Sublimatsioon - M tahkest olekust gaasilisse või A gaasilisest tahkesse A üleminek T Evaporatsioon aurumine E Kondenseerumine A gaasilisest olekust D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastaval...
Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid
Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.
Tuuled Jupiteril liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks ,tumedaid vöödeks Liitkeeriseid äärtealadel vöötide vahel nähti esimest korda Voyager'i poolt Jupiteri tuuled liiguvad suures osas tänu sisemisele kuumusele mitte Päikeselt saadud energia tõttu nagu Maal Värvid pilvedes Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide keemiliste reaktsioonide tagajärg Värvid on korrelatsioonis pilvede kõrgusega: sinine madalaimal, järgnevad pruunid ja valged toonid ning punane kõige kõrgemal. Mõnikord on madalamad kihid nähtavad läbi aukude ülemistes kihtides Vanakreeka mütoloogia Jupiter (a.k.a Zeus) oli Vanakreeka mütoloogias: 1. Peajumal 2. Taevajumal 3. Vihma ja pikse käsutaja 4. Võidu- ja sõjajumal
· gaasiline HCl +H2O -> HCl 2) H2S - divesiniksulfiidhape · mädamuna lõhnaga 3) H2SO4 - Väävelhape · hästi tugev hape · söövitav · 100% hape - tume, õlitaoline · 30% lahus - auto akus 4) H2SO3 - Väävlishape · H2O + SO2 -> H2SO3 · keskmise tugevusega 5) H2CO3 - süsihape · CO2 + H2O -> H2CO3 · H2CO3 -> H2O + CO3 | · karastusjoogid VESI + OKSIID -> HAPE 6H2O + P4O10 -> 4H3PO4 H2O + SO3 -> H2SO4 Happevihm: 1) Looduslik : pilvedes on H2O, maalt tuleb CO2 koku sattudes tekib H2CO3, mis alla sajab. 2) Mittelooduslik : pilvedes on H2O, tehastest tuleb NO3, autodest SO3 ja SO2 kokku sattudes tekib : H2SO4, H2SO3, HNO3 mille alla sadamisel okaspuud hävivad ning lubiehitised lagunevad. Alused ehk hüdroksiidid. Indikaatori lakmus läheb siniseks aluses. Omadused: libedus, söövitavad, vahutavad, pesuvahendite koostises. Tuntumad: NaOH - naatriumhüdroksiid - seebikivi KOH - kaaliumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid
jahtub ja muutub veepiiskadeks, millest moodustuvad pilved. · Päike soojendab maad, kui ka vett. · Selle tagajärjel aurustub osa veest õhku.. Vee olekute muutumine · Ilma külmenedes muutuvad veepiisad suuremaks ja nendest saavad jääkristallid. Lumi · Veepiisad pilvedes muutuvad jääkristallideks ja sajavad maapinnale lumena. Jää · Kui õues ilm läheb külmaks hakkab veekogudel vesi · külmuma ja tekibki jää veekogudele.
päeva vahet peaaegu ei ole. Elu veenusel § Võib leiduda elu. § Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. § Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Ehatäht ja koidutäht Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati Eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks (ladina Phosphorus). Saadud andmed Kõik andmed planeedi Veenuse kohta on leitud vikipeediast. http://et
Unistama peab Unistused on igaühel, unistused on sellepärast , et neid täita ja millegi poole pürgida. Igaühel võib olla ka mitu unistust, sest miks peaksid ahned inimesed piirduma ühe unistusega ? Ka mul on unistused, neid on erinevaid, näiteks: Ameerikasse minek, kunagi ilusas majas elamine, millegi väga suure avastamine, NBA-s mängimine jne. Ehk see teeb minust ahne inimese. Mulle meeldib unistada, sest see on nagu pilvedes hõljumine millegi hea poole, mida sa ei pruugi kunagi saada. Siiamaani pole mul ühtegi unistust täitunud, aga ma loodan, et ma vähemalt ühe nendest saaksin ära täita näiteks Ameerikasse minek. Kuigi mu kõige suurim soov oleks millegi väga suure avastamine ja siis kogu selle au endale saamine, aga ma pakun 100% kindlat, et seda ei juhtu, sest niisama lihtsalt millegi suure otsa ei astu ja nii lihtsalt see ongi.
Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest
Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid.
pilvevööndid Päeva pikkus 10 h Saturn Koosneb Olemas *Hele pind Saturni 18, aga 3 + 32 min 15 sek -180°C vesinikust (96%) ja Väga tugev *3-osaline rõngaste pilvedes Aaastaajad heeliumist (3%) tähtsamat: süsteem Japetus, olemas Rhea, Titan
Fourth level Fifth level Veenuse reis ümber Päikese Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus pilvedes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus · Veltmann Ülo-Ilmar. Taevakaunitar Veenus. Tallinn: Valgus, 1967 · Bauman Mary K., Hopkins Will, Soluri Michael, Nolletti Loralee. Mis on maailma ruu · http://www.aai
Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Elu veenusel USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.
Ka mina tahan leida oma maja selles maailmas, mis piinab meid. Vaikse koha, kus ei ole kuradeid, kohakese, mis paneb seisma aja. Eemal lendas üks kaunis hing, kes otsis kohta, kus olla, kuid kellel ei lõppenud otsimise ind. Lennates võid üle maade ja merede tulla ja nõnda ei ole kallis ka hind, mida pead maksma, et maailm oleks valla. THOMAS MORE Tuul sasib juukseid Heinamaa peal On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva Et oleks homme ilusam ärgata. VABADIK Mu aknal on lilled ja rõske on õhk. Noor kärbes, mu kaaslane lõbus-õnnelik all maja ees kolinal tiivaga lööb ja rõõmsalt vesiseid kalasid sööb. Ta nosib neid, silmitseb aknal siis mind vist mõistab mu tundeid see õnnelik putukas ta kitsas on kutse, ta pilgus on rõõm kui tahaks ta öelda: ,,Mis teeme uut siin?" Armas koerake truu ja ustav sõbrake
Õpik ülesanne 120 lehekülg 77 Ühel varahommikul sirutas oma selga, heal järjel mees Hannes, seades oma sammud linna poole oli tal valida kas minna vastuvoolu või lihtsamat teed ta mõtles tunni, mõtles kaks, mõtles tüki kolmandat. Otsi kokku tõmmates otsustas ta, et läheb siiski vastuvoolu, sest see on lühem tee linna. Jõudes linna võttis ta aja maha, pilvedes hõljudes komistas ta otsa mehele kes müüs tänaval jooke, kui Hannes sinna jõudis ajas pakkuja silmad ümaraks, kuid enne seda pilgutas ta oma kõrvitsast paarimehele andes märku, et seda meest võib röövida. Kui mees jõudis kuulde ulatusse hakkas müüja puust ette tegema ja punaseks värvima, et kui hea tema jook on selle kõrgele hinnale halba varju heitmata. Hannes küll üritas südant kalgina hoida kuid tal hakkas mehest kahju,
ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas – ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel – peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Veenuse õhkkonna keemia on väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. Veenust on mõnikord peetud Maa kaksikõeks. Mõnest küljest on nad tõesti väga sarnased. Veenus on ainult natuke väiksem kui Maa (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist)
tahtmata on hinges ärevustunne , just nagu ootaks midagi.Kõik on korraga segi, keegi ei taipa mis toimub meie sees.Räägitakse , et nad saavad Sinust aru aga kas ikka saavad ? Ei saa, nad mõistavad Sind, mõistavad, et oled inimene nagu kõik teised .Andestavad, et oled just selline nagu selmomendil oled.Keegi ei tahaks oma muredega kedagi piinata, sest see on koormaks ka teistele. Kui olla teki all, iseenda ja oma mõtetega, on hetkeks nii hea. Ikka veel nendes samades pilvedes, mis on halliks tuhmunud ja hakkavad ajapikku muutuma aina mustemaks.ma tajun enda ja oma tunnete tühjust ja mu sisikond justkui tõmbuks kokku.Tahaksin olla veel see väikelaps ja pugeda kellegi kaissu, otsida lohutust.Ent ma usun, et miski minu sees tahab edasi liikuda.Tuletaks justkui meelde nagu oleksin kass kellel on üheksa elu.Aga needsamad pilgud, mis enne veel särasid minu silmis, tormavad välkiirusel lakke ja muudkui tiirlevad ja tiirevad
metanni,vee,ammoniaagi lisandiga, Suur Punane Laik ehk keeriseline moodustis,mille läbimõõt on paar korda suurem maa omast, on ka virmalisi ja välgunooli.SISE:atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46 000 km paksume metallilise vesiniku tsoon, maa taolise tiheda(kivimitest) koosneva tuuma raaidus on 4000km.TEMP:jupietri keskmes on 20 000 kraadi ja kiirgab 1.9 korda rohkem soojust kui ta päikeselt saab, pilvedes temp -140 kraadi, maapinnal -125 kuni 17 kraadi.elu võimalik jupiteri kuudel.HIIDPLANEET:jupiteri tüüpi planeedid, mis on päikesesüsteemis kõige suurema massiga planeedid, koosnevad gaasidest ning jääst,pole tahket pinda ja vaadeldav vaid pilvkatte välispind, sisemuses asub vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum(jupitrer,saturn,uraan,neptuun)TÄHT:tekivad iseenda raskusjõu müjul kokkutümbuvast gaasipilvest, esialgne koostis
üksi. Jõgeva NK ja KT Innovaator Toob meeskonda loomingulisust ja kujutlusvõimet Ø Paneb ette uusi ideid ja strateegiaid Ø Teeb kõigi positiivsemaid ettepanekuid Ø Sageli jääb meeskonna otseset tegevusest välja, et mõelda Ø Kasutab harjumuspäratuid ja ebatavalisi meetodeid Ø Eirab praktilisust Ø Uurib probleeme igast aspektist Ø Naudib keerukust; pea pilvedes, ei hooli asjade praktilisest küljest, käitumisreeglitest ega detailidest Jõgeva NK ja KT Taganttorkija Traditsiooniline meeskonna liidri roll § Teeb kindlaks ja selgitab vajalikud tulemused § Proovib kujundada meeskonna otsuseid ja tegevust otseselt ja isiklikult § Ootab teistelt tegutsemist, kiireid tulemusi ja tegutsemisvalmis järgijaid § Torgib teisi tagant §
ammoniaaki ja etaani. Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja lisaks veel umbes 46000 kilomeetrine kiht, mida nimetatakse metallilise vesiniku tsooniks. Tuum, mis oletatavasti koosneb kivimitest ja on planeet Maa sarnane, on 4000 kilomeetrise läbimõõduga. See planeet kiirgab 1.9 korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab ja temperatuus on pilvedes ligikaudu 140 kraadi Celciuse järgi. Jupiteri sisemune ehitus ja samuti keemiline koostis ei ole tänapäeval veel täpselt teada ja selles toovad loodetavasti selgust kulgurid, mis saadetakse planeeti uurima. Jupiteri atmosfääris asub suur punane laik, mis on huvi pakkunud juba pikemat aega ja väga paljudele inimestele. See laik on püsiv moodustis, mis on Maa läbimõõdust paar korda suurem. Veel on avastatud mitu väikest punast laiku, mis kaunistavad pidevalt liikumises
See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina arenevaid "jääsid". Atmosfäär Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Pilvedes on temperatuur 140 °C. Atmosfäär Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Jupiteri kaaslased
Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide,et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa pole täpselt ühe ja sama kiirusega.Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes
Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased.
rohked vulkaanipursked peatumatu soojenemine vee olemasolu 4 hüpoteesi: tekkis vähe jääd vesi on seotud pinnasesse vesiniku kerge isotoop on lahkunud tekkiv Veenus kohtus suure kosmilise kehaga ja toimunud katastroofil läks vesi kaduma Elu Veenusel võib leiduda elu õhuke pilvekiht, mida kaitsevad väävliühendid bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes evolutsioon pilved on maapinnast kõrgel võib leida veekomponente, kuid kontsentreeritud väävelhappe näol Veenuse uurimine pinnaehitust on uuritud radaritega kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon kihiline pinnas meenutab settekivimeid settimine toimub atmosfääris, mitte vees 1962 Mariner 2, USA lähedane möödalend 1970 Verena 7, NSVL laskumine Kasutatud kirjandus
õlal nutta ning naerda, kellega on hea jagada oma tundeid. Südamesõber mängib meie eludes suurt rolli. Seepärast loodangi ma väga, et meie ellu ei tule niipea sõpru kaotavaid tegureid. Näiteks 100 aasta pärast võib kool olla internetipõhine ning tulevikuamet seisneda kodus arvuti taga, millega kaasneb liiga vähene suhtlus silmast- silma. Siiski inimestel on vaja usaldust, et elus läbi lüüa. Ka ausust ning abi, et mitte sattuda halvale teele või elada pilvedes. Ma arvan, et suhete aluseks ongi ausus ning usaldus, ilme nende 2 tegurita ei kujutaks ma sõprust ette. Mina arvan, et tänaseid suhtluskeskkondi, Facebook, Orkut,Msn , võiks vähem olla. Tore on istuda sõpradega suvel keset rohelust või talvel hubases kohvikus muljetada, kakaotass käes. Või istuda hommikul perega söögilauas hommikukohvi juues ning arutades omi tegemisi, mitte võtta esimese asjana kirjakast lahti ja sõpradega trükkima hakata
Kunsti kestvuse saladus. On inimesi, kes näevad kunsti üksnes da Vinci loomingus, mõni näeb seda mööda taevalaotust hõljuvates pilvedes või juhuslikus värviplekis töömehe teksadel. Kunst on läbinisti tunnetuslik. Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda
kogumassi umbes 3 korda. Jupiter on Päikese massist ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetitel puudub tahke pind. Magnetväli on Jupiteril umbes 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad planeedist 8 miljoni kilomeetri kaugusele. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Millest koosneb? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) , vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km.
Vee hulk atmosfääris on keskmiselt suurim troopilistes piirkondades ning väiksem polaaraladel. Teiselt poolt, troopiliste piirkondade kõrgem õhutemperatuur võimaldab seal õhus suuremat absoluutset niiskust enne kui tekib küllastus. Pilvede ja sademete moodustumisel on oluline roll tõusvatel õhuvooludel, kus õhu ja veeauru segu temperatuur langeb. Kondenseerumistemperatuurini (= normaalrõhu korral kastepunkt) jõudmise korral algab kondenseerumine ning pilvede moodustumine. Pilvedes toimub lisaks kondenseerumisele ka veetilkade külmumine ning aurumine/sublimeerumine. Need faasimuutused ei ole pidevad, vaid nõuavad kondensatsioonitsentreid. Õhukestes pilvedes on kondenseerumine ning aurumine/sublimeerumine tasakaalus ning sademeid ei teki. Sademete tekkeks on vaja veetilkade ja/või jääkristallide suuruse kasvu üle kriitilise piiri, et sademed hakkaksid raskusjõu mõjul alla kukkuma. Pilvesid iseloomustavad
esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi.Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse.Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise.Pilvkate on mitmekihiline. Jupiter
kaaslasi. Rõngad on just selles vahemikus, seega rõngad on arvatavasti kuude matejal. Satuni kaaslased. Saturni kaaslasi oli 1997 aasta seisuga 18. Kaaslased on saanud oma nimed Kreeka mütoloogiast, v.a. Janus. Titanus. Tiataan Hyperioni poeg, päikesejumal Heliose sünonüüm, titaan, midagi võimsat. Avastati 1655.aastal C.Huygens Kõige suurem kuu pärast Ganymedest 1,9 korda raskem kui Kuu, suurem kui Merkuur Kuu tuum koosneb kividest, Pool on vesi ja jää Ekvaatori pilvedes -180°C Titanus on ainuke, kelle pinda katavad ookeanid, mis talvel külmuvad ja suvel sulavad. Tiirleb 16 ööpaeva Phoebe Avastati 1898.aatal W.Pickering Õige kaugem ja pimedam Pöörleb ümber Saturni vastupidises suunas. Diameeter 220 km Tiirleb 1,5 aastat e. 550,4 ööpäeva ümber Saturni Pan. Avastati 1990. M.Showalter Tiirlemise perioodi ei teata Avastati 9 aasta vanustelt Voyageri fotodelt. Ta tiirutab Encke lõhes, toimides seejuures karjusena, kes hoiab Encke lõhe lahti.
nimetatakse kolloidosakesteks. Kolloidlahused Kolloidlahusteks on vedelseebid, sampoonid, liimid jne. Võrreldes suspensioonide, emulsioonide ning aerosoolidega on kolloidlahused püsivamad. Kolloidlahused Soojendamisel või elektrolüütide lisamisel kolloidlahustesse toimub koagulatsioon, s.o. Osakeste liitumine suuremateks osakesteks. Koagulatsioon esineb munade keetmisel või praadimisel. Kolloidlahused Kui pilvedes liituvad üliväikesed veepiisad, siis tekivad suuremad vihmapiisad, mis langevad sademetena maale. Kokkuvõte Järgmisel tunnil test vihiku abil. Edukat testi sooritamist !
Mõistuse piirides Pea on täie mõistuse juures, ootad pingsalt pudelit, mis käib juba mitmendat tiiru ringi peal. Tunned vaikselt alkoholi tungimist organismi. Oled sõbralik ja vestled oma semudega. Meeleolu seltskonnas on rahulik ja lõbus. Haarad pudeli endale ning naudid seda üksinda. Ühest saab mitu ning sa pilgutad silmi, kuna pea pakseneb. Sa tarbid veel alkoholi, põhi jalge all on laineline ja pea ähmastes pilvedes hõljumas. Tuju on hea ja sul tekib tahtmine tantsida, hüpata, karata. Sul saab õlledest siiber ja otsid juba kangemat kraami. Soovid kõvemat muusikat, soovid tümakat. Tunned ennast tantsulõvina ja tahad kõiki tantsima haarata. Suurendad alkoholi kogust veelgi. Sul puudub kontroll iseenda üle ja muutud vaikselt teiste jaoks tüütavaks. Sa ei saa enam midagi aru, jood veel ja veel. Sa liigud oma tüdruku sõbranna poole. Haarad tema ümbert kinni ja üritad teda suudelda
küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima. Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng. Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on pilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. See mida me oma silmaga näeme on välk. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit
ehk 150 000 000 km. 5) Looded esinevad: ookeanides. Lk 134 -1)2)3)5)6)7)8)9)10) 1) Millisel planeedil on kõige suurem temperatuuri ööpäevane kõikumine? Merkuur päeval kuni 430°C ja öösel -170°C. Veenus 480°c on peaaegu ühtlane. Marss Suvepäevadel kuni 25° C aasta keskmine õhutemp. On päeval paarkümmend, öösel 100°C alla nulli. Jupiteri keskmes 30 000°C, pilvedes on temp. -140°C. Saturn pilvede väliskihi temp. on siiski ainult -170°C . Uraani temp. kõigub seejuures arvatavasti -180°C ja -200°C. 2) Millisel planeedil toimub nn kasvuhooneefekt? Veenust võib võrrelda kasvuhooneefektiga 3) Mille poolest erinevad Maa-tüüpi planeedid hiidplaneetidest? Hiidplaneedid on Maaga võrreldes on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun mõõtmetelt ja massiga suuremad ning hõredad ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s
Tuum Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Elu Veenusel USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Pildid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus Tänan kuulamast!
Keskmine paksus; üla- ja alapiir Temp-ri muutus Õhurõhu muutus 4 olulist tunnust 3. Kirjuta kiirgusbilansi skeemile õigesse kohta: peegeldub, neeldub, hajub, otsekiirgus ja hajuskiirgus, pikalaineline- ja lühilaineline kiirgus · Vaata joonist ja otsusta, millised väited on tõesed. Paranda valed väited õigeks ilma eitust kasutamata. A. Suurem osa päikesekiirgusest peegeldub atmosfääri tagasi. B. Pilvedes neeldub 18% päikesekiirgusest. C. Maapinnale jõuab päikesekiirgus otse- ja hajuskiirgusena D. Tervikuna lahkub Maalt rohkem kiirgust, kui sinna saabub. E. Pilvedelt peegeldub rohkem kiirgust tagasi kui maapinnalt 4. Märgi üldise õhuringluse joonisele: kirdepassaadid, kagupassaadid, läänetuulte vöönd Lisa tähega skeemile, kus toimuvad järgmised protsessid: A. Õhk kerkib, tekivad sademed. B. Laskuv kuiv õhk. C
o Põgenes katku eest Ven-st, päästes sellega elu. o Ei olnud mitmekülgne ainult maalikunst, kuid kõige silmapaistvam o Frari kirik Veneetsias ta ise ka sinna maetud "MAARJA TAEVAMINEK" · õnnestub kunstnikul esimest korda tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse. · Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes · Värvide valik erepunane (?) · Kolmnurkne kujund all 2 + Maarja ja isa üleval · Käed on üles tõstetud. o Varasema perioodi tuntumad tööd "MAKSURAHA" jeesuse psühholoogiline portree O "TAEVANE JA MAINE ARMASTUS" väga segase sisuga töö naisakt ( 1 riietatud ja 1 alasti naine ja keskel segab ingel kaevus vett)
frondi taga. Tsüklon madalrõhkkond. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel jahe ilm. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Talvel on ilm pakaseline, suvel päikeseliselt soe. Tornaado kuni mõnesajameetrine väga tugev õhukeeris. Tromb mõnekümnemeetrine väga tugev õhukeeris. Vesipüks mere kohal esinev väga tugev õhukeeris, mis on imenud endasse merevett Tuulispask mõnemeetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev õhukeeris. Äike võimas sädelahendus pilvedes või pilvede ja maapinna vahel. Jagunevad õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Peamised õhku saastavad ained: SO2, NO, NO2, CO, CO2, aerosool. Suurimad saastajad: soojuselektrijaamd, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport. Saastamise tagajärjed: väheneb atmosfääri läbipaistvus, maapinnale jõuab vähem päiksekiirgust, õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist, kahjustab inimese hingamiselundeid
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima.
HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi Ülesehitus: atmosfäär, vedel vesinik, vedel metalliline vesinik ja kivine tuum Suuruselt 318 korda Maa suurust Kõige kiiremini tiirlev planeet Nimetatud Rooma jumala Jupiteri järgi Ringid udust, mitte jääst nagu Saturnil Puudub tahke pind Saab näha oma silmaga Atmosfäär 1000 km paksune
inimeste arvu, kellele saavad osaks naudingud. Bentham moodustas Filosoofiliste radikaalide klubi, kuhu kuulusid ka mõned nimekad Parlamendiliikmed ja kunstitegelased. Radikaalid võitlesid kõnevabaduse ja demokraatia eest. Peagi ühines Benthami radikaalidega ka John Stuart Mill. Radikaalidest kasvas hiljem välja Utilitaristide ühing, kelle põhilisteks oponentideks olid romantikud, utopistid ja sotsialistid, kes asusid Milli arvates liiga kõrgel pilvedes. "Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom. Anarhist eitab seaduse olemasolu ennast, ei tunnista seaduse õigust meid käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce Ameerika filosoof Charles Sanders Peirce (1839-1914) pani aluse pragmatismile (kr pragma 'tegu, tegutsemine')
alal,mis läbib 435 km pikkuselt California keskosa.Mõnikord suudavad teadlased inimesi saabuva maavärina eest hoiatada.Näiteks 1974. a. Ennustasid nad maavärinat Hiinas ja päästsid sellega tuhandeid elusid.Aga alati ei lähe maavärinahoiatus täppi.Kõige sagedamini täheldavaks nähtuseks maavärinate puhul on salapärased tuled.Kord sarnanevad need eredate sähvatustega ,sammaste ,kiiret või tulekeradega,kord maheda valguse või koguni hõõgusega pilvedes või maa peal.Sageli on neid nähtud päevavalgel.Mõnikord tekivad maavärinate ajal elektrilised tormid,kuid tulesid on sageli märgatud ka sellal,kui tormi ei ole.Niisuguseid teateid oli eriti rohkesti pärast maavärinat New Madridis.Mõned kohalikud elanikud arvasid,et tegemist oli tõeliste vulkaaniliste pursetega,ehkki teadlased väidavad kindlalt,et mingeid purskeid selles piirkonnas vähemalt mitme miljoni aasta jooksul ei ole esinenud,kui neid üldse kunagi olnud on
Kogu maailma ajaloo vältel on olnud eri inimgruppide ja tüüpide vahel palju sõnelusi ja erimeelsusi. Küll mõistavad üksteist hukka usklikud ja ateistid, konservatiivid ja liberaalid, karsklased ja alkoholilembesed, taimetoitlased ja kõigesööjad. Kuid ajastust hoolimata on alati vaenujalal realistid ja romantikud. Kuidas on siis õigem elada kas faktidest ümbritsetult kahe jalaga kindlalt maa peal või pea julge mõttelennuga ja maailmamuutmisplaanidega pilvedes seda pole nad aegade algusest suutnud otsustada. Romaanis ,,Kõrboja peremees" oli palju töökaid eesti külainimesi, kellel polnud unistamiseks mahti, kuid nende hulka oli sattunud ka üks läbi ja lõhki romantik - Villu. Villu isa, Katku Jüri, oli kogu oma elu jäärapäine, aga usin talupidaja. Jüri ei olnud visionäär ta ei pooldanud suuri muutusi ning pidas oluliseks traditsioone. Tema noorem poeg oli temast aga hoopis teistsugune
Kogu tekst ja vorming peavad olema konkreetsed, lühikesed ja silmapaistvad. Kellel on aega lugeda telefonist, väikselt ekraanilt, mingit väga pikka uudist, kui tal on karjäär ja neli last või kui ta on näiteks üliõpilane? Sinna on võimalik panna ainult pommuudiseid, mis on lühikesed ja konkreetsed. Näiteks: Sven Mikser võitis valimised; või hoopis midagi poliitikast erinevat: Anu Saagim eksponeeris oma uut pesu. Kumma tee valib noor naine, kelle pea uitab veel pilvedes ja kes ei tea, kes on Sven Mikser? Internetis on mitu lehekülge, elu24, buduaar, naistemaailm jne, kes tegelevad küsimustega mida teha, et kaalus alla võtta? Kes kellega käib? Kellel on kõige rohkem kortse näos? Ja viimasel ajal on moodi tulnud seksinipid. On inimesi, kes kasutavad neid uudiseid selleks, et end õhtul välja elada ja kommenteerida, kui rumalad on ajakirjanikud, toimetajad. On inimesi, kes saavad aru, et see on mõttetu
heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid. Suurima planeedi, Jupiteri atmosfäär koosneb mitmevärvilistest pilvevöötidest. Tuntuim moodustis on Suur punane laik-tohutu keeristorm läbimõõduga ligi 30 000 km. Seda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878
• ILM – atmosfääri seisund kindlal ajahetkel. • KLIIMA – paljude aastate (aastakümnete) lõikes antud kohale iseloomulik ilmade režiim. • ILMASTIK – ilmade iseloomustus suhteliselt pikemal ajavahemikul (mõni kuu või aasta). PÄIKESEKIIRGUSE JAOTUMINE PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS • Otsekiirgus – osa kiirgusest jõuab päikeselt paralleelsete kiirte kimpudena otse maapinnani. • Hajuskiirgus – osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. • Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. • Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. • ALBEEDO – aluspinnalt tagasipeegeldunud valguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. • Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. • KIIRGUSBILANSS - maapinnas neeldunud ja
atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. [redigeeri] Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline
inimsilm ei näe * albeedo aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega (nt tumedalt, niiskelt pinnalt peegeldub väga vähe tagasi albeedo on väga väike) Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: - Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss: Maa soojuskiirgus : mida Maa kiirgab eemale. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja mida madalam õhu temp. seda enam kiirgab. Atmosfääri vastukiirgus: atmosfäärist kiirgab soojus Maale tagasi
paralleele tõmmata vastupidiselt. Väga paljud töökuulutused nõuavad tööstaaziks vähemalt viis aastat. Aga kuidas saab kooli äsja lõpetanud nooruk tööstaazi kui tal pole võimalust tööle pääseda? Kui tal on soov töötada aga tal ei lasta, ei jää tal muud üle kui ennast töötuna arvele võtta ja kurnata niimoodi riigi rahakotti. Lähiajal tuleks üle vaadata ja korrigeerida nõudmisi, mida esitatakse osadele töökohtadele. Tundub, et paljud firmad elavad siiani pea pilvedes ja arvavad, et nad on hetkel sama tugev ja tegus firma kui poolteist aastat tagasi ja seetõttu vajavad nad justnimelt kõrgharidusega koristajat. Nendel rasketel aegadel on siiski näha, et riik hoolitseb mingil määralgi töötute eest, mitte ainult ametnike kukru täitmisest. Tekkinud on Tallinna linnaliinibussidesse reisisaatjad, kes peaksid abistama väetimaid ja hoidma korda bussis. Olgugi linna headest kavatsustest on
· Sarnasused Maaga: o Pöörlemistelgede kalle on enam-vähem sama. Marsil ilmnevad selle tõttu samuti aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Jupiter · Päikesesüsteemi suurim planeet. Tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. · Puudub tahke pind. · Temperatuur: o Keskmes: 20 000 kraadi o Pilvedes: -140 kraadi · Magnetväli on 20 korda tugevam kui Maal. · Kaaslased: o Teadaolevalt on neid 63. Neli suuremat: Io Europa Ganymedes Callisto Saturn · Läbimõõt: 120 600 km (9,4 korda suurem Maast) · Pöörlemine/tiirlemine: o Ööpäeva pikkus: 10 h 32 min 15 sek o Aasta pikkus: 29,5 Maa aastat · Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. · Rõngad:
annaabi.ee 
