Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"antipassiiv" - 4 õppematerjali

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

poodi soola järele"), siis kas ma siis muutsin verbi 2-valentseks? See ei pruugi nii olla. Valentsi probleem avaldub kõige enam sporditerminites (nt jooksen tõkkeid). 33. Valentsi vähendamine: passiiv Passiivi marker verbi küljes muudab verbi 2-valentsest 1-valentseks. Passiivist üldiselt räägitakse nominatiiv- akusatiivkeeltes. Mõnikord võivad passiivivormid leksikaliseeruda, nii et neid ei saa enam siduda vastava aktiivi vormiga. 34. Valentsi vähendamine: antipassiiv Ergatiivkeeltes räägitakse antipassiivist, mis kõrvaldab objekti, mitte subjekti. Objekti taandatus vähendab selle mõjutatust. Silverstein: ,,Antipassiiv on ainult ergatiivkeeltes ja passiiv on ainult akusatiivkeeltes." Selle vastu on vaieldud, sest on ka akusatiivkeeli, kus on grammatiline konstruktsioon transitiivse verbi objekti kõrvaldamiseks. Neis keeltes ühildub verb aktiivilauses nii subjekti kui objektiga, seega kaob verbist antipassiivi tulemusel objektiühildumine

Eesti keel → Eesti keel
81 allalaadimist
TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

  Tegusõna köhima on ühevalentne, sest ta seob ühte moodustajat: Tüdruk köhis.POLE VAJA TEADA, MIDA KÖHIB.  Tegusõna hoolima on kahevalentne, sest ta seob kahte moodustajat: Poiss hoolis tüdrukust.  Tegusõna varastama on kolmevalentne, sest ta seob kolme moodustajat: Poiss varastas tüdrukult pliiatsi.   34. Valentsi vähendamine: passiiv, antipassiiv, nimisõna inkorporeerimine, tuletus, refleksiivkonstruktsioonid.   Passiiv: passiiv muudab verbi intransitiivseks (see, mis enne oli objekt, saab subjektiks)  Eesti keele umbisikuline kõneviis ehk impersonaal vähendab samuti valentsi, kuid kaotab subjekti.   Lapsed loevad raamatuid.   Impersonaal: Raamatuid loetakse.  Passiiv: Raamatud on loetud.

Keeled → Keeleteadus
72 allalaadimist
Keeleteaduse alused I
9
doc

Keeleteaduse alused I

Keele kirjeldamisel on vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tasant: alus, sihitis, määrus ja öeldis. Sõnajärg lauses muutub, kui lauset tõstetakse esile ja muutub rõhuasetus või muutub lause infostruktuur (uus info lause lõpus). Glossid: A - agent P - patsient S ­ mittesihitisliku lause ainuke osaline ABS - absolutiiv ERG - ergatiiv DEF ­ definiitne pööramine INDEF ­ indefiniitne pööramine ANTIPASS - antipassiiv MASC - meessugu FEM ­ naissugu Q ­ kvantor (keegi, igaüks) DET ­ artikkel P, PREP ­ prepositsioon e eessõna P, PSP ­ postpositsioon e tagasõna C - sidesõna vertikaalne orientatsioon ­ too seal all, too seal üleval; relatsiooniline orientatsioon e suhtes rannikuga: too põhjas, too lõunas. Deiksis ehk keelend, mis on otseliselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga ehk kui ei tea, millises kontekstis kasutatakse, ei saa aru. Nt: kas sa nendega juba rääkisid? - kellega? Millest? Verbid

Keeled → Keeleteadus
102 allalaadimist
Keeleteadus konspekt 2018 sügis
55
docx

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A Kasutatud glossid A ­ agent P ­ patsient S mittesihtisliku lause ainuke osaline ABS ­ absolutiiv ERG ergatiiv NOM ­ nominatiiv (nimetav kääne) ACC ­ akusatiiv (sihitav kääne) DEF ­ definiitne pööramine INDEF ­ indefiniitne pööramine SG ­ ainsus PST minevik DAT daativ PASS ­ passiiv ANTIPASS ­ antipassiiv MASC ­ meessoo marker FEM ­ naissoo marker Süntaks Sõnajärg Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. (Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine ­ verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb on sihtis.) Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka

Keeled → Keeleteadus
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun