Skandinaavia ruunikiri Ruunid Ruunid on germaani eeskuju järgi loodud kandilised skandinaavia kirjamärgid. Ruunikiri võeti kasutusele hiljemalt III sajandil Taanis, kust see levis edasi mujale Skandinaaviasse Ruunitähestik Ruunitähestik ehk futhark koosnes algselt 24 tähest. Viikingiaja alguseks oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. Enamus ruunitekstid olid väga lühikesed ja koosnesid ainult nimest või ühest lühikesest lausest. Ruunikivid Ruunikivid olid
· Mille poolest erines pärisori orjast? Pärisori polnud vaba 4. Viikingid (6 p.) a) Kes ja mis põhjustel siirdusid viikingiteks? Rahva kiire juurdekast, maa ei suutnud ära toita. Viikingi retkele läksid kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud b) Mis oli iseloomulikku viikingite usundile? Muinasunust, austati paljusid jumalaid, looduse hingestamine, esivanemate hingede asutamine, surnud maeti Valhalla-lahingus langenud sõdalaste surnute riik c) Selgita mõisted: · Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest · ruunikivi -haua ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks · saaga suuliselt edasiantud suulised jutustused ajaloosündmustest, kirja pandud 12-13 saj. 5. Koosta lühikokkuvõte katoliku kiriku kujunemisest Lääne.-Euroopas (5 p.) a) Kiriku teke ja kristluse levik: 1 saj tekkisid esimesed koguused, nad lootsid Kristusel naasmisele ja jumalariigile. 381 võeti roomas ristiusk riigiusuks
Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja. Kroonikate järgi suri Rjurik 879. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi-Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. RUUNIKIRI Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel
taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitseseid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Ruunikiri on vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Loodud arvatavasti kreeka-ladina või keldi-etruski tähestiku järgi. Vanem ruunikiri (3.-9. saj.) koosneb 24, noorem (9.-11. saj.) 16 tähemärgist. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Vanimad
olid nad suured maadeavastajad, kes asustasid uusi asustamata alasid. Asustati näiteks Island ja Põhjamere saared ning käidi isegi Ameerikas. Tänu rändamisele olid viikingid ka head kaupmehed, sest kohtuti paljude rahvastega ja mõndadega vahetati kaupu rüüstamise asemel. Lisaks sellele olid nad ka väga osavad käsitöölised. Nad on valmistanud ksuneid peente kaunistustega ehteid ja efektiivseid relvi. Oma panuse on viikingid andnud ka kultuuri arengusse. Neil oli oma kiri ruunikiri, mida kasutati põhiliselt hauakividel. Viikingid jutustasid ja kirjutasid ka muistendeid, kangelaslugusid ja müüte. Ka tänapäeval ei ole viikingite kultuur unustatud. Näiteks sai viikingite pärimustest inspiratsiooni ,,Sõrmuste Isanda" autor J.R.R Tolkien. Viikingid on teinud palju kuritegusid, kuid neil oli ka palju häid omadusi. Kindlasti on nad mõjutanud tänapäevase maailma kujunemist. Kokkuvõtteks võib öelda , et viikingid olid natuke mõlemat, Nii loojad kui ka hävitajad.
Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel. Usund: Loodusesemete austamine. Ohverdati allikatesse. Austati esivanemate hingi. Hingede rändamine- kehaline eedasiliikumine (hingemajad). Päiksesekultus Jumalad- austamine toimus kodus. Viikingiajal hakkas skandinaavias ristiusu levitamine. 829 saadeti rootsi munk Ansgar. Kultuur: ruunikiri. 3-4 saj. Lähtub ladina tähestikust. 1) tähestik ei alga a ja b- ga. 2)tähed on paigutatud kolme 8- tähelissse rühma. 3)vanemad- paremalt vasakule read. Hiljemad- mõlemas suunas. Kasutati ruunikividel- haua- või mälestusmärgid (viikingitest, ajaloosündmustest). Saagad- mälestusmärgid, suuliselt edasi antud pikemad jutustused, käsitlsesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Nt. Eepos ,,Vanem Edda" Kunst- kaunistused kaljujoonistel, ruunikividel
Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. *Ruunikiri. vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena
sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid normannid arvatavasti esimesed eurooplased, kes avastasid Põhja-Ameerika ning rajasid sinna oma asunduse Vinlandi ja jäid paigale umbes 150 aastaks. Tänu sellele viidi euroopalikku kultuuri edasi ka teisele poole ookeani. Viikingitel oli kasutusel oma ruunikiri, mille algus ulatub 3.-4. saj. Selle abil kajastati omamoodi ka rahvaste mütoloogiat, mis aitas säilitada nende ning rikastada teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad
Borre Jelling Mammen Ringerike Viikingite kunst Viikingite Osebergi laevahauast leitud vanker ning tema puitnikerdusega kaunistused (800 875 a.). http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ruunikivi Ruunikivi Rootsis U. 8 sajandil http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt1.html Ruunikiri Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel. Kesk-Rootsis Dalarna
viib otse allmaailma. Üle mere onUtgård-sela elasid inimestele vaenulikud gigandid härmahiiud, ragnarök-hea ja kurja viimane võitlus, kus maailm pidid hävima, Odin-laia kübaraga ühesilmne vanamees. Ta valdas nõia-,loitsu- ja luulekunsti.Sõjameeste jumal, Thor-taeva- ja päiksesjumal, kes oli punahabemeline vanamees, Frej-Pärines Vaanide perekonnast mitte Aasode perekonnast. Ta oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. Teda kujutati suure suguelundiga. 6.5. Skandinaavia ruunikiri-algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kas kreeka, ladina või etruski tähestikus. On säilinud haua- ja mälestuskivid. Neil tähtedel olid jõudu andvad omadused., saagad- Skand. Andsid oma pärimusi edasi suuliselt saagadena. Kirja hakati neid panema XII saj.Kuidas saagad on seotud eepostega-Mõlemad kirjeldavad eribevaid müüte jumalates ja kangelastest, mis on tihti välja mõeldud.
Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on püstitatud iseenda kiituseks ja mälestuseks. Ruunikiri, milles kividel tekst kirjutatud oli, koosnes sirjoontest, mida oli kerge nii puule kui kivile täksida ja ruunitähestikku kuuluvad ruunid olid Põhjamaade esimesed kirjatähed.
jumalateenistus,töötati majapidamises,harimine. Skandinaavia ühiskondbond-taluperemees,ting- kohalik rahvakoosolek,allting- maakonnakoosoled,komengkogukonnapealik,nim ka kuningaks ,trääl-ori. 9-11 saj viikingite saj. Skan jumalad: 2 perekonda:Aasid ja Vaanid. Odinsõja ja päiksejumal Thortaeva ja piksejumal,Frejrahu,jõukuse viljakus. Ohverdati inimesi ja loomi. Ruunikivihaua ja mälestuskivi. Ruunikiri -24 hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri tuletatud kreeka,ladina või ertuski tähestikust. Saaga- suulised lood pärimustest.
Feood Vabalt pärandatav lään Benefiits Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav) Allood Täielikus omanduses olev maatükk Domeen Kuningate maavaldus Investituur Vaimulike tunnuste jagamise õigus Rendihärrus Talupojad maksid maa kasutamise eest renti Mõisahärrus Talupojad käisid mõisamaal tööl Pärisorjus Talupoegade sunnismaisus Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal Normannid Viikingite nimetus Lääne-Euroopas Ting Rahvakoosolek Ruunikiri Viikingite kiri, peamiselt kividel Misjonär Jutlustaja, pöörab paganaid ristiusku Kanoonik Piiskopist Madalmaade vaimulikud Toomkapiteel Piiskopi juures olev nõuandev kogu Sinod Piirkonna tähtsamate piiskoppide koosolek Visitatsioon Piiskop külastas kirikuid ja kloostreid Patronaadiõigus Õigus määrata kohale preester Sakramendid Rituaalsed toimingud, läbi viib preester Bulla Paavsti ametlik dokument Parlament Esinduskogu
vanu iraani elemente, aga intensiivsemale keelelisele mõjule viitavad rändamiste perioodi turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil 5 Bütsantsi allikais. Sellest perioodist pärineb Tihanyi abtkonna asutamiskiri (1055); milles esineb 58 ungarikeelset sõna. Aastast 1192-95 pärinev Halotti Beszéd és Könyörgés
kujutised GERMAANIHÕIMUD 1. üldiselt sama aeg 2. 3. saj pKr ründasid Roomat 3. 476 pKr kuningas odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus- Augustuse 4. kuulsamad hõimud: vandaalid, goodid, frangid VIIKINGID 1. õitseaeg 8-10 saj 2. hauapanustest on leitud relvi, vankreid, laevu 3. kaunistused paelornamendiga, põimitud loomakujud 4. kaetud tekstide ja skemaatiliste inimese ja looma kujutistega, kivid püstitatud sõjasangaritele- ruunikiri MEROVINGIDE KUNST. IIRIMAA Taust: 5-7 saj rändrahvad tungisid Lääne-Rooma riigi aladele ja jäid paikseks- röövisid ja võtsid andameid esimesed aadlisuguvõsad ja feodalism, algsed rigid, pealinnu ja kindlaid piire polnud esimene riik Frangi riik- valitseb Merovingide dünastia (Merovech). Levib ristiusk, kloostrites peamine kultuuri ja kunsti järjepidevuse kandja. Kunst: kõige kultuursemaks piirkonnaks oli iirimaa
· Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma 3. kirja loeti magu ketti(algas vasakult paremale, järgmine rida paremalt vasakule jne.) saagad-suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis(pandi kirja 12.-13. saj) tuntuim on ,,vanem edda"
keegi nõidumiseks ruune vestku, kui ta ei ole õppinud neid korralikult kirja panema." Kokkuvõte Kogu uurimustöö on olnud väga kokkuvõttev ja üldistav. Viikingid on väga mitmekülgsed ja kultuuririkas rahvas, et saada põhjalik ülevaade viikingitest kuluks arvukalt tunde, et tutvutada selle fantastilise kultuuri ja uskumuste detaile. Viikingid austasid loodust ja imetlesid üleloomulikke olendeid. Müüdiuurijate arvates on ruunikiri seotud Jeesusega. Arheoloogide arvates elasid viikingid ka Lääne-Eestis.
Caesar - Vana-Rooma väe- ja riigijuht. Mõnda aega oli ta Pompeiusega liitlane, siis tekkisid kodusõjad ja Caesar sai võimu (kroonis ennast eluagseks diktaatoriks). Aitas kaasa lihtrahva elu arendamisele. Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil? Linnade arendamisele aitas kaasa kaubateede arendamine ning kaubanduse hoogustumine. Kaubandusvõrgud arendasid majandust, mis arendas omakorda linlaste eneseteadlikust. Kirjelda 3 märksõnaga viikingite kultuuripärandit Ruunikiri ja -kivid, saagad 2 pool 1. Miks on Kreeka kultuur Euroopa kultuurihäll? Mütoloogia ja religioon (eeposed “Iilias” ja “Odüsseia”, Olümpos, templid, ohverdused, dionüüsiad ehk usupidamised. Filosoofia (humanism, tänapäevane filosoofia jne) Teater (draama, tragöödia, komöödia) Sport (Olümpiamängud, maraton, kettaheide, odavise jne) Teadused (matemaatika, meditsiin, ajalookirjandus (Herodotos), politoloogia; hariduse areng Euroopas baseerub
See oli universumi toetav raamistik. Inimeste maailma ümber oli maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu, nende maailma kohal elasid aga jumalad, kelle riigist viis vikerkaar otse allmaailma. Maailm pidi hävima ragnarökis, ehk hea ja kurja võitluses, selles hukuvad inimesed ja jumalad. Jumalad Odin oli sõjameeste jumal. Thor oli taeva- ja piksejumal. Frej oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. (Loki oli hiid, kes kehastas kurjust) Ruunid Taanis võeti kasutusele ruunikiri, mis on meieni jõudnud hauakividel, mälestuskividel ja relvadel. Ladinatähestik lükkas ruunid käibelt. Need olid ka jõuduandvad asjad. Ruunid pidid ära hoidma ka hauarüüstamisi. Need ei olnud ainult tähemärgid, vaid ka väga pühad asjad. Saagad suuliselt edasiantavad pärimuslood. Need sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest, aga ka reaalselt toimunud sündmusi, kus tõde ja väljamõeldis siiski põimunud olid. Siiski on
kujutluses maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega; valküürid; Valhalla-võitluses hukkunud sõdalaste vald; Muinasskandinaalased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna; Pärimuse järgi pidi maailma hävima hea ja kurja võitluses-ragnarökis. See tähendab hukatust nii inimetele kui jumalatele; Skandinaavia jumalad Aasid ja Vaanid; Odin(sõja ja päikesejumal); Thor(taeva-ja piksejumal); Frej(viljakusjumal) Ruunid Ruunikiri; algselt 24 hiljem 16 tähemärki; Ruunid ei olnud lihtsalt tähed, vaid neil olid ka ,,jõudu anvvd" omadused: need oli jõuruunid; ruun-saladus,loits Saagad ja kangelaseepika Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugude ehk saagadena põlvest põlve edasi. Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka realsetel sündmustel põhinevaid lugusid; Erik Punase saaga; Ynlingerite saaga; 6.Bütsants. Riik ja ühiskond Ülevaade ajaloost
Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimases võitluses- ragnarökis.S.t ilmapuu värisemist ja maa vajumist lõpuks keevasse ookeani. Jumalad jag. 2-te perekonda: Aasid ja Vaanid.Odin oli sõjameeste jumal ja sõjaõhutaja, samuti valitseja Valhallas. Thor oli taeva- ja piksejumal. Frej oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, kes edendas nii taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega. Taanis võeti kasutusele ruunikiri, mis hiljem levis ka mujal skand.Alguses 24 tähemärki, hiljem 16. Kasutati haua- ja mälestuskividel. Tekste kirjutati nii hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Kirjutati ka katkematult looklevas reas, kusjuures osa ruune paratamatult pea peal seisis. Skand. andsid oma pärimusi suuliste lugudeehk saagadena põlvest-põlve edasi.Kirja pandi need alles pärast ladina tähestiku kasutuselevõttu.Näiteks teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse
asetatakse kuldvaheseinte vahele vastavas suuruses vääris- ja poolvääriskivid või värvilised klaaspärlid loomornament - loomariigist pärinevaist motiividest koosnev ornament, mida on esinenud nii eel- kui ajaloolisel ajal Vendeli kultuur - rahvasterändamise ajastu viimane periood Põhjamaades (600-800.a.).Nt. Uppland Rootsis ruunikiri - vanade germaanlaste peamisi mälestuskividele jäädvustatud kiri ruunikivi - enamasti viikingiaegne loom- ja taimornamendi ja looklevale lindile paigutatud ruunikirjaga mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolisi andmeid, surmakoht ning -põhjus ja kivi püstitaja nimi. Keldid, Merovingid, Karolingid torques - keltide muistne kullast, hõbedast, pronksist või rauast kaelavõru, mille otsad lõpevad kahe vastastikku asetatud kuuliga
Austasid loodusjõude ja esivanemaid. Maailm asustatud ohtlike olenditega nt hiiud, mäevaimud, trollid. Naissõdalased valküürid korjasid laipu et viia need Valhallasse. Maailm oli kolmeosaline ilmapuu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema viimses võitluses ragnarökis. Sõja ja põikesejumal Odin Piksejumal Thor Viljakusjumal Frej Kurjade jõudude kehastaja Loki Loomade ohverdamise kõrval toodi vahepeal ka inimohvreid. Ruunikiri Taanis kasutusele võetud, levis hiljem mujale. Meieni tekst jõudnud haua-ja mälestuskividel või relvadel. Peeti pühaks. Viikingite kirja litud peamiselt Põhja-Euroopas. XI Rootsi ruunikividel märgitakse ka Eestit. Saagad ehk suulised põlvest põlve edasi kantud lood, sialdavad nii müüte kui reaalsust. Erik Punase saagast teame retki Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga vahendusel teame varasemat ajalugu Rootsil.
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel
· Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede) · Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid. · Loke jumalate vaenlane, saatana osa etendav. · Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine · Ansgar Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk Kiri, kirjandus ja kunst · Ruunikiri viikingite kasutatud kiri. Lähtub ladina tähestikust. Kasut. ruunikividel (haua- või mälestusmärgid) · Kivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kaugemal sõjaretkel. Osa kive kirjeldab pikemalt ajaloosündmusi · Leidub ka raidpiltidega kive (võitlevad mehed, loomakarjad jms) · Saagad-viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid, mis olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis.(12-13 s. Kirja pandud)
Julmalt vallutasid/rüüstasid Prants. Ingl. Hisp. Port. Aafrikast Bütsantsini väljakujunenud ida- ja lääneteed 911 Normandia hertsogiriik: frankide loovutatud 1071 Sitsiilia kuningriik Vana-vene riik 874 Island 10.saj Gröönimaa (Erik Punane) ~1000 Põhja-Ameerika (Vinland) poeg Leif Erikkson usund: loodususundid: esivanemate hinged, Valhalla, päikesekultus, taevajumal Thor, sõjajumal Oden, päikesejumal Frej/Freja, saatan Loki ruunikiri, ruunikivid, kirjanduslikd saagad ("Vanem Edda") 7. Araabia ja muhamedlik kultuur Beduiinid kaamel, patriarhaat, veritasu, semiidi keel ja kultuur Allahi prohvet ja Meka kaupmees Muhamed 570-632 (622 põgenes Mekast, 630 naasis) läkituse (610) levitamine suuliselt Koraan (roheline palmileht) sunna (koraanist väljajäänu) e islami pärimused sariaat kombestik ja reeglistik kogukond lõhenes: haridziidid, sunniidid, siiidid islami (=allumine) viis tõde Allah on ainujumal
materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast. Rauaaja esimesel perioodil, niinimetatud keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud niinimetatud rooma rauaajal (meie ajaarvamise algus kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud Rooma riigist, sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt laensõnu; ladina kirja mõjul tekkis ruunikiri. Germaani rauaajast (400800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad taanide kui rahva kohta. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks 8. sajandil. Sellest annavad tunnistust suurejoonelised ehitised nagu Danevirke piirivall ja Kanhave kanal läbi Samsø saare, ning Taani esimese linna Ribe asutamine pärast aastat 7 700. Taani riiki kuulusid ka Skandinaavia poolsaare lõunatipus asuvad maakonnad Skåne,
Eddast, islandi saagadestj ateistest keskaegsetest tekstidest. • Noorem edda järrgi elavad 12 aasi (aasid-noorem jumalate sugu) jumalate asupaigas asgardis • 9 tähtsamat jumalat: Odin, Thor, Baldur, Tyr, Freja; Frej; Njord, Loki ja Ydun • odin olii sõja surma tarkuse ennustamise nõidumise ja poeesia jumal • osmussaare rootsikeelne nimi odensholn täh. Odini hauda • thor äikesejumal põlumajanduse kaitsja • valhalla langenud sõdurite saal ruunikiri • kividel kombineerub fantaasiarikkas loomornamentikas((vendelstil) tekstiga • samuti võib kividel leid laemotiive • pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks • esimesed teadaolevad rootsi kunstnikud olidki ruunikivide meistrid Fot Öpir nig Auaekes arvatavasti teg 11. saj lõpus • Frugorgi ruunikivil Västergötlandis on kiri: Guve püstitas selle kivi Olavile oma pojale väga tublile noorele mehele. ta tapeti Eestis. Havard raiud kivisse.
peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid
loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine Katedraal- toom-ehk peakirik Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel Ruunikiri- vanagermaani raidkiri Sunnimaisus- feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vaetada; üks pärisorjuse põhuitunnuseid Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad on täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele; feodalistliku mõisamajanduse tunnuseid Vasall- alamfeodaal Isikud Constantinus Suur (306-337)- tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. 326
1726. aastal. Põhijoontes kasutas Swift ,,Gulliveri reise" kavandades kirjanduslikku eeskujuna ,,Robinson Crusoet". Jonathan Swift oli oma teostes ääretult ühiskonnakriitiline. Ta lõi ,,Gulliveri reisides" fantaasiarike, mille abil tõi välja riikide vigu. Õppis vaimulikuks. Vanem eesti kirjandus Eesti rahvuskirjandus sündis 19. sajandil, kuid juba 13. sajandil oli hakanud arenema eesti kirjakultuur. · Henriku Liivimaa kroonika (I eesti k sõnad) · Pilt- ja ruunikiri ununesid tähtkirja kasutuselevõtuga · Eestikeelset kirjasõna viljelesid võõramaalased · Reformatsiooniliikumisega I eestikeelsed raamatud (16-17 saj) · 1525 teadaolevalt I eesti keelt sisaldanud raamat · 1535 Wanradti ja Koelli katekismus · Kujunes põhjaeesti (Heinrich Stahl) ja lõunaeesti (Yoachim Rossihnius) keel · 17. saj lõpul B.G. Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits · 1739 Piibli ilmumine eesti keeles · 17
· Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). · Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. · Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. · Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. c. Viikingikultuur: · Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. · Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). · Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) · Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. d. Viikingite retked:
rootsi laen eesti keeles – Rootsi kalamehed paiknesid eestis juba 13. sajandil. Kuna alamsaksa ja rootsi keel on sarnased, siis on raske eristada täpselt kumma keele laenuga on tegu. Rootsi laenud on suuresti merendussõnavara aga ka muu loodus+ riided ja peresuhted. nt. lant (e õng), hiivama, (tuule)iil, pank(rannik), viik (e. lahesopp), pöök, türn (puu), viiger(hüljes), tasku, kelk ja käru, moor (rootsi mor on ema), vaar (as in vaarema, vaarisa, far on rootsi isa) ruunikiri – Kiri mis on kirja pandud ruuni sümbolitega. Materjalideks olid kivi või puu. Tegu ei olnud väga produktiivse kirjaviisiga, ei saanud kirja panna väga pikki tekste. ruunitähestik - sümbolid, millega algselt pandi kirja germaani keeli. Tänapäeval on islandi keeles säilinud ruuni sümbol þ mis on selleks et tähistada th häälikut sõna alguses. 24 sümbolit. sonorant – häälik mida hääldades ei ole hääldusorganites õhutakistust saame neid nii-öelda pikalt laulda
ning loomade ja inimeste sigimise edendamise eest. o Jumalaid austati nii kodus, kui pühamutes andide ja ohvritega nii loom- kui inimohvritega. Iga 9 aasta tagant korraldati Uppsala pühamus ohvritalitus, mille käigus ohverdati 72 isaslooma ja 9 meest, seejärel riputati nad pühasse hiide. Inimohvreid tehti ka ülikute matustel, näiteks pandi kaasa orjad, kes lubasid isandale surma järgneda. RUUNID o Ruunikiri võeti kasutusele 3 sajandil Taanis, kust levis edasi Skandinaaviasse. Algselt 24 märki, hiljem 16. Kasutati hauakividel, mälestus- ehk ruunikividel, relvadel. Ruunidel usuti olevat ka jõudu andvad omadused: jõuruunid ehk loitsud ja saladused. Keskajal tõrjus ladinatähestik ruunikirja välja. Rootsist 11 sajandil leitud ruunikividelt on leitud märkmeid Eestimaa kohta. SAAGAD JA KANGELASEEPIKA
- Taevajumal Thor (punase habemega vanamees), ka piksejumal, päev neljapäev - Päikse ja sõjajumal Oden, ka tarkuse ja luule kaitsja (ühe silmaga, valges kuues vanamees 8-jalgsel ratsul), päev - kolmapäev - Päikesekultusest veel Frej ja Freja, kelle poole pöörduti nii põllusaagi kui ka lapsesaamismuredega, päev reede - Jumalad moodustasid aaside perekonna - Saatan oli hiiglane Loke - Viikingite ajal hakkas Skandinaaviasse jõudma ka ristiusk 5. Ruunikiri - Aluseks ladina tähestik, lihtsustatud, kasutusel XI saj-ni - Piltkiri - Vanim eepos "Vanem Edda" - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgiks on saagad §9 Lääne Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik - APOSTLID rändjutlustajad - Euroopa ristiusustamine võttis aega üle 1000 a., viimastena ristiti XIV saj. lõpus leedulased 2. Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikud - Kiriku pea e
Umbes aastal 1000. jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingite riigid, kolooniad Vana vene riik oli 9. sajandil üks kõige jõukamaid linnasid. Venelastel oli Novgorod uus linn. Rjurik oli viikingite väepealik, kelle venelased kutsusid endale valitsejaks. Peale Rjuriku surma asus valitsejaks Oleg. Nad vallutasid Kiievi, rajasid Taani riigi. 9. sajandi lõpp ja 11. alguseks kuulus Taani riigi koosseisu Norra ja Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Põhja- Ameerikasse. Viikingitel oli ruunikiri, nende tähemärgid olid ruunid. Ruunikiri oli umbes 1000. aastat vana. Tänapäeval on Skandinaavias säilinud ruunikivid. Usk Viikingid austasid mitmeid jumalaid. Tuntumad Thor ( Taara ) Odin. Valhalla- koht, kuhu viikingid läksid peale surma. Sinna pääsesid nad ainult siis, kui nad langesid lahingutes, sellepärast ei kartnud viikingid surma. 2)tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal ( 26 ) Tsentraalne juhtimine käib ühes keskuses. President elas pealinnas.
· Leif Eirikson-Gröönimaa ja Ameerika Ristiusustamine · Algus tänu suhetele euroopaga · Eesmärk põhjaala tsiviliseerida · Taanis alates 960 · Hiilgeaeg Knut Suure ajal · Valitseti Norrat, Inglismaad ja taanit · Norras alates 11.saj. algusest · Kinnistumine Olav Püha ajal · Rootsis alates 1008 · Samal ajal ka riigi ühendamine · Edasi levimine soome Maailmapilt · Religiooni lühiiseloomustus · Sarnasus kreeka ja roomaga · Ruunikiri-ülesehitus · Tähtsus ajalooallikana · Kangelaseepika-tähtsamad teosed · Sesoed euroopaga Venemaa tõus suurriigiks · Languse sajandid · Langus algas vladimir monomahhi surmaga 1125 · Oli viimane vane-vene riigi võimas vürst · Lagunes mitmeks väikesteks vürstiriikideks · Esile kerkisid novgorod ja vladimir-suzdal · Üritasid oma valdusi suurendada · Ohjeldada rikaste feodaalide ehk bojaaride võimu · Mongolite esiletõus
911. aastal saigi Normandia maa-ala viikingipealik Rollole. Usundis domineeris esivanemate ja loodusesemete austamine. Valhalla oli võitlejate riik, kuhu läksid langenud võitlejad. Thor oli kõige austatum taevajumal. Tekitas välku ja tema päev oli neljapäev, kui tuli tasa olla. Odin oli austatud Taanis, Rootsis, Götamaal nkuningate, pealike ja sõjameeste seas. Odin = Oden, ta oli päikese- ja sõjajumal. Tarkuse ja luule kaitsja. Öeldakse, et tema tõi skandinaavlastele ruunid. Ruunikiri oli kiri, mis lähtus ladina tähestikust, kuid oli kohandatud kivisse raiumiseks. Oli ka natuke eripärasusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad, mis olid suuliselt edasikantud pikemad jutustused. Saagad käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Normannidena tunti viikingeid Lääne-Euroopas (sõnast "põhi"), seevastu Ida-Euroopas olid nad varjaagid. 5. Suurbritannia (§8): kuidas on arengut mõjutanud keldid, roomlased, anglosaksid, normannid.
Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses. Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Loomade ohverdamise kõrval toodi vahel ka inimohvreid. Hiljemalt 3. sajandil võeti kasutusele ruunikiri. Algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri. Meieni jõudnud tekstid olid raiutud haua- ja mälestuskividesse. Skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena. Kuigi nende saagad on müütilised, on nad oluliseks teabeallikaks muistsest skandinaavia elust. Meieni jõudnud tuntumad põhjala eeposed on „Vanem Edda“ ja Noorem Edda“. 8. IDA-ROOMA E. BÜTSANTS Ida-Rooma jäi püsima tänu:
riik organiseeritud kogukond, millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord ristisõda lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna-Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka
riik organiseeritud kogukond, millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord ristisõda lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna-Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma
Viikingid suutsid tungida sügavale sisemaale tänu nede laeva madala süvisele. 1000. ndal aastal jõudsid viikingid Ameerikasse. Viikingid panid aluse Vene-Kiievi riigile. NB! Viiking pole mingisugune eraldi rahvas Viikingiks käidi viiking on röövretkel olev inimene (mere)röövel. Väga paljud Eestlased (eriti saarlased) käisid viikingiks. Ühiskond: Viikingitel ei kujunenud välja pärisorjust. Nad olid vabad talupojad-neid nimetati Bondideks. Ruunikiri on nende saavutus. Nende tähtsus Euroopale seisneb selles et nad avastasid Islandi, Gröönimaa ja Põhja-Ameerika. Viikingid vahendasid Euroopas kultuuri ja tehnika saavutusi. Nad andsin oma pärimusi suuliste lugude ehk saagadega põlvest põlve edasi. *Prantsuse kodanlik revulutsioon Põhjused, algus, Asutava Kogu tegevus; konstitutsiooniline monarhia; vabariik, jakobiinide diktatuur, direktoorium, revolutsiooni lõpp Põhjused 1
riik organiseeritud kogukond, millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord ristisõda lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna- Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk
sh valküüre ehk naissõdalasi, kes korjasid sõjas langenuid ja viisid Valhallasse. Maailm oli nende jaoks kolmeosaline ilmapuu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja võitluses ragnarökis. Jumalad jagunesid kaheks: Aasideks ja vaanideks, esile tõusid kolm peajumalat, Thor (piksejumal), Odin (sõja, ja päikesejumal) ja Frej (viljakusjumal), kurjade kehastaja Loki ( hiid), ohvritalitustel toodi ka inimohvreid. Hiljemalt III sajandist on kasutusele võetud ka ruunikiri, mis algselt koosnes 24 tähemärgist, hiljem 16. Need on väga lühikesed, piirdudes nimega. Meieni on jõudnud tekstid haua- ja mälestuskividel. Ruunid pidid ka hauarüüstajad eemale peletama. Ristiusu kirik varakeskajal Katoliku kiriku pea on Rooma paavst, pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega pani apostel Peetrus aluse paavstlusele. Talle oli Jumal andnud taevariigi võtmed ja määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu vähenemisel suurenes piiskopi osatähtsus
Ristiusuga tutvuti juba Bütsantsi ja sõjavangide kaudu. Rootsi ristiusustamiseks saadeti 829. aastal Karolingide riigist sinna benediktiiki munk Ansgar. Teda rünnati teel Rootsi ning saagiks langes ligi 40 käsikirjaline raamatukogu. Ta jõudis Birkasse, kuid ristiusu levikuks kulus veel sajandeid. KIRI, KIRJANDUS JA KUNST - Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Ruunikiri lähtub ladina tähestikust, mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist, aga oli ka teisi eripärasusi: 1. Tähestik ei alga a ja b-ga, vaid selle esimesed tähed on f, u, th, a, r ,k. 2. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. 3. Read jooksevad vanematel ruunidel paremalt vasakule, hilisematel tekstidel mõlemas suunas. Väga sageli on tekst paigutatud silmusena. Ladina tähestik tuli 11. sajandi esimesel poolel.
Arheoloogiliselt on nimetatud rahvarühmad aga raskesti jälgitavad – selgeid kultuuriareaale ei moodustu 4.-6. sajandil puudutavad rahvasteränded suurt osa Mandri-Euroopat, v.a Põhjamaad, kus jätkub suhteliselt stabiilne areng. Asustus ja majandus Euroopas 3.-7. saj Käsitöö täiustumine, eelkõige juveliiritöö Polükroomsed ehted poolvääriskivide ja kullaga – alates 5. saj-st Doonau keskjooksult Euroopa väljaspool Rooma võimuala üldiselt kirjaoskamatu, loodi ruunikiri Asustuses peamine muutus suuremate külade kujunemine Arengud relvastuses: 4. saj-st mõõgad tavarelvad (mitte vaid kõrgaristokraatial), viskekirved Sõjaline “väljaõpe” sageli Rooma leegionides Põhjala 7.-10. sajand Üldine kronoloogiline jaotus: Vendeliaeg (Vendeli kalmistu järgi) – 7.–8. Saj ja viikingiaeg – 9.–10. sajand (Eestis aastani ca 1050) Merele suunatud liikumine, ekspansioon Kaubavahetus idaaladega, viikingiaegsete linnade kujunemine – nt Taani ja Põhja-Saksa
(diameeter 100 150m). Ideaalsed ringid. Väga korrapärased ringid. Hooned neljakandiliselt üksteise vastas. Relvi on neist vähe leitud, olid viikingite väljaõppe keskusteks? Mitmekesised kalmed, valitsejatel uhked ja rikkalikud panused. Kuninga haudades säilinud puitesemed, sest nende peal olnud savikiht ei lasknud õhku läbi. Omapärased kunstistiilid, võitlevate loomakujude stiil, neid kujutatud nii esemetel kui ehetel. Esimene kiri ehk ruunikiri Põhja Eurooopas. Ruunikive pole palju säilinud. Saadeti ka kirju, kirjutati puupulga peale? Ruunikirjas levinuimad sirged jooned, mida on hea ja mugav pusse lõigata. Viikingid eelistasid sõita rannaäärsetes vetes. Soome põhjalahes palju veealuseid karisid, seepärast liiguti mööda lõunakallast. Tallinnas Iru linnus, sealt leitud viikingipäraseid esemeid, elanikud tegid sel perioodil kõrge kvaliteedilist keraamikat, siit sattunud potte Rjuriku linnusesse, mis oli viikingite
.Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA!! nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Ruunikiri ehk ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul. Korea kiri hangul - Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid.
Kunst seot ka ruunikividega. Osadel ruunidel kuj mitmesuguseid legende, kogu sõnum on piltides edasi antud. Mõnevõrra hilisemad ruunikivid on tekstiga, milles kirj kes selle kivi ja kelle mälestuseks on see püstitatud. Ruunikivid pole hauakivid vaid on pühendatud tähtsate oluliste viikingite mälestuseks, kuid nad on tihti langenud võõrsil ja kodukanti on nende mälestuseks püstitatud ruunikivisid. Viikigiajal viikingid tegelikult ei leiutanud, algeline ruunikiri oli juba varem tuntud. Tähed aga aja jooksul muutusid ja nende arv vähenes Tähed koosnesid põhiliselt püstistest kriipsudest, millele lisandusid kaldkriipsud, Viikingid olid osavad sõjamehed, saagadest veel erilised berserkerid,kes olid sõdalased, kes oskasid ennast enne lahingut transsi viia, täis viha ja valu ei tundnud. Lahingusse mineku soov oli nii suur et nad selle ootuses närisid nad ka kilbiserva. Suure tõenäosusega sõid või jõid nad kärbseseene leotist.
Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes algul kirjutasid ka paremalt vasakule, siis hakkasid vaheldatama edasi-tagasi (kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k boustrophedon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa). Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea,