Sublimatsioon - M tahkest olekust gaasilisse või A gaasilisest tahkesse A üleminek T Evaporatsioon aurumine E Kondenseerumine A gaasilisest olekust D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastaval...
Kontaktkülmumine toimub kui õhk puutub kokku külmema kehaga ja jahtub. Jää-kristalli (Bergeroni) protsess selle protsessi käigus kasvavad jääkristallid veepiisakeste arvel veeauru tasakaalulise rõhkude erinevuse tõttu. Difusioon energia või aine ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Kuhjumine (accretion) protsess, mille käigus pilvedes olev veeaur moodustab tuumakeste ümber vihmapiisad. Agregatsioon tähendab millegi kokku kogunemist (näiteks jääkristallid moodustavad lumehelve) Lumehelbeke on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline. Vihm on vee sadu vedelas olekus. Virga viirud langevatest sademetest, mis aurustuvad enne maapinnale jõudmist. Hoogvihm vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku. Lumi väikeste jääkristallide kogum....
Sõltub nii klimaatilistest kui tehnilistest tingimustest. Õhu relatiivseks niiskuseks (Srel) nimetatakse protsentides väljendatud suhet, kus veeauru osarõhk antud temperatuuril on jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril või õhu absoluutsete niiskuste suhtega (keskküttega toas ja kõrbes 20-30%, suvel Eestis 60- 70%, vihmaga 100%, udus ja pilvedes üle 100%). Mõõdetakse psühhomeetriga, juushügromeetriga, metallhügromeetriga, kuiva ja märja termomeetri suhtega jne... Soojendamine, jahtumine Q = cm(t2-t1) Sulamine, tahkumine Q = m Aurumine, kondenseerumine Q = rm Kütuste põlemine Q = km Q1 = Q2, Q3 = Q1+Q2 m = m1+m2 C = cV Q = C(t2-t1) Srel = t/tk * 100% Q soojushulk (J) c erisoojus (J/kg°C) m mass (kg) t2-t1 temperatuuri vahe (°C) sulamissoojus (J/kg) r aurustumissoojus (J/kg)...
Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest...
Kunsti kestvuse saladus. On inimesi, kes näevad kunsti üksnes da Vinci loomingus, mõni näeb seda mööda taevalaotust hõljuvates pilvedes või juhuslikus värviplekis töömehe teksadel. Kunst on läbinisti tunnetuslik. Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda...
· Miks ehitatakse maja lõunapoolsesse külge sageli klaasveranda? Kiirgusbilanss 31% peegeldub 69% lahkub tagasi soojuskiirgusena 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhoonegaasid 100% osoon CO2 NOx CH4 CO2 NOx CH4 freoonid H2O...
Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. [redigeeri] Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline...
100% 18% neeldub polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja 27% peegeldub õhust hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk...
Kas on see raske või kerge, sõltub kõik meist enesest!Ma usun, et vahel on valus ja vahel võib tohutu viha võitu saada. Ükskord tahaksime tõusta üles ja lihtsalt olla. Olla see kes me olime enne.Mõelda mitte millegi ega kellegi peale, olla piiratud halva eest , kaitstud väikse mulli sees.Suunata kõik enesest eemale ja mõelda kui hea on olla see kes olen. Koguaeg aga nii ei saa, sest tahest tahtmata on hinges ärevustunne , just nagu ootaks midagi.Kõik on korraga segi, keegi ei taipa mis toimub meie sees.Räägitakse , et nad saavad Sinust aru aga kas ikka saavad ? Ei saa, nad mõistavad Sind, mõistavad, et oled inimene nagu kõik teised .Andestavad, et oled just selline nagu selmomendil oled.Keegi ei tahaks oma muredega kedagi piinata, sest see on koormaks ka teistele. Kui olla teki all, iseenda ja oma mõtetega, on hetkeks...
o Ei olnud mitmekülgne ainult maalikunst, kuid kõige silmapaistvam o Frari kirik Veneetsias ta ise ka sinna maetud "MAARJA TAEVAMINEK" · õnnestub kunstnikul esimest korda tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse. · Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes · Värvide valik erepunane (?) · Kolmnurkne kujund all 2 + Maarja ja isa üleval · Käed on üles tõstetud. o Varasema perioodi tuntumad tööd "MAKSURAHA" jeesuse psühholoogiline portree O "TAEVANE JA MAINE ARMASTUS" väga segase sisuga töö naisakt ( 1 riietatud ja 1 alasti naine ja keskel segab ingel kaevus vett)...
27% peegeldub õhust on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel ja pilvedelt atmosfääris toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja 4% peegeldub 3% neeldub hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. maapinnalt pilvedes Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest...
Tunned vaikselt alkoholi tungimist organismi. Oled sõbralik ja vestled oma semudega. Meeleolu seltskonnas on rahulik ja lõbus. Haarad pudeli endale ning naudid seda üksinda. Ühest saab mitu ning sa pilgutad silmi, kuna pea pakseneb. Sa tarbid veel alkoholi, põhi jalge all on laineline ja pea ähmastes pilvedes hõljumas. Tuju on hea ja sul tekib tahtmine tantsida, hüpata, karata. Sul saab õlledest siiber ja otsid juba kangemat kraami. Soovid kõvemat muusikat, soovid tümakat. Tunned ennast tantsulõvina ja tahad kõiki tantsima haarata. Suurendad alkoholi kogust veelgi. Sul puudub kontroll iseenda üle ja muutud vaikselt teiste jaoks tüütavaks. Sa ei saa enam midagi aru, jood veel ja veel. Sa liigud oma tüdruku sõbranna poole. Haarad tema ümbert kinni ja üritad teda suudelda...
Kõige tõenäosemalt aitavad vingugaasi süsihappegaasiks tagasi muuta katalüsaatorite HCl, NO ja NO2 osavõtt, kuna seejuures moodustuks just olemasolev kogus hapnikku. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit toimub väävelhappe termiline lagunemine ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. 1967. aastal mõõtis prantslane A. Dolfus fotograafiliselt Veenuse pöörlemisperioodiks neli ööpäeva. Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele...
Selle asemel, et üles märkida iga muutus, püüdke hinnata keskmist varjutatuse astet iga 10 15 minuti kohta seni, kuni pilved on kadunud või te katkestate vaatluse. Märkige pilvede ilmumisaeg ja keskmistege varjutatud osa protsenti kuni pilt muutub oluliselt. Esmapilgul näib see meetod kõlbavat suvalise varjutusastme korral. Aga mõtleme sammu edasi. Kujutage, et pilvedes on auk raadiusega 40°. Kui vaatleme meteoore selles pilveaugus, on vaateväli kaetud 50% ulatuses. Soovides saada meteooride arvu avatud välja korral, peaksime loendatud meteooride arvu korrutama kahega. Tegelikult näeme inimsilma iseärasuste tõttu enamuse meteoore just vaatevälja keskel. Meie juhul jääb seetõttu nägemata mitte 50, vaid ainult 10% võimalikest meteooridest. Näide on küll kunstlik, aga sarnaseid situatsioone tuleb sageli ette ka tegelikkuses...
Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise....
Algas verine ja ohvriterohke sõda ahhailaste ja troojalaste vahel. Kreeklased on oma kaarjad laevad tõmmanud maale ja neist teinud omale laagri. Troojalasi kaitsevad vägevad müürid ja vaprad sõjamehed. Lahingud toimuvad põhiliselt väljaspool linnamüüre, rannikul. Kord saadab edu troojalasi kord ahhaialasi. Kuid lõpplikku võitu ei tule kummaltki poolt. Kord oli üks pool võidukas, kord teine. Kõik olenes sellest millist poolt soosisid jumalad, kes asusid Olymposel pilvedes ja mäetippudel. Sealt tulid nad aeg-ajalt alla, võtsid mõne inimese kuju, või andsid mõnele inimesele jumaliku jõu ja kallutasid niiviisi maapealset võitlust vastavalt oma tahtmisele. Nii kestis see üheksa aastat. Agamemnon on endale sõjasaagiks võtnud Apolloni preestri tütre Chryseisi ja teinud temast oma orja. Isa tuli tütart tagasi paluma, kuid teda koheldi jõhkralt. Preester pöördus Apolloni poole palvega ja Apollon...
Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit)...
Halonähtused puuduvad. Paksema kõrgkihtpilve puhul ei paista Päike ja Kuu üldse läbi. Koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest. Sademeid võib neist pilvedest langeda nõrga lume või vihma kujul. Suvel enamasti sademeid ei anna, sest piisad auruvad soojemates õhukihtides enne maapinnale jõudmist) ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes) *Kihtrünkpilved (väliselt koosnevadsuurematest, kaunis paksudest, ilma teravate piirjoonteta tasastest pankadest või pallidest. Üldiselt neist sademeid ei tule. Ainult paksemad võivad anda nõrka lühiajalist vihma või lund) *Kihtpilved (sarnaneb uduga kuid ei ulatu maapinnani. Värvus on helehallist tumehallini. Võib anda uduvihma, teralund või nõrka lund) *Kihtsajupilved (talvel tumehallid, suvel aga sinkjad, vesise ilmega...
*Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
Teiselt poolt, troopiliste piirkondade kõrgem õhutemperatuur võimaldab seal õhus suuremat absoluutset niiskust enne kui tekib küllastus. Pilvede ja sademete moodustumisel on oluline roll tõusvatel õhuvooludel, kus õhu ja veeauru segu temperatuur langeb. Kondenseerumistemperatuurini (= normaalrõhu korral kastepunkt) jõudmise korral algab kondenseerumine ning pilvede moodustumine. Pilvedes toimub lisaks kondenseerumisele ka veetilkade külmumine ning aurumine/sublimeerumine. Need faasimuutused ei ole pidevad, vaid nõuavad kondensatsioonitsentreid. Õhukestes pilvedes on kondenseerumine ning aurumine/sublimeerumine tasakaalus ning sademeid ei teki. Sademete tekkeks on vaja veetilkade ja/või jääkristallide suuruse kasvu üle kriitilise piiri, et sademed hakkaksid raskusjõu mõjul alla kukkuma. Pilvesid iseloomustavad vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus...