja tuleb välja, et
see on hoopis teine.
http://www.folklore.ee/Reebus/
Kirja
lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html
Inkade kipud – nn sõlmkiri – on küll kiri, aga ei koosne graafilistest
sümbilitest.
Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri
- Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast e piktograafiast;
- Vahe-etapp – mõistekiri (mõistemärgid);
- Mõjutas: -fonetisatsioon (sõna märk hakkas tähistama ka teist samakülalist sõna vm keeleüksust, reebus);
- Tekkis silpkiri;
- Tekkis häälikkiri.
Kipud
ja vampumid
Phaistose ketas
Kirjasüsteem,
mida pole siiani tuvastatud. Palju korduvaid märke ja arvatakse, et
tekst algab keskelt ja edeneb edasi spiraalselt. Erinevaid variante on pakutud igasuguseid, mis seal peale kirjas võiks olla.
Ideograadilised
e mõistekirjad
- Sumeri-babüloonia-assüüria kiilkirja vanem periood
Ladina
tähestik
Kreeka
tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke
üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on
tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr
tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid
foiniiklastelt).
- Ladina tähestik on arenenud egiptuse hieroglüüfkirjast (või sellest arenenud heiraatsest kirjast)
- Egiptuse hieroglüüfkiri on osalt mõiste-, odalt tähtkiri (tegelikult konsonantkiri = tähemärgid märgivad ainult kaashäälikuid)
Kreeka
tähestik
- Peetakse esimeseks tähestikuks, sest sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks;
- Oli tänapäeval kasutatava ladina tähestiku alsuseks (8. Saj eKr tekkinud kreeka kolmas kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt)
- See kiri tekkis kakskeelses keskkonnas NB! X ha ksV on olnud vajadus kahe erineva süsteemi märkimiseks
- Hakati märkima vokaale, selleks võeti kasutusse selliseid foiniiki kirja konsonandimärgid, mida kreeka keele kirjapanekuks ei olnud vaja.
Kirja
suund
Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE
Foiniikia
konsonantkirja laenasid kreeklased, kes hakkasid oma keeles puuduvate
haashäälikute märkidega tähistama täishäälikuid (ESIMENE
TÄHESTIK), muudeti ka tähtede kuju ja lisati tähti ka kirjutati
algul paremalt vasakule, siis hakkasid vaheldatama edasi-tagasi
( kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k
boustropheˉdon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr
hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed
jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri ( kirillitsa ja glagoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid
aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, sest tp ladina krii.
Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja.
Algul
olid ladina keeles ainult suurtäheks, väiketähti hakati kasutama
9. sajandil eKr.
Algul
ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr
Ruunikiri
Eestis
kasutatakse ruunikirja maausuliste kalendris.
Korea
kiri hangul
Seda
kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest
häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot – nt
samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult
sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid.
Kirjaviiside
jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma
rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%;
araabia 10%; muud (kreeka, heebrea , etioopia, gruusia , armeenia jt
5%)
Inglise
keele kiri
Inglise
jts keelte kirjad on küll täht- e häälikkirjad, aga kuna nende
keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja
jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks
muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja
seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest
Eesti
keele esimesed kirjalikud jäljed
13.
saj. üksikud sõnad, laused , isiku- ja kohanimed muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest
Henriku
Liivimaa kroonika 1224–1227 Laula ! Laula! Pappi!
Kõige
vanem sidus tekst Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud
katoliku kiriku kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Käsikiri
pärineb 1520 . aastatest.
Vanim
teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525 . aastast.
Vanim
eestikeelne raamat, millest on leitud katkendeid, on aastast 1535: Wanradti ja Koelli tõlgitud luterlik katekismus .
Allikas:
Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html
Kordamine
- Morfeemianalüüs = segmentimine ja glossimine (morfoliigilise info lisamine)
- Morfeem, morf, allomorf (millest oleneb allmorfi kuju?)
- Vaba ja seotud morfeem (kui seotud morfeem on seotud nõrgalt, siis nimetatakse kliitik , nt ee k g/ki-liide, ms –kO küsimus, ingl k genitiivi s)
- Grammatiliste kategooriate omadused (ühes keeles üsna stabiilne hulj, fikseeritud positsioon, üldine tähendus, kohustlikkus, kuuluvus sõna juurde/külge)
- Afiksid (pre-, in- ja sufiks + tsirkumfiks, vrd sks k ge+ mach +t)
- Tagalogi k hiraman ’laenama’; h-in-iraman ’laenas’
- Markeeritus ja markeerimatus (nt arv: ainsus -mitmus; kääne: nimetav –muud; aeg: olevik -muud; tegumood : aktiiv – passiiv , isikuline – umbisikuline; kõne: jaatav – eitav ) markeerimata on lihtsam vorm teen ja markeeritud on teeme
- Sõna määratlemisest ( paus ja vahe lahtuamatus, üksiesinemine, foneetilised priirid, semantilise üksuse staatus: tavaline sõna? ebatavaline sõna?).
- Grammatiseerumine; grammatika ja leksika suhe. tekkimise protsessid, see võib olla nii, et ühest sõnast tekib grammatiline üksus ja ise kaob. Nt: pea ( kehaosa ) lisaks sellele veel terve hulk grammatilisi sõnu, mis näitavad kohta, põhjust.
World Lexicon of Grammaticalization
Kategoriseerimise
olemusest
Kategoriseerimise
olemus on tähenduse pool. Kui kunagi otsustati Hiinas loomad ära
liigitada ja panna entsüklopeediasse, siis selleks oli kindel
eesmärk ja selle alusel nad selle valiku tegid.
Loomariigi klassifikatsioon (kuldkeisri ajastul)
- Keisrile kuuluvad loomad
- Balsameeritud loomad
- Dresseeritud loomad
- Imikpõrsad
- Merinetisid
- Väljamõeldud loomad
- Ärakesinud koerad
- Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad
- Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi
- Loendamatud loomad
- Need, mis on joonistatud väga peene kaameliarvast pintsliga
- Teised
- Need kes on äsja lõhkunud väga peene lillevaasi
Sõnaliigid
Universaalsed sõnaliigid on kolm esimest punkti.
- nimisõna ehk substantiiv
- tegusõna ehk verb
- omadussõna ehk adjektiiv
- määrsõna ehk adverb
- arväsõna ehk numeraal
- asesõna ehk pronoomen
- määrasõna ehk kvantor (palju/veidi/veel/mõned jms)
- abisõnd (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm)
Sõnaliik
ja grammatiline kategooria on omavahel seotud: üldiselt teatud
grammatilisi kategooriaid väljendatakse teatud sõnaliigi sõnadega.
Substantiivis
Verbid
Adjektiivid
ARV
KÄÄNE
SUGU
KLASS
MÄÄRATUS
AEG
ASPEKT
KÕNEVIIS
SEBJEKT ja OBJEKT
MAEKEERING (ühildumine)
VÕRDLUSASTMED
(Peaaegu)
universaalsed sõnaliigid
Substantiiv
on sõna, millesse kuuluvate sõnadega väljendame entiteete (nt
olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk – VIITAB entiteedile
Verb
on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja
sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk – PREDITSEERIB entiteedi
tegevust.
Adjektiiv
on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Põhiline
kasutuseesmärk – MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil (nt Koer jookseb . Vs Must koer jookseb. )
Sõnaliikide
tähendusest relatasionaalsuse (must koer jookseb) ja püsivuse (käsi
on rusikas , ema on kurb, elu on ilus kaudu.
Adjektiiv
- kui adjektiivi klass on keeles suletus klass: SUURUS, MÕÕT, VANUS, VÄRV, VÄÄRTUS (vastandpaarid) suletud klass tähendab, et sinna ei tule sõnu juurde, see on lõplik.
nt
igbo ( nigeri - kongo , Nigeeri)
Suur-väike,
uus-vana, hea-halb, hele-tume
Kui
keeles adj-e ei ole, kasutatakse modifitseerimiseks verbe, nt
klassikaline nahuatl (uto-asteegi, Mehhiko) – NB! Kasutatakse ka
verbi morfosüntaksit (mina nautan – mina olen õnnelik ===
nahuatli k-s morfosüntaktiliselt sarnased).
Adverb
Määratleb
verbiga väljendatud tegevuse viisi.
Adverbi funktsioon võib laiendada ka kogu
lause sisule .
Nt
Koer jookseb kiiresti õues
edasi-tagasi.
AVATUD
KLASS
Numeraal
On
sõnaklass, millesse kuulyvate sõnadega väljendatakse arvu ja
järjestust.
ON
SULETU KLASS
-1,
2, mitu – 5(käsi) ja 10 (2 kätt)
NT lewo k (austroneesia
Vanuatu) ’5’ – lima ’käsi’, ’10’ – lua lima ’kaks
kätt’
Mamwu
k (niilusesahata, Kongo DV) mudo ngburu reli ’üks terve inimene,
’20’
Universaalsus –ERAND- piraha k (muura, Brasiilia) ainult relatsioonilised
väljendid. puuduvad
numbrid. Seega kui on vaja seletada kui palju midagi on, siis saab
seda seletada läbi selle, mille suhtes teda on rohkem või vähem.
Pronoomenid
Suletud
klass
Grammatiline funktsioon: substantiivi asemel
Demonstratiivpronoomenid
(eri kaugustel asuvad objektid, tihti kohasuhete alusel). Nt siin ja
seal.
Demonstratiivpronoomeni
näiteid
Kalaallisuudi
k (eskimo- aleuudi , Gröönimaa)
Vertikaalne orientatisoon
kanna
’too seal all’
pinnga ’tii seal üleval’
Relatsiooniline orientatsioon (suhtes rannikuga)
anna ’too põhjas’
(=Gröönimaa läänerannikul merele vaadates paremal)
qanna ’too
lõunas’ (=Gröönimaa läänreannikul merele vaadates vasakul)
Põhjasaami
5ne
dat ’see’
dat (a ülakomaga) ’just see)
diet ’see siin (kuulaja lähedal)’
duot ’too’
dot
’too seal kaugemal’
Substantiiviklassid
- Subatantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeles kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Subtantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus , kuju).
- Klasse eristatakse kas
- Substantiivile luutuva afiksi abil
- Kliitiku abil NP koosseisu kuuluva sõna abil
- Ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal.
- Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k:
- La hija ’the taughter’
- El nijo ’the son’
- La mesa ’the table’
- El maecado ’the market ’
- Muud substantiiviklasside süsteemid kategoriseerivad subatantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal.
- Allani (1977) üldistatud skeem substantiividel klassifitseerimissüsteemide kohta eri keeltes (põhineb rohkem kui 50 keele andmetel)
Mõnes
keeles on substantiividel mitu klassi (2-20), seega ei mingi
substantiiv kuuluda mitmesse erinevasse klassi. Kui ta seda teeb,
siis ei saa ta tähendada seda sama.
Arb
- Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel vebide eristatavat arvu. Tvalisne eistus on üks| rohkem kui üks. St. Substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kaks üks või rohkem kui üks.
- Võimalik veel duaal (kaksikjaotus) ja triaal(kolmikjaotus), rohkem mitte.
- Sg: mina; du: kaks mind; tr: kolm mind. pl: mitu mind.
Arvuklassifikaatorid
Kohustuslikud
arvu näsitlevad sõna, mida tuleb kasutada koos subatantiivi
klassiga. Grammatiliste kategooriate koosesinemisel on vähe oluline
põhjus: ei saa loendada tühja, seega peavad olema referendid või
entiteedid.
Kääne
Käändekategooria
peamine funktsioon on eristatud lauses grammatilisi funktsioone, või
laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle.
- Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tahant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega.
- Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele.
- Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kuskil või alluvad sukohamuutusele: samuti esimetele või olenditele, mis on kellegi omaduses või mille omanik muutub.
- Saaja väljendab omaduse ülekande lõpp-punkti.
- Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti.
- Asukoht
- Aliikas e lähtekoht
- Tee
- Instrument ehk vahend
- Kogeja
NT:
Mul vedas – patsient, kogeja
Ta peab minema. –
patsient, kogeja
Tulemusi sellel tegevusel küll ei olnud.
– teema, ( abstraktne )siht
Vahel
on käändekategooria alla arvatus ka pre- ja pstpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi. Baski k
kääne´adpos
Postpositsioonidest võivad kujuneda ka
käändelõpiud. VRD grammatisatsiooni näide eelmisel korral: kansak
>kasak > kasa ? >kasa> kas>kas>ka>-ga (soome k.).
Isik
- Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga vebi lõppudena ning vahel ka subatantiividel.
Klusiiv
On
keeli, milles eristatakse inklusiivset ja eksklusiivseid esimese
isiku pronoomeneid ja verbiafikseid.
- Inklusiivne ’meie’ = ’mina ja sina’
- Eksklusiivne ’meie’ = ’mina ja tema’
Verbikategooriad
- Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab eitust ja jaatust .
- Eituse välehdamise sagedamised viisid:
- Eitus – ei
- Eitusverb aeg + isik + arv
- Eitust märgitakse verbi afiksitega türgi k – gel-me-yecek – tulema -NEG-FUT – ma ei tule
Deiksis
Deiktilised
elemendid keeles on sellised keelendid , mis on otselelt seotud
kõnehetke ja/või –kohaga. (viima –tooma)
- Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse (millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru.
Nt. kas sa nendega juba rääkisid?
Vrd nt 1. Ja 2. Isiku peronaalpronoomen (mina, sina VRD nt lapsekeel ) – iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesituatsioonist.
- Vrd ka
Verbid minema ja tulema (suund) ei saa täpselt aru kuhu sa lähed, kui sa ei tea kus asub teine inimene.
kohased ees ja taga ( perspektiiv )
eile, täna homme (lausumishetk)
Laste
puhul ei pea ka kasutama „emme annab sulle selle“ vaid võib
täiesti õpetadagi teda „täiskasvanustiilis“ mina anna sulle
selle.
Definiitsus
...on
kantegooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide
identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite
kasutamisel.
Nt.
inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et
kõneleja meelest on referent , millega see artikkel seostatakse,
kuulaja jaoks identifitsseitav. Ka asesõnad on enamasti definiitsed:
Professor istub laua taga. Ta töötab.
Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks
indef. Artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad
pronoomenid (nt ka ee k mingi, üks).
Definiitsust
võib väljendada ka muul viisil, näiteks ühildumisega.
Näiteks
ungari keeles on verbi pööramisel kaks süsteemi.
Üht süsteemi
(näiteks a, ainsuse 1. Isiku lõpp –ak) kasutatakse siis, kui sihitis on indefiniitne; teist süsteemi (näide b, ainsuse 1. Isiku
lõpp –om) siis, kui sihitis on definiitne
Kui
lauses eiole sihitist, kasutatakse samu lõppe mis indefiniitse
sihitise korral.
Aspekt
- Aspekt on grammatline kategooria, mis seostub tavaliselt verbiga ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi.
- Aspekti märgivad tavaliselt verbi afiksid, abiverbid
- Näiteks: He is talking . Konstuktsioon be + -ing väljendab progressiivset aspekti.
Imperfektiiven aspekt on aspekt, mis välejdab sündmust või seisundit , võttes
arvesse selle sisemist struktuuri, selle asemel et väljendada seda
lihtsa tervikuna .
Kontinuatiivne
aspekt ( continuous aspect ) on imperfektiivne aspekt, mis väljendab
käimasolevat, alle smitte tavapärast, harjumuslikku sisundit või
sõndmust (sest seda väljendab habituaalne aspekt)
Prgogressiivne
aspekt välejndab kontinuatiivset aspekti, mis väljendab protsesse,
mitte seisundeid. Nt Olen sllmas, olin raamatut lugemas.
Perfektiivne
aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata
arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas.
He walked there .
Kas
eesti keeles on aspektikategooria?
Osasihitis-täissihitis
Objektikäände
valik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st
aspektist. Piirivõimaluseta verbiga lauses esneb ainult osaobjekti,
neid verbe nimetatakse mõnikord patitiivverbideks
NT Ma
alahindasin Peetrt.
Partitiiviverbid eesti keeles muugulgas:
kuulata, kuulda, mäletada, unustada, teada, mõista, osata, tunda,
tähele panna.
Piirvõimalusega verbiga võib esineda täis-
ja osasihits.
NT. Ehitasin suvila /suvilat/suvilaid/suvilad. või
Kirjutasin raamatu/raamatut&raamatud/raamatuid.
Verbi
võib muuta piiritletuks perfektiivsusadverbi või adverbiaali
abil.
NT. mari luges raamatut. /? Mari luges raamatu. / Mari
luges raamatu läbi.
Saatsin Peetrit. / ? Saatsin Peetri. /
Saatsin Peetri jaama.
nn
possesiivne perfetk (be/have) – SAE (Standard Average European)
alalütlev verb.
mu-l on auto pes-tud.
I-ADE be:SG3 car wash -PPP
mu-l on poes käidud
I-ADE be:SG3 shop -INE go-PPP
Aeg
- Aega on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tabaliselt markeeritakse verbi.
- Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. NT: tulevik, lihtminevik jne.
- Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale
Kõneviis
Kõneviis
on vormistik , mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt
verbil.
Kaudne
kõneviis
-vat kirjakeeles ja pidi suulises
keeles.
Konditsonaali kasutatakse selleks, et väljendada kindluse
puudumist selle suhtes, kas tegevus üldse toimub: kui ta meile
tuleks, oleks...
Potentsiaal väljenda kõneleja arvamust, et
tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k sufiks –ne-, *nen+ne+e
nennee „tõenäoliselt ta läheb“
Subjunktiiv väljendab
isesisvates lausetes mitmeid tähendis: hüpoteetilisi või
ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi , emotsioone, siiasaid
päeveid jne, sõltuvalt keelest. Vahel nimetatakse ka konditsionaali
subjuntiiviksk.
Ingl. K: Iit was necessary that he speak .
(present subjunctive)
Modaalsus
- Modaalsus on vahend, millega antakse edasi kõnejela subjetiivseid sisuhkohta ja arvamusi – NB! See ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust.
- Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav , reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda miks ta üldse lausingi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi.
Sain kartulit Edgar
saatis mulle kartulid . (tähtsam ja kõrgem)
- Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem: dünaamiline (võime) deontiline (luba) eposteemiline (tõenäosus).
Käändemärgistus
- Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti (subjekt) ja patsienti (objekt) ning mittesihitisliku lause ainsat osalist.
Niminatiiv-akusatiivne süsteem. ladina keele puhul, kus akusatiiv märgib sihitiskäänet. See on rohkem leivinud.
Absolutiiv -ergatiivne süsteem. suhteliselt eriline, aga ta on areaalse levikuga seega on piirkondi, kus ta on valdav.
+
segasüsteemid (nt sõltuvalt lausetüübist esineb1. Ja 2. tüübi
jooni.).Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiivsed
keeled, erand: kaski keel – absolutiiv-egatiivne.
31.10
Kordamine
Deiksis
Polaarsus:
jaatus ja eitus – eituse
väljendusvahendid
Aeg
ehk tempus , ajaeristused
(abs. ja rel.) ; sündmushetk, kõnehetk, viitehetk; eesti keele
ajakategooria
Kõneviis
ehk modus : modaalsus
(dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~
subjunktiiv ~konjunktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine
Tegumood
ehk genus : aktiiv –
passiiv, personaal – impersonaal; eesti keele passiiv=?
Laad ehk aspekt: perf-imperf (kontinuatiiv, habituaal,
mitteprogr-progr jne); aspektikategooria väljendamisest eesti keeles
Käändemärgistus
– nom-akk ja abs-erg
8.
loengu teemad
Sõnajärg
Agenti
ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses
eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel.
Sõnajärg
on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse
mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis
öeldis.
Eesti
keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord
sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist
tuntud või mitte.
On
keeli, kus nähtavad markerid puuduvad agendi ja patsiendi
eristamiseks (ing keeles säilinud ainult asesõnadel): The
boy(A) hit a girl (P) – Poiss lõi tüdrukut.
muna õpetab kana; isa armastab ema; hullunud kana peksab isa (see,
mis vormis on verb, ei anna meile mingit infot).
Süntaktilised
seosed
I.
Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav
(väljenduvad näiteks sidesõnades)
II.
Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1)
ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-,
isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon ; 3) eraldi
morfeem (nt possessiivsufiks)
III.
Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed
( lauseliikmed , teema-reema (tuntud ja tundmatu sõnajärg) suhted
jne)
Sõnajärje
tüpoloogia
SOV
45%
SVO
42%
VSO
9%
VOS
3%
OVS
1%
Teadaolevalt
ei esine keelt, kus on sõnajärg: OSV.
Muid
parameetreid:
PREP /POST
eessõnu või tagasõnu. Eesti keeles on tavalisemad tagasõnad.
NG/GN
NA/AN
Universaalsed
tendentsid
VO;
PREP; NG; NA
tavalises sõnajärjes on verb enne objekti. Tavalisemad on
prepositsoonis.
OV;
PSP; GN; AN
näiteks: http://wals.info/feature/87 - AN
Süntaksi
põhiüksused
LAUSE
Kirjakeeles
lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga .
Suulises
kõnes vastab lausele süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik
üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt
intonatsioon (~põhitoon) langeb = tekivad pikemad pausid ).
Lause
on kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeldakse. (Suurem on
tekst, sellega tegeleb tekstilingvistika)
Lausest
väiksem üksus on osalause e klaus (ingl. clause ), mis
koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest
fraasidest.
Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe
terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu.
Osalause
moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka
lausemoodustajateks. Moodustaja (ingl k constituent) on ühest
või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon
suuremas tervikus, mille liige ta on.
Süntaktilised
seosed
Ühildumine
Tasandiseosed:
alistavad ja rinnastavad
Sõnaliigid
kordamiseks
LÜHEND
NIMI
NIMI
NÄIDE
(ee)
(ingl)
N
substantiiv e nimisõna
noun
auto, kõikuvus
PRON
pronoomen e asesõna
pronoun
tema, mina, see
NUM
numeraal e arvsõna
numeral
üks, kolmteist
Q
kvantor e määrasõna
quantifier
keegi, igaüks
DET
artikkel
determiner
ingl a, the
A
adjektiiv e omadussõna
adjective
ilus, kaval
ADV
adverb e määrsõna
adverb
nüüd, kiiresti
V
verb e tegusõna
verb
ütelda, teha
P, PREP
prepositsioon e eessõna
preposition
ilma, ingl in, at
P, PSP
postpositsioon e tagasõna
postposition
taga, ääres
C
konjunktsioon e sidesõna
conjunction
ja, et
Nimisõna
ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP
Omadussõna
ehk adjektiiv – AP - adjektiivifraas
Tegusõna
ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) – VP - verbifraas
Määrsõna
ehk adverb – AdvP
Arvsõna
ehk numeraal - QP
Asesõna
ehk pronoomen PronP
Määrasõna
ehk kvantor - QP
Abisõnad
(artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP
ja PspP (kokku PP)
Lauseliikmed
(grammatical/syntactical
function) ja
nende tüüpilised väljendajad
Alus
ehk subjekt – NP (noomenifraas)
Öeldis
ehk predikaat – VP (verbifraas)
Sihitis
ehk objekt - NP
Öeldistäide
ehk predikatiiv – NP või AP
Määrus
ehk adverbiaal – AdvP või PP (adverbiaalifraas)
Täiend
ehk atribuut – AP (atribuudi fraas)
Eesti
keele lausetüübid
Eesti
keele grammatika (EKG II) M. E r e l t, R. K a
s i k, H. M e t s l a n g, H. R a j a n d i, K. R o s s, H. S aa r,
K. T a e l, S. V a r e, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa:
Kiri. Tallinn 1993
GS
– grammatiline subjekt; TS – tegevussubjekt; PS – pragmaatiline
subjekt
Normaallaused
GS
= TS = PS
Ta
jookseb.
Ta
ehitab maja.
Ta
on haige.
Kogeja-omajalaused
GS
≠ TS =PS (käändevormilt ei vasta – peab olema nominatiivis;
tegevussubjekt pole, sest ta kogeb midagi.)
Tal
on häbi.
Talle
meeldib tantsida.
Teda huvitab botaanika .
grammatiline subjekt on botaanika.
Tal
on see hea raamat.
Eksistentsiaallaused
GS
= TS ≠ PS
Peenral
kasvavad lilled.
Poisist
kasvas mees.
Väljas
sajab vihma.
Süntakse
põhiüksused
- Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõppeb punktiga.
- Suulises kõnes süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon langeb = tekivad pikemad pausid).
- Lause on kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse. (suurem on takst, sellega tegeleb tekstilingvistika).
- Lause väiksem üksus on osalause (clause), mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest.
Mees
läks metsa seenele, aga eksis ära.
2 osalauset.
Kui
ta hommikul metsa seenele läks, oli ilm päikseline ning kordagi ei
tulnud talle pähe mõtet, et ta võiks ära eksida
4
Fraas
- Koosneb ühest või mitemest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu.
Osalause
moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetatakse neid ka
lausemoodustajateks.
Mees
läks metsa seenele.
2/3/4 fraasi.
Üks väga vana ja paks mees läks
hilissügisesse metsa seenele
2 või 3
Fraasi
moodustaja
Sõna
ei saa katkestada, sõnad ei liigu üksi.
Kui
fraas on lauses ja ta on tervik, siis seda fraasi lauses lahutades ei
saa me enam mõttekat tulemust. Palju rahvast tuli sööma.
Palju tuli sööma rahvast (?)
Tema
uus punane jalgratas seisi jälle Lossi rattaparklas.
Tema
seisis uus rattaparklas
punanne jälle jalgratas
Lossi. EI SAA LAHUTADA!
Moodustaja
(ingl. k constituent) – ühest või mitmest sõnast koosnev
üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta
on.
Lauseliikned
- Keele kirjeldmisel on vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tanad: alus (subjekt), sihitis (objekt), määrus (adverbiaal), öeldis (predikaat) jne.
- Keeliti erinev, milliseid kasutatakse. On kokku lepotud, millised mõisteid konkreetse keele juures kasutatakse.
- Olulisemad S ja O.
SEMANTILISED
ROLLID: agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal,
instrument, komitatiiv, kokatiiv, põhjus.
Valentsiteooria
e sõltuvusgrammatika
Verbi
argumentstruktuur
Komplement
Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab
mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne)
Vabad laiendid
Käändegrammatika
(semantilised
rollid) – Ch. Fillmore. Case -grammar.
Konstruktsioonigrammatika
-
Ch. Fillmore, Adele Goldberg
- Kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldisusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumine.
- Mingi süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendustest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud kontrukrsioonidest.
- Ta aevastas taskurätiku laualt maha.
- Ta magas kaineks.
-tud
kesksõna – PPP
Süntaksi
teooriaid
Generativismi
põhiteesid
Noam Chomsky
oli ja on maailma kõige tuntub hinnatum süntaksuurija, kõige
tsiteeritum keeteteadlane. Ta on kõige suurem nimi generatiivses
keeleteaduses, mis lähtub vormist.
1957
Syntactic structures , 1965 Aspects of the Theory of
Syntax
Keelt
esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis
genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged)
laused.
- Keeleuurija võib alati usaldada oma intuitsiooni .
- Süva- ja pindstruktuuri eristamine.
- Keeleõppimise võima on pärilik.
Süva-
ja pindstruktuur
süvastruktuuris on meil kuskil mõttes mallidesarnased vordmid, kuhu
vastavad pindstruktuuri üksused paigutame. (VT õpikust näiteid
süntaksi alt).
Süntaksipuud
Värvitud
rohelised ideed magavad raevukalt.
see lause on grammatiliselt täiesti korrektne .
Hullunud
kana peksab isa –> hullunud(A) kana(N) (NP), peksab (VP), isa
(NP)
Paljumuutuvad
keeled (soome-ugri keeled) on raskesti seletatavad Chomsky jäikade
ideedega.
Süntaktiline
süvastruktuur – markeerimata tuumlause (nt Laps laulab aulas.),
millest moodustatakse markeeritud, phtekuuluvad pindlaused, nt Lapsed
laulsid aulas. Kas
lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed.
Lapsed laulsid aulas vä?
Transformatsioonigrammatika
Seletab,
kuidas saavad fraasid lauses liikuda .
Süntaktilised
tranformatioonid: SIIRE
( permutatsioon ), sh topikaliseerimine;
ASENDUS;
LISAMINE; KUSTUTUS
Mõte
on, et laused lasevad oma vormi muuta nii, et tähendus oluliselt ei
muutu teatud tingimustel: fraasid peavad liikuma üldiselt tervikuna
ja nad on teataval määral asendatavad (asesõnade või lähedaste
sõnadega).
NT:
Mul on poes käidud.
Mul on koolis käidud.
Semantika
Tähistatu
/mõiste/ meel
Tähistaja
/sõna/ keel referent /entiteet/ maailm
Ogden
ja Richards
- Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn „sõnakest“ nt maja häälduskuju või kirjakuju märgitakse KURSIIVis.
- Tähistaja ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõist. Nt see, mida me mõistame, kui ütleme/kirjutame – kuuleme/loeme maja. Märgitakse SUURTÄHTede või VÄIKE SUURTÄHTedega.
- Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas.
Tähendus
(ingl meaning)
Tähendus
võib olla:
Abstrakne : süsteemi tähendus
Konkreetne:
Kõneleja tähendus
Kuulaja tähendus
Tähenduse
uurimine:
- Komponentanalüüs (1960nda, sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks)
- Prototüüpanalüüs (al. 1970ndatest)
- Kontseptuaalne semantika (1980ndatel)
- Kognitiivne semantika. (1990ndatest)
Valentsiteooria
e sõltuvusgrammatika
„Valentsiteooria“
e sõltuvusgrammatika (vervi valents, konplemendid e aktandid vs
vabad laiendid sirkumstandid (aeg, koht, viis), X-valentsed varvid
jne.
X=?
ootama,
elama, müüma, viskama , eraldama
vaadatakse konkreetses lauses.
Ma ootan rongi kaks
valentset verbi ehk mina (kes ma ootan) ootan rongi (mida ma ootan).
9.
loeng
Keeleteaduse
alused/Sissejuhatus üldkeeleteadusse
07.11.2013
Kordamine
Süntaks
- Süntaksi põhiüksused – lause ja fraas; moodustaja, sõnaliigid ja lauseliikmed
- Süntaktilised seosed: tasandi-, morfoloogilised ja sõnajärje - .
- Lausetüübid
- Süntaksi teooriaid : generatiivne grammatika, transformatsioonigramamtika, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika
Semantika
Ogdeni
ja Richardsi kolmnurk : tähistaja, tähistatav, tähistatu
Tähendus
Semantika
teooriaid
Märgisüsteem
Märkide
liigid (Ch. Peirce ):
Sümbol
– märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud
( motiveerimata e arbitraarne e konventsionaalne märk), vrd nt enamik
liiklusmärke
Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles
puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts;
onomatopoeetilised sõnad ( kopp -kopp, kikerikii jne)
Indeks
on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu.
Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi
kasutuse olukorrale. Vrd deiksis
Klassikalise
semantika
põhimõisteid
Mõisted
on enamasti pärit filosoofiast ja tulnud loogika kaudu.
- Denotatsioon e intensioon – keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. Sõnaraamatus kirjutatud tähenduskirjeldused.
- Propositsioon – lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. semantika laiemas mõistes ei ole ainult sõnatasandi semantika.
- Presupositsioon – eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte. „rohelist värvi ideed magavad raevukalt“ – kui see lause peab tõestama seda, et grammatiliselt õiges vormis esitatud sõnad sellises järjestuses ja sellisel kujul, eesmärgiks on see, et need sõnad on esitatud grammatiliselt korrektsed, kuid ei tähenda midagi, siis selle lause presumprositsioon on tõene.
- Sünonüümia – samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Ekstensioon – ühe sõna kõik võimalikud referendid. kolmnurk vt üles. Referendid asuvad maailmas ja sõna on keel – sinna kuuluvad kõik need referendid, millele saab näidata. „See“ – referentideks on maailam kõik asjad, millele saab viidata.
- Tähendusväli – tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. Nt. värvitähenduse väli – sinna kuuluvad kõik keele värvide nimetused.
- Metafoor – ülekanne; ühe valdkonnamõistete kasutamine teises valdkonnas.
- Kujundskeem ( mage schema )-skeemkujutlus - skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum (kogn. lingv). Usutakse, et kui me usume, et meil on peas mingi mõte maailma ja keele vahel, siis keeleteadlased huvitavab, mis on meie peas. Kognitiivse lingvistika uurijad usuvad, et meie peas on skemaatilised vormid.
- Polüseemia – mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Tekkis sünonüümia vastandina.
METAKEELED
- Kopmonendid
- Joonised
- „mappingud“ – metafoorsed ülekanded
- Skeemid
- Primitiivid = NSM
- võrgustikud
Komponentanalüü
Vt
õpikust semantikat juurde!!!
Kasutatakse
lähedase tähendusegasõnade võrdlemisel.
Elus
Inimene
Maskuliinne
täiskasvanud
Inimene
0
0
Mees
Naine
Poiss
Tüdruk
Eesel
0
0
Täkk
Mära
Puder
Demokraatia
Asi
Lähedase
tähendusega sõnade kirjeldamiseks aegajalt võib sobida, aga ta ei
aita meid keerukamate mõistete eristamisel.
1. Komponendid on
põhimõtteliselt jagamatud.
2. Iga tähendus (semeem) esitatakse
tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna
Prototüüpanalüüs
Cruse'i
näide prototüüpse esindaja kohta
VECHICLE
– sõiduk:
- tehtud teedel liikumiseks;
- sellel on oma liikumapanev jõud;
- liigub kiiremini kui inimene ilma abivahendita;
- võib liigutada ka muid isikuid või esemeid peale juhi;
- sellel on neli ratast;
- metallist konstruktsioon ;
- sisaldab isikuid/esemeid;
- manööverdab.
AUTO
on seda kõike, seega on parim näide - (Goodness Of Example e GOE
kõige kõrgem) prototüüpne
esindaja!
Prototüüp
ehk katekooria keskne liige
- tähendused koonudvad prototüübi ümber süstemaatiliselt;
- lisaks konkreetsetele objektidele ka nt tegevused, sesisundid ja omadused: jooks , õnne;
- Hüponüüm e alammõiste (pargipink kui istme kategooria osa);
- Hüperonüüm ehk ülemmõiste (iste);
- Prototppo kui keele „säästumehhanismid“.
(mõiste)Metafooriteooria
- George Lakoff, Mark Johnson 1980. Metaphors We Live By. Chicago. UCP
eesti keeles: „ Metafoorid , mille järgi me elame“ (2011)
- Ülekanded e “mappingud”
- Kujundskeemid
ARMASTUS
ON TEEKOND (suhted on tupikus, teed viivad lahku, ühine elutee),
AEG ON RAHA (säästa aega, hoia aega kokku, ära raiska aega),
HEA ON ÜLES ( emotsioonid tõusid taevasse , hõljus pilvedes )
jne
Allikas: teekond
Mapping
Siht: armastus
Teelised
Armastajad
Sõiduvahendid
Suhe
Tee
Sündused suhtes
Läbitud vahemaa
Edasijõudmine
Takistused teel
Kogetud raskused
Allikvaldkonnad
ja sihtvaldkonnad
- Tavalisemad allikvaldkonnad metafoorilisteks ülekannetaks on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja mitmesuguste jõududega seotud valdkonnad.
- Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus , mõte, inimsuhted ja aeg. abstraktne kategooria.
(Kövecses
2000)
NÄIDE:
aeg kui abstraktne kategooria
Liikuva
aja metafoor
Liikuva
vaatleja metafoor (ajamaastiku metafoor)
ise liigun, mitte aeg ei liigu mulle vastu.
Kujundskeem
(ingl image schema)
- Schema on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri.
- Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade (nagu keel) vahel.
- Kasutatud ka tõlget skeemikujutlus.
- Image – seos visuaalsega, aga ka teiste tajudega ( kuulmine , kompimine). ~70% meie tajudest visuaalsel teel!). Tajukogemustik.
Metonüümia
(indeksikaalne)
Osa
terviku asemel. – foto
- Elus elutut asendamas (looja loodu asemel)
- Konkreetne abstaktset – keha ja nähtav/katsutav asendab tegevust, tunnet , taju, nähtamatut abstraktset.
Tähenduste
kujunemine
Etümoloogiad
- Grammatiseerumine
- Ülekannete süstemaatilisus.
Kognitiivsed
~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy)
Inklusioon
Identsus
Separatsioon
Assotsiatsioon
Näiteid
semantilistest metakeeltest:
Langacker
– kognitiivse grammatika – joonised
Wierzbicka
semantilised primitiivid
Natural
Semantic Metalanguage – NSM
Polüseemia
e mitmetähenduslikkus
Lyons:
polüseem “one lexeme
with different senses”
“polüseem”
= polüseemiline
sõna, - üksus
Polüseemia
kognitiivses lingvistikas
Seletada
püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu.
Polüseemi
prototüüpsed tähendused…
Nali
siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust
Keelemängukoomiksid,
reklaamid
- Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
- Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad
- Viiteahelad, anafoon
- Konversatsioon- e vestlusanalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar
- Sotsiolingvistika , keele geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt , allkeeled, idiolekt ); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika
- Psühholingvistika uurimisalad – keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika
- Keeleteaduse meetodid
- Keelekorpused
Kelle varieerumine
- Maailma keelte juurde tagasi – keeleteadlased ei ütle kunagi, kui palju keeli täpselt on.
- Keel või murre – saare murde reetlikkus...
- Eliza Doolitle ( Pygmalion ...Minu veetlev leedi)
Sotsiolingvistika
- Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas.
- Variatiivsus
- Geograafiline
- Sotsiaalne ( vanud , sugu, sotsiaalne klass)
- Situatsiooniline (stiil, formaalsus )
- Keele variante: dialekt ehk murre, släng, sotsiolekt, allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt
- Laias mõttes sotsiolingvistika
- Kõneetnograafia ja konversatsioonianalüüs (vestluse struktuur uurimine)
- Keele varieerumine (stiil, sugu ja sotsiaalne kuuluvus jms)
- Kakskeelne ühiskonrd
- Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika , keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsimused keelega seotud teemadel . – hõlmab hariduspoliitikat näiteks. Sellel suunal on peamine meetod küsitlus uuring.
- Kitsas mõttes sotsiolingvistika ( Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika: keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. (Labov – uuring häälikutest. Ta otsustas, et New Yorgi erinevate sotsiaalsete klasside keel varieerub ja seda on kõige lihtsam uurida häälikute muutumiste kaupa. Ta viis oma uurimuse läbi erinevate hinnaklassidega New York ’i kaubamajades). Võetakse üks keeleüksus, mida kvantitatiivsete tunnustega võrreldakse.
- Eesti keele varieerumist näeme eelkõige murretest. Meie ametlik murdejaotus pärineb aastast 2002. „Eesti murded ja kohanimed“. Seal on murded jaotatud: saarte, lääne, kesk, ida, mulgi , tartu, võru, setu ranna ja alutaguse murdeks.
Psühholingvistika
- Keel ja meel, nende areng (lapsekeel) – keeleomandamise uurimine. Uuritakse keele arengu ja lapse muu arengu seoseid. Keeleliste nähtuste uurimine, mis vorme võtavad lapsed kõige enam oma keelde. Psühholingviste huvitab keele arengu ja lapse muu arengu seos.
- Eksperimentaalne psühholingvistika – huvitutakse sellest, milline on silmade liikumine lugemisel või milliseid objekte milliseid objekte jälgitakse.
- Kakskeelsus
Teise keele omandamise uurimine
- Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega)
- On neuroliigiliselt erinev
- Oskab lugeda ja kirjutada
- Oskab juba ühte keelt seega
- On silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid)
- Tal on vähem aega
- Õpib tavaliselt „ebaloomulikus“ olukorras ja tal on harva „ema“.
Miks ja kellele on vaja keeleteadust üldse?
- Kes on keeleteadlane ? – teadlaseks saab tänapäev siis, kui kaitstakse doktorikraad. ( deskriptiivne perspektiiv – keele kirjeldamine ja seletamine võtmata seisukohta, kas see on hea või halb. Preskriptiivne perspektiiv kuulub keelehoolde töötajate valdkonda).
- Õige/ hea ja vale/ halb keel
- Keeleteadus ja keelekorraldus , keelehoole
- Soovitused ja kirjaldused ja seletused
- Kust sõnad tulevad? Miks?
- Kuidas algas? Keeleteadusliku mõtteviisi tekkest ja selle seotusest õigekeelsusega. Läänes: Antiik-Kreeka – Platon (mh sõnade muutumisest, u 360 eKr); kreeka k grammatika – sest suuline keel hakkas oluliselt erinema Homerose aegsest ja selle säilitamiseks oli vaja luua normid; Idas palju varem – nt Indias sanskrit – õige keele säilitamine.(keeleteaduse aluste kursuse kevadsemester – keeleteaduse ajalugu).
- Järgmine etapp seoses piibli tõlkimisega (kõigi keelte grammatikaid üritati mahutada ladina keele grammatika malli).
Mida keeles saab uurida?
- Sõnavara, grammatika, päritolu, keeleteaduse algusaegadel olulisel kohal eelkõige kirjeldamine
- Tänapäeval – sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid jne.
- Kuidas? Tugitool (ei minda oma mugavast keskkonnast välja ja usaldatakse oma vaistu) või korpused ( empiiriline uurimine)? Katsed ka! – jõutakse tihti järelduseni, et materjali pole.
- Sõltub kindlasti uurimise eesmärgist, uuritavast objektist.
Keeleteadse meetodid
- Lingvisti keelepädevus ja korpused
- Emiirilised uurimused
- Andmete kogumine salvestused: litereerimine e transkribeerimine, korpused; sõnaraamatud, arhiivid , katsed
- Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid
- Perspektiiv: sünkrooniline(e tänapäeva keel eh arenguta ajas), diakrooniline (keele ajaloo kujunemine aja jooksul)
- Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine
- Metaleele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika). Kirjeldamise keel ehk metakeel on oluline selleks, et kasutada sellised metakeelseid väljendeid, mis on üheselt arusaadavad.
Kas uurijale tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu
keel?
- Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (nn tugitoolilaused)
- Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid .
- Kui tahta kirjeldada/uurimustes uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, küsitlused, sõnaraamatud, leksikonid.
- Kui on vaja kirjeldada tundmatut keelt: Kenneth Lee Pike
KORPUSED
- Korpus = tekstikogu
- Arvutiajastul on korpusena hakatud mõistma peamiselt polügunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest.
- Tekst = nii kirjalik kui ka suuline keel (küne transkribeeritud kujul).
- Kprpuste kasutatavus: NT rate -kommentaaride korpus – ISIKLIK.
Korpuste liigid
- Kriejliku keele korpused
- Suulise keele koprused
- Erikoprus – mingite kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikorpus nt: murdekoprus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, õppijakeele korpus jne.
- Paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge.
Kust saame keelte uurimiseks materjali
- BNC
- Keeleveeb
- TÜ keelekogud
- VAKKUR
- Murded
- Konstanzi universaalide arhiiv
Milleks meile vaja koprusi?
- Eriti kvantitatiivsed uurimused kopruste abiga
- Eesti keele konstruktsiooni võtma + V –DA-inf muutumine
Morfanalüsaator!!!!
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 40 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alluuu
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid