poodi soola järele"), siis kas ma siis muutsin verbi 2-valentseks? See ei pruugi nii olla. Valentsi probleem avaldub kõige enam sporditerminites (nt jooksen tõkkeid). 33. Valentsi vähendamine: passiiv Passiivi marker verbi küljes muudab verbi 2-valentsest 1-valentseks. Passiivist üldiselt räägitakse nominatiiv- akusatiivkeeltes. Mõnikord võivad passiivivormid leksikaliseeruda, nii et neid ei saa enam siduda vastava aktiivi vormiga. 34. Valentsi vähendamine: antipassiiv Ergatiivkeeltes räägitakse antipassiivist, mis kõrvaldab objekti, mitte subjekti. Objekti taandatus vähendab selle mõjutatust. Silverstein: ,,Antipassiiv on ainult ergatiivkeeltes ja passiiv on ainult akusatiivkeeltes." Selle vastu on vaieldud, sest on ka akusatiivkeeli, kus on grammatiline konstruktsioon transitiivse verbi objekti kõrvaldamiseks. Neis keeltes ühildub verb aktiivilauses nii subjekti kui objektiga, seega kaob verbist antipassiivi tulemusel objektiühildumine
Tegusõna köhima on ühevalentne, sest ta seob ühte moodustajat: Tüdruk köhis.POLE VAJA TEADA, MIDA KÖHIB. Tegusõna hoolima on kahevalentne, sest ta seob kahte moodustajat: Poiss hoolis tüdrukust. Tegusõna varastama on kolmevalentne, sest ta seob kolme moodustajat: Poiss varastas tüdrukult pliiatsi. 34. Valentsi vähendamine: passiiv, antipassiiv, nimisõna inkorporeerimine, tuletus, refleksiivkonstruktsioonid. Passiiv: passiiv muudab verbi intransitiivseks (see, mis enne oli objekt, saab subjektiks) Eesti keele umbisikuline kõneviis ehk impersonaal vähendab samuti valentsi, kuid kaotab subjekti. Lapsed loevad raamatuid. Impersonaal: Raamatuid loetakse. Passiiv: Raamatud on loetud.
Keele kirjeldamisel on vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tasant: alus, sihitis, määrus ja öeldis. Sõnajärg lauses muutub, kui lauset tõstetakse esile ja muutub rõhuasetus või muutub lause infostruktuur (uus info lause lõpus). Glossid: A - agent P - patsient S mittesihitisliku lause ainuke osaline ABS - absolutiiv ERG - ergatiiv DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine ANTIPASS - antipassiiv MASC - meessugu FEM naissugu Q kvantor (keegi, igaüks) DET artikkel P, PREP prepositsioon e eessõna P, PSP postpositsioon e tagasõna C - sidesõna vertikaalne orientatsioon too seal all, too seal üleval; relatsiooniline orientatsioon e suhtes rannikuga: too põhjas, too lõunas. Deiksis ehk keelend, mis on otseliselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga ehk kui ei tea, millises kontekstis kasutatakse, ei saa aru. Nt: kas sa nendega juba rääkisid? - kellega? Millest? Verbid
Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A Kasutatud glossid A agent P patsient S mittesihtisliku lause ainuke osaline ABS absolutiiv ERG ergatiiv NOM nominatiiv (nimetav kääne) ACC akusatiiv (sihitav kääne) DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine SG ainsus PST minevik DAT daativ PASS passiiv ANTIPASS antipassiiv MASC meessoo marker FEM naissoo marker Süntaks Sõnajärg Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. (Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb on sihtis.) Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka